Uued tooted
Aliis Aalmanni novellides tegutsevad enamasti tüdrukud ja noored naised, kes elavad oma elu praegusel 21. sajandil. Neis lugudes avalduvad Eesti elu äärealad, olgu see lapsepõlv väikelinnas raudtee ääres, kokkupressitud elu väikeses korteris või piiride katsetamine laste mängudes. Põlvkondi liitva punase niidina kannavad mitmeid novelle lapse suhted vanavanematega – teretulnud ühenduslülid katkestuste kultuuris.
Käesoleva raamatu eelviimane novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ võitis niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Eeva Pargi esimene luulekogu "Mõrkjas tuul" ilmus 1983. aastal. Selle raamatuni siin on kirjanik läbi käinud pika teekonna. "Hundirattas" vaatleb luuletaja maailma ühtaegu isiklikust ja üldisest perspektiivist. Ta tunnetab omaenda keha reaktsiooni katsumustele ja vaatleb terava pilguga seda maailma, kuhu kirjanikuteekond on teda viinud, olgu see Helsingi, Iirimaa, laulupidu või kaubanduskeskus. Siin on luuletusi, mis on inspireeritud armsatest kaasteelistest, ja luuletusi, mis kannavad endas Eeva Pargile omast ilmaelu ja loodusilma läbipõimituse ideed.
Eeva Pargi luules elab terve maailm.
Valgusel on mitu nime.
Eeva Park on luuletaja, prosaist ja tõlkija. Tal on seni ilmunud neli romaani, viis novellikogu ja viis luulekogu. Tema teosed on pälvinud auhindu ja neid on tõlgitud inglise, leedu, norra, prantsuse, rootsi, saksa, soome ja ungari keelde.
Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.
Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.
Autor kommenteerib teost:
Kirjandusprofessor Rein Veidemann on paigutanud „Raisakullide“ esimese ja teise osa eesti kirjanduse tüvitekstide hulka. Pärast seda ilmusid ka „Raisakullide“ kolmas ja neljas osa, mis teoreetiliselt oleks pidanud ilmuma vahetult pärast Eesti iseseisvuse taastamist, kuid romaan jäi kauaks lõpetamata, sest autoriga juhtus see, mida tavaliselt autoritega ei juhtu – algas teenistus iseseisvuse taastanud riigi diplomaadina, mis nõudis endale kogu aja ja energia rohkem kui paarikümneks aastaks. Kustutades ja täiendades muidugi arvet ei peeta, kuid võib öelda, et selles „Raisakullide“ lõppvariandis tuli eelmiste trükkidega võrreldes muuta umbes veerand romaani mahust. Nüüd on kõik osad lõpetatud ja esmakordselt ühtede kaante vahel.
Kunstnik kommenteerib teose kujundust:
Kõik pead kaanel vaatavad/jälgivad ümbritsevat maailma, kuid nende teadmata on tänu füüsikaseadustele maailmapilt alati tagurpidi ehk siis pisut ebaharilik ja pea peale pööratud… Muuseas – on tehtud katseid, kus katsealuste vaade pööratakse vastavate prillide abil 180 kraadi elik pea peale, kuid paari päevaga katsealused harjuvad selle vaatega ja tajuvad seda jälle tavalise ehk siis päris õigetpidi maailmana.
Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil.(„Öised praamireisijad“)
Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.
Raamat sisaldab 15 juttu.
Oled proovinud lõpetada muretsemist, alla suruda viha ja vaigistada ärevust, aga midagi ei muutu? Tundub nagu su enda keha töötaks sinu vastu?
„Aju lahtisõlmimine“ on lihtsasti loetav ja teaduspõhine käsiraamat kõikidele, kes tunnevad, et on depressiooni, ärevuse või viha lõksus, aga ei oska sellest nõiaringist omal jõul enam välja pääseda.
Tunnustatud neuroteadlane Faith G. Harper selgitab mõnusalt humoorikas võtmes ja justkui hea sõber, mis su ajus toimub, kuidas negatiivsed mõttemustrid tekivad ning kuidas mõtlemist ja käitumist lihtsate ja praktiliste võtete abil samm-sammult muuta.
Kas oled väsinud teoreetilistest finantsraamatutest, mis ei räägi kogu tõde?
Kogenud investor Paul Podolsky sukeldub investeerimismaailma telgitagustesse ning toob päevavalgele finantssüsteemi nõrgad kohad ja n-ö ebamugavad tõed. Raamat on rohkem kui majandusõpik – see on aus, praktiline ja mõtlemapanev vaade maailma, kus liiguvad miljardid ja kus valed otsused võivad minna kalliks maksma.
Autor selgitab, kuidas raha teenida, säästa ja kasvatada, millal finantssüsteemi usaldada ning millal suhtuda kriitiliselt. Vajalik lugemisvara neile, kes soovivad mõista raha toimimist nii ratsionaalsel kui ka emotsionaalsel tasandil.
Ülemaailmse uuringufirma Gallupi andmetel ei tee 77 protsenti kogu maailma töötajaskonnast tööd hinge ja pühendumusega. Töö juures tuntava igavuse või tülpimuse eest ei maksa inimesed lõivu mitte ainult oma heaolu ja õnnega, vaid see läheb maailmamajandusele maksma üüratuid summasid.
Rahvusvaheliselt tunnustatud tööõnne ekspert Stella Grizont õpetab, kuidas tööst rohkem rõõmu tunda ning kuidas võtta ohjad töisel teekonnal enda kätte. Läbi kaheksa konkreetse sammu saad teada näiteks seda, kuidas edukalt juhtida oma mõtteid, meeleolu ja aega, kuidas pidada keerulisi vestlusi ning toime tulla hirmu ja ebakindlusega.
Võime end õnnitleda, et raamat „Tööõnne meetod“ on emakeeles ilmunud. Stella Grizont ei õpeta lugejat muutlikul ajal üksnes tööl õnnelik olema, vaid suunab leebelt elu ohjad enda kätte haarama; väliste edumärkide asemel tuleb otsida vastuseid ja kooskõla enda seest: „Rahulolematus, igavus, õnnetu olek või lihtsalt entusiasmipuudus ei ole ainult teie süü, aga teie asi on sellega midagi ette võtta.“
Tiina Saar-Veelmaa psühholoog ja tööõnne uurija
Guy Kawasaki raamat „Mõtle silmapaistvalt“ pakub selgeid ja praktilisi nõuandeid oma tõelise potentsiaali avastamiseks ja unistuste elluviimiseks. See pole tavaline eneseabiraamat, vaid inspireeriv teejuht, mis õpetab, kuidas muuta oma elu ja maailmas midagi korda saata.
Raamat põhineb autori enam kui 40-aastasel kogemusel Apple’is, Google’is ja Canvas ning on inspireeritud ligi 200 intervjuust tähelepanuväärsete maailmamuutjatega. Lugude kaudu jagab ta konkreetseid juhiseid, mis on aidanud silmapaistvatel liidritel oma potentsiaali täielikult realiseerida ning avaldada positiivset mõju ümbritsevale maailmale.
Autor keskendub kolmele põhiteemale:
- Arenguvõime: raamat õpetab mugavustsoonist välja tulema ja avastama oma tõelised anded.
- Südikus: raamat pakub tööriistu, mis aitavad jääda eesmärkidele pühendunuks, isegi kui teekond on raske.
- Suuremeelsus: raamat õpetab looma positiivset mõju ning üles ehitama väärtuslikke suhteid.
„See raamat oleks võinud olemas olla juba siis, kui me Apple’i asutasime.“ Steve „Woz“ Wozniak, tehnoloogiaettevõtja ja Apple’i kaasasutaja
Raamatus "Triibuline teisipäev" on 40 lühikest A2-tasemele jõukohast lugemisteksti. Tekstid on kirjutatud täiskasvanud eesti keele õppijale ning sobivad iseseisvaks lugemiseks. "Triibuline teisipäev" kuulub lihtsate lugemike sarja, kus on kokku seitse raamatut. Juba on ilmunud sarja esimene raamat "Valge esmaspäev".
Mitu valget T-särki sul on? Mis kuu on kõige külmem? Mis on sinu kõige ilusam kodumasin? Mis värvi on tavaliselt prügikott? Kas sa oled kunagi limusiiniga sõitnud?
“Mustmiljon küsimust” on vestlusküsimuste ja lihtsate lugemistekstide kogumik, mis on mõeldud täiskasvanud algajale keeleõppijale. Kogumikus on 30 teemat, sh näiteks „Pere“, „Tervis“, „Raamatud“, „Aed“ jm. Lisaks vestlusküsimustele leiab kasutaja raamatust ka sõnavaraülesanded ja piltidega varustatud lihtsad lugemistekstid.
Vestlusküsimuste kogumikku saavad kasutada kõik eesti keele kui võõrkeele õppijad, kes soovivad oma suhtlusoskust parandada. Vestlusküsimusi saab kasutada nii keeletunnis kui ka eestikeelse sõbra, keelesõbra või pereliikmega. Küsimused on koostatud keeletasemetele A1 ja A2, aga need sobivad vestluste arendamiseks ka kõrgematel keeletasemetel.
Meisterlikult komponeeritud, paraja irooniaannusega romaanis on suure hoolega välja joonistatud kõik karakterid, nii peategelased kui pisemadki kõrvaltegelased: kõigutamatu pereisa, jahmerdav ja rumal mamma, isepäine Elizabeth, malbe Jane, arutu mehenäljas Lydia, alatasa nohune ja rahulolematu Kitty, maailmatark Mary ning terve plejaad ümber Benneti preilide tiirlevaid džentelmene.
Jane Austeni nelikümmend üks eluaastat (1775–1817) hõlmasid väga tormilisi aegu ja kultuurinihkeid. Kõik see ulatus autori ellu ja loomingusse vaid üsna tasase sosinana, kuid sellegipoolest on „Uhkus ja eelarvamus” (1813) tänapäevani üks inglise kirjanduse kõige populaarsemaid romaane ja autor oma ajastu üks kõige värskemana säilinud klassikuid.
Käesoleva juubeliväljaandega tähistame Jane Austeni 250. sünniaastat.
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni algatatud tõlkekirjanduse almanahhi „Tõlkija hääl“ keskne ülesanne on rääkida tõlgetest kui eesti kirjanduse loomulikust osast.
Väljaande kaheteistkümnes number sisaldab artikleid Margus Oti, Maria-Kristiina Lotmani, Mirjam Lepikulti, Ülar Ploomi, Erkki Bahovski, Paul-Eerik Rummo, Külliki Steinbergi, Janika Pälli, Kersti Undi ja Kruusa Kalju sulest. Kadi-Riin Haasma veab norra kirjanduse tõlkijate vestlusringi ja Elo-Mall Toomet arutelu Jaan Kaplinski luuletuse „Vercingetorix ütles“ tõlkimisest ladina keelde. Tõlkima sütitab avasõnades Doris Kareva. Maris Saagpakk vestleb intervjuude rubriigis Pille Toomperega, Timur Guzairov Ekaterina Velmezovaga, Heli Allik Sepideh Ardalaniga.
Sõna saavad Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhindade nominendid, mõne sõnaga puudutatakse ka teisi auhindu.
„Tõlkija hääle“ kaheteistkümnenda numbri on koostanud Heli Allik.
Oscar Wilde’i ühevaatuseline tragöödia „Salomé“ ilmus esmalt 1893. aastal Pariisis ja prantsuse keeles, pärast tõlkis autor selle ise inglise keelde. Sada aastat hiljem etendus „Salomé“ Vanemuises ja selle tarvis tegi lavastaja Linnar Priimägi uue tõlke just inglise keelest.
Nüüd ilmub see viimistletult ja näidendi ingliskeelset esitrükki kaunistanud Aubrey Beardsley illustratsioonidega ka raamatuna.
Järelsõnas vaatleb tõlkija Wilde’i teed dekadentliku estetismi, tema pärisesteetika juurde, mis ilmneb kõige selgemini autori tähtteostes: essees „Valetamise kiituseks“, romaanis „Dorian Gray portree“ ja näidendis „Salomé“.
"Ekstaasi leidmine" on aus ja lummav lugu ühe tütarlapse elurännakust pöörastel üheksakümnendatel – ajastul, mil piirid avanesid ja elu kutsus seiklema. See on lugu meeleheitest, lootusest ja sisemisest vabadusest. Elust, mis ei mahu kergesti raamidesse, otsusest hakata seda elama kogu südamest ja julgusest järgida oma sisemist kutset. Tee ei vii kohale – tee ongi see, mida me otsime. Suuresti vahetus ja intiimses päevikuvormis, peegeldab raamat autori elukogemust.
See on esimene raamat Kalevitütre sarjast, mis viib lugeja kaasa elu ja eneseleidmise ekstaatilisse voogu.
Noor naine Lise võtab puhkust, ostab erksates toonides kostüümi ja sõidab varahommikuse lennuga ühte lõunamaa linna. Plaan on kindel, aeg tiksub halastamatult, uurijatele tuleb jätta värvikas jäljerida ja leida oma lavastusse veel viimane osatäitja.
Šoti kirjaniku ja esseisti Muriel Sparki tagurpidi detektiivromaan on lakooniline lugu juhusest ja paratamatusest, võimust ja vabadusest, ettekuulutusest ja surmast. Romaani tausta avab tõlkija Andrus Lauringson oma saatesõnas.
Lugeja, kinnita rihmad, koht Lise’i kõrvalistmel on vaba!
Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni algatatud tõlkekirjanduse almanahhi „Tõlkija hääl“ keskne ülesanne on rääkida tõlgetest kui eesti kirjanduse loomulikust osast.
Väljaande kolmeteistkümnes number sisaldab artikleid Anne Lange, Mirjam Parve, Jüri Kivimäe, Raili Lassi, Krisjtan Haljaku, Aet Variku, Anne Lille, Klaarika Kaldjärve, Evelin Donneri, Triin Laidoneri, Mihhail Trunini, Kerti Tergemi ja Märt Väljataga sulest. Ukraina kirjanduse tõlkimisest räägivad Katja Novaki eestvedamisel Veronika Einberg, Maarja Kangro, Ilona Martson, Anna Verschik ja Katrin Väli. Lugejakiri on Elo Viidingult, fragmendid Rein Sepast Tiit Aleksejevilt.
Autahvlil ripuvad Eesti Kultuurkapitali tõlkeauhindade nominendid, mõne sõnaga puudutatakse ka teisi auhindu.
„Tõlkija hääle“ kolmeteistkümnenda numbri on koostanud Heli Allik.
Mälestustekogumikus "Kõnekad kümnendid. Saku 1980‒2005" annab autor lahedalt mitmekülgse ülevaate noorsooelust Sakus, aleviku elukorraldusest ja arengutest. Lugeja saab ehedalt osa koolielu põnevatest lehekülgedest aastail 1982‒1991. Autor kirjeldab pöördeliste aastate seiklusi kaasahaaravalt, meenutab linnalähedase aleviku unikaalseid detaile, tutvustab Saku värvikaid isiksusi, kes noortele eeskujuks.
"Soovideta õnnetu" on vormilt lühiromaan, kuid seda on sageli peetud Peter Handke kõige olulisemaks teoseks. Raamatu peategelane on Handke ema, kes lõpetas elu enesetapuga – tekst jälgib tema elukäiku paralleelselt ühiskondlike muutustega. Tulemuseks on sügavalt isiklik ja terav kirjeldus inimese murdumisest.
Richard Schechner on etenduskunsti valdkonna teerajaja. Ta on teadlane, lavastaja, toimetaja ja näitekirjanik ning etendusuuringute professor New Yorgi Tischi kunstikoolis ja ajakirja The Journal of Performance Studies toimetaja. Tema raamatuid on tõlgitud hispaania, korea, hiina, jaapani, prantsuse, poola, portugali, saksa, itaalia, ungari, hollandi, pärsia jt keeltesse. Schechner on lavastanud ja viinud läbi meistrikursusi Aasias, Aafrikas, Euroopas, Põhja- ja Lõuna-Ameerikas. Ta on kirjastuse Seagull Books raamatusarja toimetaja.
Richard Schechneri raamatu ilmumine oli teatriõppe jaoks tähtsündmus. Teedrajav õpik annab ilmeka ja ja sujuva ülevaate kõigist etendusliikidest. Siin käsitletakse etenduskunste, meelelahutust, rituaale, mängimist, mänge ja argielu etendusi. Täiendavaid näiteid tuuakse sotsiaalteaduste, poststrukturalismi, rituaaliteooria, etoloogia, filosoofia ja esteetika valdkondadest.
"See on rahvusvahelise haritlase tabav, ajalool põhinev viis mõista inimloomust üllatavalt praktilisel moel, mida saab kasutada loendamatutes valdkondades erinevatel tasanditel." – Sun Huizu (Shanghai teatriakadeemia teatrikunsti professor)
Trauma ei ole ainult sõjatrauma, vaid puudutab meid kõiki ja võib olla põhjustatud ka kõikvõimalikest füüsilise ja vaimse tervise probleemidest, suhete keerdkäikudest või näiteks vanadusest. Trauma kutsub esile pärssivaid muutusi soolestikus, piirab närvisüsteemi reguleeritavaid omadusi, nagu otsustusvõimet, enesekontrolli ja kaastunnet, kuhjab meid üle stressihormoonidega jne. Gordoni meetod aitab trauma ära tunda ja kaasuva bioloogilise ja psühholoogilise kahju ümber pöörata, selle asemel et traumanähte alla suruda. Eduka tervenemisteekonna tulemusel paraneb nii uni, meeleolu kui ka keha vastupanuvõime.
Autor on lähenemisviisi kohta öelnud: "Kui saad teadlikuks sellest, mida oled õppinud ja kui kaugele jõudnud, hakkad austama seda, kes ja kuidas oled sa nüüd." Raamatus "Traumast vabaks" antakse lugejale kätte tööriistad ‒ nagu meditatsioon, dialoog emotsioonidega, oskus loota, tasakaalus toitumine jne ‒, mille rakendamine võimaldab lugejal sammhaaval traumast terveneda ja iseendaga taas kontakti leida. Gordoni tööriistad on kõigile kättesaadavad, näpunäited hõlpsasti järgitavad ja juhised konkreetsed. Seejuures on igal sammul tunda autori kohalolu ja tuge, lisaks on inspiratsiooniks toodud rohkelt lugusid kohtumistest teiste tervenejatega.
Doktor James S. Gordoni vaimu ja keha meditsiini keskuse (CMBM) meeskond on tema loodud eneseabiprogrammi sõja üleelanutega nii Ameerikas, Lähis-Idas, Aafrikas kui ka Balkani maades ligi 25 aastat praktiseerinud.
Raamat sisaldab intervjuusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli õpetajatega:
- Aarne Üksküla
- Meeli Sööt
- Rudolf Allabert
- Kalju Komissarov
- Jaan Tooming
- Andres Ots
- Tõnu Tepandi
- Martin Veinmann
- Kaie Mihkelson
- Lembit Peterson
- Priit Pedajas
- Merle Karusoo
- Kaarin Raid
- Maret Mursa
- Anu Lamp
- Ingo Normet
Idee teha Lavakunstikooli 50. sünnipäeva puhul just selline intervjuuraamat on pärit praeguselt koolijuhatajalt Ingo Normetilt. Põhimõtteliselt on see järg 2001.aastal valminud "Lavastajaraamatule" – ka seal oli vestluste aluseks üks ühine küsimustik, millele erinevad inimesed on vastanud erinevalt. Siin on intervjuud teatripraktikutega, kes on lavakoolis ise õppinud ja hiljem ka õpetanud. Välja arvatud kaks erandit: Kaarin Raid ja Ingo Normet, kes õppisid küll Moskva GITISes, kuid on õppejõududena tegutsenud juba Tallinnas, meie lavakoolis. Küsimused püüdsid puudutada teatrikooli töist, sisulist poolt, mitte sedavõrd muud elu, juhtumeid ja traditsioone selles põnevas majas. Vastajate valik ja järjestus on tehtud ajatelge silmas pidades, et tekiks läbilõige viiekümnest tööaastast, sellest, mis lavakoolis olnud alatine ja katkematu, ning sellest, mis siin mitme põlvkonna jooksul muutunud on.
Intervjuud:
- Laine Mäg
- Peeter Tammearu
- Anne Türnp
- Elmo Nüganen
- Hendrik Toompere
- Kärt Tomingas
- Jaanus Rohumaa
- Katri Aaslav-Tepandi
- Indrek Sammul
- Peeter Raudsepp
- Tiit Ojasoo
- Mart Koldits