Asukohalood ja organisatsioonid
Дачный город Эльва : от дачного местечка русских профессоров до признанного города-курорта : история - развитие - виды на будущее.
Teos puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa" ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.
Mõte koondada ühiste kaante vahele viimasel veerandsajandil (25–30 aastal) Viljandis ja Viljandimaal tegutsevate/tegutsenud koduloolaste portreed tekkis Eesti Kodu-uurimise Seltsi Viljandimaa osakonna liikmeil juba 2005. aastal. Nagu lühiteatmiku pealkirigi ütleb, pole toimkond suutnud artikleid nõutada kõigil koduloolastelt. Laekunud käsikirjadki on andmehulgalt ja pikkuselt väga erinevad.
Käesolevasse bibliograafianimestikku on valitud kirjandust Tallinna arenguloo kohta linna rajamisest tänapäevani, eelistades trükiseid vanast Tallinnast ja Tallinna vanalinnast, rahvusvahelise tähtsusega komplekssest arhitektuurimälestisest.
Nimestiku algusosa peegeldab Tallinna ajaloo kohta kirjutatut, järgnevad trükised Tallinna arhitektuuri ning vanalinna ehituslike vaatamisväärsuste (linnamüüri ja tornide, Toompea, raekoja, ühiskondlike hoonete ja sakraalehitiste) kohta.
Kirjandus on eesti- ja venekeelne, on näidatud ka rööptekstid teistes keeltes.
Ajaloolase Raimo Pullati eestvedamisel ilmunud linnaajaloo kogumiku „Vana Tallinn” kahekümnes väljaanne jätkab pealinna mineviku valgete laikude kaardistamist.
Tallinna ajalugu, mälestisi, arhitektuuriajalugu, kultuuriajalugu, vanalinna, aga ka linnade üldist arengulugu laiemalt käsitleva raamatusarja „Vana Tallinn“ XIV köide.
Käesolevas «Vana Tallinna» köites avaldatakse rahvusvahelise konverentsi «Modus vivendi: linlaste igapäevaelu, mentaliteet, kultuur» ettekannete tekstid, Konverents toimus 14.-16. juunil 2002. a. Tallinna Pedagoogikaülikooli aulas, korraldaja oli pedagoogikaülikooli linnakultuuri õppetool Tallinna kultuuriväärtuste ameti ja haridusameti toel.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Artiklikogumiku XI (XV) osa sisaldab erinevaid artikleid, annotatsioone ja retsensioone teemal „vana Tallinn“. Kogumiku mahukaim artikkel annab ülevaate Tallinna Toomkooli Raamatukogust. Eesti ja saksa keeles.
Tallinna vanalinna ajaloost rääkivad artiklid, ilmunud raamatute retsensioonid jm.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Käesolev 223-leheküljeline kõvas köites raamat käsitleb Tallinna ajalugu, sisaldades muuhulgas artikleid Tallinna vanemast asustusest ja dominiiklaste kloostrist.
Publitseeritud seoses Tallinna Visioonikonverentsiga, baseerub 2006. aastal valminud tööl „Tallinna linna elanikkonna arvu projektsioon“.
Pühendatud aatelistele kaitseliitlastele Tartu linna esimese Kaitseliidu allüksuse loomisest ja järjepidevusest. Annab hea ülevaate, kuidas malevkond üldrahvalikus riigikaitses osales ning järjekindlalt kaitseliitlusse panustas.
Käesolev kogumik on järjekorras teine, võttes kokku 2008. ja 2009. a. Kääriku metsade vahel toimunud Metsaülikoolid. Kogumikus tuuakse lugejani nii toimunud loengute ja diskussioonide käigus aset leidnud mõttevahetusi kui ka võimalikke stsenaariume tulevikuks. Kahes viimases Metsaülikoolis oli jutuks usaldus ning Eesti roll maailmas ning maailma mõju Eestile.
Soov ja huvi talletada kirjasõnas oma aatekaaslaste, Liivika pere liikmete, seejuures ka enda elulugu on vist küll seltsi rajamisest saadik igaühes meis pesitsenud. Juba seltsi rajamisel Riias nõuti sisseastujailt ankeetlehte elulooandmetega ja nende säilitamise kohta arhiivis.
Liivika sünnist peale on Eestil tulnud üle elada kaks maailmasõda ja mitu võimude vahetust koos sellega kaasnenud kannatuste ja kodudest lahkumisega.
Ootamatult ja spontaanselt kerkis Liivika täieliku liikmeskonna albumi koostamise ja üllitamise küsimus üles ühel vilistlaste klubiõhtul 28.02.2002, kus võeti vastu resolutsioon „teeme ära“! Albumi üllitamiseks vajaliku finantsilise aluspõhja kindlustasid Liivika Põhja-Ameerika Koondise liikmete rahalised toetused ning auvil! Arne Kalmu organisatoorne töö, mida soodustas tema tihe ja regulaarne liikumine Eesti ja Ameerika vahel.
Tartus Ajaloo Arhiivis leiduva, 1940. a sinna üle antud ÜS Liivika arhiivi materjalidega tutvus põhjalikult ja tegi vajalikke väljavõtteid albumi üllitamise kolleegiumi liige Elmar Joosep. Seal säilinud materjalid võimaldasid saada vajalikke andmeid nende liiviklaste kohta, kes olid Liivikas enne 1940. aastat.
Seltsi ja vilkogu Eestis taastamise järel 1990. a on vilkogu esimees J. Rebane kogunud ja kirja pannud liiviklaste eluloolisi andmeid, nagu teades, et kunagi läheb neid vaja ajaloolise ülevaate tegemisel. Neist andmeist on olnud albumi koostamisel palju abi.
Albumi esiosas on toodud kokkuvõtlikult ÜS Liivika ajalugu alates seltsi asutamisest 1909. a. Ajaloo lõikude koostamisel on nende autorid kasutanud Liivika arhiivi ja perioodika andmeid (kaasaja lõikudes ka oma isiklikke andmeid ja mälestusi). Album on illustreeritud mustvalgete ja värvifotodega.
Koduuurimistöö, mis käsitleb Narva hariduselu ajavahemikul 1501–1940.
Kambja kooli album sisaldab õpilaste lühipalasid, luuletusi, kunstikatsetusi ja muud.
