Ajaloolise romaani esimeses osas jälgitakse Karvikute suguvõsa liikmete elu ja saatust üle kolme ja poole sajandi neljateistkümne põlve jooksul, teine osa hõlmab ajavahemikku Liivi sõjast Põhjasõjani.

Rootsis elava Arvo Mägi (sünd. 1913) "Euroopa rahvaste ajaraamat" esitab kroonika vormis sündmusi ja nähtusi Euroopa ajaloos selle algusest kuni tänapäevani. Ajaloosündmused esinevad kroonikas toimumise järjekorras. Huvipakkuv lugemisvara kõikidele ajaloohuvilistele.

Valik novelle tsüklitest "Õigus" ja "Rahvas räägib".

Noor maalikunstnik Aadam on kindel, et tema julge ja uudne maal «Paradiisi väravad» on Kunstide akadeemia kevadnäitusele vastu võetud. Näituse avamisele minnes selgub aga, et tema nime ei olegi näitusele vastu võetud kunstnike nimekirjas. Akadeemia portjee leiab Aadami nime hoopiski tagasilükatud kunstnike hulgast. Nii ei jää kunstnikul muud üle, kui häbistatult maaliga lahkuda.

Kaheteistkümnest episoodist koosnev «Taalrimäng» jälgib dr. Valter Taaleri sugupuu arengut. Ümmarguselt sada aastat hõlmav perekonna ajalugu sisaldab mitmesuguseid inimesi ja saatusi. Episoodid on keskendatud perioodidele, kus sõlmitakse abielulisi suhteid või kus uus elu «ebaametlikult» alguse saab. Autori humoristlikud kommentaarid toovad esile sündmuste ajaloolise ja kultuuriloolise tausta.

"Eesti rahva ajaraamat" on eesti rahva elukäigus juhtunud sündmuste esitamine nende ajalisels järjestuses. See kirjeldab eesti rahva ajaloo "selgroogu" kroonika kujul. Sündmuste esitamise kõrval kommenteerib autor olukordi, teeb järeldusi ja oletusi. See on teatud määral subjektiivne ajalugu nagu seda on W. Churchilli "A History of the English-speaking Peoples". Ühegi riigi või rahva ajalugu pole võimalik jälgida lahtikistuna maailma ajalaoost. Mida lähemal kaasajale, seda tugevam on maailma rahvaste ja riikide saatuste omavaheline seos. Seetõttu on autor käsitlenud eesti rahva ajalugu väga tihedas seoses maailma ajalooga. Teos on piiratud ulatuses ka "maailma rahvaste ajaraamat".

Taevas on vihmadega puhtaks pestud, hõõgub soojas roosakassinises. Must-kollased lipud, vimplid ja plagud lehvivad rõõmsas tuules. Kuldnokaparved siblivad müüri taga aedades, kirikuhakid

Täiendatud väljaanne 1970. a. Lundis ilmunud raamatust. Kalju Lepik pani oma esimesed värsid paberile kolmekümnendate aastate lõpul Eestis, kuid kõrgtasemeliseks luuletajaks tõusis paguluses. Terve pika pagulusaja jooksul on Arvo Mägi luuletaja värsiloomingut lähedalt jälginud, olles Lepiku luulekogudele alati ilmumisjärgselt oma hinnangu andnud. Monograafiasse on oskuslikult põimitud paljude arvustajate mõtteavaldusi. Võrdlustes teiste poeetidega tõmmatakse rööpjooni luuletaja lähedaste loojate Liivi, Suitsu, Alveri, Visnapuu ja teistega. Tema vormi uuenduslikku mõju võib kergesti märgata noorema põlvkonna luules, eriti kodumaal. Monograafia uutes peatükkides jääb autor suuresti peenetundeliseks kõrvaltvaatajaks, noppides väljavõtteid ilmunud esitlustest ja vaatlustest. Silmatorkav on viimastel aastatel Eestis ilmunud vastukajade arvukus. Anne Valmas