Teadus

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Valik sisukorrast: Eessõna, Ülesanded, Ülesannete lahendused, Teooria, Sümbolite loogika tähtsus, Tsiteeritud kirjandus.

 

Algupärand tšehhi keeles. - Eestikeelne tõlge tehtud venekeelse autoriseeritud, ümbertöötatud ja parandatud väljaande järgi

Teoses käsitletakse teadusliku maailmapildi teket ja arengut ühe konkreetse teaduse - keemia najal. Erilist huvi pakub maailmapildi tekkimise seostamine inimese praktilise tegevusega. Lugeja saab teada, mida mõeldakse revolutsioonide all teaduses, miks ja millal need tekivad.

Nimekas ameerika füüsik Steven Weinberg jutustab oma raamatus köitvalt ja üldarusaadavalt universumi tekkimisest, nii nagu see paistab meie praeguste teadmiste valguses. Esitatakse kuuma universumi mudelit kinnitavaid fakte ja tutvustatakse viimaste aastate suuri avastusi astrofüüsikas. Huvitavalt ja teaduslikult täpselt on kirjeldatud universumi arengut esimestel hetkedel pärast suurt pauku. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kosmoloogiaprobleemide vastu.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

Sisukord: Mis on geneetika? Gregor Mendel Kromosoomid Geenid Mendeli esimene seadus: tunnuste lahknemine Veidi statistikat Lammastest, naaritsatest ja koertest Geenid, mis tapavad Ahvidest ja inimestest Inimese vererühmad Lapsi varitsev oht Geneetiline konsultatsioon Eugeenika “See on poiss” “Isa tütar, ema poeg” Loomus ja kasvatus Kaksikud Kas intelligentsus langeb? Elu mäng – Mendeli teine seadus Aheldunud geenid Johannseni oad Lugu õnnestumisest – hübriidmais Geenid ja tunnused Mida geen teeb Mis on geen? DNH Mutatsioon Pärilikkus – geenide monopol Evolutsioon geneetiku silmadega Register

1957. aastal tekkinud perkolatsiooni- ehk läbivoolamisteooria on võitnud kindla koha nii füüsikas kui keemias. Lugeja tutvub selle teooria alustega ja mitmesuguste rakendustega. Tähelepanu on pööratud süsteemi geomeetriliste ja füüsikaliste omaduste seosele läbivoolamisläve ümbruses. Rakendusnäidetena vaadeldakse lisandeid sisaldavate pooljuhtide elektrijuhtivust, lisanditega ferromagneetikute omadusi jms. Raamat täppisteadustest huvitatud lugejaile alates keskkooliõpilastest ja üliõpilastest kuni spetsialistideni.

Mis käivitab biorütme?
Millel põhineb mõnede elusorganismide võime mõõta aega?

Neid seni veel lõplikult lahendamata probleeme käsitleb ameerika bioloogi Ritchie R. Wardi populaarne raamat. Tutvume mitmete väljapaistvate biorütmide uurijate ning nende poolt loodud teooriate ja kavandatud eksperimentidega, mis kokkuvõttes annab hea ülevaate uue teadusharu – biokronomeetria tekkest ja arengust.

Esmapilgul tundub looduses valitsevate vastastikuste mõjude pilt lõpmatult keeruline. Lõppkokkuvõttes taandub aga kogu see mitmekesisus väga väikesele arvule põhijõududele. Millised on need põhijõud? Kui palju neid on? Kuidas nad taandavad kogu keerulise seoste pildi meid ümbritsevas maailmas? Sellest tahaksimegi rääkida oma raamatus. Esimeses peatükis räägitakse sellest, mis on jõud. Järgmised viis peatükki käsitlevad gravitatsioonijõude, elektromagnetilisi jõude, tuumajõude ja nõrku vastastikmõjusid. Viimane peatükk jutustab kaasaegse teoreetilise füüsika kõige aktuaalsematest probleemidest, mis on praegu päevakorral.

Süvameresukeldumise minevikust ja tänapäevast.

Geoloogiakandidaat Ivar Murdmaa raamat jutustab teaduslikust uurimustööst Vaikses ookeanis ja seda ümbritsevas vulkaanide vööndis, millest autor on mitme ekspeditsiooni koosseisus osa võtnud.

Teadusest on meie päevil saanud otsene tootlik jõud. Seetõttu on ülimalt aktuaalne teada ja tunda teaduse «köögipoolt». Ülesehituselt on raamat publitsistlik arutelu. Ehkki mõeldud eeskätt noortele, aitab raamat teaduslikku pilti kujundada ja üldse silmaringi avardada kõigil, kes teaduse käekäigu ja päevaprobleemide vastu huvi tunnevad, kaasa arvatud teadustöötajad.

Selles laiale lugejaskonnale määratud raamatus annab dr Padelt edasi oma ulatuslikke teadmisi ühes metroloogia valdkonnas - aja ja pikkuse ning nendest tuletatud suuruste mõõtmise alal.

Raamatus on püütud visandada kontuurpilt rahvusliku teadlaskaadri tekkimis- ja arengukäigust, eestikeelse teadusliku kirjanduse kujunemise episoodidest ning rahvuslike teadusinstitutsioonide ellukutsumis- ja arenguloo fragmentidest. Mõistagi on see kõik tihedalt seotud sajandite jooksul Eesti alal arenenud ladina-, saksa- ja venekeelse teaduskirjanduse ning teadustegevusega. Tähelepanu on koondatud eesti keele rakendamisele kõrgharidus- ja teaduskeelena, rahvusliku professionaalse teadlaskaadri ning teadusasutuste kujunemisele.

Kuulsa loodusteadlase raamat Universiumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.

Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda "Kalevala" ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile

Raamat viib lugeja üldrelatiivsusteooria astrofüüsikaliste rakenduste maailma, kusjuures põhitähelepanu on koondatud ülipõnevale mustade aukude probleemile.

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Miks on haigutamine nakkav? Millised on viimased andmed muna ja kana probleemi kohta? Kas aeg oli juba olemas, kui "aeg" algas? Kas taimed tunnevad valu? Mis juhtuks, kui ma kukuksin musta auku?

150 küsimust, mida võib teistele esitada, aga sageli jäädakse vastus võlgu. Selles raamatus leiab küsimustele lihtsad ja konkreetsed vastused.

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid

Loengute konspekt on koostatud TRÜ-s 1958. aastal peetud loengute alusel. Konspekt haarab kaks esimest osa „Arheoloogia aluste“ kursusest: kiviaeg ja pronksiaeg, mis avaldatakse eraldi peatükkidena. Kursus on määratud ajaloo-osakonna I kursuse üliõpilastele. Teine trükk, ilma sisuliste paranduste ja täiendusteta.

 

32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

"Kõuepilvede saatel" on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. "Saatuslikus kolmnurgas" on jätkuna teosele "Kõuepilvede saatel" kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista. "Läbi varemete" jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

Geenid kontrollivad meie keha talitlust ja neist sõltub, millised me välja näeme. Miks siis ikkagi mõjutab meid ka keskkond, kus me elame ja see, mida me sööme? Kas geenitehnoloogia hakkab muutma meid kõiki? Kas geenitehnoloogia areng toob inimkonnale head või halba? Omapärane koomiksiraamat tutvustab kõige olulisemaid geneetikaga seotud küsimusi -- seda lugedes avaneb tulevik, mille juured peituvad minevikus.

Sisukord:
* Aeg ja Päike
* Preestrid ja püramiidid
* Ratas ja kaalupommid
* Täht ja teekond
* Tarkus ja filosoofia
* Null ja geniaalsus
* Kera ja raskusjõud
* Jõud ja voolujooned

Üheks peamiseks ohuks inimkonna tulevikule peetakse kliimamuutust. Teaduskirjanikud Rauli Partanen ja Janne M. Korhonen otsivad oma raamatus vastuseid küsimusele, kas tuumaenergia rakendamine võiks leevendada kliimamuutuse mõju. Kui suur risk on see inimeste ja keskkonna jaoks tegelikult? Tuumaenergiaga seonduv mattub pahatihti värvika retoorika, poliitiliste huvide, hirmu, klikiahnete pealkirjade ning katastroofikirjelduste laviini alla. Kui palju on sellest õigustatud ja kui palju põhineb uskumustel ja eelarvamustel? Muu hulgas selgitavad autorid seniste tuumakatastroofide tekkepõhjusi ja analüüsivad nende mõju.

Raamat jutustab keemia ajaloost ning Mendelejevi perioodilisusseaduse avastamisest.

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

Sisukord:
Alfred Bernhard Nobel
Füüsika
Keemia
Füsioloogia ja meditsiin
Kirjandus
Rahu
Majandus
2004. aasta laureaadid.

Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.

Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.