Raamatupood REaD | Kasutatud ja uued raamatud

Vanaisa…
Sind ei ole enam.
On ainult kujutlus.
Ma saan sind ette kujutada.
See on niisama hea kui mäletamine.
Niisama õige.
On ju?

See raamat räägib kahest nõukogude inimesest.
Vanaisast ja lapselapsest.
Mäletamise tungist.
Igatsusest.

„Blondid elajad” on Klimova autobiograafilise triloogia kolmas raamat. Romaani tegevus leiab aset 1990. aastatel, Venemaa jaoks pöördelisel kümnendil, millele Marusja heidab nähtava pingutuseta pilgu teise aastatuhande lõpu kõrgustest. Kirjaniku loodud Vene uusdekadentidest ja transvestiitidest tegelaskujud, kes vahetavad mängleva kergusega maske ja kostüüme, sobivad ülimalt hästi tolle kümnendi globaalse karnevali õhustikku. Esmakordselt 2001. aastal väikses tiraažis ilmunud „Blondid elajad” sai vene kirjasõna kõige nõudlikumate nautlejate seas kohe kultusraamatuks. Klimova autobiograafilise triloogia esimesed kaks romaani, „Siniveri” ja „Majake Bois-Colombes’is”, on eesti keeles ilmunud Loomingu Raamatukogus.

Selles teoses peegeldub viljarikka ja päikesepaistelise Burgundia ühe nurgakese elu-olu veetleva Yvonne'i värviküllaseil kallastel. Ehtsa gallia vaimukusega kirjeldab Rolland siin inimesi ja nende askeldusi; sündmustiku taustaks on kauge minevik (aasta 1616, vihatud itaallase Concini võimuloleku-aeg), mis võimaldab maalida meisterlikke pildikesi keskaegse linnakodaniku ja käsitöölise teotsemisest, mis aga ühtlasi annab võimaluse parajas kohas tabavaid valgusjugasid heita otse meieaegse "kultuurilise" elu sisimasse südamesse. Colas Breugnon on raamat täis küpset elutarkust, - raamat inimesest, kellest jagu ei saa ükski väline häda ega õnnetus, sest et tal on seesmist jõudu, mis teda püsti hoiab alati ja kõige kiuste. Lõbus raamat, mis paneb tõeliselt mõtlema! Ma ei julge uskuda, et mu "Colas Breugnon'i" seltsis on lugejal sama lõbus kui oli autoril. Võtku nad vähemalt seda raamatut sellena, mis see on, - otsekohesena ja avameelsena; sel pole ülbet kavatsust maailma muuta ega ka seletada; see on raamat ilma poliitikata, ilma metafüüsikata, - "hüva prantsuspärane" raamat, mis elu üle naerab, sest et elu on hea ja endal tervis käes. Ühesõnaga: sõbrad, võtke heaks! - Romain Rolland

Tuntud inglise filminäitleja Joan Collins meenutab raamatus oma lapsepõlve, filmikarjääri algust, erinevaid filmirolle ja partnereid. Illustreeritud fotodega.

"Eesti loodus" on matk mööda mu elu tuttavaid ja armsaid paiku. Mõni neist on koduks olnud päriselt, mõni vaid unistustes. Aga kus sa ka ei elaks – maal, metsas, mere ääres või fantaasiates –, igal pool elab su kõrval veel olendeid. Linde ja loomi, lilli ja inimesigi. Igal pool on omad taevad ja tuuled. Ja omad hääled. Kõigepealt olidki hääled, hääl: samanimeline saatesari Klassikaraadios. Kirjutasin neid raadiolugusid edasi ja lisaks otsisin jutule pildid juurde – ja nii saigi see isemoodi aruanne ühest rännakust, mis on kestnud juba päris palju aastaid. Tõnu Õnnepalu

Raamatus üritab Peter Mayle võtta elu rahulikult nagu ümberkaudsed inimesed. See ei taha tal aga kuidagi õnnestuda. Telefonikõne Londonist, milles palutakse trüfleid, toob kaasa kahtlase kohtumise kõrvaltee ääres, aianurgast leitud kuldmündid vallandavad tõelise aardejahi, hirm metsatulekahjude ees ei anna asu ning ootamatut vaheldust toob ka kohtumine mehega, kes on otsustanud õpetada kärnkonnad "Marseljeesi" laulma.

Nimeka režissööri, lavastaja ja näitekirjaniku Ingmar Bergmani (1918–2007) poolautobiograafilises teoses "Fanny ja Alexander" avaneb laste pilgu läbi Ekdahlide teatridünastia igapäevaelu ja murdeliste sündmuste jada, mida saadab ja peegeldab Shakespeare'i "Hamleti" lavastamine pereisa juhitavas teatris.

Enda sõnutsi on Bergman maalinud teoses oma lapsepõlvemaailma, püüdes tabada noorusaja paikade, inimeste ja ootamatuste lumma, mille juurde ta mälestustes meelsasti tagasi pöördus. Samanimeline linateos, mille Bergman ise lavastas ja mida kriitikud on nimetanud tema hüvastijätuks filmikunstiga, jõudis kinodesse 1982. aastal ning pälvis võõrkeelse filmi Oscari.

Heelia Sillamaa "Filtriteta filtritest" on oma ülesehituselt segu teabetekstist ja ilukirjanduslikus stiilis, kuid 100% tõesti sündinud loost – keskpärasest Mustamäe tüdrukust, kes jõudis sotsiaalmeedias oma argiseid mõtteid jagades kaheksa aastaga justkui unistuste eluni. Eluni, kus sulle saadetakse tasuta kalleid asju ning sinu sissetulekud küündivad rekordilisel kuul 10 000 euroni. Mis peitub selle pealtnäha idüllilise elu taga aga päriselt? Mis juhtub, kui piir päriselu ja sotsiaalmeedia elu vahel häguneb? Mida peaksime me kõik sotsiaalmeedia telgitagustest teadma?

„Nutikas soolestik“ kummutab müüdi, et soolestiku tervis on seotud ainult seedimisega. Raamatu autor dr Emily Leeming – toitumisteadlane ja mikrobioomi uurija – selgitab uusimatele teadusuuringutele tuginedes, kuidas soolestikus elavad miljardid bakterid suhtlevad ajuga mööda uitnärvi (nervus vagus) ning mõjutavad nii meie meeleolu, energia- ja stressitaset kui ka otsustus- ja keskendumisvõimet. Just seetõttu peetakse soolestikku justkui meie teiseks „ajuks“. Autor avab keerukad teaduslikud teemad selges, sõbralikus ja kaasahaaravas keeles, mistõttu sobib raamat nii teadushuvilistele kui ka kõikidele neile, kes otsivad praktilisi ja toimivaid viise heaolu parandamiseks. Mida lugeja raamatust leiab? Soolestiku ja aju seos: raamat selgitab, kuidas soolestik ja aju omavahel suhtlevad ning kuidas mikrobioom mõjutab nii meeleolu, stressiga toimetulekut kui ka kognitiivset käitumist. „Aju-toidud“: autor tutvustab toiduaineid, mis toetavad kasulikke bakteritüvesid soolestikus ning mängivad olulist rolli mälu ja õppimisvõime parandamisel ning stressi ja vaimse koormusega toimetulekul. Põletiku vähendamine: krooniline põletik võib mõjutada aju tööd ning suurendada depressiooni riski. Leeming selgitab, kuidas õige toitumine aitab põletikke kontrolli all hoida, toetades seeläbi nii vaimset kui ka füüsilist tasakaalu. Teaduspõhine toitumiskava: autor pakub välja neljanädalase kava, kuidas muuta oma toidulauda ilma rangete dieetideta. Fookus on mitmekesisel kiudainerikkal toidul, mis toetab soolestiku mikrobioomi. Müüdid vs teadus: autor aitab lugejal orienteeruda vastuolulises infotulvas, eristades teaduspõhiseid soovitusi moevooludest. Näiteks selgitab ta, millised trendikad „supertoidud“ või toidulisandid on tegelikult tõhusad ja millised on lihtsalt turundustrikid. Meeleolu ja isu seos: raamat avab, miks stressi ja väsimuse korral tekib sageli isu kindlate toitude järele ning kuidas soolestiku teadlik toetamine aitab hoida veresuhkru taseme stabiilsena, vähendades meeleolukõikumisi ja parandades üldist enesetunnet. *** „Raamat on kirjutatud selges ja ladusas keeles, mis muudab keerukad seedetrakti teemad kergesti mõistetavaks ka laiemale lugejaskonnale. Autor esitab teaduslikud selgitused arusaadavalt ja hästi põhjendatult, sidudes need praktiliste igapäevaste soovitustega. „Nutikas soolestik“ on väärtuslik lugemisvara nii erialaspetsialistidele kui ka kõigile nendele, kes soovivad paremini mõista soolestiku talitlust ja selle mõju üldisele tervisele. Soovitan seda raamatut kindlasti – see väärib laiemat lugejaskonda.“ Külliki Suurmaa, gastroenteroloog

Maximus Kirby võttis tal käest kinni ja viis aeda. Peatunud pooleldi lehestikku peitunud laterna all, vaatas ta neiule näkku.

„Leedi Dorinda!“ ütles ta, asetades rõhu tiitlile. „Te petsite mind ka selles! Nüüd ma tean, et teie isa tahtis endale rikast väimeest ja mina langesin kergesti sellesse lõksu.“

„Ma ei tahtnud teid petta. Mul on kahju …“

„Ja te arvate, et mulle sellest piisab?“ Mees lähendas talle oma karmi näo. „Teil tuleb mulle naiseks tulla! Üks krahvitütar pole teisest halvem. Te asute minu pulmapeol oma õe kohale!“ 

Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.

Tom haaras Paula käest kinni ja vedas ta üle liiva basseini poole.

„Oh, kas see trikoo on liiga väljakutsuv?“ Paula kahlas reiteni ulatuvas jahedas vees.

„Las ma vaatan.“ Mees astus rangelt tema ette ja libistas pihkudega üle Paula paljaste jalgade.

„Neile pole küll midagi ette heita.“

Enne kui Paula arugi sai, oli Tom oma käed ta rindadele pannud, pöidlad silitamas nende tundlikke sisekülgi, mis trikoo väljalõikest paistsid. „Ka neile pole midagi ette heita,“ jõudis ta järeldusele, puudutades kergelt Paula nibusid veniva kanga alla ning tõmmates naise ootamatult vee alla.

„Mida te enda avates õige teete?“ Paula protest uppus lainetesse, mis nende kohal kokku lõid, ning ta puristas ägedalt.

Tom naeratas. „Ma ainult vaatasin sul üle ...“

Algkooli direktriss Katherine Tipton on harjunud tegelema üleannetute lastega. Aga probleemid, mida tal tuleb lahendada sõnakuulmatu lapsega, pole midagi võrreldes murega, mis tal tekib lapse sarmika isaga suheldes. Üksikisa Steven Walker on teeninud oma varanduse lastele hullude arvutimängude väljamõtlemisega, aga see ei takista Katherine’it püüdmast talle aru pähe panna.

Minnes Steveni veidrasse majja, mida mees oma koduks nimetab, on Katherine väga asjalik. Aga ükskõik, kuidas ta Steveni muretut hoiakut ka hukka ei mõistaks, tunneb ta ometi mõnu mehe seksikusest ja loovast vaimust. Steve on veendunud, et Katherine’i karmi koore all on kirglik ja südi loomus, ning ta otsustab kindlalt naine endale võita. Aga Katherine kavatseb mehele selle mängu reegleid õpetada. Mängu, mille nimi on armastus.

Interneti ja pitsa, monopoli ja porno, vahukommide, rula ja muude vingete asjade ajalugu meie planeedil. Mis on moodsad asjad? Selle kohta on igal generatsioonil oma arvamus. Arvuti ees üles kasvanud nooruk arvab muidugi, et enne teda polnud üldse midagi, või siis hoopis vastupidi – et kõik vidinad, mida tema iga päev kasutab, on alati olemas olnud, ning imestab, miks vanaema nendega sina peal pole.

Siit raamatust saame aga teada, et mõnigi moodsa moega asi on saanud alguse kauges minevikus, osa lausa antiikajal (jõusaal, vesiklosett, popkorn), samas kui mõni teine maailma vallutanud asi on alles üpris nooruke (lumelaud, elektriline golfiauto, läänelikud benji-hüpped, tõsielu-show’d jne). Üllatusi siin raamatus igatahes jätkub.

Tsitaadid meestelt, kes teavad, mida ütlevad.

Georgia astus mööda laia, vaibaga kaetud marmortreppi alla. Pereguine ja hertsog, kes teda vestibüülis ootasid, silmitsesid teda vapustatult. Just sellist efekti oligi ta oodanud. Ta kandis voogavast gaasriidest hõbeniitidega tikitud kleiti, mis iga ta liigutuse juures sädeles, ja hõbedast, silmade värviga sobivate lintidega keepi.

Barbara Cartland oli inglise menukirjanik, armastusromaanide kroonimata kuninganna, poliitik, ajaloolane ja teletäht. Ta on kirjutanud üle 600 raamatu, mida on kirjastatud ja müüdud kogu maailmas enam kui 600 miljonit eksemplari. Guinnessi rekorditeraamatus juhib ta maailma kõige menukamate autorite nimistut.

Algselt „Noor-Eesti“ III albumis ilmunud J. Randvere (Johannes Aaviku pseudonüüm) keeleuuenduslik essee täiuslikust naisest.