Uued tooted
Publitseeritud seoses Tallinna Visioonikonverentsiga, baseerub 2006. aastal valminud tööl „Tallinna linna elanikkonna arvu projektsioon“.
Edward Limonowi romaan, mis kirjeldab Pariisis elava edutu ingliskeelse kirjandusajakirja toimetaja John Galante’i lugu. Teost on nimetatud üheks Limonowi kommertslikumaks romaaniks, mis sobib iroonilise naisteromaani tunnustega: romantiline kolmiksuhe, narkoreis Pariisist Veneetsiasse. Limonow on distantseerinud end tegelastest ning jutustab tuttavat, blaseerunud lugu.
Edward Limonow on skandaalse kuulsusega vene kirjanik, kelle menu saladuseks peetakse naturalistlikku elukujutust, harukordselt avameelseid erootikastseene.
Annab ülevaate kiviaja ja pronksiaja kunstist endise Nõukogude Liidu aladel. See hõlmab paleoliitikumi skulptuure, kaljujooniseid (nt Karjalas, Siberis), neoliitikumi kunsti ning hilisemaid dolmeneid ja kurgaane, jaotades need küttide ning maaviljelejate kultuuridesse.
2014. aastal vastu võetud meretööseadus reguleerib meretöötajate töösuhteid, ühtlustades Eesti õiguse Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) meretöö konventsiooni (2006) ja EL-i nõuetega. Seadus käsitleb spetsiifiliselt meretöö eripärasid, sealhulgas töö- ja puhkeaega, laevapere liikmete töötingimusi ning lepingu erisusi.
Raamat tutvustab Kai Kaljo videoprojekte. Maali, vitraaži ja installatsiooniga tegelenud Kaljo jõudis videokunstini juhuse läbi 1997. aastal.
Romaan rahast ja muudest tähtsatest asjadest, mis on võitnud Saksa noortekirjanduse preemia.
Felix koos sõprade Peteri ja Giannaga tahab rikkaks saada. Tõeliselt rikkaks, mitte natuke teenida rohuniitmise ja saiade laialikandmisega. Neil on õnne – nad leiavad aarde ja tutvuvad muusikakaupmees Schmitziga, kes on kursis nii raha kui muusikamaailmaga. Tundub, et tohutut rikkust ei takista enam miski. Kuid seal, kus liigub raha, liiguvad ka kahtlased tüübid.
Põhjalik ülevaade kuulsa vene kunstniku-raamatuillustraatori Dementi Šmarinovi (1907–1999) elust ja loomingust. Šmarinov on laialdaselt tuntud eelkõige vene klassikalise ja nõukogude kirjanduse teoste suurepärase illustreerijana. Lisaks sellele on ta viljelenud vabagraafikat, poliitilist plakatit, monumentaal-dekoratiivkunsti ja maali. Monograafias on rohkelt mustvalgeid reprosid ja illustratsioone.
arhitekt Andres Alver
luuletaja Doris Kareva
kunstnik Andrus Kasemaa
kunstnik Ando Keskküla
näitleja Kersti Kreismann
näitleja Jüri Krjukov
baleriin Kaie Kõrb
dirigent Peeter Lilje
kirjanik Mihkel Mutt
režissöör Ingo Normet
pianist Kalle Randalu
Kohtunik Gösta Mülleri lugu saab alguse 20.-30. aastate Soomest, keeleseaduse segastest aegadest. Piiritusespekulandi poeg püüab oma eluga isa vääritut minevikku lunastada. Gösta Mülleri isiksus jätab sügava jälje tema abikaasa Meerisse ja eluaegsesse sõbrasse, aednik Martti Tulusse.
Eeva Joenpelto raamat „Kohtunik Müller“ räägib inimloomuse üksindusest, viljatust armastusest ja sellest võrsuvast vihast, põlvkondade vältel teisenevatest ja varisevatest väärtustest ning inimeste lõputust võimetusest üksteist mõista.
Soome kirjaniku, ajakirjaniku ja pedagoogi Maiju Lassila (sünninimega Algoth Tietäväinen, 1868–1918) kogumik, kus on ühendatud autori kolm jutustust: „Tuletikke laenamas“ (1910), „Liiga tark“ (1915) ja „Surnuist ärganu“ (1916).
„Tuletikke laenamas“ – tegevusmaailmaks on kolkalik küla-Soome, kus üks talu asub teisest mitme kilomeetri kaugusel, ja kus sidemed välismaailmaga piirduvad vaid lähima linnaga. Jutustuse tegelased on inimesed, kes käsist-jalust on seotud enda kääbusomandiga, mis dikteerib neile, kuidas käituda, mida ihaldada, kuidas korraldada oma elu ja mida nõuda teistelt inimestelt. Autoril vaheldub satiir huumoriga ja sagedamini on ta siin humorist kui satiirik.
„Liiga tark“ – tarkuseraamat ehk jutt Sakkari Kolistajast – satiir on suunatud kiriku ja vanameelsete poliitikute vastu Soomes. Pastor Pöndinen teeb oma kogudusele selgeks, et ilmalik tarkus on kuradist ja kõike võib teada saada üksnes usu abil
„Surnuist ärganu“ – seiklusjutt ehk lugu otsijast – kodanliku maailma hullumeelsusest, linnamiljööst, kodanliku spekulatsiooni maailm, mille taustal elab paljasjalgne ja teotahteline Jönni. Jönni saab kingiks loteriipileti, millega võidab kaks tuhat marka, millega Jönni laskub spekulatsioonidesse, sooviga saada miljonäriks.
Selle raamatu võiks osta siis, kui te olete leidnud, et teised toidu kombineerimise õpetused on liiga keerulised ning neid on raske järgida. Selles ei anta mitte ainult vajalikke juhtnööre ilma pikkade ja keeruliste seletusteta, vaid pakutakse mõjusat raviprogrammi, mis teeb teie tervise üliheaks. Raamat sisaldab lihtsalt ja lühidalt selgitatud toidu kombineerimise peamisi põhimõtteid, kergestimõistetavaid diagramme, üksikasjalikke toidukordade ja menüüde loetelusid, tabeleid täpselt määratletud toiduainete loeteludega, juhtnööre dr Hay dieedile üleminekuks ning nõuandeid väikeste vaevuste kohta nagu madal veresuhkru tase, kandidoos, allergiad ja toidutalumatus.
Käesolev romaan Hollandi 17. sajandi kunstigeeniuse elu lõpuperioodist peaks huvi pakkuma paljudele. Siit ei leia me kunstispetsiifilisi analüüse ega detailseid maalide kirjeldusi – romaani autor on püüdnud süveneda eelkõige vananeva kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil Rembrandti lühike intensiivne õnneaeg oli möödas ning tema täht kaasaegsete silmis juba langemas. Romaan on kirjutatud ometi austusavaldusena vanameistrile, püüdes inimlikult mõista tema kannatusi.
Rembrandt on maalikunstis samasugune ikoon kui Leonardo da Vinci või Raffael ning võib-olla veel suuremgi kunstnik kui tema kuulus eelkäija ja eeskuju Rubens. Rembrandti loomeaeg langes kokku Hollandi vabariigi kuldajastuga. Aga nagu teisigi väga suuri kunstnikke, ei saa Rembrandti seostada ühegi koolkonnaga – tema anne oli selleks liiga mitmekesine. Tema igapäevaseks leivateenistuseks olid portreed ja paljude arvates jääb ta suurimaks portretistiks, mida kinnitavad ka tema paljud vapustavalt ausad autoportreed.
Jason Vale, teise nimega Mahlameister on loonud lihtsa inspireeriva toitumis- ja treeningprogrammi, nii et oleksid vormis igaks elujuhtumiks. Vale’i hoolikalt koostatud mahlaplaan ei aita langetada üksnes kaalu, vaid varustab su keha piisava hulga toitainete ja ensüümidega, mistõttu tunned end energilise ja elujõulisena. Samuti aitab see kaalutõusu jäädavalt eemal hoida!
Raamatuga kaasas seinaplaneerija, mis muudab programmi jälgimise eriti mugavaks.
Meelespea kohvivalmistajale. Raamat sisaldab teavet kohvipuu kultuurtaimena, kohvi leviku ja kohvikute tekkimise kohta, kohvi töötlemise ja sortide, lahustuva ja kofeiinivaba kohvi ning kohvi aseainete kohta. Käsitletakse kohvi toimet, aroomi ja maitset ning kohvi valmistamist. Retseptid kuumadeks ja külmadeks kohvijookideks, kakao ja šokolaadi keetmiseks, kohvi ja kakao kasutamiseks toitude maitsestamisel ning kohvi ja kakaoga maitsestatud küpsiste ja kookide, kreemide ja võõpade valmistamiseks.
Käesolevasse bibliograafianimestikku on valitud kirjandust Tallinna arenguloo kohta linna rajamisest tänapäevani, eelistades trükiseid vanast Tallinnast ja Tallinna vanalinnast, rahvusvahelise tähtsusega komplekssest arhitektuurimälestisest.
Nimestiku algusosa peegeldab Tallinna ajaloo kohta kirjutatut, järgnevad trükised Tallinna arhitektuuri ning vanalinna ehituslike vaatamisväärsuste (linnamüüri ja tornide, Toompea, raekoja, ühiskondlike hoonete ja sakraalehitiste) kohta.
Kirjandus on eesti- ja venekeelne, on näidatud ka rööptekstid teistes keeltes.
Romaani „Raisakullid“ eest 1983. aastal J. Smuuli nimelise preemia saanud Jaak Jõerüüda proosakogu novelle iseloomustab mõttemängulisus. Pearõhk pole süžeel, žanripärane pinge tekib ootamatute assotsiatsioonide ning psühholoogiliste vastanduste kaudu.
Tuntud eesti kirjaniku Mait Metsanurga (1879–1957) ajalooline romaan, milles käsitletakse muistsete eestlaste elu ja vabadusvõitlust. Sündmustik koondub Ümera lahingu ümber, kus eestlaste väikesearvuline malev saavutas hea strateegia ja taktika tõttu hiilgava võidu saksa rüütlite ja nende käsilaste üle.
K. Marxi „Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast“ on säilinud kolme lõpuleviimata, osaliselt ka katkendliku käsikirja kujul, mis on kirjutatud sama aasta aprillis-augustis. Neis esitatakse Marxi tolleaegsed majandusteaduslikud ja filosoofilised vaated. Sisaldab käsikirju palgast, kapitalikasumist, maarendist, võõrandunud tööst, eraomandussuhtest, kommunismist ning Hegeli dialektika ja filosoofia kriitikast.
Rahvusvaheliselt tunnustatud autoriteedid Andrew McAfee ja Erik Brynjolfsson selgitavad oma teises raamatus, millises suunas areneb maailma ettevõtlus uuenenud tehnika ajastul ja kuidas see muudab inimeste elu. Masinad on mõõtmatult lihtsustanud meie elu ja tööd, täites hetkega ülesandeid, mis vajasid varem palju inimesi ja arvukaid töötunde. Platvormid on kujundanud äri enneolematuks. Raamat käsitleb tehisintellekti, suurandmeid ja jagamismajandust, pakkudes ülevaadet tehnika arengusuundumustest ja nende mõjust ettevõtlusele ning ühiskonnale.
Eesti Leegioni sõjakirjasaatjana töötanud autor, Jüri Remmelgas meenutab oma raamatus sõja-aastaid, elu sõjaaegses Berliinis, pealtnägijate kirjeldusi Stalingradi lahingu õudustest, võitlusi Narva rindel ja põgenemist Rootsi.
Poola kirjanike, abielupaari Alina ja Czesław Centkiewiczi biograafiline jutustus noortele kuulsa norra polaaruurija Roald Amundseni (1872–1928) elust ning retkedest, millest tähtsamad on Loodeväila esmaläbimine laeval „Gjøa“ 1903.–1906. aastal ja lõunapooluse esmasaavutamine 14. detsembril 1911. aastal.
Kolm tuhat aastat tagasi ründas Mükeene kuningas Agamemnon Trooja linna Lääne-Anatoolias. Järgnenud verine piiramine sünnitas ühe kuulsaimatest legendidest antiikmaailmas, mis intrigeerib ajaloolasi tänaseni. Raamatus võtab nimekas varaste Egeuse tsivilisatsioonide ja antiikaegsete müütide-legendide uurija Rodney Castleden vaatluse alla kõikvõimaliku tõendusmaterjali Homerose eepostest nüüdisaegse arheoloogia avastusteni, et seada tõepõhi alla võimsaimale iidsele sõjamüüdile – Trooja sõja loole. Teoses antakse ülevaade Mükeene, Trooja ja Hetiidi tsivilisatsiooni eripäradest, vaenupoolte sõjalisest ülesehitusest ning pronksiaja sõjapidamisest läbi poeedi ja teadlase silmade. Raamat on illustreeritud jooniste, kaartide ja fotodega.
Delors’i „Memuaarid“ annavad ülevaate ebatavalise intellektuaali, ametiühingutegelase ja poliitiku teekonnast, mille omanäolisus ei ole tema populaarsust prantslaste hinnangul vähendanud. Pärast Prantsusmaa Keskpangas töötamist, kus ta unistas kinost, kõrgmoest ja ajakirjandusest ning aktiivsest ametiühingutööst, leiame Delors’i valitsuse kulisside tagant nööre tõmbamas, Riiklikust Plaanikomiteest, peaminister Chaban-Delmas’ nõunikuna ning nn uue ühiskonna loojana. Pärast lektoriametit ülikoolis valiti Delors Euroopa Parlamenti ning temast sai Mitterrand’i valitsuse rahandusminister. Seejärel pühendas ta end Euroopale, olles kümme aastat Euroopa Komisjoni president. Veerandsada aastat pärast Monnet’d, Schumani ja Spaaki kuulus Delors Euroopa järgmises põlvkonnas majandus-, raha- ja poliitilise liidu eest võitlejate hulka. Ühisraha euro seisukohast olid Schmidt ja Giscard teerajajad, Kohl ja Mitterrand patroonid ning Delors ämmaemand. Ajalugu kirjapanduna ühe selle peamise tegija poolt. Eessõna on kirjutatud koostöös kirjaniku ja ajakirjaniku Jean-Louis Arnaud’ga.
Saaremaal sündinud ja Kanadas elanud meremehe ja laevakapteni Eduard Soorski (1910–1986) mälestused.
1944. aasta nõukogude võimu eest Rootsi põgenenud pastori jutlustekogu Uno Roosvalti illustratsioonidega.
Benvenuto Cellini, itaalia kullassepp ja skulptor, on oma autobiograafia kirja pannud lopsakas rahvakeeles. Cellini annab värvika pildi endast kui mitmekülgsest, uhkest ja sõltumatust mehest. Ta ei väsi kiitmast nii oma kunsti, mida ta üle kõige armastab, kui oma kunstnikuvõimeid – need tunnistab ta lausa võrratud olevat.
Autobiograafia ongi toonud Cellinile suuremat kuulsust, kui seda oleks suutnud teha üksnes tema looming.
Alates 18. sajandist, mil Cellini eluraamat tõlgiti inglise, saksa ja prantsuse keelde, on see saanud lausa menuromaaniks ja sellest on ilmunud hulgaliselt erinevaid tõlkevariante ning arvukalt kordustrükke.
Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov – ta soovib osta isikliku elevandi.
Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga.
Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ ning oluliselt rohkem loetud romaanid „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ ja „Hea venelane“. „Elevandi üksilduse“ sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.
Tuntud režissöör leiab inspiratsiooni ootamatust kohast. Noormees kohtub tundmatu lihatootega. Kiiritusravi patsiendid vaatavad moodsat kunsti. Naine, kes armastab betooni ja kala. Hästi kavandatud enesetapul võivad olla soovimatud tagajärjed. Korteriühistu muretseb kõlbluse pärast. Nende ja raamatu ülejäänud lugude ühendavaks elemendiks on põgusad või juhuslikud kohtumised, millest võivad tekkida veidrad kogemused ja üllatavad tagajärjed.
2020. aastal ilmunud novellikogu „Pikaajaline kohtumine“ on Tauno Vahteri (snd 1978) esimene raamat.