Ulme, õudus ja fantaasia

Ray Bradbury 1950. aastal ilmunud „Marsi kroonikad“ pole siiani kaotanud oma väärtust ja erilist kohta maailma ulmekirjanduses. On öeldud, et just see teos murdis barjääri, mis eraldas toonast teadusulmet peavoolukirjandusest, leidis hulgaliselt lugejaid väljaspool žanrifännide kogukonda ning tõi ühele ulmeautorile esmakordselt nn kõrgkirjanduslike ringkondade tunnustuse.

„Marsi kroonikate“ sisu võiks lühidalt kokku võtta kahe sõnaga – Marsi koloniseerimine. Ehkki teos käsitleb näiliselt Marsi tulevast asustamist maalaste poolt, on Bradbury jutud pigem lääts, läbi mille uurida minevikku. Teda ei huvita kosmoselendude mehaanika ega punase planeedi geograafiline maastik; need lood ei ole vähimalgi määral realistlikud, vaid justkui metafoorid, mis avavad inimloomuse eri tahke. Marsi surnud mered ja tühjad kõrbed muudavad Maalt tulnud sisserändajaid ning ajapikku saavad neist uued marslased.

 

Kui ma vahel näin uhkustavat oma võitlusosavusega, siis palun ikka meeles pidada, et võitlemine on mu elukutse. Ja nii ma olengi uhke selle üle, et kahel planeedil pole kunagi leidunud suuremat sõjameest kui Heliumi prints John Carter.

"Kohtunikud," lausus ta, " käesoleval juhul ei saagi olla kahesugust otsust. John Carter ei või kauem olla Heliumi printsiks..." ta peatus, "kuid selle asemel olgu ta Barsoomi sõjajumalaks!"

"Naiste maailm" on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan, mille esimene osa ilmus 1976. ja teine osa 1978. aastal. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks.

Kogumik sisaldab 13 lugu ulme ja õudusromantika valdkonnast. Juttude tegelasi painavad satanistlike jõududega manipuleerijad, elluärganud surnud, verejanulised vampiirid jms.

Meie koduse Läänemere ruumi pingestatud õhkkonnas toimubki Harry Winteri (pseudonüüm) romaani tegevus. Fiktiivne küll, aga täiesti võimalik. Osa professionaalsete agentide tegevusest seisneb teatavasti üksteisele "ämbrite" etteseadmises. Venelasi peetakse ju "maskirovka" maailmameistriteks. Tublid on nad siingi. See, nagu ka kõiksugu relvaärid, Rootsi valitsus, pagulaseestlased, meie ja lätlaste (tegelikult ju leedulaste) paralleelsed pullapäätamised, Tallinna, Riia ja Kaliningradi miljöö jne kuuluvad "Operatsioon Narva" läbipõimitud süžeesse. Hästi äratuntavad on mitmed Rootsi sõjaväelased ja tipp-poliitikud. Aga teadlik lugeja identifitseerib ka meiepoolseid tegelasi, olgu nad siis luurajad või luurajate luurajad.

"Algolagnia" (kreeka k. άλγος “valu”, λαγνεία “himu”) on lugu ühest pisut ebatavaliste naudinguallikatega noormehest, kes hilisõhtul Tallinnas kelnerina töötades kohtub kahe vampiiriga. Pärast üht ööd Alisiga on Casey nõus unustama oma senise elu ning järgmised neli aastat elab ta koos vampiiridega vaheldumisi Pariisis ja Venemaal. Käesolev romaan, mis on noore lootustandva autori kolmas teos, saavutas 2008. aasta romaanivõistlusel III koha.

Ulmeromaan. Jumal lõi maailma oma näo järgi; inimene asub Jumalat kloonima oma näo järgi; ja see uus Jumal alustab maailma loomist jälle otsast peale, oma näo järgi.

Raamatus on kaks lugu: "Habakuk Jephsoni ülestunnistus" ja "John Huxfordi äraolek".

"Naiste maailm" (1976 ja 1978) on Eesti kirjaniku Henn-Kaarel Hellati kaheköiteline ulmeromaan. Antiutoopia kirjeldab tulevikumaailma, mida asustavad peamiselt naised, väikesel hulgal mehi aga aretatakse pelgalt paljunemisfunktsiooni tagamiseks. Hellatile tuntuse toonud romaan ilmus krimi- ja ulmeromaanide sarjas "Mirabilia". See oli sarjas esimene Eesti algupärand ning ilmus tiraažiga 40 000.[1] Ajakirjanik Ardo Kaljuvee on nimetanud Eesti Päevalehes Hellati teost esimeseks eesti ulmeromaaniks[2]. Teisalt on ulmekirjanik Siim Veskimees öelnud "Naiste maailma" (ja samuti Eiv Elooni romaani "Kaksikliik") kohta: "Kuulsaks on saanud hoopis soperdised, mis meie algupärase ulme mainet sedavõrd kahjustasid, et see siiamaale tunda annab."[3] /Vikipeedia/

Põnev sündmustik viib meid koos Inglise julgeolekutöötaja Nayland Smithi ja ta sõbra, doktor Petriega kummalise ja salapärase kurja geeniuse doktor Fu Manchu kannule. Hiinlasel on täita maailmavallutamise missioon ning selle nimel ei põrka ta millegi ees tagasi. Nayland Smith püüab ta kuritegusid ära hoida, kuid alati see ei õnnestu. 

Flugerlane oli viis meetrit pikk ja nelja paksu jalaga. Keha molekulaarne tihedus muutis selle läbimatuks ning hulk hambaid olid võimelised teemante pulbriks jahvatama. See oli nelisada kilogrammi ägedust, julmust ja vihkamist.

Kui flugerlane oli nimekirjavälise kaubana Olümpuse avatud linna saabunud, alustas ta mõrvarlikku mürgeldamist. Keegi ei suutnud teda peatada. Olend seadis kabuhirmus utoopiaühiskonna probleemi ette, kuidas seda vastupandamatut jõudu peatada. Ainus väljapääs näis olevat võõras palgamõrtsukas – väliskosmosest pärit humanoid, kellest Olümpuse kodanikud ei teadnud midagi peale selle, et ta oli elukutseline tapja, kes ei peatunud enne, kui töö tehtud...

Pean tunnistama, et kohanesin üllatavalt kergesti puuriselu tingimustega. Mis puutub asja materiaalsesse külge, siis nautisin lausa paradiisirõõme: päeval täitsid ahvid mu vähimadki soovid, öösel jagasin ilmaruumi ühe kõige kaunima tüdruku aset. Harjusin selle elulaadiga niivõrd, et terve kuu ei teinud ühtegi tõsisemat katset selle lõpetamiseks, lakkasin koguni tajumast tema erakordsust ja alandavaid külgi. Vaevalt õppisin juurde mõned ahvikeelsed sõnad, ei midagi enamat. Loobusin püüetest Ziraga kontakti luua, nii et kui algul kalduski vaistlikult minus mõistuslikku olendit nägema, pidi ta nüüd nõustuma Zaiuse väidetega ja käsitama mind kui oma planeedi inimest, see tähendab kui looma, ent igal juhul mitte kui mõistuslikku olendit. Pierre Boulle (1912–1994) sündis Avignonis. Omandanud inseneri elukutse, töötas ta 1936–1939 tehnikuna Briti kummipuuistanduses Malaisias. Teise maailmasõja künnisel läks ta vabatahtlikuna Prantsuse sõjaväkke Indohiinas. Prantsuse vastupanuliikumise ja Charles de Gaulle'i poliitika toetajana langes sõjavangi. Kannatused ja katsumused vangistuses ajendasid teda kirjutama esimest menuromaani "Sild üle Kwai jõe", mille ta avaldas 1952. aastal, pärast Prantsusmaale naasmist. Boulle'i mõlema menuromaani kuulsust on tugevasti suurendanud nende põhjal tehtud filmid. "Sild üle Kwai jõe" (režissöör David Lean) sai 1957. aastal mitu Oscarit. "Ahvide planeedi" alusel vändatud film (1968) aga kujunes teleseriaalide ja animafilmide kaasabil kinodes kultusteoseks.

Inglise kirjaniku, kriminaalromaanide tunnustatud autori John Wyndhami (1903–1969) ulmeline põnevusjutt koletislikest ja inimvihkajalikest hübriidtaimedest.

Naine oli veel õhus, kui ma, jalad ees, talle järele hüppasin, püüdes sukelduda risti lainet kalda ja lähima kaljupanga vahele. Järele mõtlesin ma selle üle hiljem, siis, kui mul aega oli. Tõtt öelda ma teadsin, et nii kärestik kui ka purre selle kohal olid ainult meelepete, peale kõige muu tõendas seda puutüvi, mille mu käsi oli läbinud, ilma et ma seda oleksin tundnud. Sellele vaatamata hüppasin vette nii, nagu võiks naine tõepoolest hukkuda, mul on meeles, et ma täiesti instinktiivselt valmistusin kokkupuuteks jäise veega, mille pritsmed kogu aeg meie näole ja riietele langesid. Ma ei tundnud aga midagi peale tugeva, tuulehooga sarnaneva õhuvoolu, kui ma põlvedest kergelt kõverdatud jalgadel, otsekui oleksin hüpanud vaid meetri kõrguselt, maandusin äkki ruumikas saalis. Kuulsin naerulaginat. Poola kirjanik Stanislav Lem (sünd. 1921) on tähelepanuväärsemaid ja tuntumaid nimesid nüüdisaja filosoofilises fantastikas. Ta on lõpetanud Krakovi ülikooli arstiteaduskonna, tegelnud psühholoogiaga, uurinud teaduse ajalugu ja teooriat. Lemi loomingule on iseloomulik probleemide globaalsus, filosoofilise analüüsi vahedus, aga ka ulmekirjanduses harvaesinev meisterlikkus fantastilise keskkonna kujutamisel ja karakterite loomisel.

Romaani tegevus toimub Americana-nimelises riigis pärast Suurt Katastroofi, mis pühkis maapinnalt kogu Euroopa tsivilisatsiooni. Americana "semiogüünilist" riiki valitsevad märgid ja naised. Teel kuulsasse Southfieldi ülikooli tutvub Sebastian Siiri Kiljuneniga, kes on nõus soome keelest tõlkima Sebastiani vanaonu, kunagi Pariisis hariduse saanud professor Amfortase noorpõlve käsikirju. Kohale jõudes kohtub Sebastian taas oma noorpõlvesõbra Felixiga, kes on vahepeal kummaliselt muutunud. Selgub, et professor Amfortas on salapäraselt kaotanud kõnevõime ja tõmbunud oma töökabineti üksildusse. Vastuolud Southfieldi ülikooli ja selle lahkulöönud paarilise, Northfieldi ülikooli vahel on jõudnud äärmuseni, viimase rektor professor Rosgnilk on valmis isegi mõrvaks, et võimu mõlema ülikooli üle enda kätte saada. Sündmuste käigus osaleb Sebastian professor Rosgnilki kaasosalise, Gudrune Kundrysdotteri klaverimängukursustel, satub surmaohtu Memorial Castle'i maa-alustes labürintides, võtab auvahina osa mõlema ülikooli ühistest 425. aastapäeva pidustustest, päästab seal professor Amfortase elu ning suundub viimaks rohkesti üllatusi pakkuvale ekspeditsioonile Soomemaale. Kas professor Amfortase saladus laheneb või ei, seda saab lugeja teada alles romaani lõpus.

Agendid Mulder ja Scully ajavad metsas kummitava õuduse jälgi. Ja on, mida ajada... Mis siis õieti juhtus põlismetsas, kus töölised võtavad maha iidseid puid? Kuidas saavad karastatud mehed lihtsalt õhku haihtuda?

Romaan põhineb seriaali "Salatoimikud" looja Chris Carteri telenäidendil.

See raamat on pühendatud dr J. Allen Hyneki mälestusele. Teadlasena oli ta esimene, kes taipas selle probleemi tähtsust. Mõtlejana mõistis ta selle suhteid meid ümbritsevate teiste suurte saladustega. Õpetajana jagas ta vabalt andmeid ja oma arusaamu. Inimesena ta imestas.

Kõneldes ei pannud Fantoom ikkagi revolvrit käest. Ka Juve’il oli see endiselt peos. Mida Fantoomi sõnad tähendasid? Kuhu oli jäänud Helene’i surnukeha? Mis sai edasi?

1769. aastal leiab Carl von Linné õpilane Daniel Solander Uus-Meremaalt midagi eriskummalist – niivõrd iseäralike omadustega kivi, et seda tuleb peidus hoida. Enam kui kakssada aastat pärast Solanderi surma helistab üliõpilasele Ida Nordlundile Nobeli auhinnatseremoonia päeval imelikes asjus tema vanaema Alma. Too palub Idal ühendust võtta Nobeli preemia laureaadi Anatoli Loboviga, et hoolitseda ühe salapärase sisuga laeka eest. Aga toimub midagi jubedat. Peagi mõistab Ida, et laegas on paljude sihtmärk. Ta peab Stockholmist põgenema. "Neitsikivi" on kaasakiskuv mänguline põnevik salapärastest keemilistest elementidest, edevatest filmitähtedest, kadunud emast ja lähenevast ökokatastroofist. Raamat on kuueköitelise järjeromaani esimene osa ja räägib kolme põlvkonna naistest – Idast, ema Evast ja vanaema Almast. Neid kõiki ühendab hirmuäratav loodusteaduslik saladus, mille ilmsiks tulek ohustab kogu inimkonda. Selle peadpööritava müsteeriumi suudavad nad lahendada vaid siis, kui üksteist ajas leiavad.

"Viimases sõrmusekandjas" räägitakse Tolkieni Sõrmuse-lugudest kaotajate poolt vaadatuna. Autori arust kirjutavad ajalugu võitjad. Seepärast saavadki mitmed küsimused siin uudsed ja väga loogilised vastused. Näiteks küsimus, miks siiski pidid haldjad Keskmaalt lahkuma? Raamat algab sealt, kus Tolkieni lood lõpevad. Sõda on möödas, väsinud Mordori sõdalased lähevad koju. Tagasihoidlik sõjaväearst saab aga surevalt nazgulilt peaaegu võimatuna näiva ülesande...

Pariis, 1633. issanda aastal. Prantsusmaa kuningas on Louis XIII ja teda valitseb Richelieu. Kardinal, üks oma ajastu kardetavamaid ja mõjuvõimsamaid isikuid, peab lakkamatut võitlust Prantsusmaa vaenlastega. Eesmärgi nimel läheb käiku kõik: salakuulajad, mõrvad, sõda... isegi nõidus, mida valdavad kuningriigi kõige salakavalamad vastased – lohed.

Fantaasiaromaan, mis meenutab oma sisult Lewis Carrolli raamatut “Alice imedemaal”

1963. a. palkab OAS (Alžeeria iseseisvumise vastu võitlev põrandaalune organisatsioon Prantsusmaal) Šaakali varjunime all tegutseva kogenud palgamõrvari kõrvaldama president de Gaulle'i, kelles vandenõulased näevad oma kavade peamist takistust. Ülipõnevalt kirjutatud romaan jälgib samm-sammult Šaakali teravmeelseid ettevalmistusi presidendi tapmiseks ja prantsuse politsei parimate meeste jõupingutusi mõrvaplaani nurjamiseks

Kloun istus kiiresti maha. Bayta vaatas põrandale. Aegamisi, aegamisi tõmbas ta alahuule hammaste vahele. Mis lausus kähiseva sosinaga: "Ma olen veendunud, et Teine Asum suudab võita, kui Muul teda enneaegselt ei taba. Ta on hoidnud oma saladust; seda saladust on tarvis hoida; sel on oma eesmärk. Te peate sinna minema; teie poolt edastatav informatsioon on elulise tähtsusega... see muudab kõik. Kas te kuulete mind?" Toran hüüdis peaaegu paaniliselt: "Jah, jah! Ütle meile, kuidas sinna pääseda, Ebling! Kus ta asub?" "Ma võin teile öelda," lausus nõrk hääl. Ta ei teinud seda kunagi. Bayta, näost tardunud ja kahvatu, tõstis aatomipüstoli ja tulistas. Lask kajas vastu. Vööst kõrgemal polnud Mis'i enam olemas ja tema taga seinas haigutas sakiliste äärtega auk. Kangestunud sõrmede vahelt libises Bayta relv põrandale. Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumisiseste konfliktide kirjeldamist.

HARI SELDON -- ...sündinud Galaktika Ajastu 11 988. aastal, surnud 12 069. Tavaliselt antakse aastad jooksva Asumi ajastu tähistuses, so --79 kuni 1 A. A. Sündinud keskklassi perekonnas Heliconil, Arcturuse sektoris (kus ta isa kaheldava autentsusega legendi järgi oli tubakakasvataja planeedi hüdropoonilises vabrikus), ilmutas ta juba varases nooruses hämmastavat andekust matemaatika alal. Arvukalt on säilinud lugusid tema võimetest ja neis esineb vasturääkivusi. Räägitakse, et kaheaastaselt oli ta... ...Kahtlemata oli tema panus suurim psühhoajaloo alal. Enne Seldonit oli see üksnes ähmane aksioomide kogum; tema jättis endast järele sügava statistilise teaduse... ...Kõige autoriteetsemaid andmeid tema elust pakub biograafia, mille on kirjutanud Gaal Dornick, kes noore mehena tutvus suure matemaatikuga kaks aastat enne viimase surma. Lugu nende kohtumisest... GALAKTIKA ENTSÜKLOPEEDIA

Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (sünd 1920) jutustab oma romaanis "Asum" elust Galaktikaimpeeriumis ja psühhoajaloolase Hari Seldoni võitlusest, mille eesmärk on Asumi rajamise abil vältida kümneid tuhandeid anarhia-aastaid inimkonna ajaloos.

„Häving” on poliitiline triller, mille tegevus on paigutatud lähitulevikku, aastatesse 2026–2027. Veebis levivad salapärased sõnumid, pannakse toime terroriakte, keegi tahab valitsevale eliidile märku anda, et senine ühiskonnakorraldus ei ole jätkusuutlik ei poliitilises ega ka ökoloogilises mõttes. Romaani peategelane on Paul Raison, kohe viiekümneseks saav majandusministeeriumi ametnik, ministri parem käsi ja usaldusalune. Presidendivalimiste vaatemängu ja jätkuvate terrorirünnakute taustal hakkab vaikselt lahti rulluma ka üks palju isiklikum ja intiimsem lugu, mis sunnib Pauli seisma silmitsi suurte eksistentsiaalsete küsimustega.

Ürgsorts paistab kõigi teiste Kettamaailma sortside seas silma sellega, et ta on kaheksanda poja kaheksas poeg ning tema isa peab olema sorts. Ürgsorts suudab tahtmise korral päikese peatada, mere keema panna ja teha veel muudki, mis on tavainimesele väga tülikas, kuid ürgsortsidele peaaegu kohustuslik. Ta on kanal, mille kaudu võlukunst universumisse voolab, ning valge augu inimvaste. Et ürgsortsid on väga tülikad, siis viidi just nende vältimiseks Nähtamatus Ülikoolis sisse tsölibaadinõue. Selgus aga, et kuigi teoreetiliselt võib ürgsortsist jagu saada ainult teine ürgsorts, ajab praktikas asja kenasti ära ka vana soki sisse pandud poolik telliskivi. Ja mis seal imestada, tegemist on ju Kettamaailmaga.

Katrina Kalda mahukas romaan „Maa, kus puudel pole varje” on omalaadne düstoopia, mis jutustab elust saladuslikul tasandikul ühe keelatud linna äärealal. Romaan on jutustatud kolme naistegelase, Sabine’i, Astridi ja Marie (vanaema, ema ja tütre) vahendusel, kellel on igaühel erinev suhe kirjeldatavasse maailma. Tegemist on tõeliselt mastaapse romaaniga, mis hoiatab läänemaailma ühe võimaliku allakäigutee eest. Kui eelmised kaks Kalda romaani olid tegevustikult seotud Eestiga, siis uue romaani tegevuspaika ei ole täpsustatud, see on nimetu maailm, mis on kummati ebaõdusalt ehe ja jääb lugejat pikaks ajaks kummitama. Katrina Kalda (snd 1980) on üks praegusaja kõige paljulubavamaid Eesti päritolu kirjanikke maailmas, kelle loomingu vahendamine eesti keelde lubab ka eesti lugejail tema originaalsest ja olulisest loomingust osa saada, lõimida seda osaks Eesti üha mitmekeelsemast kirjandusest. Katrina Kalda on sündinud Tallinnas ja elab alates 10. eluaastast Prantsusmaal. Ta on õppinud Lyoni Ecole normale supérieure’is kirjandust ja õpetanud Tours’i ülikoolis. Tema sulest on ilmunud romaanid „Eesti romaan” (2010, e.k 2011, tlk Anti Saar) ja „Jumalate aritmeetika” (2013, e.k 2013, tlk Anti Saar) ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu.

Pimeduse varjus veereb tühermaale auto, mis jätab endast maha kolm väikest kuivetunud surnukeha. Ainult ühel poisil on veel eluvaim sees. Tema nimi on Orhan ja ta on kõige võti. Kui Euroopa Noorte vabatahtlik Anneliis ja tema sõber Rufat saavad ootamatult ülesandeks Orhan haiglast ohutusse kohta toimetada, kohtuvad nad Andersiga, kes on tulnud peatama oma onu hullumeelseid plaane. Vana Robertsoni plaanide keskmes on müütiline kvasirikaev, mis lubab sellest jooja maailmavalitsejaks teha. Ohtlik teekond viib seltskonna modernsest Bakuust kõrgele mägedesse, kus iidses linnas elav rahvas austab punast värvi ja hoiab tallel legendi Badkube valitseja Odini saavutustest, mille jäljed suunduvad otse Läänemere kallastele.

"Tuulte linn" on haarav lugu, mis ühendab endas müstikat, ajalugu ja seiklust, pakkudes lugejale põnevat rännakut läbi erinevate kultuuride ja aegade. Kui sind huvitavad müüdid, legendid ja ajaloolised mõistatused, siis on see raamat just sinu jaoks. Kersti Kivirüüdi sulejooks on kaasahaarav ning tema loodud maailm on rikas ja detailiküllane, viies sind kaasa teekonnale, mis on täis ootamatusi ja avastamisi.

Teos võitis 2017. aasta kirjanduskonkursil žanris "Bestseller ilukirjanduses" I koha. Oma ilmumisega avab “Tuulte linn” bestselleri üheksa võidutöö ilmumise sarja. Kersti Kivirüüdi sulest on varasemalt ilmunud mitmeid lühijutte ja romaanid “Okultismiklubi” ja “Okultismiklubi 2” ning “Kaku kabel ja teisi tondijutte”.

Utoopilises teoses räägitakse 21. sajandi inimestest kui neist, kes on jätnud minevikku rahvastevahelised erimeelsused ning kes otsivad üheskoos vastuseid planeetidevahelistele küsimustele. Jumalatena käsitletakse tulnukaid, kes maalaste esivanemaid külastasid ning neile teadmisi jagasid.

Sellest raamatust leiate teise loo John Carteri imelistest seiklustest elu ja surma jumalanna Issa valdustes, tema lootusest kohtuda oma pojaga ja vabastada Issa vangistusest oma poja ema, veetlev Heeliumi printsess Dejah Thoris.

2025. aastal loodud uue ÜRO agentuuri eesmärk oli lihtne: tulevaste põlvkondade eest seismine ja kõigi praeguste ja tulevaste elusolendite kaitsmine. Meedias nimetas keegi selle asutuse Tulevikuministeeriumiks ning see nimi kinnistus ja levis, mistõttu uut agentuuri hakatigi nüüd nii kutsuma. Peagi pärast agentuuri loomist tabas Indiat suur kuumalaine, kus hukkusid miljonid inimesed.

Menukas Ameerika kirjanik Kim Stanley Robinson on tuntud oma tõsiteadusliku lähenemise poolest ulmekirjandusele. Robinson toob „Tulevikuministeeriumis“ kokku teaduse, poliitika, majanduse ja eetika, et luua lugu, mis on nii sügavalt mõtlemapanev kui ka sügavalt inimlik. Kuna tegelased võitlevad oma tegude moraalsete keerukuste ja globaalse valitsemise keerukustega, kutsutakse lugejaid üles mõtisklema kollektiivse tegutsemise võimaluste ja lootuse jõu üle meeleheitele vastu astudes.

„Tulevikuministeerium“ on ühtaegu kaasahaarav põnevusromaan ja prohvetlik manifest, mis annab tunnistust inimhinge vastupanuvõimest ja on üleskutse radikaalseid muutusi vajavale maailmale.

 

Tõnis Tootseni "Ahvide pasteet" on satiiriline ulmememuaar, millesugust teist on raske leida.

HOIATUS: Kuigi selle legendaarse raamatu esmatrükki peeti maailma esimeseks ahvi kirjutatud raamatuks, valitseb tänapäeval uurijate seas konsensus, et selle memuaarteose näol on tegemist võltsinguga – vähe sellest, tõenäoliselt lausa punaahvide infooperatsiooniga.

Õnneks pole tänane lugeja raamatusse hajutatud valede ja varjamatu inimvaenulikkuse ees enam kaitsetu: käesolev uustrükk on varustatud asjatundlike kommentaaridega, mis aitavad kõigil huvilistel keerulist ja ohtlikku teksti mõista ja mõtestada.

Vaevalt toibunud ja ikka veel poolteadvuseta olekus tundis Fandor, kuidas talle veeres peale tohutu laine ja kuidas see viis ta nagu õlekõrre hirmsasse kuristikku. Fantoom oli põgenedes õhku lasknud Montmartre’i veehoidla! Raamat sarajast Fantoom Nr. 10.

Raamatu kaanelt: Keegi laseb õhku Gotham City kunagise eliitrajooni maju, et teha ruumi kahtlasele uusehitusele. Salasepitsuste taga olev kurjategija röövib ühe selle rajooni elaniku. Kuigi röövija loodab, et naist kunagi taga otsima ei hakata, on Leslie Thompkins mõjuvõimsate sõpradega -- naine, kes lohutas kunagi väikest poissi, kelle vanemad julmalt tapeti... naine, kelle heaks Batman teeks kõik, et teda tagasi saada. Samal ajal on "uusehitus" toonud tänavaile veel ühe kurjategija. Batman on temaga kohtunud juba varemgi, mil too lurjus plaanis tappa Robinit. Nüüd on vastane tagasi ja Batman tahab klaarida temaga ise vanad arved.

Sarja kolmandasse köitesse on koondatud Ursula K. Le Guini lühijutud Meremaast. Neis arendab ta teemasid, mis on tema romaanidest välja jäänud või vähem käsitlemist leidnud. Eelkõige puudutab see naiste rolli maailmas, kus meestele kuuluvad võim ja võlukunst. Lühijuttudes on võimalik kohtuda ka vanade tuttavatega – Gedi ja Ogioniga –, samuti saada teada midagi uut Roke kooli kohta.

Algsele „Meremaa juttude“ köitele on lisatud ka hiljem ilmunud lühijutud, autori ülevaade saarestiku ajaloost, etnoloogiast, müütidest, kultuurist ja keelest ning Le Guini loeng „Parandatud Meremaa“.

 

Fitz on kõigi teada surnud ja mahamaetud. Ennast kuningaks kuulutanud prints Regal on Hirvelossi paljaks riisunud ja sisemaale tõmbunud, jättes ranniku rüüstajate meelevalda. Burrichil ja Chade´il olid aga oma plaanid, kuidas Fitz päästa ja tema abil Kuue Hertsgkonna lagunemist takistada.

Nüüd on Fitz uuesti toibunud, kuid leiab, et ta on jäänud üksi ning peab ise otsustama, mida edasi teha. Ta saab taidudes korraks ühenduse Verityga ning teab, et peab oma õiget kuningat otsima minema ning aitama tal kutsuda legendaarsed elderlingid Kuut Hertsogkonda hädas päästma. Abiks on Fitzil esialgu üksnes Öösilm...

Robin Hobbi Eluslaevnike triloogia tegevus toimub Bingtownis, Jamaillias ja Piraadisaartel, mis jäävad Kuuest Hertsogkonnast kaugele lõunasse. Sellegipoolest mõjutab Kuue Hertsogkonna sõda Punalaevnikega ka lõunapoolsemate maade kaubandust ning Bingtowni kaubaisandad satuvad raskustesse. Olukord on pingeline isegi peredele, kellele kuuluvad imelised eluslaevad, mis on tehtud võlupuust. Kui laeval on surnud perekonna kolme põlvkonna esindajad, siis eluslaev virgub ja selle käilakuju ärkab elu. "Võlulaeva" alguses oodatakse eluslaev Vivacia virgumist. Vestritite peretütar Althea on veetnud suurema osa elust koos isaga seilates ning seepärast on ta veendunud, et pärast isa surma, saab tema laeva omanikuks ja kapteniks. Ta vapustus on suur, kui selgub, et isa on pärandanud laeva hoopis tema õele ja jõhkrale õemehele. Althea otsustab laeva ükskõik milliste vahenditega tagasi saada... Piraadisaartel ja selle ümbruses hellitab piraat Kennit samal ajal lootust saada Piraadisaarte esimeseks kuningaks. Ka tema on valmis kõigeks, et seda saavutada. Lisaks on ta otsustanud vallutada ühe seni kättesaamatuks peetud eluslaeva... Saatused, kired ja soovid ristuvad, merel aga on meremadude ränne ja kusagil Vihmajõel imbub sealsete asukate maailma märkamatult iidset Elderlingide maagiat.

Kaks ulmeklassikasse kuuluvat romaani. H. G. Wells asetab "Nähtamatus" sõrme teaduse kõige haavatavamale ihulapile. Teadlane-füüsik, kel läheb korda muuta end nähtamatuks, ei varjagi, et uus olek annab talle võimu ja vabaduse, mida ta tavalise inimesena, vaese laboriassistendina, elu sees ei saaks nautida. Oma armetu maise saatuse eest otsustab ta nähtamatuse varjus inimkonnale kätte maksta.

Wellsi "kuri teadlane" sai inimkonnavastase tegevuse eest oma teenitud karistuse. Mida teadus aga tuvastaks – kas tänapäeva teadust juhivad ja valitsevad head või kurjad vaimud?

Enamik kaasaegseid Lääne fantaste maalib naiivseid pilte võitlusest gangsterlusega kosmoses ja muudest seiklustest galaktilises mastaabis. Asimovi fantastika läheb teist teed. Tema tulevikukangelased ei otsi kunagi seiklusi seikluste pärast, vaid lahendavad üldinimliku tähtsusega probleeme. Heaks näiteks Asimovi humaansusest ja isegi filosoofilisest sügavusest ongi käesolev romaan.