Seni ajalooaineliste teoste autorina tuntud Simon Montefiore romaan "Sašenka" käsitleb ühe suguvõsa kolme põlvkonna lugu Venemaa ajaloo tuultepöörises. Peategelanna on jõuka juudist ärimehe tütar, kes liitub enne revolutsiooni kuueteistkümneaastaselt bolševikega ja satub 1939. aastal sellesama partei poliitika hammasrataste vahele. Sašenka järeltulijad püüavad tema saatust välja selgitada. "Sašenka" on lugu noore naise arengust ja tema isiksust kujundavatest teguritest, armastusest ja sõprusest, ent ka reetmisest ja inimsuhete keerukusest pöördelistel aegadel. Perekonnaloo taustaks on eri ajastute Venemaa oma värvika olustiku ja selliste ajalooliste tegelastega nagu Rasputin, Stalin, Beria.

Briti ajaloolane Simon Sebag Montefiore, kellelt mõne aasta eest jõudis eesti lugejani raamat Potjomkinist, on seekord ette võtnud ajaloo ühe suurima diktaatori elukäigu. Jossif Stalini isiksust on püütud selles raamatus iseloomustada võimalikult mitme tahu pealt. Erilist rõhku pannakse tema suhetele võimukaaslaste ning tuttavate ja sugulastega, unustamata sealjuures "punase tsaari õukonna" seksuaalseiklusi ja võimuintriige. Seniavaldamata fotodega illustreeritud raamatus on kasutatud Venemaal viimasel ajal avalikustatud arhiivimaterjale ning asjaosaliste ja nende järeltulijate mälestusi.

Menuka noore inglise ajaloolase kirjutatud raamatus, mis käsitleb silmapaistva vene riigitegelase vürst Grigori Aleksandrovitš Potjomkini elu, on antud mitmekülgne ülevaade Katariina II aegsest ühiskonnast, Vene-Türgi sõdadest ning Krimmi ja Musta mere ranniku liitmisest tsaaririigi koosseisu. Autor on läbi töötanud suure hulga tolleaegsete riigitegelaste ja diplomaatide kirju ning muid arhiivides leiduvaid dokumente ja kummutanud neile toetudes nii mõnegi Potjomkiniga seotud müüdi. Faktilise materjali rohkusele vaatamata on teos haaravalt kirjutatud ja pakub ajaloost huvitatule kindlasti meeldivat lugemist.

Romanovid olid uusaja kõige edukam dünastia, kelle võimu alla kuulus ligi kuuendik kogu planeedi maismaast. Kuidas suutis üks perekond muuta sõjast laastatud vürstiriigi maailma suurimaks impeeriumiks? Ja kuidas nad selle kõik kaotasid?

Montefiore „Romanovid” on inimlik lugu tsaaridest ja tsaarinnadest, kellest mõnda oli õnnistatud geniaalsuse, teist hullumeelsusega, ent keda kõiki innustas püha isevalitsuse idee ja keiserlikud ambitsioonid. Montefiore haarav kroonika toob päevavalgele loo piiramatust võimust ja armutust impeeriumi ehitamisest, millele heitsid varju paleeintriigid, perekonnasisene võimuvõitlus, seksuaalne lodevus ja pöörane ekstravagantsus ning mille tegelaskujudeks on mitmesugused seiklejad, kurtisaanid, revolutsionäärid ja poeedid – Ivan Julmast kuni Lev Tolstoini ja kuninganna Victoriast Vladimir Leninini.

Hea kirjandusliku sulejooksuga kirjutatud ja uutele arhiiviuurimustele toetuv „Romanovid” on haarav lugu triumfist ja tragöödiast, armastusest ja surmast, üldistusjõuline uurimus võimust ja tabav portree impeeriumist, mis tänaseni määratleb Venemaa olemust.

Kirjastuses Varrak on varem ilmunud Simon Sebag Montefiore ajalooraamatud „Jeruusalemm”, „Stalin. Punase tsaari õukond”, „Noor Stalin”, „101 ajaloo suurkuju” ja „Koletised”.

Jeruusalemm on universaalne linn, kahe rahva pealinn, kolme usundi pühamu; ta on impeeriumide auhind, kohtupäeva toimumispaik ning tänapäeva tsivilisatsioonide kokkupõrke lahinguväli. Kuningas Taavetist Barack Obamani, judaismi sünnist, kristlusest ja islamist Iisraeli-Palestiina konfliktini – see on 3000 aasta pikkune ajalugu, millesse mahuvad usk, veresaunad, fanatism ja kooseksisteerimine.

Kuidas sai sellest väikesest, suurkeskustest eemal asuvast linnast Püha linn, „maailma keskpunkt” ja tänase Lähis-Ida rahuprotsessi võti? Haaravas jutustuses näitab Simon Sebag Montefiore seda alaliselt muutuvat linna tema paljudes inkarnatsioonides, esitades iga ajastut ja iseloomu ääretult elutruult. Jeruusalemma biograafiat jutustatakse meeste ja naiste – kuningate, keisrinnade, prohvetite, poeetide, pühakute, vallutajate ja hoorade – sõdade, armulugude ning ilmutuste kaudu. Kõik need inimesed lõid, hävitasid, jäädvustasid ja uskusid Jeruusalemma. Lisaks paljudele lihtsatele jeruusalemlastele, kes on jätnud linnale oma jälje, kuuluvad selle tegelaste hulka Saalomon, Saladin ja Suleiman Tore, Kleopatra, Caligula ja Churchill, Aabraham, Jeesus ja Muhamed, Iizebel, Nebukadnetsar, Heroodes ja Nero, keiser Wilhelm II, Disraeli, Mark Twain, Rasputin ja Araabia Lawrence.

Toetudes uutele arhiivimaterjalidele, viimase aja uurimustele, oma perekonna ürikutele ja elupõlisele uurimistööle, avab Montefiore oma ainulaadses kroonikas pühaduse ja müstika, identiteedi ja impeeriumide olemust. See on raamat linnast, kus paljude uskumust mööda toimub kord apokalüpsis, ainsast linnast, mis eksisteerib nii taevas kui ka maa peal.

Uuendatud ja ajakohastatud kordustrükk.