Teadus

Miks on haigutamine nakkav? Millised on viimased andmed muna ja kana probleemi kohta? Kas aeg oli juba olemas, kui "aeg" algas? Kas taimed tunnevad valu? Mis juhtuks, kui ma kukuksin musta auku?

"See jutustus sündmustest, mis viisid DNA kui geneetilise alusmaterjali struktuuri lahendamisele, on mitmel viisil ainulaadne. Kõigepealt pakub jutustus teaduslikku huvi. DNA struktuuri avastamine Cricki ja Watsoni poolt ja selle bioloogiline tähendus oli üks sajandi suurimaid teadussündmusi. Sellest on inspiratsiooni saanud hämmastavalt palju teadlasi. Biokeemias põhjustas see plahvatuse, mis kujundas ümber kogu teadusharu. Olen üks nendest, kes on sundinud autorit kirja panema oma mälestused, niikaua kui need veel tema peas värsked on, teades kui väärtuslikud need teaduse ajaloo jaoks on.

Tulemus ületab ootused. Viimased peatükid, milles nii eredalt kirjeldatakse uue idee sündi, on nagu suurejooneline draama, kus pinge tõuseb ja tõuseb kuni lõpliku haripunktini. Ma ei tea ühtegi teist näidet, kus lugeja saaks nii vahetult jagada uurija püüdlusi ja kõhklusi ning lõpuks võidurõõmu."

Raamatus on püütud visandada kontuurpilt rahvusliku teadlaskaadri tekkimis- ja arengukäigust, eestikeelse teadusliku kirjanduse kujunemise episoodidest ning rahvuslike teadusinstitutsioonide ellukutsumis- ja arenguloo fragmentidest. Mõistagi on see kõik tihedalt seotud sajandite jooksul Eesti alal arenenud ladina-, saksa- ja venekeelse teaduskirjanduse ning teadustegevusega. Tähelepanu on koondatud eesti keele rakendamisele kõrgharidus- ja teaduskeelena, rahvusliku professionaalse teadlaskaadri ning teadusasutuste kujunemisele.

150 küsimust, mida võib teistele esitada, aga sageli jäädakse vastus võlgu. Selles raamatus leiab küsimustele lihtsad ja konkreetsed vastused.

Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

192-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Valik sisukorrast: Eessõna, Ülesanded, Ülesannete lahendused, Teooria, Sümbolite loogika tähtsus, Tsiteeritud kirjandus.

 

Algupärand tšehhi keeles. - Eestikeelne tõlge tehtud venekeelse autoriseeritud, ümbertöötatud ja parandatud väljaande järgi

Artiklikogu naisliikumisest, feminismist ja teadusest.

Rikkalikult illustreeritud populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade Eesti maa-ala pinnamoe ja pinnakatte kujunemisest ning taimestiku ja loomastiku arengust jääajal. Tutvustatakse mandrijää taandumist ja Läänemere arengulugu, Eesti jõgedevõrgu kujunemist, maakoore tektoonilisi liikumisi ning pärastjääaegset inimasustust. Näidatakse, kuidas maakoore pindmiste osade ehitus mõjustab inimese elu- ja tootmistegevust. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kuid pakub kahtlemata huvi ka geoloogia ja geograafia eriala üliõpilastele ning vastava eriala spetsialistidele.

32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

Kuulsa loodusteadlase raamat Universiumi arengust. Mõeldud nii huvilisele keskkooliõpilasele kui ka spetsialistile.

Teoses käsitletakse teadusliku maailmapildi teket ja arengut ühe konkreetse teaduse - keemia najal. Erilist huvi pakub maailmapildi tekkimise seostamine inimese praktilise tegevusega. Lugeja saab teada, mida mõeldakse revolutsioonide all teaduses, miks ja millal need tekivad.

Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

Nimekas ameerika füüsik Steven Weinberg jutustab oma raamatus köitvalt ja üldarusaadavalt universumi tekkimisest, nii nagu see paistab meie praeguste teadmiste valguses. Esitatakse kuuma universumi mudelit kinnitavaid fakte ja tutvustatakse viimaste aastate suuri avastusi astrofüüsikas. Huvitavalt ja teaduslikult täpselt on kirjeldatud universumi arengut esimestel hetkedel pärast suurt pauku. Raamat on mõeldud kõigile, kes tunnevad huvi kosmoloogiaprobleemide vastu.

Teaduskonverents Eesti Rahvusraamatukogus 12. märtsil 2005

"Kõuepilvede saatel" on mõnikümmend mälestuskildu nähtust, kuuldust ja kaasaelatust ajavahemikus 1921–1939. Need on seotud peamiselt kaastööga ajalehtedele ja kutselise ajakirjaniku tegevusega toimetuse laua taga. Sadade isikutega – osa neist meie tookordse avaliku elu tegelased nii poliitilisel kui kultuurilisel alal – on ajakirjaniku kutsetöö viinud mind kokkupuutumisse ja mõndagi sellest on talletunud mälu varamusse. "Saatuslikus kolmnurgas" on jätkuna teosele "Kõuepilvede saatel" kogu sündmusküllaseid mälestusi baaside-ajast kuni autori Eestist lahkumiseni 1944. aastal. Autoril on tulnud läbida keerulisi olukordi olles jälitatud nii NKVD kui ka Saksa SD poolt. Ta jutustab hulga avalikkusele seni tundmata juhtumeid tolleaegse meeleolu värvikalt joonistatud taustal. Teoses esineb üle saja nime, osa neist meie avaliku elu tegelasi. Kõiki on vaadeldud ning hinnatud Eesti iseseisvuse vaimus tegeleva isiku aspektist, püüdes nende käitumist ka inimlikult mõista. "Läbi varemete" jätkab Raag oma mälestusi, seekord aastatest 1944–1949, alates meresõidust Saksamaale ja elust seal, käsitledes peamiselt laagrielu mitmes põgenikelaagris, lõpetades lahkumisega USA-sse. Aine on jaotatud viiekümnesse eri peatükki, see sisaldab rohkesti autentset materjali, käsitledes laagrielu igapäevaseid sündmusi ja nende juhtimist, võimude skriinimisi, venelaste külaskäiku, eestlaste kultuurilist isetegevust – ajakirjanduse organiseerimist, laulukoore, kirjandusvõistlusi, näitusi jne. Terava pilguga nähtuna, värvikalt kirjeldatuna libiseb meie silme eest mööda see aeg nagu vana, juba ununenud film.

Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.

Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste kõige laiemale ringkonnale.

Vaba Akadeemia raamatusarja esimese raamatu aluseks on Vabas Akadeemias peetud astronoomialoengud. „Tänapäeval ei piisa taevakehade kirjeldamiseks enam sellest, kui astronoom istub teleskoobi kõrval, vaatab palja silmaga okulaari ja kirjutab või joonistab üles, mida ta teleskoobis näeb. Taevakehade vaatlemiseks tuleb kasutusele võtta väga keeruline tehnika, kuid ka sellest jääb väheks, sest vaatlusest saame vaid arvude rea. Selleks et aru saada, mida need arvud tähendavad, tuleb sageli appi võtta teoreetiline füüsika. Ja kui tahame teada saada taevakehade või isegi kogu Universumi minevikku või tulevikku, tuleb meil tegelda uuritavate objektide matemaatilise ja füüsikalise modelleerimisega, sest inimese eluiga on kaugelt liiga lühike, et näiteks tähtede evolutsiooni vaatlustega kindlaks teha. Samas võib evolutsioon teinekord liigagi tormiline olla, näiteks supernoovades. Kõik see teeb mitteastronoomile tänapäeva astronoomiast arusaamise keeruliseks. Raamat ongi kirjutatud eesmärgiga, et taevastest protsessidest oleks lihtsam aru saada.“

"Kas sina tead?" teises osas võtab autor käsile elus ja eluta looduse ning universumi ning pakub vastuseid mõningatele esmapilgul veidratele, kuid täiesti põhjendatud küsimustele.

"Miljon miksi 3" on temaatiline entsüklopeedia, mille eesmärk on rahuldada noorte – ja mitte enam nii väga noorte! – uudishimu kõikides valdkondades, mis neid huvitavad.

Sisukord:
Alfred Bernhard Nobel
Füüsika
Keemia
Füsioloogia ja meditsiin
Kirjandus
Rahu
Majandus
2004. aasta laureaadid.

Kogumikus on 51 artiklit eri teadusaladelt. Esindatud on humanitaarteadused ja teoloogia, õigus, majandus ja sotsioloogia, põllumajandus ja metsandus, meditsiin ning loodusteadused. 36 artikli autorit elavad Rootsis, 5 Saksamaal, 5 USA-s, 2 Kanadas. Artiklid on viies keeles, kusjuures ainult kolm on rootsi ja kaks eesti keeles. Need on varustatud inglise-, prantsuse- või saksakeelse kokkuvõttega.

Raamat "Jäljed kivil" jutustab sellest, kuidas sündis Maa, kuidas tekkisid temal mandrid ja ookeanid, jõed ja mäed, vulkaanid ja jääliustikud, kuidas Maa peal ilmus ja arenes elu esimestest ainuraksetest organismidest ja vetikatest kuni kõrgemate taimedeni ja imetajate loomadeni.

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Miks uuritakse lindude lendamist? Miks huvitab teadlasi delfiinide ujumisviis? Mille poolest võib kasulik olla nahkhiir? Kas konnaski on midagi uurimisväärset? Need on vaid osa küsimustest, millega tegeleb bioonika.

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale.

¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama.
¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista.
¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused.
¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja.
¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda.  Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

Raamat annab ülevaate loomorganismide keemilisest koostisest ja loomsetes kudedes toimuvatest biokeemilistest protsessidest. Raamat jaguneb kolmeks osaks. Esimeses osas käsitletakse loomorganismide keemilist koostist ja iseloomustatakse nende koostisesse kuuluvaid aineid. Teine osa on pühendatud toidus leiduvate ainete seedumisele ja looma kehaomasteks aineteks muudnumisele, kusjuures vaadeldakse süsivesikute, rasvade, valkude, mineraalide ja vee ainevahetust. Kolmandas osas käsitletakse vere, närvikoe, lihaskoe, uriini, piima ja munade keemiat.

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.

Miks puit ei ole nõrgem ning teras tugevam? Miks klaas mõnikord puruneb kildudeks, aga mõnikord paindub nagu vedru? Miks laevad murduvad pooleks? Mis on vedelik ja kas siirup on vedelik? Kõik need küsimused puudutavad materjalide loomust ja nendega tegeldakse tugevusõpetuses. Professor Gordoni jutustus sellest kiiresti arenevast teadusharust, mis mõjutab juba kõige erinevamaid elualasid, demonstreerib väga ilmekalt seda, missugusel viisil teadlased lahendavad oma probleeme.

Autorile omases ladusas käsitluslaadis tutvustatakse tähtsamaid metalle ja mittemetalle, nende ühendeid ning sulameid. Elementide ja ühendite kasutusalad on esitatud keemia kui teaduse arengu taustal. Vaadeldakse nende tähtsust tööstuses, kosmonautikas, tuumaenergeetikas, põllumajanduses ja meditsiinis. Käsitletakse kuuma- ja korrosioonikindlaid, ülitugevaid ja ülikergeid sulameid, magnetmaterjale ning teisi eriomadustega aineid. Kirjeldatakse uusi tehnoloogilisi meetodeid. Pakub huvi laiale lugejaskonnale.

Käesoleva raamatu autor on põhjalikult uurinud kaja kasutamist loomariigis ja jõudnud mitmetele huvitavatele järeldustele, mis peaksid ootamatuseks olema paljudele lugejatele.

Visandatakse muinasastronoomia ja -kalendriloo uudne käsitlusviis koos arusaamiseks vajalike taustteadmistega. Keskne on katse taastada jääaja inimese taevapilti ja tõlgitseda "Kalevala" ainest astronoomia seisukohtadelt. Hilisemat arengut jälgitakse meie kalendriloo kujunemise suunas. Raamat kõigile kultuuriloost ja taevalaotusest huvitatuile

Sisukord: Mis on geneetika? Gregor Mendel Kromosoomid Geenid Mendeli esimene seadus: tunnuste lahknemine Veidi statistikat Lammastest, naaritsatest ja koertest Geenid, mis tapavad Ahvidest ja inimestest Inimese vererühmad Lapsi varitsev oht Geneetiline konsultatsioon Eugeenika “See on poiss” “Isa tütar, ema poeg” Loomus ja kasvatus Kaksikud Kas intelligentsus langeb? Elu mäng – Mendeli teine seadus Aheldunud geenid Johannseni oad Lugu õnnestumisest – hübriidmais Geenid ja tunnused Mida geen teeb Mis on geen? DNH Mutatsioon Pärilikkus – geenide monopol Evolutsioon geneetiku silmadega Register

Raamat jutustab keemia ajaloost ning Mendelejevi perioodilisusseaduse avastamisest.

Sisukord:
Mida õieti kujutab endast tuumafüüsika
Tuumafüüsika ja Einsteini teooria
Tuumafüüsika ja kvantmehaanika
Osakeste interaktsioonid ja muundumised
"Energia massist"
Aatomienergia
Seos teiste teadustega
Põnev kollektsioon
Mõned lahendamata probleemid

Kui COVID-19 pandeemia lahvatas, oli seda justkui raske uskuda. Veel 2020. aasta talvel kinnitasid Maailma Terviseorganisatsiooni eksperdid nädalate kaupa, et kiiresti leviv nakkus ei ole pandeemia, vaid "enneolematu haiguspuhang". Hetkeks, mil planeedi kõrgeimad ametnikud tunnistasid, milline mikroobne tõusulaine oli meid tegelikult tabanud, olid sellesse enam kui sajad tuhanded hinged üle maailma nakatunud. Saatus, mis ootas veel miljoneid ees. See haigustekitaja paljastas kõik meie varjatud nõrkused ja pikalt ignoreeritud probleemid. Kui 19. sajandi koolerapuhangu ajal loobiti tänavatel arste kividega ning vihased massid põletasid maha karantiinihaiglaid, siis nüüd läksid käiku tatti pritsivad süljenäärmed ning terariistad, et lõigata läbi meditsiinipersonali autorehvid. Ajal, mil näpuga näidati hiinlaste, metsloomade, müstiliste laborite, poliitiliste vaenlaste ja kahtlaste rahvusvaheliste autoriteetide peale, levis viirus lakkamatult edasi. Kui kohutavalt tuttav see kõik oli. Tunnustatud teadusajakirjanik Sonia Shah räägib pandeemiate loo, vaadatuna läbi inimkonna panuse. Nende tulevik, nii nagu ka minevik, on tihedalt seotud meie omaga. Patogeen, mis põhjustab järgmise pandeemia, hiilib juba täna meie keskel. Me lihtsalt ei tea veel selle nime ega päritolu. Nimetagem seda "koolera lapseks", sest tõenäoliselt läbib seegi haiguspuhang kooleraga sarnase tee. Just koolerast, haigusest, mis tapab kiiresti, saab raamat alguse. Sissejuhatuseks räägib autor loo kaasreisijast, mis juhtus aastal 2013 teel Haitilt Floridasse, nentides, et esmalt tunneb nakatunu end üsna hästi. Kohe nii, et hommikul veel korralik einegi pintslisse pista, et seejärel mööda tolmuseid, löökauke täis teid hotellist lennujaama seigelda. Kuigi tapja pruulib väsimatult soolestikus edasi, maitseb ka lennujaama kohviku saiakene päris hästi. Alles siis, kui nakatunu oli end lennuki vahekäigust läbi pressinud ning kergelt räsitud istmele maandunud, katkestas koolera julmalt tema reisi. Kui lennufirma töötaja oli desinfitseerimisvahendite järele tormates ülejäänud reisijatele selgituseks hüüdnud, et "Üks mees pasandas end täis", polnud enam mingit kahtlust, mis oli kooleraepideemiast räsitud Haitil just juhtunud.

Kui enamus ajaloolasi nokitseb pisikese perioodi kallal, siis David Christian on võtnud "Tekkeloos" pureda kogu tarkuse, mida inimkonnal on korda läinud oma eksistentsi ning sellele eelnenud aja kohta koguda. Oma ütlemata põneva analüüsiga liigub ta lenneldes, kuid kaugeltki mitte ülejala tormates, suurest paugust otse inimkonda ees ootavasse lähitulevikku. Üle pika aja on kriitikud ühel meelel – tegemist on teosega, millel on märgiline tähendus. Teiste seas pole kiitusega kaugeltki kitsi "Elemendi" autor Sir Ken Robinson, leides, et: "Christianil on õnnestunud elegantselt destilleerida meie tänased arusaamad universumi sünnist ning arengust, päikesesüsteemist, ookeanidest, mägedest ning mineraalidest, elust maal ning meie kultuuri ja saavutusi juhtivast dünaamikast. Ja seda kõike haarava loona, sidudes kokku kümneid teadus-, kunsti- ning humanitaardistsipliine kõigest pisut enam kui 300 leheküljel. Lehekülg lehekülje järel pakub ta haaravaid, kohati judinaid tekitavaid mõtteid ajal, mil kunagi varem pole olnud inimkonnal vajadust omada selget arusaama meie kohast planeedil Maa ning selle kohast kosmoses." "Tekkelugu" viib meid võimsale, 13.8 miljardi aasta pikkusele seiklusele planeedi loomisest ning elu tekkest kuni hetkeni, mil lugeja seda raamatut sirvib. Keskendudes pöördelistele sündmustele, mastaapsetele trendidele ning tuumküsimustele meie päritolu kohta, paljastab autor peidetud niidiotsad, mis seob kõik kenasti üheks tervikuks kokku.

Avage kägisev uks kummitavasse majja ja tajute, kuidas teid läbistab värin. Me ei tea, mis võib välja ilmuda. Me avame uksi tulevikku igal eluhetkel. Mis on nende taga? Kuidas valmistuda kohtumiseks tundmatuga? Raamat "Tuleviku lood" räägib aja varjatud, näivalt pimedusega kaetud osast, sest me pole seal veel olnud. See räägib sellest, kuidas me püüame ette kujutada, valmis olla ja toime tulla kõigega, mis võib meid varitseda veidras kohas, mida nimetame "tulevikuks". Autor David Christian kirjutab selles raamatus, mida on tulevikust mõelnud filosoofid, teadlased ja teoloogid. Ta arutleb selle üle, kuidas muud elusolendid – alates bakteritest kuni nahkhiirte ja leivapuudeni – saavad tohutult keerukate biokeemiliste ja neuroloogiliste süsteemide abil hakkama müstilise tulevikuga. Ta uurib ainulaadset viisi, kuidas meie oma liik ühiselt ja sageli teadlikult tulevikule mõtleb ning seda kujundada püüab. Lõpuks kirjeldab mõnda tulevikuversiooni, mida oskame täna ette kujutada järgmise paari aastakümne ja miljardite tulevaste aastate kohta. Lõpetab ta spekulatsioonidega aja lõpust. Varem on David Christianilt eesti keeles ilmunud raamat "Tekkelugu".