Tooted

VÕTI "Me lähme nüüd... Jääb siia sulle võti... Saad ise välja ja saad ise sisse..." Nii öeldi mulle kauges lapsepõlves, kui hommikuti mindi ametisse. Siis ütles sõber kuhugile sõites: "Sul tüdruk on, kuid tuba teil ei ole... Ma jätan sulle siia oma võtme... Sa ära kaota seda... Teist mul enam pole..." Ja ütles ema oma viimsel tunnil, kui lamas haiglas sidemetes peaga: "Ma lähen ära... Võta minu võti... Suur poiss ju oled... Muud eks ise tea sa..." Ma tean: nii järg see minunigi jõuab. Ja siis ka mina teisiti ei mõtle. "Te jääte siia... Siia jääb mu võti... Te ärge kaotage..." ma ütlen, andes võtme.

Neil päevil aga puhkes Idamaade kohal äike. Türgi kuulutas Venemaale sõja, vürstiriikide vabastamiseks määratud tähtaeg oli juba möödas; päev, mil türklased Sinope'i all hävitavalt lüüa said, polnud enam kaugel. Viimastes Insarovini jõudnud kirjades kutsuti teda järelejätmatult kodumaale. Ta tervis polnud ikka veel paranenud: ta köhis, oli nõrk, kannatas kergete palavikuhoogude all, kuid ta ei olnud peaaegu iialgi kodus. Ta süda lõi põlema: ta ei mõtelnud enam haigusele. Alatasa sõitis ta Moskvas ringi, kohtus vargsi mitmesuguste isikutega, kirjutas ööd läbi, oli päevade kaupa kadunud; ta teatas peremehele, et sõidab varsti ära, ja kinkis talle juba ette oma lihtsa mööbli...

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Käesolev album annab ülevaate eesti raamatugraafika arengust XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani. Albumisse on koondatud 486 reproduktsiooni eesti raamatugraafika paremikust. Eestikeelsele tekstile on lisatud resümeed, nimestikud ja annotatsioonid eesti raamatugraafikute kohta vene, saksa ja inglise keeles.

Andmeid ja mõtteid

Teos 1967. aasta romaanivõistluselt. Mäemõisa (1944) Mets (1948) Aeg (1950)

Raamatu lugemiseks piisab keskkooli algebra tundmisest. Füüsikaalaseid teadmisi pole vaja -- ta võib olla lugejale esimeseks raamatuks füüsikast. Ent teos võib pakkuda huvi ka neile, kes on valinud füüsika oma elukutseks.

Sisukord: Mis on geneetika? Gregor Mendel Kromosoomid Geenid Mendeli esimene seadus: tunnuste lahknemine Veidi statistikat Lammastest, naaritsatest ja koertest Geenid, mis tapavad Ahvidest ja inimestest Inimese vererühmad Lapsi varitsev oht Geneetiline konsultatsioon Eugeenika “See on poiss” “Isa tütar, ema poeg” Loomus ja kasvatus Kaksikud Kas intelligentsus langeb? Elu mäng – Mendeli teine seadus Aheldunud geenid Johannseni oad Lugu õnnestumisest – hübriidmais Geenid ja tunnused Mida geen teeb Mis on geen? DNH Mutatsioon Pärilikkus – geenide monopol Evolutsioon geneetiku silmadega Register

Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemidele. Peamise tähelepanu all on pestitsiidide ja eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

On väidetud, et Olav Duun on kõigist norra kirjanikest kõige norralikum ja et tema teoste kaudu võib saada parema kujutluse Norrast ja norralastest kui kuskilt mujalt. Tema kalurid on Trøndelagi kalurid ja põllumehed Trøndelagi põllumehed, ent oma kodukoha looduse ja inimeste kaudu on ta suutnud peegeldada kogu Norrat, veel enam, isegi kogu maailma. Ja või öelda, et kõige düünilikum kõigist Duuni teostest on «Inimene ja deemonid» (1938), mis jäi tema viimaseks raamatuks ja kujunes otsekui tema loomingu kvintessentsiks.

Raamatus kirjeldatakse jooteliidete konstrueerimist ja jootetehnoloogiat. Tuuakse jooteviiside liigitus, vaadeldakse tööriistu, rakiseid ja kuumutusseadmeid ning jootetööde mehhaniseerimise ja automatiseerimise võimalusi. Eri peatükkides käsitletakse tootmise organiseerimist ja ökonoomikat, samuti ka ohutustehnikat, töötervishoidu ja tulekahjude vältimise viise jootetöödel. Raamat on õppevahendiks jootjate ettevalmistamisel nii individuaalkorras kui ka brigaadis.

A. H. Tammsaare mõlemad näidendid kuuluvad eesti draamakirjanduse põhivara hulka. "Juudit" ilmus esmakordselt aastal 1921, viimistletud kujul teist korda aastal 1936. Näidendit on aastakümnete jooksul mitmeid kordi eesti teatrites lavastatud. "Kuningal on külm" ilmus esmakordselt aastal 1936.

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

Mina-vormis kirjutatud romaan kahest noorest on õieti kaasaegse kapitalistliku ühiskonna kaine analüüs, milles autor selle ühiskonna variserlikkust naeruks pannes oma hukkamõistva otsuse annab.

Käesolevas monograafias taotletakse anda kogu vastava uurimistöö tulemustele toetudes eesti rahvusliku kirjanduse tekkeperioodi üksikasjalikku ülevaadet, mis on keskendatud Fr. R. Kreutzwaldi elutöö ja vaadete käsitluse ümber. Uurimuse autor on seadnud oma eesmärgiks näidata, milline oli eestikeelne kirjasõna enne Kreutzwaldi, mida uut tuli juurde tema ajal ja milline on tema osa selle uue tekkes ning kujunemises.

Arhipelaag Kuutse Talvepäeva poeem Leinapoeem AUTOBIOGRAAFIA Laps olin, kui möödus sõjakolin. Nooruk olin, kui tuli traktorikolin. Mees olin, kui algas sõnakolin. Kolin kolina järel. Saadaks põrgu kogu värgi, aga hing on luulehaige.

Esimene köide põhjalikust käsiraamatust. Sisukord: I peatükk. TABELID II peatükk. MÕÕTÜHIKUD III peatükk. MATEMAATIKA Algebra Geomeetria ja trigonomeetria Analüütiline geomeetria Funktsioonid ja graafikud Diferentsiaalarvutus Integraalarvutus Pindalad ja ruumalad Algebraliste ja transtsendentsete võrrandite ja võrrandisüsteemide lahendamine Harilikud diferentsiaalvõrrandid Vektorarvutus Matemaatilise statistika ja vigadeteooria elemendid Arvutuslükati IV peatükk. TEOREETILINE MEHAANIKA Staatika Punkti kinemaatika Jäiga keha kinemaatika Punkti dünaamika Süsteemi dünaamika Inertsmomendid Jäiga keha dünaamika Põrge V peatükk. HÜDRAULIKA JA PUMBAD Hüdraulika Pumbad VI peatükk. SOOJUSTEHNIKA Kehade soojuslikud omadused Soojusülekanne VII peatükk. KÜTUSED VIII peatükk. VESI IX peatükk. MÄÄRDEAINED X peatükk. VALGUSTEHNIKA XI peatükk. AKUSTIKA XII peatükk. KEEMIA XIII peatükk. ELEKTROTEHNIKA Elektrotehnika alused Elektrimasinad Elektriajamid Kaablid ja juhtmed

Ärganud ühel hommikul 1875. aasta juunikuu alguses, lugesid San Fransisco elanikud ajalehest Chronicle koledat lugu -- keegi naine oli endale pähe tulistanud, sest ta mees oli "ta oma alles sündimata lapse hävitamisest keeldumise pärast kodust minema kihutanud -- järjekordne lugu südametusest ja hingeahastusest". Naine oli Flora Wellman, must lammas pioneer Wellmani perekonnast Massillonis Ohio osariigis; mees oli professor W. H. Chaney, iiri rändastroloog; alles sündimata laps sai aga miljonitele inimestele kogu maailmas tuntuks kui Jack London. See on lugu Jack Londonist, jutustatud tema enda sõnadega, ainult talle omase jäljendamatu koloriidi, iseloomu ja dramatismiga. Seal, kus Jack räägib enesest, ei suudaks ükski biograaf ütelda paremini. "Meremees sadulas" rajaneb Londoni viiekümne avaldatud raamatu ja kahesaja tuhande kirja, mustandkäsikirjade, dokumentide ja päevikute materjalil. See on jutustus sellest, kuidas ta töötas, armastas ja võitles.

"Muhu monoloogid" on Juhan Smuuli humoorikas Muhu murrakus lühiproosakogu, mis ilmus esmatrükis 1968. aastal Eesti Raamatu kirjastuses.

'Muinasjutud Itaaliast'' on kirjutatud revolutsioonilise romantismi vaimus, neis on näidatud, kuidas inimesed hakkavad nägema elu laiemalt, uut moodi, võitlema

Jaan Krossi ja Ellen Niidu reisikiri 1964. aastal toimunud reisist Türgimaale, Egiptusesse ja Kreekasse.

Tuglas on järjepidevalt viljelenud kirjanduslikke pisižanre, valik miniatuure ja luuletusi aastaist 1903–1966 avaldatagi kogus ”Muutlik vikerkaar”

Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta. Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Valik vennasrahvaste luulet eri teemadel: Nelk novebris Klassiuksed jutustavad Suvine heliredel Mis keegi jahvatab? Kas mäed magavad?

"Olümpiamängudel on osavõtt tähtsam võidust. Ka elus ei ole peamine mitte võit, vaid aus võitlus." Pierre de Coubertin

Veel paarkümmend aastat tagasi tegeles Tartus spordiga regulaarselt vähem kui tuhat inimest, täna tuntakse Taaralinnast võrsunud atleete terves NSV Liidus ja kaugemalgi. 1967. aastaks ulatus spordi- ja kehakultuuri harrastajate arv 27 145-ni. Sellise armee hulgast võib kergemini ka meistreid leida. Väärilise tunnustuse on leidnud Tartu parimate alade – korvpalli ja kergejõustiku treenerid. Neli neist kannavad NSV Liidu teenelise treeneri aunimetust. Raamatu kaante vahel on meenutamisi ja portreevisandeid, publitsistlikku laadi mõtteheietusi ja sportlaste rännumärkmeid maailmateedelt. Kroonikaosa maht, nagu lugejad ise veenduda võivad, on püüdnud mingil määral sammu pidada Taaralinna sportliku dünaamikaga. Peatänav on ikka laiem. Illustreeritud rohke pildimaterjaliga.

Sisukord

• Eessõna
• Sõnaraamatu tarvitamise juhend
• Sõnaraamatus tarvitatavad lühendid
• Ülevaade prantsuse keele hääldamisest
• Sõnastik
• Geograafilised nimed
• Üldtarvitavaid lühendeid
• Pööramistabelid
• Ebareeglipäraste verbide nimestik

Käesolevas raamatus käsitletakse puidust tarbe- ja dekoratiivesemete kujundamisega seoses olevaid küsimusi, esemete vormimist, dekoreerimist ja viimistlust. Raamatule on näidismaterjalina lisatud üle 200 illustratsiooni.

Raamat on mõeldud kesk-eriõppeasutuste õpikuks erialal "Raadiovastuvõtuseadmed". Siin kirjeldatakse ja analüüsitakse mitmesuguse otstarbe ja ehitusega raadiovastuvõtjates esinevaid füüsikalisi nähtusi. Erilist tähelepanu on pööratud ultrahelilühilainevastuvõtjaile. Eri peatükk on pühendatud transistorvastuvõtjate töö erinevuste selgitamisele ja transistorlülituste uurimisele.

Valik eesti rahvaluulet, mõistatusi ja muinasjutte.

Sisukord: Viiskümmend aastat tagasi Tundidel enne kella kahtteist Lepapaadist raudtraalini Paadid randuvad Tema nõuab armastust Ka kivist kasvab jõukus Ilumeistrid Nii see algas Vanadel kooliradadel Omanäolised aastakümned Mida on meenutada ja mida uut pajatada saare rahva tervishoiust Saaremaalt päritolevaid teadlasi Pilk Saaremaa ehituskaardile Rajaleidjate rahuldamatus

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

Rumata värahtas ja tõmbas mõõgad tupest välja. Terad olid sälkus, kuid puhtad. Ta mäletas, et oli kellegagi võidelnud, kuid kellega? Ja millega see lõppes?... ...Hobused olid maha joodud. Rahast lagedad donid kadusid kuhugi. Rumata vedas paruni -- seda mäletas ta ka -- enda poole koju. Pampa don Bau oli ergas, täiesti kaine ja valmis lõbutsemist jätkama, kuid ei suutnud paraku enam jalul püsida. Peale selle arvas ta miskipärast, et on just nüüdsama armsa parunessiga hüvasti jätnud ja asub sõjaretkel oma põlise vaenlase parun Kasku vastu, kelle jultumus ei tundnud piire. ("Mõelge vaid, mu sõber, see lurjus sünnitas puusast kuue varbaga poisslapse ja ristis ta Pampaks..."). "Päike läheb looja," teatas ta, silmitsedes päikesetõusu kujutavat gobelääni. "Me võiksime lõbutseda kogu selle öö, suursugused donid, kuid taplustander nõuab und. Ei tilkagi veini sõjakäigul. Pealegi pahandaks see parunessi."

Ühe väikese metsa serval kasvas igivana Tamm, nii vana, et keegi õieti ei teadnud, kui vana ta on. Oma sünnipäeva ei mäletanud ka Tamm ise. Mühisedes jutustas ta vahel uudishimulikele, et tolle aasta suvel olevat kasvanud temast suuremad lilled, teinekord aga unustas oma jutu ja kinnitas, et tolle aasta sügisel olevat põldudel kõik naerid ära mädanenud. Tõeline vanaätt oli see Tamm, ehk küll kõik nagu ühest suust teda metsade valitsejaks kutsusid. Juba ammu ei õitsenud ta enam ega kasvatanud tammetõrusid. Tamm oli isegi selle unustanud, kui palju tal lapsi on…

Romaan

Originaali pealkiri Новая история. T. 3, 1870-1918. (1960). Eesti keeles