Asukohalood ja organisatsioonid

Tartu Riiklik Ülikool 1632-1982, juubeliks valminud raamat, koostajateks Tullio Ilomets ja Hillar Palamets

#REF!

Antud raamat anti välja Tallinna Teadlaste Maja 55. aastapäevaga seoses.

Majata maja loo - järg annab põgusa ülevaate Tallinna Teadlaste Maja tegevusest aastatel 2006 kuni 2016.

Raamat ilmub MTÜ Vanurite Eneseabi- ja Nõustamisühingu 10. aastapäevaks ning heidab paljude asjaosaliste kaasabil pilgu Baltimaades ja Skandinaavias ainulaadse kodanikualgatuse tähtsamatele tegemistele. Rohkem kui kümme aastat tagasi ellu kutsutud eakate eneseabiliikumine on andnud oma osa nii kodanikualgatuse kui ka heategevuse ja vabatahtliku töö arengusse Eestis. Ühing on oma tegemistega ilmekalt tõestanud, kui tähtis on Euroopa Liiduga ühinenud Eesti ühiskonnas kodanike vabatahtlik panus, eriti vanema põlvkonna aktiivne abi. Trükis annab mitmekülgse pildi sellest, kuidas ühingusse vabatahtlikult ja heategevuse alusel koondunud inimesed on muutnud eakate eneseabiliikumise ühiskonna lahutamatuks osaks. VENÜ-d võib õiguse ja uhkusega pidada iga areneva kodanikuühiskonna pärliks. Siit leiavad lugemist kõik, keda huvitavad ühingu kümneaastane ajalugu ja argipäev, kes soovivad kirjasõnas jälgida eneseabiliikumise edendamiseks loodud ühingu kujunemist tugevaks, iseseisvaks ja teednäitavaks organisatsiooniks, mis on leidnud ühiskonna tunnustuse ja lugupidamise.

Ulatusliku allikainese alusel koostatud populaarse esituslaadiga koguteos käsitleb Nõukogude Liidu vanima keskkooli ajalugu, peegeldades ühtlasi keskhariduse üldist arengut Eestis kooli asutamisest tänapäevani. Kajastamist leiavad haridusolud, võimude hariduspoliitika, õppetöö sisu ja korraldus, õpilaskonna koosseis, pedagoogide kaader, kooli osa eesti kirjakeele kujunemisprotsessis, eestikeelsete trükiste väljaandmisel, kirjaoskuse levikule aluse panemisel ja teaduse viljelemisel. Antakse ülevaade kooli hoonete arhitektuurist. Mõeldud kõigile kultuurilooliste huvidega lugejatele.

Koguteos on Haapsalust, tema elust, olust ja inimestest seitsme sajandi vältel. Üheksateistkümne autori kirjutised annavad ammutuntu kõrval Haapsalu kohta teada ka mõndagi uut. Ja see ongi, mis peaks tekitama lugemishuvi mitte üksnes haapsallastes ja linnakesest võrsunuis, vaid kõigis kultuurilembestes lugejates. Sisukord: Piiskop Hermanni residentsiks Haapsalu ja De la Gardie'd Bernhard Laipman Ants Laikmaa Karl Treufeldt Oskar Gher Jakob Kunder Herbert-Armin Lebbin Leo Randre Alexander Heinrich Neus Carl Friedrich Wilhelm Russwurm Carl ja Karl Hunnius Ferdinand Johann Wiedemann Villem Grüntal-Ridala Ernst Enno Jaan Spuhl-Rotalia Aleksander Siimon Pjotr Tšaikovski Rudolf Tobias Cyrillus Kreek Nikolai Roerich Roman Haavamägi Leopold Kumel Endel Vooremaa Heino Tooming Lõpetuseks

128-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites fotoalbum (eesti ja vene keeles) sarjast Meie maa

Brošüüri on kogutud lood Leevaku ajaloost. Leevaku on tuntuks saanud telliskivivabriku, vesiveski ning 1947. a. rajatud hüdroelektrijaamaga, mis on kajastatud ka Juhan Smuuli poeemis "Järvesuu poiste brigaad". Raamatus meenutavad oma nooruspõlve ning Leevaku minevikku endised elanikud.

Fotoalbum annab ülevaate Võru linna kujunemisest, ajaloost, kuulsamatest elanikest ning vaatamisväärsustest. Raamatul on vene- ja ingliskeelne kokkuvõte.

Album TÜ raamatukogus olevatest haruldustest.

Väljaandes on meenutused ja ajaloolised faktid Eesti Reumaliidu loomisloost ja arengust aastail 1991-2011.

Mari Möldre muhedas toonis kirjutatud mälestustes meenutab näitleja oma paljusid lavarolle (sh. Tootsi rolli) ning elukäiku varasest lapsepõlvest peale.

Leo Kalmet (1900-1975) oli silmapaistvamaid eesti teatrimehi. Selle raamatu leheküljed kätkevad tema rikkalikke, kultuurilooliselt hindamatuid ülestähendusi, alustades õpingupäevilt Tallinna Nikolai gümnaasiumis ja edaspidisest energilisest tegevusest Draamastuudio teatri rajajana, Eesti Draamateatri üldjuhina, Kingissepa-nim. TRA Draamateatri lavastajana ning silmapaistva teatripedagoogina. Siit leiame värvikaid portreesid tema teekaaslastest, saame ettekujutuse parimatest lavastustest, paljudest tema teatritegemise muredest ja rõõmudest.

Kambja kooli album sisaldab õpilaste lühipalasid, luuletusi, kunstikatsetusi ja muud.

 

Illustreeritud teatmeteos sisaldab Tallinna kohta igakülgset informatsiooni.

Käesolev ülevaade pole kroonika selle tavapärases tähenduses, selles on püütud kujundada raamid teatud ajajärkudele laste harrastuskeskuse loos. Kasutatud on maja rikkalikku arhiivi, ajakirjanduses avaldatut ja asjaosaliste eneste meenutusi-mälestusi-arvamusi. Koostaja suval on suurt rõhku asetatud inimestele, kes on õpilasmaja töös kaasa löönud või teevad seda praegu, ja kelle meenutused või mõtted võiksid lugejale huvi pakkuda. INIMENE ongi ju kogu töö eesmärk ja INIMENE annab ka sellele tööle sisu.

Faktitiheda ülevaate raamatukogu tegevusest leiate H. Jürmani ja H. Peeba koostatud brošüürist "Tallinna Keskraamatukogu 1907-1995"

Sisukord: Koloniaalvallutuste-eelne Tallinn Tallinn XIII-XIV sajandil XV ja XVI sajandi algul XVI ja XVII sajandil XVIII-XIX sajandil XX sajand. Eile ja täna Illustratsioonid

Väljaanne kajastab nii tippvõistlusi, kui ka Eesti meistrivõistlusi täiskasvanute, juunioride ja noorteklassis. See teeb statistikakogumiku eriti huvipakkuvaks sportlastele: on ju Eesti spordi aastaraamat üks esimesi kohti, kust võimalus oma saavutusi juba osana meie spordiajaloost meelde tuletada. Kaalukaima osa teaberaamatust moodustavad umbes 70 spordiala tulemused nii Eestis kui väljaspool toimunud võistlustelt. "Aastaring 2005" võtab kokku spordiaasta, EOK ja kultuuriministeeriumi ettevõtmised, alaliitudes toimunu jne. Nagu ikka sisaldab aastaraamat Eesti spordi üldstatistikat ning parimate sportlaste ja treenerite fotosid.

Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahh Tallinna 7. Keskkool on inglise keele kallakuga erikool. Võõrkeele õppimine hõlmab suurema osa õpilaste ajast. Aga meie õpilased on kirjanduslembelised, armastavad muusikat, võtavad osa paljude ringide tööst. Õpilased on agarad kirjutama ja luuletama oma kaasajast. Palju auhinnalisi kohti on kooli toonud osavõtt eesti keele ka kirjanduse konkurssidest. 1986/87. õ.-a. vabariiklikul kirjanduse olümpiaadil said I koha Piibi-Kai Kivik XI-a kl. ja II koha Leelo Keevallik XI-b kl. ning kõnevõistluses II koha Kadri-Rutt Allik XI-b kl. (Juhendajaks õpetaja Aino Niinemäe.) Lisaks tuli veel mitmeid esikohti ja preemiaid muinsuskaitsealaste kirjandite, loodusteemaliste kirjandite jt. eest. Traditsioonilised omaloomingupäevad on andnud võimaluse kokku seada kooli uus almanahh. Erksa mõttelennuga õpilaste tööd räägivad koolirõõmudest, meie argipäevast. Eks ole ju Tallinna 7. Keskkooli vilistlaste hulgas arvukalt tunnustatud kirjanikke nagu Arvi Siig, kelle rahuluuletusega algab kooli kevadkontsert, Aino Pervik, Doris Kareva, Tiia Toomet, Rein Raud, Astrid Reinla jt. Noored autorid, jätkugu teil jõudu oma loomingu alged välja arendada ja lootustandev kevadkülv kirjanduspõllule lisada. – Linda Murs, Tallinna 7. Keskkooli direktor

On isegi arvatud, et tuulelippude kasutuselevõtmine on seotud sõjameeste piikide küljes kantud väikeste lipukestega... Raamat on varustatud rohke pildimaterjaliga.

Soojustehnikainsenerid on kõrgharidusega spetsialistid, kes tegelevad erinevates inseneritegevuse valdkondades, mis on seotud soojuse ja elektrienergia tootmisega. ESTISe moodustamise idee pärineb Eesti energeetika ja eriti soojustehnika arendamise suurkujult Ilmar Öpikult. Ta oli häiritud insenerikutse andmise lõpetamisest TTÜ lõpetanutele, ise olles suur insenerihariduse pooldaja ja koolitaja. Ta pidas küsimuse lahendamiseks vajalikuks soojustehnikainseneride seltsi moodustamist, et selle kaudu jätkata akadeemiliste haridusastmete lõpetanutele insenerikoolitust ja vastava kutse omistamist. Raamat annab ülevaate ESTISe kümnest esimesest tegutsemisaastast.

Publitseeritud seoses Tallinna Visioonikonverentsiga, baseerub 2006. aastal valminud tööl „Tallinna linna elanikkonna arvu projektsioon“.

Garderoobijutte Linnataeatri 30aastase ajaloo meenutuseks

Raamat võtab kokku Eesti Spordimuuseumi neli aastakümmet. Tutvudes muuseumi ajaloo ja tegevusega, viies end kurssi kogus leiduvaga, saab kindlasti aimu, et need on olnud tegusad aastad.

Seekordne almanahh koondab endasse üle veerandsaja koduvalla seni rohkem-või vähemtuntud inimese pildikeele või sõnalise mõtteavalduse – kordumatud mõtteretked – mõttehetked omas mahlas, omas ilus, omas valus. Läbi seekordse kirjandusliku värava saad nüüd Sinagi astuda nende inimeste juurde, tutvuda nende tõekspidamistega, näha ootusi, tunda igatsusi.

Fakte, mälestusi ja mõtteid Eesti Ajakirjanike Liidu 85. sünnipäeval.

 

Brošüür tutvustab Põlvamaa vaatamisväärsusi. Raamatu lõpus on giidide andmed. Esikaane siseküljel on Põlvamaa kaart koos vaatamisväärsustega.

 

Raamat Anna Tõrvand-Tellmanni Inglise Kolledžist loob pildi ainulaadsest koolist, mis tegutses Tallinnas Narva maanteel samas majas, kus praegu asub Tallinna Muusikakool. Artikleid ning mälestusi oma kooliajast ja pedagoogidest on kirja pannud paljud vilistlased, kelle hulgas on kultuuritegelasi, poliitikuid ja muidu ühiskondlikult aktiivseid inimesi. Proua Tõrvand (1880-1953) oli silmapaistev pedagoog ja ühiskonnategelane. Sügaval venestamispoliitika ajal rajas ta Tallinnas esimese eestikeelse tütarlastekooli ning Vabariigi valitsuse korraldusel 1919.aastal ka Tallinna 2. Tütarlastegümnaasiumi. Anna Tõrvand oli Asutava Kogu liige, rajas Naiskodukaitse ja Kodutütarde organisatsiooni. Sellal kui Eestimaa koolides õpetati võõrkeelena vene ja saksa keelt, mõistis proua Tõrvand, et maailma kultuuris, majanduses ja poliitikas kuulub tulevik inglise keelele. 1932.aastal avas uksed tema erakool - Inglise Kolledž, mis kujunes uueks suunaks eesti hariduselus. Koolis õpetasid oma ala parimad spetsialistid, näiteks muusikamees Anton Kasemets ja keelemees magister Ernst Nurm (eesti ja ladina keel).

Tallinna Haridusameti ja Tallinna Ülikooli Eesti Pedagoogika Arhiivimuusemi koostöös valminud põhjalik ülevaade üldharidusest ja hariduskorraldusest Tallinnas aastatel 1918–1920.

 

Eesti Rahva Muuseumi korrespodentide võrgu 75. aastapäevaks

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

Tallinna vanadest apteekidest kuni 1917. a.

Koostaja saatesõnast: 1998. aasta suvel vaadati "Kauni kodu" konkursi raames üle umbes tuhat ilusat koduümbrust ja kohta. Maakondade ja linnade toimkonnad pakkusid välja oma parimad ning nii saadi kokku 75 võitjat. Ükski hindaja ei ole aga jõudnud igal pool ära käia. Tutvumisvõimaluse annabki nüüd raamat, kus on sees 75 pilku Eestimaale, ülevaade võistluse korraldusest, natuke ajalugu, pisut teadmiste värskendust ja arutlus, kas kodukaunistamisel on kohta ka muutuvas maailmas. Saatesõna ka konkursi algatajalt, president Lennart Merilt. Loomulikult sisaldab raamat hulgaliselt värvifotosid.

155 aastat Järvamaa Keskraamatukogu