Psühholoog Tiina Saar-Veelmaa miniatuurikogu „Sirelilillad stilettod“ koondab kimbu lugusid, mis võiksid vabalt olla väljamõeldised, aga võivad olla ka päriselt juhtunud. Absurdi piirimail aset leidvad kohtumised inimeste, sündmuste või nähtustega öises kultuurimajas, Vilniuse magalarajoonis, kartulipõllul või haiglas liigutavad, võivad vihastada või hoopis naerutada, kuid kindlasti ei jäta need ükskõikseks. Lugude reaalsuse ja unenäolisuse õhustikku toetavad kunstnik Liis Karu fotod, viies lugeja rännakule iseendasse.

„Usun, et olen pärinud lugude jutustamise võime oma emalt, kes oli näitleja ja lavastaja. Ema oskus lugusid rääkida ja elu absurdseid juhtumeid naljaks pöörata nii, et pildid veel aastaid hiljem elavalt silme ees püsivad. Ma usun, et lood on need, mis meid inimestena ühendavad ja hingeuureteni puudutavad,” ütleb Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa on varem kirjutanud kaheksa raamatut, neist viimastena on ilmunud „Tööga õnnelikuks” (2022) ja luulekogu „Kas ma ütlesin moonid” (2024).

Ae, hea!

Ma olen psühholoog ja maailma parandaja. Luuletusi olen kirjutanud ajast, kui end mäletan. Tolles hullumeelses maailmas, kust ma pärit olen, oli see ainus viis olla endale lähedal, olla endaga aus. Minu jaoks on sõna püha, erutav ja lohutav ühteaegu. Nähtusi sõnastades saan endast ja maailmast paremini aru. Siin raamatus on luuletused aastatest 2007–2024. Läbiv niit on inimeseks olemise kohati absurdse ja pöörase kogemuse vaatlemine läbi olustike, suhete, krahhide ja unistamise. Kui naudid armastavat irooniat ja soovid teada, kuidas absoluutselt igast kõrgusest on võimalik käppadele kukkuda, siis on see raamat sulle.

Mahedate kohtumisteni ridade vahel

Tiina