"Teadusmaastik ja teadmised on põnevamad kui ükski seiklusromaan," ütleb Jüri Engelbrecht, kes on kogu elu veetnud teadusmetsa põlispuude varjus ning seal ka ise nii mõnegi istiku üles kasvatanud. Nende kaante vahel on tunnustatud Eesti teadlase päevikust pärit tsitaadid, fragmendid ja metafoorid, ülestähendused koosolekutest ja aruteludest, kokkuvõtted raamaturiiulile kogunenud teostest ning palju muudki, mis avavad ukse tarkust – ent mitte tõsidust! – taga ajavate inimeste maailma. Muigamisi kirja pandud lood teadusest ja teaduselust on avaldatud sooviga, et selle raamatu lugemine ennekõike noori inimesi teaduse juurde tooks.

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005