Asukohalood ja organisatsioonid

Eesti Rahva Muuseumi korrespodentide võrgu 75. aastapäevaks

Kolmkümmend aastat (1964‒1993) käisid Eesti tudengid suviti ehitusmalevas. EÜE ametlikuks eesmärgiks oli nõukogude noorte töine ja ideoloogiline kasvatamine. Aga õilis kommunismiüritus pöördus kiiresti tolle ühiskonna alustalade eneste vastu. Eesti NSV-s ei pilgatud kusagil mujal nii avalikult ja hulgakesi kõike nõukogulikku kui malevakokkutulekutel. Nii palju riigivastaseid laule ja nalju ei esitatud ühegi teatri laval ega asutuse peol. Igal aastal astus paar tuhat Eesti noort haritlaskonna liiget justkui reaalsest ühiskonnast välja ja elas oma vaba elu. Nalja sai malevas pööraselt, aga muidugi ei olnud EÜE ainult pullitegemise koht. Siin tehti kõvasti tööd. Siin sai üsna ruttu selgeks, kes on andekas, kes on töökas, kes karjäärihimuline. Siit leiti eluaegseid sõpru ja elukaaslasi. EÜE asus keset tormilist elu, kukesammukese kaugusel EÜE-st olid ka näiteks Hiiu õllekas ja EKP Keskkomitee. Millise sammu keegi EÜE-st edasi astus ja kuhu oma jälje jättis, on omaette põnev teema

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

Kogumik sisaldab artikleid Türi kihelkonna ajaloo kohta.

Kogumik sisaldab artikleid Türi kihelkonna ajaloo kohta.

See raamat räägib sellest, kuidas 10–15 aasta eest sama hästi kui nullist alustanud Eesti kommertspangad nii kaugele on jõudnud. Milliseid takistusi on tulnud ületada, millistele karidele on satutud, millistest mööda laveeritud, milliseid vigu on tehtud, mida võib pidadada õnnestumiseks.

 

Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu I. Eellugu ja algus kuni Põhjasõjani

Ülevaade vabriku ajaloost ja kaasajast.

Sisu:

• Vabriku rajamine ja selle tegevusprofiili kujunemine
• 1905. a. revolutsioon
• Aastad 1906-1914
• Esimesest maailmasõjast Oktoobrirevolutsiooni võiduni
• Lutheri vabrik kodanliku võimu aastail
• Esimene nõukogude aasta
• Läbi sõjatule
• Sõjajärgses ülesehitustöös
• Viies viisaastak
• Rekonstrueerimine edeneb
• TVMK aastail 1961-1965
• Kaheksas viisaastak
• Põhjalikud muutused

Pärnumaa tähtsamaid tegemisi ja sündmusi.ustreeritud.

Lions-liikumisest Eestis aastatel 2009-2014

"Varese mõttest sündinud" on pärimuslugemik, millest leiab 35 valitud pala Põltsamaa kihelkonna erinevaist paigust. Suur osa lugudest on kogutud ja üles kirjutatud enam kui sada aastat tagasi. Need annavad aimu tollaste Põltsamaa inimeste eluolust, mõtetest ja ebausukombestikust. Lugude vahele on pikitud seiku Põltsamaa ajaloost, mis mõjuvad täna ehk uskumatuna, kuid väärivad põhjalikumat tähelepanu ja uurimist. Pärimuslugemiku muudavad eriliseks ka Põltsamaa Kunstiseltsi illustratsioonid.

Tallinna 21. Kool 1903-2003. Kroonikat, mälestusi, dokumente, fotosid

"Minu koolitee Kildu 7. klassilises koolis algas kuue kilomeetri kauguselt Valgeraba servalt Maasika küla Üleoja talust. Esimesel koolipäeval saatis mind kooli kuuenda klassi tüdruk Eha Kurt Kiviniidu talust. Tema kodu asus veel kilomeetri võrra kaugemal, rabale lähemal. Minna metsavaikuse rüpest kooli kahesaja lapse hulka oli ikka tohutu elamus. Meie klassiruum paiknes õpetajate toa kõrval. Esimesel koolipäeval pandi mind istuma ühte pinki Kalev Kivikasega, kellele kool ei meeldinud. Ta viskas koolikoti põrandale ja nõudis kojusaamist. Õpetajate abiga paigutati ta vastu tema tahtmist koolipinki tagasi. Minule oli see kõige eredam mälestus esimesest koolipäevast. Järgmisel päeval jagati klass pooleks. Tehti I a ja I b klass. Sattusin I a klassi. See paigutati väikesesse ruumi korstnajala taha. Klassijuhatajaks sai Heini Utt. Hiljem on seda klassiruumi väiksuse tõttu kutsutud ka soolaputkaks. Teises ja kolmandas klassis olime juba kõik koos teise korruse trepi otsa juures olevas ruumis. Kuna meid oli palju, siis ei pidanud tihti vastama." Andres Marand

Ülevaade eesti skautide laagrist "Metsakodu" Rootsis. Fotod ja artiklid annavad ülevaate skautide laagritest ja üritustest ning sidemetest teiste skaudiorganisatsioonidega.

Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Käesolev ülevaade pole kroonika selle tavapärases tähenduses, selles on püütud kujundada raamid teatud ajajärkudele laste harrastuskeskuse loos. Kasutatud on maja rikkalikku arhiivi, ajakirjanduses avaldatut ja asjaosaliste eneste meenutusi-mälestusi-arvamusi. Koostaja suval on suurt rõhku asetatud inimestele, kes on õpilasmaja töös kaasa löönud või teevad seda praegu, ja kelle meenutused või mõtted võiksid lugejale huvi pakkuda. INIMENE ongi ju kogu töö eesmärk ja INIMENE annab ka sellele tööle sisu.

Käesolev kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. a. Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumikus tuuakse lugejani nii toimunud loengute ja diskussioonide käigus aset leidnud mõttevahetusi kui ka võimalikke stsenaariume tulevikuks. Kahes viimases Metsaülikoolis oli jutuks usaldus ning Eesti roll maailmas ning maailma mõju Eestile.

Koostaja saatesõnast: 1998. aasta suvel vaadati "Kauni kodu" konkursi raames üle umbes tuhat ilusat koduümbrust ja kohta. Maakondade ja linnade toimkonnad pakkusid välja oma parimad ning nii saadi kokku 75 võitjat. Ükski hindaja ei ole aga jõudnud igal pool ära käia. Tutvumisvõimaluse annabki nüüd raamat, kus on sees 75 pilku Eestimaale, ülevaade võistluse korraldusest, natuke ajalugu, pisut teadmiste värskendust ja arutlus, kas kodukaunistamisel on kohta ka muutuvas maailmas. Saatesõna ka konkursi algatajalt, president Lennart Merilt. Loomulikult sisaldab raamat hulgaliselt värvifotosid.

155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu

Kõvas köites arheoloogiline kogumik (eesti ja vene keeles) sarjast Arheoloogiline kogumik

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Raamat annab ülevaate ehitusalase kõrghariduse arenguloost Eestis, TPI ehitusteaduskonna ja tema kateedrite tegevusest. Toodud on meie ehitustegevuse tüüri hoidvate kolleegide tegevuse lühiülevaated ning mitme põlvkonna esindajate arvamused ja meenutused-mälestused.

Tartu ja purjetamine? Sageli paneb see imestunult kulme kergitama. Ammustel aegadel käisid kaubateed mööda meresid-jõgesid-järvi, teatavasti ka Võrtsjärvelt Emajõge pidi Peipsile ja osalt läbiti seda kindlasi ka purjede abil. Aga sportlikust huvist on tartlased purjede all liikunud vast 100 aastat, kuid seilatud on ikka nii Emajõel, Võrtsjärvel kui Peipsil. Emajõel Tartu linna piirides pole enam purjetamiseks ruumi, mõned võistlused peetakse ka Võrtsjärvel, enamus Saadjärvel. Ja see, et Nõukogude ajal oli "meri kinni", hoogustas sisevetel purjetamist. 1960-nendatel aastatel Võrtsjärve ääres Tammel toimunud noorte purjetajate laagrites oli isegi 150 osavõtjat ja ootamatult paljudel "tegijatel" on teatud eluetapil olnud purjetamine oluline. Miks, sellest üritamegi siin aru saada.

Teadsime ennegi, et Tuglase Seltsil on olnud tänuväärne osa Eesti taasiseseisvumisel ja noore riigi jaluleaitamisel, kuid ehk ei aimanud, et see panus oli nii suur. Tuginedes protokollidele ja statistilisele andmestikule näitab Heikki Rausmaa, kuivõrd ulatuslikku moraalset ja ainelist toetust eestlased Tuglase Seltsi vahendusel soomlastelt said. Seegi on killuke Eesti lähiajalugu ning au ja kiitus autorile selle täienduse eest.

Raamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).

Nõmme kultuurikeskus 1945-2005. 151-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

Antud raamat anti välja Tallinna Teadlaste Maja 55. aastapäevaga seoses.

Majata maja loo - järg annab põgusa ülevaate Tallinna Teadlaste Maja tegevusest aastatel 2006 kuni 2016.

"Majata maja lugu" võtab kokku teadlasi ja õppejõude ühendava Tallinna Teadlaste Maja loomisloo 40 aastat tagasi ning annab põgusa ülevaate selle mittetulundusühingu mitmetahulisest tegevusest kuni 2006. aastani. Muutuvad aeg ja inimesed selles. Kuidas Tallinna Teadlaste Maja aja muutumistega toime on tulnud, sellestki võib nende kaante vahelt lugemist leida...

Kogumikus on juubelitervitused korporatsioon Ugala 50. aastapäevaks, ülevaade korporatsiooni ajaloost, valik erialaseid kirjutisi ning bibliograafiat.

Raamatus keskendutakse UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja kantud väikesaare – Kihnu – pärandile. Tähelepanu all on tunduvalt laiem teemadering kui Kihnu traditsiooniline arhitektuur. Kogumiku lähtepunktiks said saarel läbiviidud välitööd. Algtõuke selleks andis Kihnu vallavalitsuse huvi koguda teavet valla territooriumile jääva taluarhitektuuri ning selle väärtuste kohta.

Taani Kultuuri Instituudi avamine Baltikumis, algul Riias, seejärel Tallinnas ja Vilniuses, oli seotud taanlaste toetusega Balti rahvaste vabadusliikumisele 1990. aastate alguses. Raamatus on tolleaegseid sündmusi kirjeldanud neis osalenud taanlased. Instituudi enda kakskümmend aastat Eestis on värvikas rida rikastavaid kogemusi ja koostööd kahe maa kaunite kunstide, kirjanduse ja rahvakultuuri esindajate vahel. On kogemused õppimisest Taani rahvakoolides ja elukestva õppe arengud, on osalemine piirkondade partnerlussuhetes ning lihtsalt kohtumised eestlaste ja taanlaste vahel. See on ülevaade ühe kultuuriinstituudi tööst, mis annab aimu rahvusvahelise kultuurisuhtluse olemusest, mõjust ja tähendusest. Rohkelt illustreeritud, fotod pärinevad Taani Kultuuri Instituudi arhiivist.

Missugune oli keskaegse Tallinna sanitaarne olukord, millised tema elanike elamistingimused? Kes ravisid tallinlast sügelistest, pidalitõvest, süüfilisest, tulareemiast, "inglise higitõvest" ja paljudest teistest rasketest, tol ajal tõepoolest peaaegu ravimatutest haigustest, ning kuidas nad seda tegid? Mida võeti ette katku, rõugete jt. ränkade, laastavate epideemiate korral? Kus asusid Tallinna vanimad haiglad ja apteegid ning milline oli nende sisekord ja töökorraldus? Kes ja kuidas levitasid meditsiinilisi teadmisi? Neile ja paljudele teistele küsimustele leiate vastuse selle raamatu lehekülgedelt. Autor on oskuslikult ära kasutanud kogu kättesaadava trüki- ja arhiivimaterjali, seda huvitavalt teksti põimides. Teose muudavad elavaks paljud lausa kurioossed tsitaadid tänaseks unikaalseiks muutunud dokumentidest.

Uue Narva kolledži lugu algab lõpust – õppehoonest, mis on ehitatud Narva raekoja platsil seisnud börsihoone asemele. Kolledži rajamine just nimelt siia polnud juhuslik. Kadunud vanalinna südaväljak on parim koht jutustamaks lugusid Narvast, kuid mitte ainult mineviku võtmes. Akadeemilise õppeasutusena peab kolledž mõtestama ka tänast maailma ning aitama aimata tulevikku.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.

Raamatu koostas Krista Mägi ja kirjastas OÜ Rajakaar. Raamatus on kooli õpetajate, lastevanemate, vilistlaste ja õpilaste kirjutatud lood, kooli lühikroonika ja hulgaliselt vahvat pildimaterjali läbi aegade.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.