Asukohalood ja organisatsioonid
Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.
Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.
Enn Nõu on oma Uppsala-aja elu ja sündmused varem kirja pannud mälestusteraamatutes „Elu ja aeg“ ning „Ülestähendusi ajast ja elust“. Käesolev teos hõlmab 80 viimast aastat selle linna olemasolust. Raamat on füüsiliselt muutuva linna majade raamat ja eesti vaate aruanne. Siin näeb eesti silmadega seda sõjapõgenike linna, Rootsi kuningriigi suuruselt neljandat, ja mida see eestlastele on tähendanud. Eriti autorile endale. Paljudel Uppsala majadel on oma eesti ajalugu, mille avastamiseks on vaja käsiraamatut. Majade ligemalt tähele panemiseks ja nendesse süvenemiseks on tarvis neid igalt poolt vaadata, mida me tavaliselt ei tee. Raamat pakub seega tihedat ülevaadet Uppsalast läbi eesti silmade.
Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003
Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.
Raamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).
Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivimuusemi koostöös valminud põhjalik ülevaade üldharidusest ja hariduskorraldusest Tallinnas aastatel 1918–1920.
"Kommunaalmajanduse käekäik pakub palju huvitavat nii ajaloo kui ka edaspidise arengu seisukohalt. Äsjailmunud raamat käsitleb peamiselt selle tähtsa valdkonna minevikku. Kuid tänapäeva hüved ja probleemid on vahetult seotud varasemal ajal, eriti aga lähiajaloos tehtuga. Seetõttu väärivad eriti suurt tunnustust need, kes panid aluse meie rikkustele keerulistes olukordades ning tegutsesid kaugeid perspektiive arvestades." Edgar Savisaar, Tallinna linnapea
Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.
Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.
Дачный город Эльва : от дачного местечка русских профессоров до признанного города-курорта : история - развитие - виды на будущее.
Teos puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa" ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.
See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.
Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.
Raamat sisaldab 88 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.
Kirja pandud mälestuskillud omavad suurt ajaloolist väärtust mitte ainult Eesti energeetika rajamise ja arengu seisukohalt, vaid võimaldavad meil heita pilke ka vanema põlvkonna tööelule ja harrastustele. Meenutused pärinevad üsna pikast perioodist ning ulatuvad peaaegu Eesti tööstuse algaegadesse. Kõige vanemad mälestused pärinevad inimestelt või on koostatud nende lähedaste poolt, kelle sünniaeg jääb 20. sajandi algusesse (1902, 1910, 1914 jne). See on austust vääriv generatsioon, kes püüdis arendada Eesti energiamajandust oma parimal moel. Kuigi iga uus lahendus tõi kaasa vastuolusid, tähendas see neile vaid põnevaid väljakutseid ning võimalusi järjekordsete eesmärkide püstitusteks. Vaid tänu sellele on Eesti energeetika jõudnud praeguse tasemeni.
Jätkuks kogumiku esimesele osale. Raamat sisaldab 38 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.
Raamat kõneleb eesti nõukogude teatri kujunemisest arengust rohkem kui kahe aastakümne (1940-1965) kestel, jätkates uurimust L. Tormise "Eesti teater 1920-1940" rajajoonelt.
Eesti lavakunstnike varematest aegadest pärinevad demokraatlikud mängutraditsioonid ja professionaalne ettevalmistus soodustasid eesti nõukogude lavaloomingu jõudsat arengut. Vaatluse all on üksikute teatrite looming, jälgitud on lavastajate isepära, näitlejate loomelaadi ja rolle, ka kunstnikutööd. Eesti nõukogude teatrit rajanud meistrite eeskuju virgutas järgmise põlvkonna teatritegijate arengut. Raamatu piirdeajaks on kuuekümnendate aastate keskpaik, mil annavad tunda uuenemistendentsid teatris, nagu kogu kunstielus üldisemas mõttes.
Illustreeritud fotodega.
