Tehnika ja teadus
Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1340 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Kukeaabitsast leiab kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimede juures on nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest (2020). Lisatud on ka mitmete viimastel aastatel Eestist avastatud taimede kirjeldused.
Käesolev kümnes, täiendatud trükk võib lugejat hämmastada uute sugukondade ja liikide nimetustega. Taimenimetused on kooskõlas tänapäevase süstemaatikaga ning küllap pakuvad avastamisrõõmu ka ammustele taimehuvilistele.
Pihukiilud, õmblusnõelad, kaamelisadulad, kaarikud ja rasestumisvastased vahendid: minevik on tulvil täis märkimisväärseid leiutisi. Antiikmaailma seitsekümmend suurt leiutist viivad meid üllatavale ja ebaharilikule retkele keset inimleidlikkust, alates meie kaugeimate esivanemate esimestest rohmakatest kiviriistadest kaks ja pool miljonit aastat tagasi kuni varakeskajani. Tuginedes kaasaegsele teadusele ja uusimatele uuringutele, tutvustavad juhtivad autoriteedid ajaloo kõige paeluvamaid leiutisi, alustades kivi ja tule, luu ja puidu põhilistest tehnoloogiatest. Jälgitakse kiviaegseid tulekivirihvajaid töö juures, vaadeldakse varajaste metallitöötlejate tööd, kui nad valmistavad vasest ja kullast ehteid. Kuidas ja kus kujunes põllumajandus? Millised olid esimesed majad ja millal tuli kasutusse kivivõlv? Kuidas olid roomlastel ja teistel korraldatud majade kütmine ja veevarustus? Mis oli toidu keetmise, säilitamise ja kääritamise mõju muistse köögi arenemisele? Kuidas muutsid ratas ja kaarik inimelu ja suurendasid liikuvust? Millal ilmusid esimesed teed ja millal hakati sõitma üle merede? Raamatus on palju paeluvaid fotosid ja teaberohkeid skeeme, kaarte ja plaane. See on tõeliselt ainulaadne teejuht inimkonna kõige märkimisväärsemate leiutiste juurde ning annab tunnistust meie esivanemate säravast nupukusest ja kohandumisvõimest.
Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades. Hoidkem Eesti metsade põlist mitmekesisust!
Esimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele. "Infoteadused teoorias ja praktikas" koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia. Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi. Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele. "Infoteadused teoorias ja praktikas" on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast.
Balti klint - see on hiiglaslik Ölandi saare lähistelt üle Läänemere piki Põhja-Eesti rannikut kuni Laadoga järveni kulgev, tänapäevaste ja iidsete rannaastangute süsteem mis jälgib ligikaudu Vene lava põhjapiiri. Põhja-Eesti klint hõlmab sellest Läänemereäärse ala suurimast maastikuelemendist küll vaid neljandiku, kuid on see-eest ka kõige tähelepanuväärsem.