Tehnika ja teadus

Raamat suurimas täielikult Eesti piiridesse jäävast siseveekogust - Võrtsjärvest, lisa 1968. aastal ilmunud monograafiale "Eesti järved". Võrtsjärve ja tema lähemat ümbrust vaadeldakse siin geograafia, bioloogia ja humanitaarteaduste seisukohast; kõige põhjalikumalt on käsitletud taime- ja loomariiki. Teos on mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna loodusteadlastele, geograafidele, õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, kalasportlastele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele.

Autor tutvustab võilille rahvapäraseid nimesid ja kasutamist. Sellele järgnev ülevaade võilille bioloogiast sisaldab uudseid, nii kirjandusest võetud kui ka autori selgitatud andmeid. Peatükk võilillest kui koolibotaanika objektist on kirjutatud esmajoones bioloogiaõpetajaile ja koolinoortele. Peale nende on see raamat mõeldud kõigile loodusesõpradele, keda huvitab taimeriik.

Käesolevas raamatus ei ole relatiivsusteooriat esitatud selle ajaloolises arengus, vaid on püütud populaarselt põhjendada selle teooria seisukohti kaasaegsete teadmiste tasemel.

Kogu sõjajärgsel perioodil võõrvõimu poolt annekteeritud Eestis puudus võimalus avalikult käsitleda veekogude vee kvaliteeti mõjutavaid tegureid, vee reostuse pidevat kasvu. Seetõttu on tänasele põlvkonnale teadmata, milline olukord valitses Eestis ligi poole sajandi jooksul veekaitse valdkonnas ning mida paljudele raskustele vaatamata suudeti Eestimaa hüvanguks teha. Käesoleva tagasivaate koostamisel osalesid Eesti parimad asjatundjad. Sisu: Sissejuhatuseks Eesti veekaitse süsteem ja organisatsioon Veekaitse seadusandlus Eestis Keskkonnakaitse teadustegevus Eestis Heitvee puhastusseadmed Eestis 1945-2002 Veekogude seisund ja uurimistöö Abstract Kirjandust

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Inimkonna kultuurilugu kui ka teaduse ja tehnika areng on vahetult seotud esimeste keemiliste elementide avastamise ja kasutuselevõtmisega. Muistsest ajast tuntakse seitset metalli -- kulda, hõbedat, vaske, elavhõbedat, tina, rauda ja pliid -- ning kahte mittemetalli -- väävlit ja süsinikku. Need on elemendid, milleta pole mõeldav nüüdisaja teadus, tehnika ega argielu. Nende elementide avastamisest, ühenditest ja rakendustest pajatabki käesolev raamat. Lugeja näeb, et kuigi on tegu tuntud elementidega, on nende elementide biograafias tänapäevalgi tundmatut, avastatakse uusi ja ootamatuid rakendusi. Populaarteaduslik raamat laiemale lugejaskonnale, sealhulgas õpilastele ja pensionäridele.

Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.

Raamatus antakse väga hea ülevaade looduses täheldatavatest valgusnähtustest, kirjeldatakse ja seletatakse neid. Lugemisel jääb kõlama juhtmotiiv: käige looduses ringi avasilmi, jälgige, uurige, mõtisklege! Kui palju huvitavat märkate, kui palju uut teada saate!

Autor annab ülevaate valge-toonekure pesitsemisest, arvukuse muutustest, rändest ja talvitamisest, valge-toonekure piirkondlike ja rahvusvaheliste loenduste tulemustest. Lugeja leiab raamatust praktilisi nõuandeid tehispesade ja pesaaluste ülespanemiseks. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele, eriti aga noortele loodusesõpradele, bioloogiaõpetajatele, looduskaitsetöötajatele ja meil üha kasvavale amatöörornitoloogide perele.

Raamat kõigile kassisõpradele ja kassiomanikele.

"Väike kalaraamat" on väga hea abiline algajale kalamehele või lihtsalt kalahuvilisele. Raamatust leiab 40 Eesti vetes elava kala kirjelduse, tutvustatud on ka kalade elupaiku, sigimist ja toitumist. Raamatu autor Tiit Hunt on zooloog ja loodusfotograaf. Ta on aastaid pildistanud elusaid kalu vees, nii et tema fotodel näeme iga kala oma õigete värvide ja liigitunnustega. Kui kala ei ole võimalik õigesti fotole saada tema loomulikus elupaigas, siis võtab Tiit Hunt pildistades appi akvaariumi.

Autor käsitleb igakülgselt elu, eriti mõistusliku elu tekkimise tõenäosuse, võimalikkuse ja arengu probleeme universumis. Lähtepunktideks on mateeria üldise arengu seadused, kosmogoonia, astronoomia, planetoloogia, füüsika, keemia ja bioloogia mitmesugused avastused. Käsitlemist leiavad Maa-väliste tsivilisatsioonide olemasolu ning nendega kontakti loomise võimalused kaasaja teaduse ja tehnika tasemel või tulevikus. Kirjutatud üldarusaadavas, isegi põnevas vormis, jäädes aga seejuures range teaduse pinnale.

Rikkalikult illustreeritud teatmeteos Eesti juhtivatelt astronoomidelt. Maailma sünnist tänapäevani, tähed-nende sünd, elu ja surm, supernoovad, mustad augud, kuuretked ja planeetidevahelised lennud on teema, mis erutavad kujutlusvõimet.

Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Teoses käsitletakse teadusliku maailmapildi teket ja arengut ühe konkreetse teaduse - keemia najal. Erilist huvi pakub maailmapildi tekkimise seostamine inimese praktilise tegevusega. Lugeja saab teada, mida mõeldakse revolutsioonide all teaduses, miks ja millal need tekivad.

Seedermännisaared on ümbritsetud valdavalt kasemetsadega, mis on osalt tekkinud raiestikele ja põlendikele, osalt soostunud ja männilegi liiga märjad. Ka raiejärgsed kaasikud on algul paksu turbasamblakattega, millesse jalg vajub pehmelt peaaegu põlveni.

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

"Teine masinate ajastu" on murranguline raamat: see sõelub välja olulise arutelust, mida peetakse tehnoloogiliste muutuste kiiruse ja nendega kaasnevate majanduslike mõjude üle. "Brynjolfsson ja McAfee viivad meid peadpööritavale rännakule kogu maailma novaatorite ja leiutiste juurde. Aga see pole pelgalt huvireis. Autorid kirjeldavad, kuidas need tehnikaimed on sündinud, miks nad on tähtsad ning mis neist edasi saab," tutvustab raamatut Google'i peaökonomist Hal Varian. Maailmas laineid löönud teoses jagavad kaks oma valdkonna teerajajat – Erik Brynjolfsson ja Andrew McAfee – teraselt ja vahedalt selgitusi jõudude kohta, mis peituvad nii inimesi arvutimängus edestava tehisintellekti kui ka isesõitvate autode taga. Kaks mõtlejat paljastavad terava analüüsi käigus jõud, mis korraldavad ümber meie elu ja majandust, ning tutvustavad plaane, kuidas ehitada üles ja jagada õitsengut teisel masinate ajastul.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Raamat meie fauna põlisasukast tedrest. Antakse ülevaade tedre aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka tedre kaitse probleeme. Mõeldud ornitoloogiast ja jahindusest huvitatud lugejale.

Eesti Teaduste Akadeemia artiklikogumik

Raamatus on püütud visandada kontuurpilt rahvusliku teadlaskaadri tekkimis- ja arengukäigust, eestikeelse teadusliku kirjanduse kujunemise episoodidest ning rahvuslike teadusinstitutsioonide ellukutsumis- ja arenguloo fragmentidest. Mõistagi on see kõik tihedalt seotud sajandite jooksul Eesti alal arenenud ladina-, saksa- ja venekeelse teaduskirjanduse ning teadustegevusega. Tähelepanu on koondatud eesti keele rakendamisele kõrgharidus- ja teaduskeelena, rahvusliku professionaalse teadlaskaadri ning teadusasutuste kujunemisele.

32 teadustööd, mille seletamiseks anti noortele andekatele teadlastele aega vaid kolm minutit. Lugemise ajal tasub käepärast hoida ka nutiseade ja ruutkoodilugeja rakendus: ettekannete juurest viivad lingid videosalvestisteni ning tööde juurde kuuluvate helifailide, animatsioonide ja lisamaterjalideni. Raamatu lõpuosa sisaldab näpunäiteid ja koolitusmaterjale neile, kes peavad oma teadustööd tutvustama mitteteadlastest publikule.

Kuidas öelda tihastele, et praegu läks pesitsuse vaatlemine untsu, aga näe, hooaeg kestab ja tehke uuringu jaoks uuesti? Teie ees on lood Eesti tippteadlastest, kes on pidanud maadlema äparduste, konkurentide, kolleegide, sõprade ja vahel ka suurte eeskujudega, toime tulema kiusu ja intriigidega ning parandama iseenese valeotsustest tingitud vigu. Tegijal juhtub nii mõndagi ja osa juhtunust paistab tagantjärele vaadates päris koomiline. „Teadlane miiniväljal“ annab aimu teadustöö varjatud raskustest, millest edukultusele keskendunud maailmas suurt ei räägita. Samas saadab raamat sõnumi teadusele sõrme andnud noortele: te pole oma mures üksi, teie komistuskivid on samasugused nagu akadeemikutel. Miks siis mitte õppida teiste vigadest? Oma komistuskividest, äpardustest, apsudest ja miiniväljadest räägivad Jüri Allik, Leho Tedersoo, Kristi Vinter-Nemvalts, Rein Taagepera, Tiiu Koff, Enn Tõugu, Karin Kogermann, Tiit Tammaru, Maarja Kruusmaa, Els Heinsalu, Ülo Niinemets, Birute Klaas-Lang, Kaupo Voormansik, Andra Siibak, Mari Moora, Jaan Ginter, Marko Mägi, Kristjan Kask, Urmas Kõljalg, Katrin Tiidenberg, Tõnu Esko ja Tarmo Soomere. Virgo Siil on Eesti teadusajakirjanik ja ajakirjandusmagistrant, kes on avaldanud teadusuudiseid ERRi portaalis Novaator ja juhtinud Tartu ülikooli ajakirja Universitas Tartuensis.

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom

Joshua Foeri „Tantsib Einsteiniga: meeldejätmise kunst ja teadus“ on haarav lugu noorest ameerika ajakirjanikust, kes, hakates kirjutama reportaaže mälu meistrivõistlustelt, leiab end ootamatult võistlemas USA mälumeistrivõistluste esikohal nimel. See viimse leheküljeni pingeline lugu on raamiks enneolematule ekspeditsioonile mäluavarustesse, mille käigus autor paljastab mälu varjatud mõju meie igapäevaelu kõikidele aspektidele. „Tantsib Einsteiniga“ pakub muuhulgas teravmeelset sissevaadet mälusse kultuuriajaloo kontekstis, mille eesmärk on kummutada meie senised valearusaamad inimmälust. Foer tutvub parimatest parimate „mäluatleetide“ käe all iidsete mälutehnikatega ning süveneb keskaegsete õpetlaste salanippidisse, mille abil nood suutsid pähe õppida terveid raamatuid. Kõige selle tulemusel avastab autor, et hoolimata üldlevinud arvamusest, mille kohaselt on hea mälu „looduse kink“ või „jumalik anne“, on tegelikult igaüks meist võimeline drastiliselt oma mälu parandama.

Taimeriik ja inimene Taimeriigi kaitse meie seadusandluses Haruldaste taimeliikide kaitse olukord Eesti NSV-s Koosluste kaitse ja kaitsealad 25 aastat taimeharulduste kaitset Viidumäel Mererannikute ja saarte taimkatte kaitse ning ratsionaalse kasutamise printsiipe Taimkatte mitmekesisuse säilitamine kultuurmaastikus haruldaste taimede kaitse huvides Taimkatte ja mulla vastastikune olenevus ning keskkonnakaitse Haruldaste ja ohustatud veetaimede olukord Eesti järvedes Metsamarjade ja ravimtaimede kaitse Seenestiku kaitse iseärasused, põhimõtted ja abinõud Eesti haruldastest sammaldest ja nende kaitsest Muutused Lääne-Eesti merelahtede põhjataimestikus Inimtegevuse mõju samblikele Eerik Kumari 1912-1984

Raamat tutvustab sookurge kui meie ühte tähelepanuväärset linnuliiki ning toob lugejani sookure tähtsamad uurimistulemused Eestis. Ruumilis-geograafiliselt hõlmab töö sookure Eesti pesitsus- ja rändeasurkonda. Trükis sisaldab kaheksat sisupeatükki ning sissejuhatavaid ja kokkuvõtvaid osi, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet. Põhjalikumalt käsitletakse sookure pesitsemisest ja rännet ning arvukusest ja levikust. Lisaks uuritakse sookure sulgimist ning antakse ülevaade sookure uurimisloost ning kaitsest Eestis. Tegemist on rikkalikult illustreeritud (129 joonist ja 65 fotot) värvitrükis liigimonograafiaga mis pakub huvi nii ornitoloogidele, looduskaitsetöötajatele kui ka keskkonnateadlikule tavalugejale

Remonditööde kirjeldused on esitatud lähtudes harrastusjuhtide ja väikeste remondikodade töötajate vajadustest. Et raamat oleks kasutatav õppevahendina kutsekeskkoolides ja tehnikumides, kirjeldatakse aine süstemaatilise käsitluse huvides ka mõningaid üksnes remondiettevõtetele jõukohaseid operatsioone.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse "Moskvitši" põhimudeleid, teises "Moskvitš 2140" hooldust, kolmandas "Moskvitš 412" rikkeid, nende kõrvaldamist ja lihtsamat remonti. Neljas osa annab lühiülevaate ekspluatatsioonimaterjalidest. Lõppu on lisatud olulisemad teatmeandmed veerelaagrite jms. kohta.Eeldatud on, et lugeja tunneb autode ehitust vähemalt B-kategooria autojuhi tasemel.

Raamatu esimeses osas kirjeldatakse sõiduautode ehitust ja nende mehhanismide ning süsteemide töötamist. Teises ja kolmandas osas on rõhk pandud autode õigele tehnilisele hooldamisele ja rikete leidmisele ning kõrvaldamisele. Antakse nõu õige sõidutehnika omandamiseks ning selgitatakse liiklusohutuse olulisimaid küsimusi. Esitatakse ülevaade juhiloa taotlemise, liiklusvahendite kindlustamise ja tehnilise ülevaatuse korrast. Teos nii algajale amatöörautojuhile kui ka neile, kel on juba mõningasi kogemusi auto juhtimise ja hooldamise alal. Raamatuga on kaasas lisaleht kirjeldatavate sõiduautode elektriseadmestike skeemidega.

Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja sätendus, verstade tagantki kustusid silmad seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani". Nõnda räägib oma koduloodusest Anton Hansen Tammsaare, kes sõnul pilte maalides on pannud neisse nii värve, helisid, lõhnu kui ka kõige hellemaid tundeid – tükikese iseendast. Need pildid annavad elutruu ettekujutuse sajanditaguse Kõrvemaa loodusest niisugusena, nagu seda nägid ja kogesid toona tema rüpes elanud inimesed juba karjalapse east. See raamat vahendab valimiku looduskirjeldusi Tammsaare teostest, eeskätt neid, mis tuginevad lapsepõlvemälestustele.

Pihukiilud, õmblusnõelad, kaamelisadulad, kaarikud ja rasestumisvastased vahendid: minevik on tulvil täis märkimisväärseid leiutisi. Antiikmaailma seitsekümmend suurt leiutist viivad meid üllatavale ja ebaharilikule retkele keset inimleidlikkust, alates meie kaugeimate esivanemate esimestest rohmakatest kiviriistadest kaks ja pool miljonit aastat tagasi kuni varakeskajani. Tuginedes kaasaegsele teadusele ja uusimatele uuringutele, tutvustavad juhtivad autoriteedid ajaloo kõige paeluvamaid leiutisi, alustades kivi ja tule, luu ja puidu põhilistest tehnoloogiatest. Jälgitakse kiviaegseid tulekivirihvajaid töö juures, vaadeldakse varajaste metallitöötlejate tööd, kui nad valmistavad vasest ja kullast ehteid. Kuidas ja kus kujunes põllumajandus? Millised olid esimesed majad ja millal tuli kasutusse kivivõlv? Kuidas olid roomlastel ja teistel korraldatud majade kütmine ja veevarustus? Mis oli toidu keetmise, säilitamise ja kääritamise mõju muistse köögi arenemisele? Kuidas muutsid ratas ja kaarik inimelu ja suurendasid liikuvust? Millal ilmusid esimesed teed ja millal hakati sõitma üle merede? Raamatus on palju paeluvaid fotosid ja teaberohkeid skeeme, kaarte ja plaane. See on tõeliselt ainulaadne teejuht inimkonna kõige märkimisväärsemate leiutiste juurde ning annab tunnistust meie esivanemate säravast nupukusest ja kohandumisvõimest.

Millal ja kuhu seenele minna ning veel palju muudki tarvilikku seente kohta saab loodusehuviline teada sellest raamatust, mis on pühendatud peamiselt meie vabariigi seente fenoloogiale. Kokku leiab seenesõber siit andmed 225 liigi kohta, kusjuures autori peatähelepanu keskendub söögiseentele. Raamat kõigile loodusesõpradele, eriti aga neile, kes seenekorjamisest lugu peavad.

Käesolevas ekskursioonijuhis antakse ENSV Riiklikus Loodusmuuseumis toimunud iga aastasel näitusel sagedamini esitatud seeneliikide lühiiseloomustused. Tuuakse ka andmeid iga liigi söödavuse, olulisemate tunnuste ja tarvitusviiside kohta.

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

Möödunud sajandi teise poole teadus- ja tehnikaajakirjadest valitud pildid ja kirjutised toovad tänapäeva lugejani tolle tähelepanuväärse ajajärgu tehnika ajaloost, mil leiutati suur osa meie igapäevaelus lahutamatuks muutunud asjadest, nagu telefon, raadio, kirjutusmasin, tolmuimeja, pesumasin jne. Raamat on mõeldud kõigile tehnika ajaloost huvitatuile.

Sellesse raamatusse on koondatud andmed kõigi Eesti metsades elavate röövlindude kohta ja käsitletud nende käekäigu seotust metsade majandamisega. Antud on näpunäiteid, kuidas röövlinde kaitsta ja kuidas sellest johtuvalt metsi säästlikult majandada.

Raamat tutvustab Põlvamaa loodust ja vaatamisväärsusi. Kokkuvõte inglise keeles.

Raamat Läänemere ja meie vabariigi tähtsamast töönduskalast -- räimest. Antakse ülevaade räime bioloogiast, levikust ja majanduslikust tähtsusest. Käsitletakse ka räime püügi ja kaitse küsimusi.