Klassika: eesti autorid

Proosapoeem, mis toetub autori lapsepõlvemälestustele.

Raamat jutustab ELKNÜ Keskkomitee liikme Arnold Sommerlingi viimsest ööst Tallinna lähedal Tupsi talus, kus ta koos kahe seltsimehega pidas pärast 1. detsembri ülestõusu ebaõnnestumist ebavõrdset võitlust kodanliku kaitsepolitsei ülekaalukate jõududega. Autor on meisterlikult avanud revolutsionääri karakteri. Arnold on julge, trotslik ja sihikindel, ent samal ajal ka leebe ja kaastundlik. Teos on autasustatud ELKNÜ preemiaga.

Tammsaare paremaid artikleid iseloomustab silmapaistev vaimukus ja elavus, satiiriline suhtumine igasugustesse negatiivsetesse nähtustesse, nii et need kirjutised haaravad lugejat mõnikord enam kui hea ilukirjanduslik teos.

Katkendeid teosest: A. H. Tammsaare TÕDE JA ÕIGUS I

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. A. esmakordselt lugejateni jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

Lootusrikas ja ausast tööst lugupidav Andres tuleb koos noore abikaasa Krõõdaga laenuga ostetud soisele talukohale uut elu rajama. Vargamäe Mäe talust peab peremehe nägemuse järgi saama koht, mis kasvava pere ja järeltulijate eest hoolitseb. Algab elukestev võitlus looduse ja saatuse vingerpussidega, millele lisanduvad veel mõõduvõtmised kiusliku naabrimehe, Oru Pearuga. Mida rohkem väljakutseid Andres elult saab, seda kindlameelsemalt hakkab ta otsima oma tõde ja õigust nii kohtust kui ka kõrtsist, toetudes piiblisõnale.

Humoorikad ühiskonnakriitilised jutustused sõjaeelse Eesti Vabariigi elu-olust.

Tasuja oma salgaga, millest suur jagu oli langenud, istus sadulasse ja kihutas tuhatnelja Tallinna poole. Kui ta umbes tunni aja pärast sinna jõudis, oli võitlus juba lõppemas. Rüütlite raudriiete ja sõjakunsti vastu ei ulatanud talupoegade hulk, ei vahvus, kuna vajalik valmistus ja juhatus puudusid. Rüütlid murdsid veriseid sihte nende ridadesse ja raiusid üksikud salgad viimseni maha. Aga need salgad langesid selsamal paigal, kus nad seisid, ilma sammu taganemata, ja kes vähe suutis, see kiskus ühe vastase surma kaasa.

Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastal ilmuma hakanud 18-köiteline «Kogutud teoste» sari on oma laadilt teaduslik-tekstikriitiline rahvaväljaanne, mille valmistasid kirjastamiseks ette Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusteadlased. Köited on koostatud žanrilis-kronoloogilisel printsiibil.

A. H. Tammsaare 100. sünniaastal ilmuma hakanud 18-köiteline «Kogutud teoste» sari on oma laadilt teaduslik-tekstikriitiline rahvaväljaanne, mille valmistasid kirjastamiseks ette Eesti NSV TA Keele ja Kirjanduse Instituudi kirjandusteadlased. Köided on koostatud žanrilis-kronoloogilisel printsiibil.

A. H. Tammsaare kogutud teoste 5. köide, mis sisaldab romaani "Kõrboja peremees". Teatud klassides kohustuslik kirjandus.

Sisukord: Pöialpoiss Matus Viiul Naistevõrgutaja Pöialpoiss Novellid Itaalia-reis Kitty tahab suureks saada Sex appeal Jõulupuu Laps Vanaisa surm Elavad nukud Meie rebane

Raamat sisaldab kolme teost: Sõnajalaõis, Õpetaja Hiiemägi ja Luigelend.

Johannes Semperi reisikirjade koguteose viies köide sisaldab reisikirjeldusi Itaaliast (1924), Korsikast (1927), Austriast (1929), Poolast (1930), Hollandist-Belgiast-Pariisist (1931), Jugoslaaviast (1933), Soomest (1935), fjordidest (1937), Tšehhoslovakkiast (1938), Lõuna Risti alt (1936), Uuest Tšehhoslovakkiast (1957), Prantsusmaalt (1961), Niiluse kallastelt (1963) ja teosest Kaks kohtumist (1965).

Johannes Semperi „Mälestused“ on 1978. aastal kirjastuses Eesti Raamat ilmunud memuaarteos, mis moodustab 12. köite autori kogutud teoste sarjast. Raamatu on koostanud ja järelsõnaga varustanud kirjandusteadlane Erna Siirak, see sisaldab 491 lehekülge ning annab ülevaate kirjaniku elukäigust ja kultuuriloost

Kirjaniku seitsmes raamat algab lühikeste lapsepõlvejuttudega, mida ühendab Marguse-nimeline maapoiss. Pikemates jutustustes käsitletakse globaalsemate sündmuste taustal inimeste kahesugust suhtumist elu ja kodu mõistetesse, mida polariseerivad sõda ning väljarändamine.

Käesolev raamatuke annab Kurgja külastajale kaasa väikese valiku C. R. Jakobsoni ülalpool käsitletud kirjadest. Neist on püütud välja valida igas suhtes iseloomu-likud, mis sisaldaksid maksimumi autori tundeid ja möt-teid, seejuures võmalikult olulisi ja udseid. Silmas on peetud ka eri aastate, samuti saksa- ja eestikeelsete kirjade igeid proportsioone. Kirjad nr. 4, 6 ja 10 on originaalis eestikeelsed, üle-jäänud — Leo Anveldi poolt saksa keelest tölgitud. Originaalselt eestikeelsed kirjad on redigeeritud tänapäeva ortograajiale vastavaks. Lauseehitus on jäänud muutmata, samuti on köik kuupäevad vana kalendri järgi. Väheoluliste kohtade arvel ruumi säāstmiseks tehtud kärped on tekstis märgitud. – Meelik Kahu

Kogumik sisaldab Friedebert Tuglase jutustusi: „Hingemaa“, „Hunt“, „Ema viis hälli heinamaale“, „Kevad“, „Maruhärg“, „Viha“, „Meri“.

Aforismiraamatus on tehtud valik autori varasemast loomingust ning lisatud umbes sama palju uusi mõtteteri.

Näidendi tegevus toimub sõja ajal N väeosa sidepunktis N küla kolhoositalu toas.

Suur nälg Eestis (1695–1697), Põhjasõda (1700–1710) ja katk jätsid järele inimtühjad külad – surnud majad. Urgose Hain, kes saab kirikumõisas raamatutarkust, tutvub pastori tütre Hedvigiga, ning nende käekäiku võib jälgida kogu teose ulatuses. Nälg, sõda ja katk laastavad küll maad, kuid inimesed elavad kõigile hädadele vaatamata ja mõtlevad järglastele – rahva saatusele.

1934. aasta romaanivõistlusel pälvis August Mälgu „Surnud majad“ esimese auhinna ning aasta hiljem riigivanema auhinna.

Aforismivalik pakub lugejale harutamiseks mõttesõlmi, äratundmiseks parafraseeritud tõeteri ja vanasõnu, väikesi sõnamänguüllatusi jne.

Autor vaatleb oma novellides ja lühijuttudes peamiselt üksildaste inimeste eraelu, pöörates erilist tähelepanu nende sisemaailmale, elades kaasa nende unistustele ja lootustele.

Romaani tegevusajaks on kuuekümnendad aastad, peategelaseks neli sõpra, kes ühel või teisel määral kannavad toonase vaimsuse – aga ka naiivsuse – pitserit. See on romaan noorusest, ent mitte ainult. Ei teadnud ju keegi neist näiteks 1967. aastal täpselt öelda, et juba on ta saabunud, kafkalik stagnatsiooniperiood, mille kätte murenesid mitmed põlvkonnad – ka „Niguliste“ eluummikus kangelased.

„Kurbmäng Paabelis“ jutustab võimu kurjusest, maailma tunnetamisest ja alatuse võidukäigust väljamõeldud riigis, Paabeli torni 1042. korrusel, peategelaseks neurootilise psühhikaga ja anarhistliku meelsusega poeet ja ajaloolane Arthur Bannister. Autor on püüdnud kokku sulatada fantastilist ulmelisust ja lausa näpuga kombatavat realismi, sellest ka romaani küllaltki suur mahukus.

Nende kaante vahel ilmuvad jutud on kokku kogutud autori mitmest raamatust ja ajakirjandusest. Koht, kus noor lugeja seda lugedes viibib on umbes nagu Robinsoni üksik saar või Tootsi-lugude Paunvere, sest see on ja seda ei ole ka. Peamiselt on see suurte metsade tagune üksik talu, kuhu võõraid eksib harva ja iga nende tulek on nagu maailmasündmus. Selles kohas tegutsevad suurte tundmuste ja kangete kiusatuste ajel noored tüdrukud ja poisid. Raamat on kirjutatud Võrumaa keelelaadis.

Romaani peategelase teadlik elu on kulgenud nõukogude võimu aastakümnetel. Minevikumeenutuste ja nüüdispiltide põimingus teeb autor omamoodi kokkuvõtte sellest ajast, mis on kujundanud meie tänase ühiskonna - ühiskonna, kus elurõõmus, omakasupüüdmatu, kindlustunnet sisendav inimene osutub harulduseks ja uskumatuks nagu laev keset rägastikku.

Fr. Tuglase «Kogutud teoste» aluseks on kirjaniku enese järjestatud ja redigeeritud käsikirjad. Sisaldab novelle aastail 1901-1916, sealhulgas teosed: Siil, Hunt, Kõhutäis, Kevad, Asuja, Ema viis hälli heinamaale, Jumala saar, Oma päikese poole, Hingemaa, Suveöö armastus, Sammud kaduvikku, Unede kuristik, Midia, Toome helbed, Pühajärv, Vabadus ja surm, Popi ja Huhuu, Maailma lõpus, Kuldne rõngas, Arthur Valdes. Raamat sisaldab illustratsioone ja vinjette F. Tuglase novellidele.

Käesolev teos, mis kirjeldab ainulaadseid ja isegi groteskseid inimlikke situatsioone ja probleeme, on omas laadis peaaegu esmakordne eesti kirjanduses. Teos on vaba autori looming probleemidest, mis puudutavad eestlust nii eksiilis kui kodumaal.

1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Külmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel käsitles külaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi ühiskondlikke vastuolusid ja näidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Väljaotsa Jaan, kes haiguse tõttu satub väljapääsmatult raskesse seisukorda oma ema ning õdede-vendade toitmisel. Moraalse löögi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Väljaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan võib uhkelt ja väljakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on küll vaene, aga äärmiselt aus. «Külmale maale» on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt.

Gailiti populaarseim romaan novellides, mis räägib vagabundist Toomas Nipernaadist, kes suvel ringi kõndides naisi hullutab ja mehi naerutab, kuid sügisel koju abikaasa juurde tagasi pöördub. Teos on kirjutatud romantilises võtmes ja oli 1930. aastatel üks enim tõlgitud eesti ilukirjandusteoseid Euroopas.

Partner on John Grishami meisterlik juriidiline põnevik, mis järgib Patrick S. Lanigani, endise prestiižse advokaadibüroo partneri, kelle salapärane kadumine ja järgnev miljonite dollarite vargus paneb aluse keerukale ja põnevusrohkele sündmuste ahelale. Raamat algab dramaatiliselt, kui Lanigan lavastab oma surma ja kaob neljaks aastaks. Kui firma arvelt kaob kuus kuud pärast tema kadumist 90 miljonit dollarit, saab selgeks, et Lanigan on endiselt elus. Grisham kasutab oma sügavaid teadmisi õigussüsteemist, et luua tihedalt põimunud lugu, mis uurib õigluse, reetmise ja kättemaksu teemasid. Lanigani jälitamiseks mobiliseeritakse erauurijad ja föderaalagendid, kuid Lanigan on oma tagaajajatest sammu võrra ees, tänu oma leidlikkusele ja ettevalmistusele. Jahipidamine viib lugejad läbi Ameerika Ühendriikide ja Lõuna-Ameerika, kus iga peatükk paljastab uusi keerdkäike ja saladusi. Grishami kirjutamisoskus ja terav detailitaju hoiavad pinget üleval kuni viimaste lehekülgedeni, kus lugejad saavad lõpuks teada, kas Lanigani põgenemine õnnestub või mitte. Partner on rohkem kui lihtsalt põnevusromaan; see on ka sügavamalt mõtisklus selle üle, mida tähendab olla edukas ja millised on selle eduga kaasnevad ohverdused ja kompromissid. Grishami oskus luua usutavaid tegelasi ja realistlikke stsenaariume teeb temast ühe tänapäeva juhtiva õiguspõnevike kirjaniku. Raamat on suurepärane valik nii Grishami fännidele kui ka uutele lugejatele, kes otsivad haaravat ja intellektuaalselt rahuldust pakkuvat lugemiselamust.

Valimik keskkooliõpilaste kirjanduslikke katsetusi

Külajutte aastaist 1973–1977.

Tuntud eesti kirjaniku Mait Metsanurga (1879–1957) ajalooline romaan, milles käsitletakse muistsete eestlaste elu ja vabadusvõitlust. Sündmustik koondub Ümera lahingu ümber, kus eestlaste väikesearvuline malev saavutas hea strateegia ja taktika tõttu hiilgava võidu saksa rüütlite ja nende käsilaste üle.

Ralf Vessenberg on üks Eesti rikkamaid inimesi, kes ostab kokku erinevaid firmasid ja ajakirjanike meelehärmiks ei jaga kunagi intervjuusid. Vessenbergi eraelu on mõistatus ning tema asjaajajana töötab Martin Fuks, kes peab täitma ülemuse tahtmisi ja korraldusi. Nüüd tekib Vessenbergil eriti arusaamatu soov – ta soovib osta isikliku elevandi.

Aliide on võõrastemajapidaja ning Eesti kõige paksem naine. Kui Aliide loo avastavad kõmuajakirjanikud, saab temast üks kõige kuulsamaid inimesi 1930ndate Eestis. Konkureerivad laadakorraldajad hakkavad naise raha eest näitamise nimel võitlema ning tärkav kollane ajakirjandus kajastab tragikoomilist lugu naudinguga.

Tauno Vahter (snd 1978) on avaldanud kiidetud ning väheloetud novellikogu „Pikaajaline kokkusaamine“ ning oluliselt rohkem loetud romaanid „Madis Jeffersoni 11 põgenemist“ ja „Hea venelane“. „Elevandi üksilduse“ sündmused põhinevad osaliselt tõsilool, mis kirjutatud arhiiviallikate ja meenutuste põhjal.

Populaarsete Tootsi-lugude seeria viimane raamat, mis tervikuna alles 1988. aastal esmakordselt lugejateni jõudis. Sõjavintsutused ja eluraskused on meie vanu tuttavaid küll tublisti muserdanud, ometi jätkub nostalgilisemate lehekülgede vahele elurõõmugi, tihtipeale aga kipub sündmustik kirjaniku tahtel lausa jantlikuks.

Käesoleva bibliofiilse väljaande on oforttehnikas illustreerinud NSV Liidu rahvakunstnik, professor Evald Okas. Raamatu on kunstiliselt ja tehniliselt kujundanud ning teksti linnusulega kirjutanud kunstnik Villu Toots. Raamat on pühendatud Eesti NSV rahvakirjaniku Friedebert Tuglase 80. sünnipäevale. Trükitud 3000 eksemplari, millest 1000 on trükitud kartongile, nummerdatud ja varustatud ilukarbiga. Esimesed 200 nummerdatud eksemplari on signeeritud autori ja kunstnike poolt ning nahka köidetud Kunstitoodete Kombinaadi Nahkehistööde Ateljees.

„Mäeküla piimameest“ on ilmumise hetkest ehk 1916. aastast nimetatud Eduard Vilde meistriteoseks. Romaani just lõpetanud lugeja peab tunnistama, et tekst on mõrvarlikult hea. Iga ajastu on Vilde teose surunud oma Prokrustese sängi, aga just see näitabki romaani kestmist üle ajastute, teksti igikestvat aktuaalsust, mis vajab aina uuesti mõtestamist.

Romaani kolmest peategelasest kaks on vanaldased mehed: mõisahärra Ulrich von Kremer ja kehviktalus kügeleja Prillupi Tõnu, ning kolmandaks noor eesti talunaine Mari, kel on suhe mõlema vanatoiga.

„Kas mäletad, mu arm?“ (1951–1959) oli pärast romaane „Leegitsev süda“ (1945) ja „Üle rahutu vee“ (1951) August Gailiti kolmas ja viimane teos, mille ta avaldas paguluses. Kui tollal ilmusid teose köited mitmeaastaste vaheaegadega, siis nüüd on see tinglik triloogia kauni raamatuna jõudnud esimest korda ühtede kaante vahele, leides säärase tervikuna ka sisuliselt uue kvaliteedi.

Tunderaske pealkiri seob ühte 16 boccacciolikku novelli naistest või armastusest, mis eesti mehed tuisu- ja tormipäevil „kõnelnud“ ühes metsatöölaagris Rootsimaal. Nende vahele mahub romaaniks paisunud „Proua Ene Leevi pihtimus“.