Tooted

Mary perekonnas olid kõik ühel nõul, et temast saab kunagi ideaalne abikaasa. Mary mure oli aga selles, et ainus mees, kellega ta oleks tahtnud abielluda, oli tunnustatud südamearst professor Roel van Rakesma. Ent algusest peale oli selge, et mehe huvi tema vastu oli pelgalt töine. Ainus, mis professorit huvitas, oli vaid südameid ravida, aga mitte murtud südameid parandada!

Kumu kunstimuuseumi näitus "Aedade järelelu” (10.05.–08.09.2013) on ambitsioonikas projekt, mis hõlmab Kumu kolmanda, nn klassikakorruse B-tiiva, kaasaegse kunsti galerii viiendal korrusel ning samuti muuseumi sisehoovi. Näitus käsitleb aedu ja parke nii läbi vanema eesti kunstiajaloo autorite loomingu kui ka uudses, kaasaegse kunsti võtmes. Tegemist on sissevaatega aia- ja pargikultuuri alates 19. sajandi ideaalmaastikest kuni nüüdisaja utoopiateni. Näitusega kaasneb kaks raamatut "Aedade järelelu 1” ja "Aedade järelelu 2”. Käesolev raamat saadab näituse kaasaegse kunsti galerii ja muuseumi sisehoovi väljapanekut.

Mis on pika ja õnneliku kooselu vundament ning armastuse tegelik tähendus ning kuidas seda leida ja hoida, selle üle arutlevad selles raamatus pikaajalised paarid, kes on leidnud oma õnne juba varases nooruses. Väärtustades koosolemist, on nad läbi elu kulgedes osanud oma suhet hoida ja seda paremaks muuta. Koos kasvada ja areneda. Luua ühiseid väärtusi ja traditsioone, mida jagada edasi ka oma lastele.

Kas oled kohanud inimesi, kes on tarmukad, loomingulised, kartmatud, skeptilised, paindlikud, isepäised ja initsiatiivikad? Inimesi, kes mõtlevad sageli loovalt ja paistavad iga tagasilöögiga hõlpsasti toime tulevat? Võib-olla oled ka sina selline? Sind võib üllatada asjaolu, et säärased positiivsed jooned on omased just ATH-ga inimesele! Oleme ju seda tähelepanuväärset diagnoosi pikalt vaid probleemide allikaks pidanud. Praegu usutakse, et just nood osaliselt pärilikud loomuomadused aitasid meie esivanematel ellu jääda. Kui sa ei suutnud savannis saaki tabada või süvitsi keskenduda, siis surid nälga või langesid ise metsloomade küüsi. Teatud omadused olid tol ajal suureks eeliseks, täna käsitleme neid aga diagnoosina. Me teame ka, et vähemal või rohkemal määral peitub meis kõigis ATH jooni. Samuti paikneme kõik skaalal – mõned ühes, teised kaugel teises otsas. Saa teada, kuidas diagnoos enda kasuks tööle panna, puudutab see siis sind ennast või sinu last, ja kuidas tulla toime ka puudustega. Me kõik oleme erinevad ja nii ka meie isiksuseomadused, ning selles peitub nii mõndagi positiivset. Erinevus rikastab meid – nii kodus kui tööl!

Raamat „Eesti postmarkide 100 aastat” tutvustab eelkõige Eesti riigi omi väljaandeid aastatel 1918–1940 ja alates 1991. aastast. Postmarkide kogumine ehk filateelia jõudis Eestisse enne oma riigi postmarkide väljaandmist. Erinevalt markide väljaandmisest on filateeliaga Eestis tegeletud järjepidevalt. Vaid võimalused on eri aegadel erinevad olnud. Kohalike filatelistide tegemiste kõrval saab lugeda ka Eestiga seotud filatelistidest mujal maailmas. Tänapäeval, kui margi roll postimaksevahendina väheneb, muutub järjest tähtsamaks mark kogumisobjekti ja oma riigi tutvustajana. Rikkalikult illustreeritud ülevaade võimaldab lugejatel hinnata, millise pildi senised väljaanded Eestist annavad.

Millist osa etendavad looduses röövlinnud -- kullilised ja kakulised -- ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad -- sellest kõnelebki käesolev teos. Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud -- kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad.

Ülevaade unustamatu operetisolisti elust, mis räägib eelkõige temast kui inimesest. Lisaks palju fotosid, mis meenutavad Endel Pärna paljusid lavarolle.

Adolf Hitleri tapmisest unistasid miljonid, kuid ainult vähestel jätkus selle üritamiseks oskusi, sihikindlust ja võimalusi. Hitleri kui Kolmanda riigi messia karjääri jooksul on dokumenteeritud vähemalt 30 tema tapmiskatset. Mõni vandeseltslane püüdis Hitlerile lähedale jõuda ja ta maha lasta, teised snaipripüssiga kõrvaldada. Hitleri elukorraldusega kursis olnud kavatsesid hukata ta pommi või mürgiga. Raamatu tegelaste hulgas on kommunistidest ja sotsialistidest vastupanuvõitlejaid, usutegelastest oponente, Saksamaa vana kooli sõjaväelise eliidi liikmeid ning isegi dissidentidest natse, kellel oli oma juhist villand. Samuti kirjeldatakse mitmesuguseid turvatasemeid, mis füürerit vaenlaste eest kaitsesid, ja metsikuid karistusi, millega nurjunud vandeseltslasi nuheldi. Ent eelkõige süvendas puhas õnn, mõnikord lausa farsina tunduv vedamine Hitleris usku, et tema on kõikide kallaletungide eest kaitstud.

Autor kirjeldab oma India-huvi tärkamist ning pärast Teist maailmasõda avanenud võimalust seda riiki ise külastada. Marsruut läks läbi Lvovi ja Praha Bombaysse. Indias külastati Šiva koobast, Kalkutat, Holi, Benarest, Delhit, Agrat, Tadž-Mahali ja Aurangabadi. Illustreeritud fotodega.

Gonçalo Manuel Tavares sündis 1970. aastal Luandas, endise Portugali asumaa Angola pealinnas. Ta õpetab Lissaboni ülikoolis epistemoloogiat. 2005. aastal, kui Tavaresele anti siinse teose eest Nobeli laureaadi José Saramago nimeline preemia, väitis Saramago ise: “Lähima kolmekümne aasta jooksul, kui mitte varem, saab Tavares Nobeli preemia… Tavaresel pole õigust kolmekümne viie aastaselt nii hästi kirjutada.” Saramago peab “Jeruusalemma” suureks raamatuks, mis on teeninud ära väljapaistva koha lõpmatus Lääne kirjanduses. Ma ei tea, mida Saramago siin Lääne kirjanduse all mõtleb, aga maailmakirjandusse on Tavares jätnud boliidselt pimestava jälje. Tegemist on kummalise romaaniga. Esiteks on ta ülesehituselt kaleidoskoopiline, oma killustatuses intrigeerivalt kirev. Siin näeme Tavaresele omast ringsüsteemi selle ajalises hüplikkuses. Kui püüda iseloomustada seda romaani ühe sõnaga, siis ütleksin, et see on tihke. Tegelaste arv pole eriti suur, ent nende kaudu avanev maailm on mõõtmatu. Iga karakter kannab endas isiklikku universumit, mis vastandub ja samas haakub teiste tegelastega. Igaühel on jutustada oma lugu ja kirjanik suudab neid erinevalt edasi anda. Nendes lugudes põimub hämmastav tegelikkus, mis on ühelt poolt konstrueeritud, aga teisalt loogiline isegi oma juhuslikkuses. Ma pole viimasel ajal lugenud ühtki nii tihedat raamatut. Tavarese teosed meenutavad mulle Pieter Bruegheli maale, kus kasinale pildipinnale on jäädvustatud kõikvõimalikke erinevaid tegelasi ja tegevusi, mis moodustavad siiski mingil mõistetamatul, ent kummaliselt veenval viisil lummava terviku. Hirm, viha, võim, hullumeelsus, surm, jumal, teadus, puue, nälg, unistused, hävitav reaalsus – kõik seguneb. Ent Tavares ohjab oma ainest kindlakäeliselt ning ka kordustes avaldub tugevus. Raamistatus hakkab üha enam toimima tegelikkust mustaks täheks kokkusuruva jõuna. Samas kirjutab Tavares oma tegelased elavaks nii füüsiliste isikutena kui ka teatud mõtteviiside kandjatena. Esmalt hakkab kõik hargnema, järgneb kokkujooks ning selginemine. Lõpptulemuseks on tõeliselt kompaktne, tardunud, ažuurne ehitis.” (H. Varblane) Raamatu väljaandmist on toetanud Portugali Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

Originaali pealkiri: Kaarina Maununtytär

¤ Ringo Ringvee. Linnud mustmühisevast majast ¤ Karl Martin Sinijärv. Kolmring ¤ Tõnu Trubetsky. Pogo ¤ Märt Väljataga. Teine keel

Raamatus käsitletakse populaarteaduslikus vormis kilu bioloogiat, levikut ja majanduslikku tähtsust. Rohkem tähelepanu on pööratud kilu arvukuse küsimusele, sest kilu on väga muutuva arvukusega liik. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele ja kalureile.

On 1830-ndad aastad, tsaar Nikolai I aeg Soome Suurvürstiriigis. Tehakse veel täpset seisuste vahet. Kõrgemast seisusest inimese abielu lihtrahva hulka kuulujaga on lihtsalt skandaalne. Sel ajal naine ei julgenud oma meest veel sinatada, isa otsustas tütarde abielud. Somerneeme kiriku puruvaese ja ahne abiõpetaja pastor Israel Löfbergi vanemad tütred hakkavad jõudma mehelemineku ikka. Kuid ilma kaasavarata ei ole lihtne sobitada kasulikke abielusid. Pealegi on tütardel omad seisukohad. Ilus ja kaalutlev Hedvig teab, mida tahab. Lovisa eirab isa tahet ja seisuse piire. Kõige rohkem vintsutab saatus alandlikku ja pehmeloomulist Sarat. Vastu oma tahtmist seikleb ta Helsingi seltskonnaringis, kelle muretut elu tumestab pealinnas möllav koolera. Omaeti õnnestub just Saral korraldada oma vanemate asjad nii, et lõpplahendus on hea ja üllatuslikki. Originaali pealkiri: Pappilan neidot

Sisukord: ¤ Vabatahtlikuna Vabadussõtta ¤ Vabadussõja meredessantidest lipu langetamiseni ¤ Salaja töörahva paradiisi ¤ Diplomaadi mälestusi ¤ Kes mõistaks õigust ¤ Vabariigiaegne Valga maavanem ¤ Minu mees oli maavanem ¤ Hirmuöö Soome lahel ¤ Mikrofoniga Teises maailmasõjas ¤ Mis sai kindralite autojuhist

Lugu ühe juudiperekonna elusaatusest Eestis, Venemaal ja kogu maailmas

Autor meenutab juuraõpinguid Tartu Ülikoolis aastail 1932-1936. Ta jutustab oma esimestest sammudest advokaadina kodanlikus Eestis, samuti kutsetööst kaitsjana Nõukogude Eesti esimesel aastal ja sõjajärgsel perioodil. Autor kirjeldab mitmeid kohtuprotsesse, mis tema isikliku osavõtu tõttu kaitsjana on kõige enam mällu sööbinud, ning esitab nendel peetud kohtukõned.

Majandusalal doktorantuuris õppinud Michael A. Singer koges 1971. aastal sügavat vaimset ärkamist ning keskendus sellest hetkest alates joogale ja meditatsioonile. Teoses “”Köidikuist vabanenud hing” räägibki ta oma sisemaailma uurimisest, oma teekonnast teadvuse arendamisest ning kõigest sellest, mida sellega peale hakata. “See raamat on lihtne ja loogiline, samas sügav. Vaimne ning intuitiivne, kuid samas äärmiselt praktiline. Julgen arvata, et sobib teenäitajaks nii enesearenguteel esimesi samme astujale kui ka verstapostiks sellele, kel juba pikk tee käidud. Pole juhuslik, et sa seda raamatut praegu käes hoiad. Loe ja vaata julgelt järele, kuhu poole see raamat sind samme seadma paneb. Julge tuleb sul olla sellepärast, et igasuguste muudatuste tegemine elus nõuab suurt julgust ning vastakutiseismist hirmuga, tõenäoliselt ka valuga. Kui hirmust valu ees vabaned ja oled valmis elu kogu tema täiuses ning tundespektris kogema, siis saadki sa vabaks, siis saadki sa iseenda köidikuist vabaks,” kirjeldab Singeri teost selle tõlkija Merle Kelder Pilgrim, 2014

Kogumik sisaldab muusikalist repertuaari 1-6-aastastele lastele. Kogumiku laulud, mängud, tantsud ja muusikapalad kuuluvad koolieelsete lasteasutuste muusikalise kasvatuse programmi ning on mõeldud kasutamiseks lasteasutustes, kooli ettevalmistusklassides ja kodudes. Kogumikus on muusikat kuulamiseks, laulud, mängud ja tantsud.

Raamat sisaldab kiiresti valmistatavate toitude retsepte, mille tegemisel kasutatakse rohkesti pooltooteid, konserve ja toidukontsentraate. Käsiraamat nii algajale kui kogenud perenaisele.

Lions-liikumisest Eestis aastatel 2009-2014

Raamat sisaldab intervjuud kaheksa eesti kirjanikuga (Jaan Kross, Paul-Eerik Rummo, Arvi Siig, Enn Vetemaa, Mats Traat, Ain Kaalep, Aleksandes Suuman, Arvo Valton), kes eritlevad loominguprotsessi motiive, kulgu ja tingimusi. Tosinkond lugejausutlust (anonüümsed koolinoored, Jüri Järvet, Erast Parmasto, Luulik Kokamägi, Vambola Maavara) täiendab loominguloolist põgusa sissevaatega eri lugejakategooriate maitsesse, lugemismotiividesse ja -hoiakuisse. Sissejuhatuses annab autor referatiivse lühiülevaate loominguprotsessi ja retseptsiooni uurimisest.

Ajaloo fakultatiivkursuse ülesandeks keskkoolis on täiendada ja süvendada neid teadmisi, mis õpilased on koduvabariigi ajaloost omandanud kohustusliku ajalookursuse raames. Võrreldes kohustusliku kursusega, mis annab teadmiste miinimumi Eesti ajaloo sõlmküsimustest, on fakultatiivkursuse võimalused tunduvalt avaramad. Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellesse väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumise ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Rootsi võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi.

Naabrinaised Maud Finch ja Millicent Swallow on kaks väga erinevat inimest. See, kuidas nad on nii kindla sõpruse sõlminud, on jäänud külaelanike jaoks täielikuks mõistatuseks. Kõik muutub, kui külla ilmub võõras mees Theodore Cadmus, kes ütleb end tulevat väikeselt Vahemere saarelt Calderast, millest keegi midagi kuulnud ei ole. Mõistatusliku võõra saabumine tekitab kaose idüllilise küla ellu. Kaua varjatud saladused ja viha ähvardavad pinnale tõusta, tekitades vägivalla, kaosekeerise ja mõrva. Satiiriline romaan täis salapära, kättemaksu, ahnust ja armukadedust. Peter Ackroyd (sündinud 5. oktoobril 1949 Suurbritannias) on tunnustatud romaanikirjanik, biograaf ja kirjanduskriitik. Suur osa tema teostest keskendub Londoni ajaloole ja kultuuriloole. 2003. aastal sai temast Briti impeeriumi ordu komandör.

Raamat annab vastuse küsimusele, mis on arheoloogia, milline on arheoloogia koht ja tähtsus nüüdisaegses inimteadmiste süsteemis. Üksikute silmapaistvamate arheoloogiliste avastuste käsitlemisega nii Euroopas kui ka teistes maailmajagudes antakse ülevaade inimese kujunemisest ning muinaskultuuride arengust kivi-, pronksi- ja rauaajal. Raamat on määratud ajalooalase lisalugemismaterjalina vanemate klasside õpilastele, kuid pakub huvi ka laiemale lugejaskonnale.

Jaan Krossi ja Ellen Niidu reisikiri 1964. aastal toimunud reisist Türgimaale, Egiptusesse ja Kreekasse.

Mälestusteraamatus jutustab kirjanik Veera Saar oma perekonna lugu, milles nagu üksikus veetilgas peegeldub vastu kogu eestlaste keerukas saatus läbi aastasadade kuni tänapäevani. Neile, kes on lugenud Veera Saare "Kraakuvi mäge" ja sellele järgnenud romaane "Maa hind", "Kodutee" ja "Käritsa leib", pakub memuaarteos ka rohkesti äratundmisrõõmu – leiab ta ju siit mitmeid tetraloogia tegelaskujude prototüüpe, elujuhtumusi ja tegevuskohti.

Raamat kaasneb näitusega "Nende meeltes on lõputu universum. Itaalia transavangard ja Eesti külm ekspressionism" Kumu kunstimuuseumis (01.12.2023–19.05.2024). Koostajad ja tekstide autorid: Sirje Helme, Fabio Cavallucci Ambitsioonika rahvusvahelise suurprojekti keskmes on 1980. aastate teise poole Itaalia ja Eesti kunstnike loominguline dialoog. Näitus ja raamat toovad Itaalia erakogudest ja muuseumidest Eesti publiku ette esindusliku ülevaate 1970. aastate lõpus Itaalias moodustunud transavangardi rühmituse tähtsamate liikmete Sandro Chia, Francesco Clemente, Enzo Cucchi, Nicola De Maria ja Mimmo Paladino loomingust, mis on asetatud kõrvuti 1980. aastate teises pooles Eesti kunstivälja uuendanud ja Rühm T loonud Raoul Kurvitza ja Urmas Muru teostega. Kuigi sündinud teisel pool raudset eesriiet, on Kurvitza ja Muru külm ekspressionism – kunstnike endi antud nimetus – justkui Itaalia transavangardi põhjamaine peegeldus. Olulise põhimõttena propageerisid nii transavangard kui ka Rühm T subjektiivset, isiksuse ja emotsioonide keskset lähenemist kunstile, kunstniku täielikku loomingulist ja vaimset vabadust.

Käesolev mälestusteraamat annab värvika pildi elust Petrogradis pärast bolševistlikku riigipööret Venemaal 1917. aastal. Autor, kes töötas Tšiili ühendatud salpeetritöösturite delegatsiooni direktori abina ja kellele allus enne natsionaliseerimist pürotehnikalaboratoorium ja muid tööstusi, oli laia tutvusringkonnaga, osav ja võimekas organisaator, tänu millele suutis aidata paljusid hätta sattunud inimesi. Teosest õhkub vaatamata süngele ajastule inimlikku soojust ja humoorikatki ellusuhtumist.

Prantsuse Akadeemia liikme Henri Troyat´ järjekordse biograafia kangelane, Peeter III ja Katariina Suure arvatav poeg Paul I (1754 – 1801), on Vene valitsejasoo üks kõige mõistatuslikumaid, heitlikumaid ja vastuolulisemaid kujusid. Kutsutud Venemaad valitsema, jagab tal üksnes põlgust venelaste, nende keele ja traditsioonide vastu, kuulutades samal ajal kõikidele oma piiramatut imetlust Preisi distsipliinile ja kommetele. Lapsest saadik võimukale emale allutatud, hakkab ta viimast vihkama nii perekondliku despotismi, lõtvade elukommete kui kahtluste pärast, mis abikaasa kummalisest surmast saadik Katariinal lasuvad. Võimetuna kontrollima oma kõige arutumaid impulsse, leides samavõrra rahuldust karistamises kui autasustamises – ilma mingi põhjuseta, ümberolijate üllatuseks, säilitas ta küpseski eas lapseliku arutuse, julmuse ja vastutustundetuse. Tema ettevõtmiste jaburus viis riigi kaose veerele. Tema lõpp, kus segunevad liialdused, suuremeelsus, ebausk, upsakus, hirm keisrimõrva ees ja kõhklus isatapmise ees, teeb sellest mittearmastatud tsaarist ajalootragöödia kangelase.

"Peotäis mulda, lapike maad", sündis Käbi Laretei soovist end kriisist välja kirjutada ja mälestustes korda luua. Teoses vahelduvad mälupildid päevaraamatuga, mis kaardistab meenutustööga kaasnevat habrast hingeseisundit. Selle kõrval pakub päevaraamat ka vaateid ühe rahvusvahelise kunstniku elule: elu vaikivas Stockholmis vaheldub reisidega Mandri-Euroopasse. Ennekõike iseloomustab teost siiski mineviku ja oleviku tihe ühtesidumine, mida ei takista ei ajaline ega ruumiline vahemaa.

Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik. Ta abiellus Kobus Krügeriga, kelle unistus oli saada Krügeri rahvuspargi valvetöötajaks. Nii kolisidki nad oma kolme väikese lapsega pargisügavuses asuvasse majja, kus lähemateks naabriteks ei olnud mitte teised inimesed, vaid jõehobud, elevandid, antiloobid, lõvid ja gepardid. Kobie Krüger kirjeldab erakordse soojuse, poeetilisuse ja huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu nendeks siis iganädalane paadiretk üle jõehobudest kubiseva jõe, et lapsed internaatkooli viia või ootamatu kohtumine oma poegi kaitsva emalõviga. Kobie Krügeri raamatus elustuvad Aafrika loodus, loomad ja inimestest tegelased ning võimaldavad heita pilgu ühte rikkasse ja omapärasesse ellu.

Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik. Ta abiellus Kobus Krügeriga, kelle unistus oli saada Krügeri rahvuspargi valvetöötajaks. Nii kolisidki nad oma kolme väikese lapsega pargisügavuses asuvasse majja, kus lähemateks naabriteks ei olnud mitte teised inimesed, vaid jõehobud, elevandid, antiloobid, lõvid ja gepardid. Kobie Krüger kirjeldab erakordse soojuse, poeetilisuse ja huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu nendeks siis iganädalane paadiretk üle jõehobudest kubiseva jõe, et lapsed internaatkooli viia või ootamatu kohtumine oma poegi kaitsva emalõviga. Kobie Krügeri raamatus elustuvad Aafrika loodus, loomad ja inimestest tegelased ning võimaldavad heita pilgu ühte rikkasse ja omapärasesse ellu.

Kati Murutari lapsepolve mälestusteraamat

Aimée Beekmani uus romaan räägib tänapäeva Eesti tegelikkusest. Raamatu peategelane, pensionär Ervin seisab silmitsi mitmete küsimustega ja raskustega, millega tal tuleb toime tulla. Ta naine põeb Alzheimeri tõbe ning ta on sunnitud paluma naise eest hoolitsemisel naiseõe abi. Poeg Karl on lõpetanud oma elu enesetapuga ning Ervinit vaevab ka küsimus, miks poeg ikkagi oma eluga hakkama ei saanud. Lisaks hakkavad teda tülitama poja kahtlased tuttavad. Elu on järsult muutunud ja uutes oludes tuleb uutmoodi mõelda.

1960-1970ndate aastate Moskva kõrgkoolides õppis umbes poolteistsada eestlast erialasid, mida meil õppida ei saanud, ja uuris asju, mida Eestis ei uuritud. Teadusetegemine ongi raamatu üks keskne teema – N. Liidus ei saanud inimene hakata pankuriks ega ärimeheks, aga sai oma võimeid rakendada teaduses ja kunstis. Rohkete kultuuriallusioonidega tihe ja sädelev, paljuski autobiograafiline romaan teadusest ja teadlastest, teadusemaailma hierarhiast ja intriigidest, konkurentsist, karjerismist ning andekusest.

1960-1970ndate aastate Moskva kõrgkoolides õppis umbes poolteistsada eestlast erialasid, mida meil õppida ei saanud, ja uuris asju, mida Eestis ei uuritud. Teadusetegemine ongi raamatu üks keskne teema – N. Liidus ei saanud inimene hakata pankuriks ega ärimeheks, aga sai oma võimeid rakendada teaduses ja kunstis. Rohkete kultuuriallusioonidega tihe ja sädelev, paljuski autobiograafiline romaan teadusest ja teadlastest, teadusemaailma hierarhiast ja intriigidest, konkurentsist, karjerismist ning andekusest.

"Sõdalase au" (1998) on põnev ja detailne ülevaade mõningatest viimase aja rahvusvahelistest pingekolletest ning nende rahumeelsest lahendamisest. Lähtudes konkreetsetest sündmustest, esitab Michael Ignatieff üldistava pildi nüüdisaedsest sõjapidamisest ja rahvusvahelisest rahukorraldusest.

Valik kuulsa rootsi klassiku Selma Lagerlöfi (1858-1940) jutustusi. Kogumik sisaldab kolm eri ajast pärit redigeeritud uustrükki: rahvaeluaineline "Soosauniku tütar" (1908) ning legendilaadsed "Ühe mõisa lugu" ja "Härra Arne varandus" (1904). Kõiki kolme seob ühine motiiv: inimese hingepuhtusest tuleneva armastuse lunastav võim.

Soome-eesti ühiskirjaniku Aino Kallase (1878-1956) 1915.a esmatrükis ilmunud Lydia Koidula eluloos kujutab autor oma kangelannat tulihingelise isiksusena, kes oli loodud, et kogu elu ohvritulena leegitseda, aga aja ja olude sunnil pidi piirduma vaid lühikese, mõneaastase tähelennuga, et selle järel traagilises mõistmatuses hääbuda. Teose uus tõlge on tehtud 1935.a parandatud ja täiendatud väljaande järgi.