Uued tooted
Noore autori esikkogu iseloomustavad vaikelulised looduspildid, meditatsioonid, luuletajamina.
Eesti kultuuriloos moodustab olulise peatüki talurahvaarhitektuur. Nagu rahvakultuuris üldse, nii kajastub ka siin talurahva loomingu omapära, mis on ühtaegu äärmiselt huvipakkuv nii ajaloolisest kui ka esteetilisest aspektist. Eesti külaarhitektuuri kõige silmapaistvamaks omapäraks on lihtsus ja tagasihoidlikkus ning tihe side ümbritseva loodusega, mis lisab taluehitistele ilmekust ja väljendusrikkust. Rööptekst saksa ja vene keeles.
2025. aasta aruanne käsitleb olulisi julgeolekuküsimusi, sealhulgas Venemaa sõjaväereformi, droonitehnoloogia arengut, tuumarünnaku ähvardusi, sabotaažioperatsioone ja luuretegevust. Samuti uuritakse Hiina-Venemaa suhteid ja Hiina narratiive sõjast Ukrainas.
Nooruses tõsise õnnetuse läbi elanud mehe head ja halvad teod Väike-Maarja lähedase küla saatuse kujundajana. Mitme süžeeliiniga loo sisutiheda sündmustekeerise pöördepunkte on külanaise saladuslik surm ning sellele järgnev erakliku noormehe kadumine pärast ootamatu lahendusega pidu. Aastakümneid hiljem selgub tõde ja läheb täide aegade raamatu finaalis ettemääratu.
Elav inimlaps seisab täies pikkuses püsti
tahavad puritaanid näha vaid tema büsti
Vähikäik kulutab tõrva tüürita paadi päral
Mis temast jääb kui on ta ükskord tõeliselt päral
Nõuanded ohutuks paadisõiduks ning erinevad väikeujuvvahendeid puudutavad eeskirjad.
Raamatus on kolm lugu Eesti lähiajaloo kohta. Esimene neist tahab meid ülistamata ja meie vastast halvustamata anda ülevaate siin toimunust ja toimuvast. Teine sellest, kuidas välisvaatleja meie vabadusvõitlust nägi ning mis tema jutus autori meelest täkkesse ja mis mööda läks. Kolmas on aga meenutus ajast, mis nii mõnelegi praeguste olmeraskuste ja kavala propaganda tõttu tagaigatsemise väärilisena tundub.
Käesolev väljaanne ei ole määrustik ega vormilikkuse käsitleja. Raamatu ülesandeks on eeskätt noortele tegevusvõimaluste ja materjali kättejuhatamine tegelikuks skautlemiseks praktilistel ülesannetel, edasisammumiseks tõelisele skautlikule teele; ühtlasi aga skautliku kasvatussüsteemi enam-vähem ülevaatlik käsitlemine, mis püüab tuua selgust skautliku kasvatuse mõistetesse ja tegelikku käsitusse.
„Suudlus huultel“ on E. R. Burroughsil Tarzani-lugude kõrval kirjutatud „Poksija Billy“ järg. Neid kahte raamatut seovad ainult peategelased Chicago tänavapoiss ja allilma rusikakangelane Billy Biren ning New Yorgi miljardäri tütar Barbara. Allilma pahelises keskkonnas sirgunud Billy Biren, kes oli valmis kaasa lööma igas kahtlases ettevõtmises, hakkas Barbara Hardingi mõjul muutuma juba jutustuse esimeses osas. Billy peab rikkuse ja vaesuse vahelist kuristikku ületamatuks ning ei lähe suhetes Barbaraga üle unistuste piiri. Barbara on küll valmis noormehele vastu tulema, ometi taandub see enda arvates väärikama ja harituma Billy Mallory ees …
See unikaalne õpperaamat on kirjutatud kõigile neile, kel napib aega või kannatust närida end läbi tüüpilisest õpikuprogrammist ja kes läheksid hoopis meelsamini detektiiv Marie Paulard’iga kurjategijaid taga ajama. Tegu on naljaga vürtsitatud lugemik-õpikuga, mis erineb tavapärastest õpikutest nii sisu kui ka vormi poolest. Ainsaks eelduseks on varasem kokkupuude prantsuse keelega. Raamatus on 22 peatükki. Teksti kõrval on tulp sõnadega, mis kergendab tekstist arusaamist ja sõnade õppimist. Ei puudu ka väike grammatikareeglite osa ja harjutused. Raamatu lõpuosast leiab harjutuste vastused, selgitavad kommentaarid ja sõnastiku.
Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile. Sisaldab määramistabelit, liigikirjeldusi ja värviillustratsioone Eestis leitud 41 puravikuliigist. Kokkuvõte inglise ja vene keeles.
Eno Raua (1928–1996) lasteraamatute triloogia esimene raamat. Loo tegevustik saab alguse ühes nimetus Eesti väikealevis, kuhu saabub suvevaheajaks linnatüdruk Kärt. Kärdi võtavad vastu kolm poissi: Meelik, Jürnas ja Kaur. Poiste nõutusest otsustamisel, millist meelelahutust tüdrukule pakkuda, saab alguse ootamatu seiklus.
Raamatus käsitletakse särituse üldküsimusi, kirjeldatakse tööstuslikult toodetavate elektriliste särimõõdikute (eksponomeetrite) konstruktsiooni. Tutvustatakse särituse määramise meetodeid nendega ning antakse juhtnööre säritusparameetrite valikuks välkvalgustite kasutamisel. Käsitletakse särituse määramist maastiku-, portree-, grupi- ja linnavõtetel, samuti neis võttetingimustes, kus särimõõdik osutub võimetuks. Fotoamatööridele antakse juhtnööre särimõõdiku ostmiseks ja kasutamiseks.
Raamat on mõeldud fotoamatööridele, kes on tuttavad fotograafia terminoloogia ja sümboolikaga eesti keeles ilmunud fotograafia käsiraamatute tasemel.
Ulatuslikus tõsiloos tutvustab Võrumaalt pärit publitsist Jaan Ellen pärast 1940. aasta juunipööret aset leidnud sündmusi ja neis osalenuid, kellest trükisõna on varem vaikinud. Kaua varjatud KGB arhiivi dokumentide ja rahva mälus säilinu põhjal heidab ta tagasipilke ääretult valusale ajajärgule. Esimene raamat näitab idast tulnud okupantide ja neid toetanud eestlaste tegutsemist-käitumist. Teosesse on põimitud 1949. aastal lahingus julgeolekuga hukkunud Rõuge valla mehe Simu Pihlapuu mälestusi, mida too pani kirja end metsas varjates, samuti tema venna Artur Pihlapuu jutustus kokkupõrkest punasõduritega augustis 1944.
1937. aastal ilmunud raamatu faksiimileväljaanne. Noortele poistele kasvatuseesmärgil koostatud kogumik selgitab muhedate kirjade kaudu noorkotkaste elu ja aateid, lähtudes põhimõttest „olla homme parem kui täna“. Ilmus esmakordselt 1937. a. Noorte Kotkaste Peastaabi Kirjastuselt ja seda kingiti igale noorkotkale ja noorele haukale Vabariigi aastapäeva puhul, et neist kasvaksid korralikud kodanikud.
Raamat, kuhu on kokku võetud mitmeid suursündmusi II maailmasõja esimestest aastatest – sõjategevus läänerindel 1940. aasta kevadel, Baltimaade okupatsioon samal aastal, Rumeenia jagamine naabrite vahel, sõjategevuse algus Vahemerel ja Aafrikas ning Saksa abiristlejate tegevus Vaiksel ja India ookeanil enne suure Vaikse ookeani sõja algust.
Üks tuntud helilooja ütles kord kuraasikamas meeleolus, et interpreedi peamiseks ja ühtlasi meeldivaks ülesandeks on võtta laval vastu aplaus, mis on määratud heliloojale.
Eesti kirjanduskriitiku, luuletaja ja pedagoogi Rolf Liivi (1979) esimene, 2003. aastal ilmunud luulekogu.
Ülevaade Vääna valla ajaloost, mis käsitleb aega, kui Vääna ja tema ümbruskond tegutsesid iseseisva vallana aastatel 1918–1940. 1919. aastal eraldus Vääna ja Viti ümbruskond Harku vallast ja lõi iseseisva valla. Raamat kirjeldab väikese kogukonna muresid ja rõõme, eeliseid ja puudusi iseseisva vallana tegutsemisel. Sisaldab kokkuvõtet inglise keeles.
Teoreetilise keeleteaduse erinevatel suundadel toimunud konverentsi ettekannete materjalide kogumik, milles on esitatud mitmed artiklid erinevatelt akadeemikutelt.
1995. aasta kuumal suvel rendib 22-aastane Alice Lang Severn Sandsi populaarse puhkusekeskuse lähistel kämpingus haagiselamut. Ta sõbruneb väikese Marniega, kelle isa on kämpingu hooldaja ja kelle ema suri mõned kuud varem. Kohaliku baariomaniku poeg Will armub Alice’isse ning on armukade kõigi peale, kellega noor naine suhtleb. Pinged aina kasvavad, kuni Alice ühel õhtul oma haagiselamust kaob. Rohkem teda ei nähta. Leitakse vaid tema tumepunane kleit kaldale uhutuna.
Veerand sajandit hiljem on linn hooletusse jäetud ja turistid seal enam ei käi. Kämpingu kunagised omanikud on andnud allakäinud firma üle oma pojale Guy’le, kes müüb maa kinnisvaraarendajale. Maad eramajade ehitamiseks ette valmistavad töömehed avastavad sealt inimluud. Need peavad kuuluma Alice’ile.
Willi ja Marnie elud said tol suvel juhtunust tugevasti mõjutatud. Nüüd, kui Alice on leitud, peavad nad püüdma oma mälestusi taastada, põgenema minevikusaladuste, räägitud valede ja talumatute süümepiinade eest. Neil tuleb välja selgitada, mis Alice’iga juhtus. Kes ta tappis? Ja miks?
Sellele raamatule ei ole omane teadusliku ajalookäsitluse rangus. Lugeja ei leia siit ka keerulisi kabalistlikke ega teosoofilisi arutlusi. See on vestlus maailmas toimivatest igikestvatest väärtustest, mis on rajatud nagu Egiptuse püramiidid. Siin räägitakse igapäevaprobleemidest ja elu mõttest, lähtudes TAROst, mis on võti Teadmiste juurde, Tee algus.
Kui palju teate oma naabritest? Emily ja Ben kolivad doktor Burmani ja tema naise Anita kõrvalmajasse ja soovivad uute naabritega tuttavaks saada. Seltskondlik Emily üritab sõbruneda arsti naisega, kuid Anita käitub kuidagi kummaliselt. Ta justkui kardab majast väljuda ja telefonile vastata. Kui Emily mõni nädal hiljem kadunuks jääb, satub Ben paanikasse. Kas tõesti on Emily ta teise mehe pärast maha jätnud? Või on saatuslikuks saanud Emily uudishimu naabrite vastu?
JW on hakkaja kutt väikelinnast, kes oma kõrgklassi elustiili nimel on valmis milleks iganes. Jorge on narkodiiler, kes kavatseb vanglast plehku panna ja reeturitele kätte maksta. Mrado on ettearvamatu mafiooso, kes oma äri hüvanguks kasutab äärmuslikku vägivalda. Kõiki neid ühendab kiirest rahast veelgi kõvem motivaator – kättemaks mehele, kes nendega andeksandmatult halvasti käitus.
„Kiire raha“ on Stockholm noir’i triloogia esimene osa. Seda meeletu populaarsuse saavutanud bestsellerit on Rootsis müüdud juba üle 725 000 eksemplari.
Jens Lapidus (1974) on rootsi krimikirjanduse staar. Tema jutustamisstiili on võrreldud legendaarse ameeriklase James Ellroyga.
Meie armastuse lugu on lihtne. Ma kohtasin imekaunist naist. Armusime. Saime lapsed. Kolisime äärelinna. Rääkisime teineteisele oma suurimatest unistustest ja süngeimatest saladustest. Ja siis hakkas meil igav. Me näeme välja nagu tavaline paar. Meil kõigil on oma saladus, kuidas abielu elus hoida. Aga meie oma on juhtumisi seotud mõrvaga.
Valik Lasila kooli õpilaste loomingulisi töid aastatest 1991–2001.
See väike raamat tahab lugejale jutustada meie saarteriigist: tema kujunemisest, lilledest ja lindudest, aastaaegadest ja suhetest inimesega. Need leheküljed pole mõeldud matkajale teejuhiks, vaid kujutavad pigem tillukest kokkuvõtet ja mõttekilde ühiste huvide ja tööga inimeste paljuaastastest retkedest Lääne-Eesti väikestele meresaartele.
„Reisi taskuraamat“ annab ideid ja praktilist nõu reisivale inimesele, sobides nii puhkusele minejale kui ärituristile. Raamat koosneb kahest osast: esimene osa on üles ehitatud riikide kaupa, käsitledes nii populaarseid kui eksootilisi sihtkohti. Teine osa kannab alapealkirja „Sinu reisi stiiliraamat“ ja käsitleb erinevaid reisistiile.
Eestlaste muistsest vabadusvõitlusest jutustava romaani teine osa, kus sündmustik kulmineerub Madisepäeva lahingu ja Lembitu hukkumisega.
Eesti keele tööraamat vastab põhihariduse lihtsustatud õppekavale. 4. osa keskendub sulghäälikute õigekirjale.
Rahvusvaheline meigikunstnik näitab raamatus, kuidas olla kaunis ilma plastilise kirurgia, kallite protseduuride ja ohtlike süstideta. Raamat sisaldab kümneid uskumatuid „enne ja pärast“ muutuseid, mis on saavutatud, kasutades ainult meiki. Robert Jonesi saladustega suudab igaüks peita vead oma näol vaid minutitega.
„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.“
Ain Kaalepi (1926–2020) luulekogu „Aomaastikud“ (1962) on tema esimesi raamatuid, mis tõi eesti kirjandusellu värske ja maailmakirjandusest mõjutatud poeetilise hääle. Kogu avab lugejale eriilmelise pildi, kus kohtuvad kodumaa looduse motiivid ja filosoofiline mõtisklus elu ning tuleviku üle.
Noore autori luule on valdavalt maa-aineline, loodusetundlik. Napi kujundi läbi, värsi näilise lihtsuse tagant aimub elu püsisidemeid, töö ja tehtu järjekestvust, inimese valutlevat seismist maailmataeva all.
„Imesid juhtub harva“ on jutustus 13-aastasest Rebeccast. Tema isa on miljonär ja tüdrukul on olemas kõik, mida saab osta raha eest. Kuid pärast ema surma saab Rebecca aru, et õnnelikuks ei tee pelgalt ainelised väärtused, tähtsad on ka lähedaste tähelepanu ja armastus. Aga isal on palju tööd ja uus suhe kena noore näitlejatariga … Armastuse võitmiseks astub Rebecca meeleheitliku sammu, mis paiskab segamini nii ta enda kui ka tema ligidaste tavapärase elu.
Kõnekunstist räägivad loendamatud raamatud, kuid ikkagi võib kõige haaravamalt rääkida just see kõnemees, kes pole neist ainsatki lugenud. Veelgi paradoksaalsemalt võib oraatorina põruda ka väga valgustatud lugeja ning pole üldse võimatu, et seda enam, mida rohkem ta on oratoorikat kirjasõnas uurinud. Vahel saavad asjad selgemaks läbikirjutatult, vahel on jällegi risti vastupidi. Eksimatult võib aga väita, et „Rõõmustada vanaema“ ei ole kaugeltki ainus arutlus kõnekunstist, mille tagakaanele sobib ideaalselt satiiriline hoiatus: ikka leidub eskimo, kes töötab välja juhendid Belgia Kongo elanikele kuuma ilma puhuks …