See raamat sündis suuresti Klassikaraadio „süül“, kus juhtisin saadet „Rahu, ainult rahu“. Olin pisut ka varem kirjutanud, aga need olid vaid viletsad visandid. Mainitud saates intervjueerisin Viivi Luike, kes ütles, et luule on igal pool ja mu silmad avanesid. Minu jaoks ei ole luuletamine kirjutamine, vaid nägemine, mitte loomine, vaid olemise hetkede vaatlus. Samas saatesarjas ütles Vilen Künnapu, et tema jaoks on väikeste visandite kritseldamine meditatsioon ja nii kohtusidki Vileni visand-meditatsioonid minu olemise hetkede vaatlustega. Jaanus Aurelius Kangur

Punane äike on üle noore Eesti Wabariigi käinud ning kogu maa pahupidi pööranud. Neljal õel on küll õnnestunud sõjavapustuste keerisest eluga välja tulla, nüüd aga tuleb uues olukorras kohaneda ja hakkama saada. Pärast Stalini surma hakkavad need, kel oli õnne ja visadust Siberi põrgus ellu jääda, tagasi okupeeritud kodumaale pöörduma. Kuid perekonnad ja inimsuhted on purunenud, väärtushinnangud muutunud... Ehkki romaan "Pärast äikest" kuulub kolmanda raamatuna perekonnasaagast romaanitsüklisse "Äikese varjud", mille lisaks sellele moodustavad romaanid "Enne äikest" (2007), "Äike" (2008) ning aastatel 2009-2010 ümbertöötatuna ja täiendatuna ilmuvad "Välgust tabatud", "Varjud" ja "Varjude allee", võib teda käsitleda ka iseseisva raamatuna.

Nobeli preemiad on maailmas jätkuvalt kuulsaimad. Neid antakse saavutuste eest, millest on inimkonnale kõige enam tulu. Alfred Nobeli elu oli materiaalselt piisavalt kindlustatud, et nautida kõiki hüvesid. Teda tunnustati teenitult, pärjati mitmete tiitlitega, tema kuulsus levis kogu maailmas juba ta eluajal. Aga Nobeli saatis geniaalse inimese üksildus ja võimetus leida endale võrdväärset partnerit, elukaaslast. Teda vaevas kartus elusalt maetud saada. Ta oli haavatav ja labiilne. Ometi sümboliseeris dünamiidi-kuningas paljudele kaasaegsetele surma ja õudust. Nobeli toonaste kirjade kaudu avanevad veel mitmedki suurmehe ootamatud tahud.

TV3 "Su nägu kõlab tuttavalt" on olnud viie hooaja kestel Eesti kõige populaarsem meelelahutussari, mille vaatajaskond on ajuti ületanud isegi 400 000 televaataja piiri. Kõik need viis hooaega on selles saates olnud teravkeelseks kohtunikuks Olav Osolin, kes on ka ainsana kohtunikupingilt ära vaadanud absoluutselt kõik etteasted, millega osalejad on inimesi nii südamest naerma pannud kui ka mõnikord neile pisara silma toonud. Aga lisaks sellele on Osolin ringi jalutanud telesaate telgitagustes ja näinud oma silmaga, mis toimub siis, kui rahva pühapäevaõhtune meelisprogramm pole veel peale hakanud, ja ka siis, kui kaamerad on juba välja lülitatud. Ja kuna ta ei tahtnud seda kõike ainult enda teada jätta, siis pani ta oma muljed kirja raamatusse "Need näod kõlavad tuttavalt". See rohkelt illustreeritud raamat pajatab haaravalt näosaate köögipoolest ja tipphetkedest ning seda nii autori enda kui ka teiste osaliste silmade läbi. See on erakordselt põnev lugemine Eesti kõige populaarsema telesaate tegemisest, mis peaks huvi pakkuma nii neile, kes tahaksid veel kord selle vahvamaid hetki meelde tuletada, kui ka neile, kes on juba aastaid himustanud teada saada, kuidas seda tegelikult tehakse.

Olen valmis saanud raamatu pealkirjaga "Olnust olevatele. Martin Viirandi heliarhiivist." Olen teinud Eesti Raadios (praegu Eesti Rahvusringhääling) kultuurisaateid rohkem kui neli aastakümmet ja nüüd olen ERRi heliarhiivist välja valinud minu poolsada raadiovestlust meie juhtivate kultuuriinimestega. Näiteks Lennart Meri, Jaan Kross, Hando Runnel, Doris Kareva, Heinz Valk, Valter Ojakäär, Jüri Kuuskemaa jt. Iga jutuajamise juures foto. Näiteks Georg Meri meenutab tsaariaegset Tallinna Reaalkooli, Valter Ojakäär oma pikka eluteed ja sõprust Raimond Valgrega. Helmi Puur ja Heino Kiik heidavad pilgu käidud teele. Veljo Tormis ja Hirvo Surva räägivad loo ühest Ameerika üliõpilaste koorist, kes tänu nende õhutusele hakkas õppima eesti keelt ja laulma eesti laule. Heinz Valk kõneleb karikaturist Gorist, Enn Vetemaa Gustav Naanist jne. Või nagu on öeldud raamatu eessõnas, on kõik oma valdkonna esimese rea tegijad. Mõned nimed veel: Rein Taagepera, Peeter Olesk, Vahur Linnuste, Vello Salo, Enn Sarv, Asta Põldmäe, Gustav Ernesaks, Voldemar Miller, Hellar Grabbi ja paljud teised. Martin Viirand

Adolf Hitlerita oli Kolmas Reich mõeldamatu. Diktaatorlikul Hitleril oli hulgaliselt abilisi-käsilasi, kes end täielikult tema teenimisele pühendasid. Käsilased olid nii võimu kandjateks kui täideviijateks. Käsilased täitsid kõik Hitleri poolt antud korraldused. Käsilased andsid diktatuurile olemuse. Selle raamatu tegelased on Goebbels, Göring, Hess, Himmler, Speer ja Dönitz. Nende nimede taga peitub kuus erinevat karjääri. Meeste psühhogrammid on sarnased ja aitavad teatud määral lahti mõtestada, kuidas natsikuriteod võimalikuks said.

6. juuni 1944 ehk nn D-Day oli päev, mil toimus II maailmasõja otsustavamaid operatsioone – Normandia dessant, mille käigus tungis 150 000 Briti, Ameerika ja Kanada sõdurit üle La Manche’i väina Prantsusmaa rannikule. Järgnenud lahingud panid aluse fašistliku Saksamaa ülemvõimu kukutamisele Euroopas. Raamatusse on kogutud operatsioonis osalenute isiklikke mälestusi, lõike hukkunute päevikuist ja kirjadest ning ellujäänute seniavaldamata memuaare ja intervjuusid. Tulemuseks on usaldusväärne ja vahetu ülevaade maailma ajaloos pöördeliseks kujunenud päeva sündmustest. Jonathan Bastable on tegutsenud The Sunday Times'i ja teiste väljaannete väliskorrespondendina, teinud muuhulgas reportaaže Vene parlamendihoone kaitsmiselt 1993. aastal ja Armeenia–Aserbaidžaani sõjast, toimetanud mitmeid populaarseid raamatuid ning kirjutab praegu kaht romaani. "Normandia dessandis" on ta kindralite, reameeste, riigitegelaste ja tsiviilisikute tunnistused oskuslikult ladusaks jutustuseks põiminud.

Juba IV sajandil e.m.a sõdisid kreeka vägedes Ateenas ja Spartas naised. Hiljem käisid nad Makedoonia Aleksandri sõjaretkedel. Vene ajaloolane Nikolai Karamzin on kirjutanud: "Slaavlannad käisid vahel sõjas koos isade ja meestega, ega kartnud surma: nii leidsid kreeklased 626. aastal Konstantinoopoli piiramisel tapetud slaavlaste hulgas palju naiste surnukehi. Ema valmistas lapsi kasvatades neid sõjameesteks saama." Inglismaal hakati aastatel 1560 kuni 1650 rajama hospidale, kus teenisid naissõdurid. Esimese maailmasõja ajal võeti Inglismaal naisi juba Kuninglikesse õhujõududesse, formeeriti Kuninglik autotranspordi abikorpus ja naisleegion – kokku sada tuhat inimest. Ka Venemaal, Saksamaal ja Prantsusmaal asusid paljud naised tööle sõjaväehospidalides ja sanitaarrongides. Teises maailmasõjas oli aga maailm naiste kui nähtuse tunnistaja. Naised teenisid kõikides väeliikides juba paljudes maailma maades: Inglise armees 225 tuhat, USA armees 450 kuni 500 tuhat, Saksa armees 500 tuhat … Nõukogude armees sõdis umbes miljon naist. Nad omandasid kõik sõjaväelised erialad, sealhulgas ka need, mida peeti kõige rohkem meeste aladeks. Tekkis koguni keeleprobleem: sõnadel "tankist", "jalaväelane" ja "automaatur" polnud tollal naissugu, sest seda tööd ei olnud naised veel kunagi teinud. Naissoost sõnad sündisid seal, sõjas … Nobelist vaatleb teoses naiste osa Teises maailmasõjas ja sõja osa naiste elus.

Sõjaajaloohuvilisteni on jõudnud uus raamat eestlastest sõjameeste võitlustes Teise maailmasõja rinnetel. Seekord Venemaal asuva Velikije Luki linna pärast 1942‒1943 talvel, mille nimi on Eestis saanud mõttetu tapatalgu ja kolossaalsete inimkaotuste sümboliks. Velikije Luki lahingus osales üle 20 tuhande eesti mehe ja kõigest ühe kuu jooksul võis hukkuda kuni 5000 eestlast. Suurem osa neist olid vägivaldselt Punaarmeesse mobiliseeritud ja Stalini kuritegeliku režiimi kaitseks sõtta sunnitud. Nende mälestusele ja ellujäänute läbielamistele ongi raamat pühendatud.

Raamat pakub teavet moodsate toataimede päritolu ja kasvatamise/hooldamise kohta. Värvifotodega.

Järg Margaret Mitchelli romaanile "Tuulest viidud" ning Alexandra Ripley romaanile "Scarlett". Raamatule järgneb Jill Hillpatricku "Scarletti viimane armastus".

..Aasta 1860. Itaalia "risorgimento" laine on haaranud Sitsiilia, Bourbonide kantsi. Garibaldi juhtimisel maabub saarel kangelaslik "tuhat". Sellest saab alguse sügavate ühiskondlike muutuste protsess. 

Fabrizio Salina, romaani peakangelane, on küllalt tark, et ajalookäigule mitte vastu panna, aga muutunud tegelikkusega leppimiseks siiski liialt mineviku külge seotud. Ta püüab tegelikkusest põgeneda ja seda oma observatooriumi seinte vahel unustada, kuid see ei õnnestu -- vürstliku palee rahu häirib ajaloolise progressi kõmin.
Salinast erinevalt leiab tema nõbu Tancredi (vaesunud aadlik, kuid energiline ja taibukas noormees) sündmuste keerises kiiresti oma koha. Ta hakkab garibaldilaseks ja võidab erilise vaevata ka tõusik Calogero Sedàra tütre Angelica käe.
Tükkhaaval kaotab oma küüned Sitsiilia aristokraatide sümbol -- uhke gepard, kelle asemele astub noor, kiskjalik ja salakaval kodanlus.

Raamat pakub panoraamset vaadet II maailmasõja teisest leerist, Saksamaa ja tema liitlaste selja tagant. Rindekorrespondendina liigub autor Ukraina steppides, Bessaraabias ja Karjala rindel, kuid pääseb kuulsa kirjaniku ja beau monde'i esindajana ka Rootsi kuninga salongi ja Poola kindralkuberneri pidulauda. Malaparte kirjeldused on väga värvikad ja nägemuslikud.

"Niisiis, edasi sõbrad! Võib-olla mäetipul vaatame tagasi, kuid mitte varem!" Robert Schumanni, muusikamaailma romantilise uuendaja elusaatus ei kulgenud paraku selle, helilooja enda poolt välja öeldud entusiastliku loosungi all. Ta seesmisest rahutusest sündinud pained leidsid väljapääsu depressioonihoogudes, mis väljusid lõpuks kontrolli alt ning põhjustasid helilooja saatmise vaimuhaigete sanatooriumisse. Peter Härtling, kaasaegse saksa kirjanduse üks loetavamaid autoreid, püüab oma raamatus tabada varje, mis laotuvad helilooja elu kohal ja kajastuvad tema loomingus – mõistatuslikus, sügavamõttelises muusikas tulvil kahtlusi, meeleheidet ja ootamatuid meeleolude vaheldusi. Just selline muusika kõlabki vastu romaani ridade vahelt.

Guy Sajer ei ole veel seitsmeteistkümneaastane, kui tõmbab 1942. aasta juulis selga Wehrmachti mundri. Ta on isa poolt prantslane ja ema poolt sakslane; tema tollane elukoht asub Alsace'is. Nooruse tõttu ei määrata teda rindeväeossa, vaid vooriteenistusse. Sajeri väeosa ei jõua kunagi Stalingradi, kuhu pidi vedama varustust, sest 6. armee kapituleerub enne seda. Aga Sajer teab juba, et sõda pole mingi lõbureis ja et Venemaa talves ellujäämine on ise juba lahing. Tõeline sõda, eesliinivõitlus, algab tema jaoks siis, kui ta läheb üle diviisi Grossdeutschland, see on eliitdiviis, mille koosseisus ta osaleb alates 1943. aasta suvest Ukraina rinde kõige suuremates lahingutes, kui Wehrmacht taandub Vene ofensiivi survel. Kurskist Harkovini, päeval ja ööl, mudas või lumes, 40-kraadises pakases, Vene suurtükiväe tule all, silmitsi vaenlase võimsa armee pealetungilainetega, kus ei tunta muret inimkaotuste pärast, on Grossdeutschlandi mehed alati ohtlikemates rindelõikudes, alati eesliinil, võitlevad üks kahekümne vastu ja kogevad põrgut. Belgorodi lahing, Dnepri ületamine (seda nimetatakse Teise maailmasõja Berezinaks) on reasõduri seisukohast kaks selle sõjakirjelduse haripunkti. Hiljem, kui Saksa rinne laguneb, kui tohutu armee taganeb, lisandub regulaarsele rindevõitlusele sõda partisanidega, mis on veel metsikum ja halastamatum... Kui see jutustus sõjast Venemaal ei sarnane ühegi teisega, kui see ületab tõepärasuselt, õudustelt ja vägevuselt kõik muu, mis on sellest kirjutatud, siis pole põhjuseks vaid see, et autor on tõepoolest ise läbi elanud kõik selle, millest ta jutustab, mitte ainult sellepärast, et tema sule all omandavad sõnad külm, nälg, palavik, veri ja hirm reaalse värvi ja kohutava jõu, vaid põhjuseks on ka see, et Sajer oskab erakordse võimsuse ja täpsusega näha üksikasju ning panna ka lugejad neid nägema. Niisiis pole põhjust kahelda, et kõik siin jutustatu on tõsi, peaaegu viimse üksikasjani; lugeja võib olla kindel, et tegemist ei ole "literatuuriga", bravuuritsemisega, vaid et kõik oligi tõepoolest nõnda: niisugune oli vaprus ja niisugune oli hirm, niisugune oli viletsus ja niisugused olid sõjaõudused.

Karu-aabits on klassikaks muutunud aabits, mille abil on Eesti lapsed lugema õppinud pea kolmkümmend aastat. Lihtsate tekstide ja haaravate piltide tõttu kasutatakse seda nii lasteaedades kui ka kodudes.

See on raamat, mis ilmus esimest korda ainueksemplarina ja fotodega illustreeritult minu tütre Marta kolmandaks sünnipäevaks, kingitusena talle. Kõik need lood on meie Martaga päriselt juhtunud, isegi rääkiv putukas ja sosistav vannivaht. Suur aitäh Piia Maistele, kes nüüd, kolm aastat hiljem, on teinud minu lugude juurde niisugused pildid, millest mõnda ma kuidagi ilma naermata vaadata ei saa! Epp Petrone

Koolieelikutele mõeldud aabitsas on kõik tekstid kirjutatud paralleelselt suur- ja väiketähtedega. Iga loo peategelaseks on mõni loom. 3. trükk

Muljeid nõukogude ajakirjanike reisist Jaapanisse

Tallinna külje all paiknev Nabala on oma nime saanud maa-aluste veesoonte ehk "nabanööride" järgi. Soodest ümbritsetud karstialale omane tihe vetevõrk ning üleujutused on siin pikka aega mõjutanud inimeste igapäevaelu. Kuigi Harjumaa vetevallast tuntakse paremini naabruses asuvat Tuhala Nõiakaevu või Saula Siniallikaid, pakub ka Nabala pärimusmaastik põnevaid avastusi. Nii võib kohapärimust pidada üheks Eesti "maavaradest", mis sisaldab olulist infot looduse, ajaloo, rahvausundi ning muististe kohta. Nabala eriline võlu peitub selles, et siin on alles põlisrahvast tuumikuga kogukond, mida hoiavad koos sajanditepikkused sidemed. Paljudes peredes on säilinud religioosne eluhoiak, seniajani käiakse vennastekoguduse palvemajas. Samas jäi Nabala mõisa valdustesse ka Põrguks kutsutud paik. Kohajuttudele lisavad vürtsi pajatused legendaarsetest isikutest, sealhulgas lugijavendadest, "vanapaganatest" ning kuulsast Rummu Jürist. Vaheldusrikast teekonda läbi külade ja ajastute ilmestavad pildid ja kaardid.

Reumatoloogia on sisehaiguste osa, mis käsitleb artriite, osteoartroose, sidekoe süsteemseid haigusi, vaskuliite, liigeseväliste kudede kahjustusi ja luude ainevahetuse haigusi. Raamatus on esitatud reumatoloogiliste haiguste uurimismetoodika, kõigi põhiliste reumaatiliste haiguste epidemioloogia, etiopatogenees, klassifikatsioonid, kliiniline pilt, diagnoosimine, diferentsiaaldiagnoos, ravi ja rehabilitatsioon. Eraldi peatükid on pühendatud liigesesisestele injektsioonidele ning kirurgilise ravi näidustustele ja võimalustele. Nende haiguste sellise ulatusega käsitlus eesti keeles on esmakordne. Teos sobib õpperaamatuks arstiteaduskonna üliõpilastele, internidele ja residentidele ning käsiraamatuks kõigile arstidele, eriti sisearstidele ja perearstidele.

Salapärane vabamüürlus on sajandeid inimeste meeli erutanud. Vaatamata paljudele skandaalidele ja vastuoludele on huvi maailma vanima salaühingu vastu suurem kui kunagi varem. Käesolevas raamatus avaldab vabamüürlasest ajaloolane Tim Wallace-Murphy vabamüürluse tegeliku päritolu.

“Mõistatuslikud vabamüürlased” esitleb iidse vennakonna müstilisi sidemeid ja faktilist ajalugu ning näitab, et tõde on kõikidest väljamõeldistest paeluvam. Värviliste illustratsioonidega raamat on vajalikuks teatmetoeseks kõigile vabamüürlusest huvitatutele, käsitledes järgmisi teemasid:

– Vabamüürluse lätted muistses Egiptuses

– Vana-Kreeka ja Vana-Rooma mõjud

– Keskaegsed ehitusmeistrid

– Püha Graal ja templirüütlid

– Puuduv lüli muistse ja moodsa vabamüürluse vahel

– Tänapäeva vabamüürluse alged Šotimaal

– 18. sajandi arengusuunad Euroopas

– Vabamüürlased Ameerikas

– Vabamüürlaste salajased tseremooniad

– Vabamüürluse koht ja mõju tänapäeva ühiskonnas

Raamat sisaldab jutustusi:

-Tasuja

-Villu võitlused

-Vürst Gabriel

Erakliku ja erandliku elu- ja kirjanikusaatusega Reed Morni (1898-1978) lühiproosa on siiani olnud raamatuks koondamata. Käesolev valimik püüab anda läbilõike tema novelliloomingust alates 1920. aastate lõpust kodumaal kuni 1960. aastateni, kui kirjaniku pikk pagulastee oli toonud ta USA-sse.

Jeremy Gavroni peen ja provokatiivne romaan jutustab loo kolmest erinevast mehest, kõigil nimeks Israel ja kõik sama suguvõsa meesliini esindajad. Värvika ja sõbraliku huumoriga tuuakse meieni ühe perekonna igapäevased toimingud, armastus, püüdlused, otsingud, kannatused ja võidud. Teisalt on see kogu juudi rahva lugu keset kahekümnenda sajandi vintsutusi, aga ka väga kaasaegne lugu identiteedi hajumisest, juurtest eemaldumisest ja nende taasleidmisest.

Noorpõlves oli ta kuulus oma punaste juuste ja roheliste silmade poolest. Need on sassi ajanud nii mõnegi mehe pea. Ta armastab lihtsat elu ja lihtsaid asju. "Uhkeldamine ei sobi sellele, kes on eluaeg puuvirnaga vastamisi elanud." leiab ta. Ta on pärit põlvkonnast, keda iseloomustavad sellised märksõnad nagu eetika, lavameisterlikkus, kohutav töö, eneseohverdamine. Kogu muu elu jääb seisma, kui mängu tuleb teater. Ta on näitlejanna, keda eesti rahvas tingimusteta armastab. Ta on Ita Ever.

20. sajandi kirjandusteadus tekkis vene formalismi ideedest. Need sündisid futurismi ja revolutsiooni vaimust, vastandudes didaktikale ja udusele filosofeerimisele. Aegamisi arenesid need süstemaatiliseks kultuuriteooriaks. Viktor Šklovski, Roman Jakobsoni, Boriss Eichenbaumi, Juri Tõnjanovi, Boriss Tomaševski jt sädelevate isiksuste nooruslik poleemika käis käsikäes teadusliku süvenemisega. Käesolev kogumik jaguneb neljaks osaks: "Manifestid", "Proosateooria", "Kirjandusprotsess" ja "Enesetõlgendused". Raamatus on 16 võtmeteksti, autoritutvustused, kommentaarid, järelsõna ja registrid. Kõne all mõisted, nagu kummastus ja evolutsioon, realism ja tinglikkus, vorm ja materjal, dominant ja funktsioon, süžee ja faabula, orientatsioon ja süsteem ning kirjanduse seosed biograafia ja argieluga. Miski sellest pole oma aktuaalsust kaotanud.

Käesolev raamat annab ülevaate kogu Mari Vallisoo loomingust, sisaldades luuletusi kooliajast kuni viimase eluaastani, nii varemilmunud kogusid kui senistesse luulekogudesse mittemahtunud luuletusi. Mari Vallisoo on kirjutanud luulet nii eesti kirjakeeles kui Kodavere murrakus. Mahuka saatesõna on kirjutanud Tiia Toomet.

Ajavahemik 1947-1993 oli vastuoluline. On arusaadav, et paberile kinnistatu ei kajasta kõike seda, mis sellel ajajärgul KKI tegevust mõjutas ning suunas, kuid aitab siiski - lisaks ka ridade vahelt lugedes - saada üldpildi. Käesolevas ülevaates liigutakse ajas aastate kaupa, jälgides KKI-s toimuvaid muutusi, tema suhteid teiste teadusasutustega ja tema kohta Eesti teadus- ja ühiskonnamaastikul.

Eestimaalaste kokkupuude Siberi kui „Venemaa vanglaga" sai alguse 300 aastat tagasi, mil sinna saadeti Põhjasõjas vangilangenud Rootsi armee ohvitserid, sh arvukalt baltisakslasi, aga teadaolevalt ka nii mõnigi eestlane. Neile järgnesid Vene impeeriumi valitsejate ebasoosingusse langenud või teisitimõtlemises süüdistatud kirjanikud, haritlased ja poliitiliste intriigide ohvrid. Eelkõige sai aga 19. sajandiks Siberist peamine sundasumise ja sunnitöö paik seadusega pahuksisse läinud eesti talupoegade jaoks. Kokkuvõte inglise ja vene keeles.

„Sügisballi" esmatrükk ilmus raamatuna 1979. See sai kiirelt oma aja üheks kõige tuntumaks eesti romaaniks, pälvis mitmeid auhindu ja on ilmunud enam kui kümnes keeles. „Sügisballi" peategelane on tollal moodne Mustamäe linnaosa, mida autor nimetab „anonüümseks mesilaks". Selles keskkonnas üritavad hakkama saada ning juurdlevad igavikuliste küsimuste üle rida värvikaid ja halle tegelasi. Kuigi raamatu läbivad teemad on üksindus, võõristus ja kurbus, on selles ka palju omapärast huumorit.

Iga W.I.T.C.H i tüdruk tutvustab meile oma elu kolme nurga alt: Parimad ajad, Superseiklused ja Magusad väikesed saladused. Igal nõiaplikal on oma hobid ja armastused, riukad ja lemmikteemad. Paljud ajakirjas ilmunud lood jutustavad tüdrukud nüüd uuesti oma silmade läbi, unustamata mainida vürtsikaid lisadetaile, mis ajakirjapildile ei mahtunud.

Üle 120 idee joonistamiseks ja maalimiseks, paber- ja segakollaažide tegemiseks, trükkimiseks, riipetehnika, vesivärviefektide, siidpaberi ja piisktehnika kasutamiseks. Raamatus jagatakse õpetusi ja ideid maalimiseks, joonistamiseks, trükkimiseks ja kollaažide tegemiseks, et saaksid oma kunstioskusi arendada. Veel pakutakse huvitavaid viise erinevate kunstimaterjalide kasutamiseks, õpetatakse erinevaid kunstitehnikaid ja -võtteid.

„Vanamees ja meri", Hemingway tuntuim teos, ilmus esimest korda 1952. aastal ning tõi autorile Pulitzeri auhinna. Ehkki pealtnäha on tegu lihtsakoelise looga vana kaluri kalapüügiretkest, mis kujuneb tõsiseks emotsionaalseks katsumuseks, on „Vanamees ja meri" tegelikkuses rikas teos, mille sisemine keerukus iseloomustab suurt kirjandust.

On elu kui maskiball. Kaelas kitarr, ses saalis ma hulgun kui kodutu narr. Ümber peidetud pilgud, juukselokkide vask, põgus naeratushelk, kui näolt langeb mask. Sissepööratud mõtted ja vaikivad suud, truult varjatud tunded. Ei midagi muud.

Kolmkümmend neli esseed annavad läbilõike kultuuriajakirjas Vikerkaar kahekümne aasta jooksul esinenud autoritest ja käsitletud teemadest. Kõne all on inimese põlvnemine, lähem ja kaugem ajalugu, armastus, eksistentsialism, filosoofia, holokaust, kirjandus, kunst, majandus, müüdid, noorus, perestroika, psühhoanalüüs, punk, põlvkonnad, rahvuslus, reetmine, religioon, revolutsioon, seltskonnad, sotsialism, suurlinnad, sünnitamine, unenäod, ökoloogia jm.

Tõepärane ülevaade võluritest, nende tegevusest ning paljudest vägevatest imedest, nagu on pajatanud meister Merlin. Käsitletakse võluri tööd, tutvustatakse tema töötuba, rüüd ja töövahendeid ning abilisi. Õpetatakse loitsima, lendama, ravitsema ja ennustama. Lugeja saab ülevaate alkeemiast, astroloogiast ja uutest teadustest ning ajaloost tuntud kuulsatest võluritest.

Õpiku kirjutamisel on silmas peetud eeskätt keeltekursuste vajadusi ning seda, et õppe­töö toimub õpetaja juhendamisel. Õpik sobib aga ka iseõppijale, kellel mõningased eelteadmised vene keeles olemas. Ka võib kasutada abimaterjalina eesti koolides, kus õpitakse vene keelt. Käesolevas õpikus on põhirõhk pööratud kõnekeele õpetamisele. Esitatud materjal on jaotatud 32 õppetunniks, mis vastab keelekursuste ühe õppetsükli tundide arvule. Erilist tähelepanu pööratakse nimisõna, omadussõna vormide ja määrsõna kasutusele, verbiaspekti moodustamisele ning liikumisverbidele. Teemade ja grammatikamaterjali valik ei ole juhuslik, vaid on välja kujunenud praktilises õppetöös. Iga tund sisaldab grammatilisi juhiseid, mille teadmine on vältimatu keele teadlikul käsitlemisel ja selle materjali kinnistamiseks on õpikusse lülitatud ka harjutusi. Õpik sisaldab dialooge, tekste. Sõnavara valikul on piirdutud sõnade ja väljenditega, mis on igapäevaseks suhtluseks kõige vajalikumad.

„Kullo läbi kaheksa aastakümne“ annab ülevaate Eesti suurima ja vanima huvikooli ajaloost. 1941. aastal asutatud Kullo, mis toona kandis nime Tallinna Pioneeride Maja, ajaloo jäädvustamisel on kasutatud arhiivimaterjale, ajakirjanduses ilmunud artikleid, töötajate ja õpilaste mälestusi. Raamat on illustreeritud rohke fotomaterjaliga. Teose koostaja on Heli Lehtsaar-Karma. Raamatule kirjutas eessõna Neeme Raud, kelle sõnul sai tema ajakirjaniku kutsumus alguse just Kullo noorte reporterite ringist.

Sisukord:
Saateks
Mis on orienteerumissport?
Orienteerumisspordi minevikust, olevikust ja tulevikust
Orienteerumisvahendid ja orienteerumisvõtted
- Kaart
- Kompass
- Muud orienteerumisvahendid ja orienteerumisvõtted
Orienteeruja varustusest
Võistlustaktika
Taktikast öistel võistlustel
Kui rajalt eksitakse...
Enne ja pärast starti
Orienteeruja treeningust
Rada ja rajameister
Soovitusi rajameistrile talveks
Spordijärgud orienteerumisspordis
Orienteerumisspordikohtunikud
Kuidas saada orienteerumisspordikohtunikuks?
Oluline on sekretäri töö