Alfred Hitchcock leidis filmides oma fantaasiate ideaalse väljendusvahendi, mida jagas kogu maailmaga. See raamat ammutab ainet autori pikkadest vestlustest Hitchcockiga ning paljastab seniteadmata fakte inimesest, režissöörist ja tema filmidest. Chandler rääkis ka Hitchcocki naise Alma ja tütre Patiga ning paljude ekraanilegendidega, kes Hitchcocki filmides kaasa tegid, sealhulgas Cary Granti, Ingrid Bergmani, Grace Kelly, Joan Fontaine'i, Laurence Olivier', Henry Fonda, Kim Novaki, Anthony Perkinsi, Janet Leigh' ja teistega. Tulemuseks on ainulaadse kunstniku intiimne, kuid ometi ülevaatlik portree.

Karupoeg Puhh on õnnetu, sest ta pole öö otsa maganud. Hommikusööki saab aga ainult pärast magamist. Ta läheb oma suure murega Saja Aakri Metsa ja kohtab seal sõpra Tiigrit, kes selgitab, et ega ilma unejututa ei saagi magama jääda. Tiigri jutustatud jutt aga ei sobi, Puhh ei jää magama, nii minnakse uue unejutu jahile.

Oliver Sacks on üks tänapäeva kuulsamaid neurolooge, keda suur osa inimesi tunneb peategelasena tõsielulisest filmist "Ärkamised" (peaosades Robert de Niro ja Robin Williams), milles arst üritas kooma-laadses seisundis patsiente uue ravimeetodiga elule tagasi tuua. "Mees, kes pidas naist kübaraks" on äärmuslikke meditsiinilisi juhtumeid kirjeldav kogumik. Need on lood meestest ja naistest, kes jätavad ka kirjanduslikult kordumatu mulje ning tõstatavad küsimuse: mis on õieti reaalsus?

Viimane osa Alexandre Dumas' triloogiast, kus Henri III moodustab neljakümne viiest gaskoonist ihukaitsemeeskonna, Navarra Henri ründab Cahorsi linna ja Anjou hertsog asub Antverpeni piirama

Eesti kirjandusklassikut Juhan Jaiki (1899-1948) peetakse ka Eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks. Erilise osa Juhan Jaigi loomingust moodustavadki tema kuulsad jutud tontidest, paharettidest, näkkidest, nõidadest, pärglitest ja paljudest nende sugulastest, kes elutsevad Võrumaa paksude metsade vahel...

Mõnekümne aasta eest tunti Hiinast ja Jaapanist pärit ebaküdooniat vaid dekoratiivtaimena. Tänapäeval kasutatakse teda ka toiduainena külmutatult ja kuivatatult, hoidisena, salatite sees, magustoitudes, küpsetistes, alkohoolsetes jookides ja mujal. See raamat on mõeldud lugejatele, kes tunnevad huvi ebaküdoonia kasvatamise ja kasutamise vastu.

Üks noormees on meie sotsialistliku mineviku eelviimasel kümnendil otsustanud, et peab nõukogude sõjaväest ära pääsema. Ta luuletab endale külge vaimseid hälbeid, millega tal tegelikult midagi pistmist ei ole. Nüüd jääb üle ainult minna mõneks kuuks Seewaldisse ravile, et tulemustes täielikult kindel olla. Seal kohtab ta noorukest meditsiiniõde Küllit, kellesse noormees armub. Ka neiu leiab noormehes meeldiva kaaslase ja koos otsustavad nad proovida ühist eluteed. Kas aga kõik ka jääbki nii ilusaks? Üsna varsti avastab noormees, et kaunitarist piiga armastus on väga muutlik. Samas pole ka noormees mingisugune ullike, vaid võtab elurada oma egoistliku ülbusega. Kas põgeneda armastuse eest või mitte?

Mae Antsu 2004. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan jutustab vanadest naistest. Nende elust, muredest, mõtetest ja tunnetest. Autor kirjeldab väga tabavalt aega, mil ollakse emotsionaalselt taas ülisõltuvad lastest, sõbrannadest, sugulastest, võõraste pilkudest ja ütlemisest.

Raamat jätkab lugu samast kohast, kus see eelmises raamatus pooleli jäi. Vahepeal on möödunud 4 aastat. Suurem osa raamatust räägib sellest, kuidas üks teovõimetuks tunnistatud inimene, kelle korter on eestkostjate poolt müüdud, püüab endale jalgu alla saada ning teovõimet tagasi küsida.

Vabadussõja sees on mitu selgesti eristuvat perioodi, lausa väiksemat omaette sõda. On võitlus Landeswehriga, mida kroonis juubeldav võit põlisvaenlase üle. On Pihkva vallutamine ja operatsioonid Peterburi suunal, mil Eesti väed oleksid peaaegu muutnud Vene hiigelriigi saatust. On Läti riigi saatuse tegelik muutminegi. On mastaapsed kaitselahingud Narva rindel sõja lõpuperioodil. Kuid kõige haaravamad on ikkagi esimesed sõjakuud, mil lahingutegevus toimus kodusel Eesti pinnal. Kuidas nad sellega toime tulid ja suutsid vaid paari kuuga ülekaaluka vaenlase maalt välja ajada? Kui kallist hinda tuli neil maksta mitte üksnes endi, vaid ka meie praeguse priiuse eest? See raamat vaatab Vabadussõda läbi lihtsate sõdurite silmade ja käib mõned sammud sõjateed koos meeste ja naistega, kellest paljud ei elanud võitluse võiduka lõpuni.

Muistendite kogumik sisaldab üle neljakümne kohamuistendi tervest Eestist. Muistendid on varustatud autori kommentaaridega. Käesolev raamat on omamoodi järjeks 1981. aastal ilmunud kogumikule "Igal kohal oma lugu".

"Jäälõhkuja" ilmus mustvalgena esimest korda 1986. aastal kirjastuses Valgus. Raamatu esimesse poolde kogunesid pisipalad, teine pool viis lugeja reisima. Uus "Jäälõhkuja" on kunagise täiendatud ja lühendatud väljaanne. Täiendatud värvipiltide ja varem ilmunust väljajäänud looga lindude sügisest rändamisest. Ära jätsime seevastu kõik reisikirjad, sest nõukogude ajal nähtud maailm ei kõla täna kokku ajatute pildikestega koduloodusest. Neis lugudes ei ole midagi muudetud. Muutunud on aga raamatu tähendus ja ülesanne. Tähendus on saanud selgemaks ja ülesanne on raskem, sest maailm on nüüd teistsugune. Fred Jüssi

Kuigi see romaan on kirjutatud 2004.a. ilmunud "Kummuli Kuu" järjena, võib seda huviga lugeda ka iseseisva teosena. Irmel elab koos pojaga taas kodumaal, kuid pole vabanenud idmaa mõjust. Üllatuseks avastab ta enda juures veel imelise võime... Dünaamiline süžee + ootamatu lõpp + veel midagi...

Põneva süžeega raamat on mõeldud kooliealistele, ent huvitav lugeda ka kogu perele.

Inimesi on läbi aegade võlunud fantastilised loomad, olgu nendeks hirmuäratavad kolme peaga koerad, lohed, või mürkmaod, kes ei allu maotaltsutajale. Juba keskajal saavutasid erakordse populaarsuse sisult ja välimuselt kirevad bestiaariumid, kus kirjeldati kummalisi loomi ja nende käitumisviise. Kuid bestiaariumid on midagi rohkemat kui pelgalt pentsik zooloogia – need on kunstilised katsed anda edasi laiemaid uskumusi inimolendite ja looduse korralduse kohta. Caspar Henderson pakub lugejaile valikut loomadest, kelle õige mitme olemasolust pole paljudel siiani olnud õrna aimugi.

Meinhard Leetmaa meenutab raamatus oma teenistust Eesti Vabariigi armees, Eesti okupeerimist ja Eesti vägede liitmist punaarmee koosseisu, teenimist 22. Eesti Territoriaal-Laskurkorpuses, õnnestunud põgenemist ja viibimist 1941-1942 Saksamaal sõjavangilaagris, seejärel teenistust Wehrmachtile alluvas Tartu Omakaitse Malevas, viimaseid võitlusi Eestimaal ja pärast Narva rinde purunemist elu varjunime all nõukogude Eestis, kust autoril õnnestus 1965. aastal jõuda läände põgenenud perekonna juurde.

See on esimene pilguheit moelooja kiivalt kaitstud ja varjatud maailma. Autor toob meieni loo sellest, kuidas väikelinnast ja vaesest perest pärit poisist kujuneb õnneliku saatuse tahtel tuntud ja tunnustatud moelooja, kelle loomingut imetletakse ja ihaldatakse kogu maailmas. Tema suhtest ruumi, arhitektuuri, kino ja eluga. Raamat mehest, kes on LEGEND juba oma elu ajal.

Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing.

Raamatus käsitletakse avamaa- ja katmikköögiviljade olulisemaid kahjureid, haigusi ja füsioloogilisi kasvuhäireid ning nende tõrjet. Tuuakse ära kahjustuspilt, selle ligikaudne ilmumise aeg, levikut soodustavad tegurid ning võimalik saagikadu tõrje puudumisel. Antakse soovitusi kasvumajade desotöödeks, köögivilja säilitushaiguste profülaktiliseks tõrjeks, taimsete pritsimisvedelike valmistamiseks ning keemiliseks umbrohutõrjeks.

"Krahvinna de Monsoreau" on teine osa Alexandre Dumas-isa triloogiast, mis algas "Kuninganna Margot'ga" ja millele järgneb "Nelikümmend Viis". Taustal, milleks on Pärtliööle järgnenud nn. "kolme Henri sõda", osa Prantsuse XVI sajandi ususõdadest, ja Valois'de dünastia mandumine selle viimase esindaja Henri III ajal, saab alguse kauni Diane de Meridori ja vapra krahv de Bussy armastuslugu, kusjuures lustakas laadis jutustuse käigus kerkib paljude ajalooliste kujude seas esile Dumas' üks meeldejäävamaid tegelasi – kuninga narr Chicot.

Regilaulude stereotüüpia on mu huviorbiidis juba 1997. aastast, tükeldamise vormelite jms nime all. Stereotüüpiahuvi lähtus algselt tüpologiseerimise problemaatikast, hiljem uudishimust: kuidas "nad" laule tegid, mida/kuidas "nad" mõtlesid?

Kunstnik kasutab selleski raamatus oma armastatud meetodit, vastandades piibliteema pidulikku pateetikat inimühiskonna tekkimise ja arenemise tänapäevaste arusaamistega.

Kunstnik kasutab selleski raamatus oma armastatud meetodit, vastandades piibliteema pidulikku pateetikat inimühiskonna tekkimise ja arenemise tänapäevaste arusaamistega.

C-551 ehk õuduste "Paradiis" Puhkelaager "Paradiis" on tulvil vaba aja veetjaid, kes ei oska aimatagi, et igaühest neist võib saada range saladuskatte all korraldatava saatanliku eksperimendi ohver. Kõik tunnistajad hävitatakse ääretu julmusega, varjamaks jälgi. Laagrist on võimatu ja mõttetu pageda, sest see tähendaks põgenemist elu lõpuni.

See on raamat kõigest sellest, mis täiskasvanuid tihti punastama ajab. Karvad, vulvad, murdeiga, armastus, peenised, seemne- ja munarakud, kehade katsumine, turvalisus, päevad, seks, rasedus, sünnitus ja muu, mis tavaliselt ühiselt söögilaua taga teemaks ei tule. Siin kaante vahel on kõik lihtsalt ja loogiliselt lahti seletatud! Lühidalt: kui sul on keha ja sa sellest kehast veel päris kõike ei tea, siis see raamat on sulle. PS. Sobib eriti hästi koos lugemiseks 7–9aastastega, aga seda võivad lugeda ka täiskasvanud omaette. Merilin Mandel on kasvatuspsühholoog ning raamatute “Jess, lapsed!” ja “Jess, inimesed!” autor. Aastal 2020 tunnustas Eesti Seksuaaltervise Liit teda aasta seksuaaltervise edendaja auhinnaga humoorika ja tervikliku seksuaalkasvatuse elluviimise eest Instagrami kontol @jesslapsed.

Saskia on viieaastane ja maailma parim asjade leidja! Ta leiab alati kõik üles – isegi siis, kui ta pole neid ise ära kaotanud. Mis juhtub aga siis, kui ta avastab mänguväljakul midagi suurt ja salapärast? On see tõeline aare või hoopis midagi muud? „Aardejaht“ on haarav ja lustakas lugu väikese avastaja seiklustest. Raamat ärgitab laste uudishimu ja julgustab, et iga leid võib olla omaette aare. Sobib suurepäraselt ettelugemiseks ja koos avastamiseks!

Saksa okupatsioon Eestis oli suhteliselt lühike periood kahe NSV Liidu okupatsiooni vahel aastatel 1941–1944, kuid oma dramaatilisuse ja rohkete sõjapurustuste tõttu omab ta erilist kohta Eesti kannatusterohkes ajaloos. Lootused ja pettumused, sõja- ja terroriohvrid, rahvuslikud vastuolud, hirmud ja ängistus moodustasid omapärase segu eestlaste teadvuses, kes selle perioodi üle elasid. Raamatus tuleb juttu nii sõjasündmustest, rahvuslikust vastupanuliikumisest, repressioonidest, põgenemisest kui ka tavainimeste eluolust. Käesolev teos on esimene põhjalik eestikeelne ülevaade Saksa okupatsioonist Eestis pärast 1947. aastat.

„II maailmasõja faktid ja legendid" on esimene eesti autori kirjutatud kompleksne ülevaade II maailmasõjast, mille lõpust möödus äsja 70 aastat. Selle sõja käsitlus ja faktid olid meid okupeerinud Nõukogude Liidus pea peale pööratud, mistõttu oli kallutatud ka sel teemal ilmunud eestikeelne kirjandus. Viimase 20 aasta jooksul on aga Venemaa arhiividest selle sõja kohta tulnud välja palju erakordselt huvitavaid andmeid, mida lääne sõjakirjandusse on jõudnud harva. Käesolev raamat võtabki kokku nii lääne kui ka venemaise tähtsama ja huvitavama teabe II maailmasõjast, vaadeldes selle tähtsündmusi, juhtivisikuid ja raskerelvastust, ka Eesti vaatevinklist.

Rööptekst vene keeles. Raamat sisaldab lugusid Jõhvist, käsitleb kodulugu, linnaajalugu, eluolu ja sündmusi Jõhvis.

Punavõim on Eestist põgenenud ning algab saksa aeg. See näib toovat kergendust – kuid illusioon Eesti riigi taastamisest mõraneb kiirelt. Proua Kuke härrasteklubi on segi paisatud – üks tüdruk on hukkunud, kaks kadunud, üks teisi reetnud. Ehkki aeg näib haavu parandavat, rebib see valla vanu, juba ammu kinni kasvanud arme. Minevikust kerkib süngeid saladusi, mis ohustavad mitmeid elusid, ning inimesi, keda on tahetud unustada. Ka kõige usalduslikumate suhete kohale kerkib varjamiste ja pettuse loor. Härrasteklubist saab taas kord poliitiliste intriigide, kirgede ning reetmiste keskus, kust käib läbi maailma ajaloos kurikuulsaid rolle mänginud inimesi.

"Päris-Harjumaa" on elustiiliraamat, kokaraamat ja reisijuht neile, kes tahavad teada, kuidas maal ellu jääda, mida õhtuks süüa teha või kuhu nädalavahetusel sõita. See on kultuurilooline raamat, kus üheteistkümne perelooga antakse ülevaade Harjumaa traditsioonilistest elatusaladest ning üheteistkümne vahepalaga sisevaade maakonna loodusesse ja ajalukku.

Kirjutatud omapärases vaimukas ja iroonilises stiilis. Sündmustest Eestis septembrist 1987 kuni 1988. Autor on halastamatult aus ja avameelne nii iseenese, oma kaaslaste kui ka tuntud tegelaste suhtes. Kirja pandud otse sündmuste kannul, vältides hiljem käibele tulnud "ausaid valesid". Nauditav raamat lugejale, kes ei armasta stampe, nišše ega trende. Järelsõna autori põlvkonnakaaslaselt Mart Laarilt.

Vähesed raamatud on avaldanud sama suurt poliitilist ja kirjanduslikku mõju nagu Remarque'i "Läänerindel muutuseta" -- jahmatavalt realistlik, liigutavalt inimlik, natslikul Saksamaal keelatud ja tuleriidal põletatud, on see jäänud kogu maailma menuraamatuks juba üle seitsme aastakümne. Kuid selle autorist on hoopis vähem teada. Kes Remarque õieti oli? Inglise uurija Hilton Timsi kirjutatud biograafia koorib ühe kihi teise järel anonüümsuselt, mida Remarque oma privaatsuse kaitseks oli kudunud, ja paljastab mehe, kelle elu oli 20. sajandi romantilisimaid ja hingevalusamaid.

Moskvas elav eesti juurtega insener Lev Netto (1925) jutustab oma isa Aleksandri, ema Julia, enda ja jalgpallurist venna Igor Netto loo. Kogetud katsumuste mõjul kujuneb autorist – tulihingelisest kommunistlikust noorest – veendunud demokraat.

„Pea suu!" on põnev koolijutustus 8. klassi õpilastest ja nende murdeea probleemidest. Peategelane Tiina on hädas oma välimuse, armastuse, vanemate ja klassikaaslastega. Kõigele lisaks hakkab koolis juhtuma imelikke asju: ähvardatakse üht koolivenda ja keegi hakkab lõhkuma ta asju. Teine jutustus „Tõmba uttu!" on samuti kaheksandikest. Peategelane Joonas on enda arvates maksimaalselt lahe kutt. Tema unistuseks on sõita välismaale, teenida palju raha ja saada tuttavaks vabameelsete tüdrukutega. Joonase klass sõidabki nädalapikkusele vahetusreisile Rootsi. Pinged klassis põhjustavad aga põneva ja eluohtliku sündmusterea, mida keegi ei oska ette näha.

Kirjanik Kate Kennedy soovib rahus uue raamatu kallal töötada ning üürib endale üksildase majakese tühjal rannikuribal. Seal loodab ta unustada ka lahkumineku armastatust ning leida taas tasakaalu. Ta ei oska aga arvatagi, et rahu ja üksindus on viimased asjad, mis teda ees ootavad. Ühelt poolt sekkuvad tema ellu kohalikud elanikud oma suhete ja kirgedega, teiselt poolt hakkavad majakeses toimuma seletamatud sündmused, mille põhjusi tuleb otsida Vana-Rooma aja traagilisest armastusloost.

Jaapani kamikaze-lendurite kasutamine Teises maailmasõjas oli dramaatilisimaid ja hirmsamaid nähtusi kogu sõja käigus. Kes olid need lendurid ja mis sundis neid oma elu ohverdama? Üleskutse kamikazedele sai vapustava vastuse. Neid, kes soovisid minna enesetapulennule, oli kolm korda rohkem kui lennukeid. Raamatu autorid heidavad pilgu kamikazede südamesse ja hinge, vaadeldes neid sõja ning jaapani kultuuri ja traditsioonide kontekstis, kust kamikazed ilmusid. Raamat on koostatud vestlustest kamikazedega, kes jäid ellu, ning seni avaldamata memuaaridest ja dokumentidest. Selles kirjeldatakse üht kõige erakordsemat ja hämmastavamat ajaloosündmust, mis tegi sõna "kamikaze" tuntuks kogu maailmas. Praegusel sagedaste enesetapupommituste ajal võrdlevad autorid kamikazesid al-Qaeda 11. septembri rünnakute korraldajatega. Lähtudes erilisest huvist, ei avalda see raamat mitte ainult kamikazedele antud konfidentsiaalseid enesetapujuhiseid, vaid viitab ka nende sarnasusele ühe 11. septembri rünnaku korraldaja pagasist leitud juhistega. Raamat annab ühest uskumatust ajaloosündmusest lummavalt tõepärase pildi.

Raamat algab noorpõlvesõprade ja ka armastajate Signe ja Rauli juhusliku ja ootamatu kohtumisega Estonia teatris Eesti taasiseseisvumise esimesel kuul. Nelikümmend seitse aastat ei teadnud nad teineteisest ega teinetese olemasolust mitte kui midagi. Raulil on seljataga rängad sõja-aastad Saksa ja Soome armees, Vene vangilaagrite põrgu ja lausa uskumatuna tunduv põgenemine, Signel aga elu okupeeritud Eestis. Kohtumiseks on aega ainult loetud tunnid, mis võimaldab rääkida vanale sõbrale üksnes kõige olulisemast... kuid mis on olnud elus kõige olulisem?

Briti ajaloolane Simon Sebag Montefiore, kellelt mõne aasta eest jõudis eesti lugejani raamat Potjomkinist, on seekord ette võtnud ajaloo ühe suurima diktaatori elukäigu. Jossif Stalini isiksust on püütud selles raamatus iseloomustada võimalikult mitme tahu pealt. Erilist rõhku pannakse tema suhetele võimukaaslaste ning tuttavate ja sugulastega, unustamata sealjuures "punase tsaari õukonna" seksuaalseiklusi ja võimuintriige. Seniavaldamata fotodega illustreeritud raamatus on kasutatud Venemaal viimasel ajal avalikustatud arhiivimaterjale ning asjaosaliste ja nende järeltulijate mälestusi.