Asukohalood ja organisatsioonid

Aastal 1912 valmis Tallinna kesklinnas moodne ja stiilne maja, mille projekteerijaks oli kuulus soome arhitekt Eliel Saarinen. Maja ehitati eestlaste esimese oma panga, Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse jaoks. Pangandusega jäi maja seotuks kuni Teise maailmasõjani. Kuid kohe, juba 1912. aasta detsembris kolis majja Gustav Pihlaka raamatukauplus – ja sellest hetkest kuni tänaseni pole majast puudunud raamatukauplus, vahel on neid olnud lausa neli korraga. Maja ülemistel korrustel paiknesid korterid, kus elasid paljud oma aja silmapaistvamad isikud, teiste seas Otto Strandman, Jüri Vilms ja Jaan Tõnisson. 1930-ndate lõpust kuni 1990-ndateni koondus majja kirjastuste tegevus, sellest sai kirjastuste maja, mille uhkel paraadtrepil on astunud kõigi sel ajal Eestis elanud kirjanike jalg. Nii sai majast eesti kirjanduse ja humanitaaria üks olulisemaid keskusi. Rääkimata sellest, et samast majast juhiti kogu Eesti NSV kirjastamist, trükkimist ja raamatukaubandust. Aastast 1953 tänaseni asub siin Kultuuriministeerium. Hilisemal ajal on siin asunud Itaalia ja Prantsusmaa suursaadiku residentsid. Aastail 1990–2002 asus siin Vaal Galerii. Maja ajalugu on rikas asutustest, isikutest ja lugudest. Käesolev raamat koondab ühiste kaante vahele suure osa Saarineni maja esimesest sajast aastast.

II köide hõlmab Raekoja platsi ja põhjapoolse vanalinna (Nunne, Laia, Pika, Vene, Uue ning Aia tänava, Püha Miikaeli ja Püha Katariina kloostrid, Skoone bastioni ja Tornide väljaku). Aastail 1860−2024 tehtud fotosid täiendavad fassaadijoonised, välisvaated ehitusprojektidest ning XIX sajandi maalid, akvarellid ja joonistused. Tekstid kajastavad hoonete ehituslugu, arhitekte, tuntumaid omanikke ja kasutusotstarvet. Registrites II köite lõpus tutvustatakse vanalinna viimase 200 aasta jooksul kujundanud arhitekte ning jäädvustanud kunstnikke ja fotograafe.

Tallinna kadunud vaadete vanalinna käsitlevasse kahekõitelisse komplekti kuuluvad: "Tallinna kadunud vaated" 1. osa (2024) ja "Tallinna kadunud vaated" 2. osa (2025)

Raamatus antakse ülevaade observatooriumi teadusteemadest, nende arengust 50 aasta jooksul ja kõigest muust, mis kuulub teaduse juurde (214 lk on rikkalikult illustreeritud)

Kogumikus on juubelitervitused korporatsioon Ugala 50. aastapäevaks, ülevaade korporatsiooni ajaloost, valik erialaseid kirjutisi ning bibliograafiat.

304-leheküljeline raamat kajastab sõnas ja pildis Koeru alevi ja kihelkonna ajalugu, inimesi ja nende eluolu kuni 1930. aastate lõpuni. Raamatus on 520 fotot ja rohkem kui 150 muud illustratsiooni (plaanid, maakaardid, märgid, medalid, esemed jm). Pildialbumis on kolmteist peatükki, milles antakse ülevaade Koeru kirikust, kalmistustest, kihelkonna mõisatest, koolidest, kultuurielust, Vaali Vabariigi väljakuulutamisest 1905.aastal, koerulastest Vabadussõjas ja majanduselust.

Te hoiate oma käes kontserni BLRT Grupp 100-aastast lugu – edusammudest, raskustest ja saavutustest. Jutustus inimestest ja tehnoloogiatest, rauast ning laevadest, inimeste oskusest muuta metall oma ideede ja võimaluste imeliseks väljendusvormiks.Kontsern BLRT Grupp areneb ning tegutseb edukalt Eesti, Läti, Leedu, Soome, Norra, Poola, Venemaa ja Ukraina turgudel.

Raamat käsitleb õlletööstuse ajalugu läbi sajandite, kirjeldatakse ka üldist ajaloolist tausta. Sisaldab külluslikult pildimaterjali. Raamatul on inglise-, soome- ja venekeelne resümee, ka on lisatud allikate, kirjanduse ja illustratsioonide loetelu ning nimeregister.

Raamatus leiavad kajastamist Mall Orru juhtimisel läbiviidud turbauuringud (Eesti soode revisjon, turba balneoloogilised uuringud, doktoritöös esitatud põhiseisukohad ning õppetöö dotsendina TTÜ Mäeinstituudis).

Дачный город Эльва : от дачного местечка русских профессоров до признанного города-курорта : история - развитие - виды на будущее.

Teos puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa" ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.

Teos puudutab eelkõige Elvas H. Raudsepa tn.-2 asuva VEREVI MOTELLI hoone ajalugu. Samas on haaratud ka lähedalasuva n. n. Elva „vene professorite linnaosa" ajalugu. Sinna rajasid endale XX sajandi alguses suvilad järgmised vene päritolu kuulsad teadlased; Ivan Šurupov, Vissarion Aleksejev, Vjatšeslav Afanasjev ja Ivan Kondakov. Esmakordselt on nende vene teadlaste kohta avaldatud Eesti Rahvusarhiivis leiduvate toimikute faktilisi materjale.

Hageri kihelkonna ajalooraamat jutustab kihelkonna loodusest ja pärandkultuurist, kaugemast ajaloost muinasajast kuni tänapäevani, arheoloogiast, liiklemisteede ajaloost, matmistavadest ja kalmistustest, vaimu- ja usuelust, vennastekoguduse liikumisest, hariduselust, maa-arhitektuurist ja mõisatest, murdekeelest, rahvarõivastest, Hageri kiriku ja kirikumõisa loost, kunstnikest ja kunstisündmustest, spordist, massilisest kolhooside moodustamisest, metsavendade tegevusest ning vabaduse monumendi loost.

 

Juubeliraamatu eesmärk on rõhutada Olustvere tähtsust kohana, kus tegutseb üks Eesti vanimaid erihariduse omandamise õppeasutusi – Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool –, ning tuua esile, et siin on antud eesti neidudele ja noormeestele põllu- ja maamajanduslikku eriharidust nüüd juba ligemale saja aasta kestel. Koolil on aga kaugelt üle 125 aasta pikkune ajalooline taust. Raamatus püütakse põgusalt näidata, millistes oludes, kus ja kuidas ning millisel ajendil tekkis kooli rajamise mõte, millal jõudis kool Olustveresse ja kuidas tegutseb tänapäeval.

Pühendatud aatelistele kaitseliitlastele Tartu linna esimese Kaitseliidu allüksuse loomisest ja järjepidevusest. Annab hea ülevaate, kuidas malevkond üldrahvalikus riigikaitses osales ning järjekindlalt kaitseliitlusse panustas.

Fotoalbum Pirita ajaloost, sisaldab fotosid alates 20. sajandi algusest.

See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu päris palju juttu ka erinevatest turul toimunud pettustest, keskajast kuni üsna hiljutise ajani. Kuigi praeguse aja uued turud on üsna palju muutunud, on inimestel endiselt huvi neid külastada ja midagi olemuslikku on neis ikka sama.

Kaugemast lähiminevikust kõneldes esinevad inimesed sageli kas nagu süüdistuse tunnistajad või siis nagu kaitse tunnistajad kohtu ees. Kummatigi on nad olnud tunnistajaks inimlikule vaprusele, geenides kantud vabadusejanule, talitsematule loometungile, mis just ajaloo pimedatel kümnenditel hingest esile kerkib.

Endine Uluotsa villa andis katust ja hingepidet Tartu kirjarahvale kogu nõukogude okupatsiooni kestes – selle algusest selle lõpuni – ning toonastest aastakümnetest ja inimestest teemegi siin raamatus juttu.

Lõpuks ometi on juba mitu aastat tagasi UNESCO maailmapärandi hulka arvatud Eesti tantsupeod jäädvustatud väärilisel viisil ka raamatus. Ja millal veel on õigem aeg seda ilmutada kui praegu, järjekordse üldlaulu- ja tantsupeo eelõhtul. Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi eestvedamisel valminud raamat annab täpse ülevaate tantsupidude arengust alates I Eesti mängudest 1934. aastal kuni XVII üldtantsupeoni aastal 2004. Lisaks rohkem kui 400 fotole on raamat illustreeritud ka rohke arhiivimaterjaliga: näha saab omaaegseid kavasid, pidude atribuutikat, väljalõikeid artiklitest ning tantsuetenduste fotosid. Raamat on eesti, saksa, vene ja inglise keeles.

See raamat on ülevaade Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) sünnist ning tegevusest. ERSP oli esimene avalikult tegutsev demokraatlik erakond tolleaegses Nõukogude Liidus. Erakond, mille liikmed murdsid hirmu ja lootusetuse tõkked ning avasid tee mitmeparteisüsteemi taaskehtestamisele.

ERSP loomine kujutas endast uut etappi 1987. a. Hirvepargi meeleavaldusele järgnenud rahvuslik-demokraatlikus liikumises. See oli otsene väljakutse valel ja vägivallal rajanevale diktatuurile. 20. augustil 1988 Pilistveres asutatud ERSP esitas põhimõttelise alternatiivi nii Nõukogude korrale kui ka selle ümberkorraldamise ametlikele katsetele.

Kui kommunistlikus ainuparteis tekkinud reformimeelne suund pakkus välja järk-järgulisi reforme olemasoleva süsteemi raames, siis Pilistvere kirikust lähtus 20. augustil 1988 selge sõnum - ainsaks realseks lahenduseks on Eesti täiemahuline iseseisvus väljaspool Moskva kontrolli.

Iseseisev rahvusriik, mis on 1918. aastal rajatud riigi õigusjärglane. Ehkki valdav enamus ei suutnud ERSP pakutud alternatiivi reaalsena käsitada, on sümboolne see, et täpselt kolm aastat hiljem - 20. augustil 1991 - taastati Eesti iseseisvus ERSP väljakuulutatud põhimõtete alusel.

Rikkalikult illustreeritud ülevaade kõikide teadaolevate Harjumaa territooriumil asunud rüütlimõisate ajaloost ja tänapäevast alates nende esmamainimisest. Raamatus räägitakse ka käsitletava piirkonna mõisatega seotud tuntumatest baltisaksa aadlikest. Lisaks rüütlimõisate register kihelkonniti ja isikunimede register.

Tallinna külje all paiknev Nabala on oma nime saanud maa-aluste veesoonte ehk "nabanööride" järgi. Soodest ümbritsetud karstialale omane tihe vetevõrk ning üleujutused on siin pikka aega mõjutanud inimeste igapäevaelu. Kuigi Harjumaa vetevallast tuntakse paremini naabruses asuvat Tuhala Nõiakaevu või Saula Siniallikaid, pakub ka Nabala pärimusmaastik põnevaid avastusi. Nii võib kohapärimust pidada üheks Eesti "maavaradest", mis sisaldab olulist infot looduse, ajaloo, rahvausundi ning muististe kohta. Nabala eriline võlu peitub selles, et siin on alles põlisrahvast tuumikuga kogukond, mida hoiavad koos sajanditepikkused sidemed. Paljudes peredes on säilinud religioosne eluhoiak, seniajani käiakse vennastekoguduse palvemajas. Samas jäi Nabala mõisa valdustesse ka Põrguks kutsutud paik. Kohajuttudele lisavad vürtsi pajatused legendaarsetest isikutest, sealhulgas lugijavendadest, "vanapaganatest" ning kuulsast Rummu Jürist. Vaheldusrikast teekonda läbi külade ja ajastute ilmestavad pildid ja kaardid.

Haapsalu oli baltisaksa kirjaniku Fred von Hoerschelmanni (1901–1976) kodulinn, kus ta elas kuni 1939. aastani. Tema isa oli tuntud kuurordiarst Martin von Hoerschelmann, Martini isa, vanaisa ja vanavanaisa olid kõik Haapsalu lossikiriku ja Jaani kiriku pastorid. Siinse kogumiku jutustused on kirjutatud 1930. aastatel ja 1940. aastate lõpus, kuid avaldati Lääne-Saksamaal alles 1950. aastal. Kaheksakümmend aastat hiljem ilmuvad need esmakordselt eesti keeles. "Tondilinna" lugudes avaldub Fred von Hoerschelmanni tihe side Haapsalu ja Läänemaa looduse ning inimestega. Neis jutustustes väljendub sügav igatsus ja melanhoolia.

Enn Nõu on oma Uppsala-aja elu ja sündmused varem kirja pannud mälestusteraamatutes „Elu ja aeg“ ning „Ülestähendusi ajast ja elust“. Käesolev teos hõlmab 80 viimast aastat selle linna olemasolust. Raamat on füüsiliselt muutuva linna majade raamat ja eesti vaate aruanne. Siin näeb eesti silmadega seda sõjapõgenike linna, Rootsi kuningriigi suuruselt neljandat, ja mida see eestlastele on tähendanud. Eriti autorile endale. Paljudel Uppsala majadel on oma eesti ajalugu, mille avastamiseks on vaja käsiraamatut. Majade ligemalt tähele panemiseks ja nendesse süvenemiseks on tarvis neid igalt poolt vaadata, mida me tavaliselt ei tee. Raamat pakub seega tihedat ülevaadet Uppsalast läbi eesti silmade.

Sellesse rohkete fotodega illustreeritud raamatusse on kirja pandud kaunil Põhja-Eesti pankrannikul asuva 75 viimast aastat militaarkasutuses olnud või mahajäetuna seisnud Saka mõisakompleksi taastamise lugu, nagu raamatu autor seda oma silmadega nägi ja läbi tegemiste koges. Saka turismimõis oma saalide ja antiikmööbliga tubadega on pärast restaureerimist kujunenud lisaks populaarsele turismiobjektile arvestatavaks kultuurikeskuseks Ida-Virumaal. 2014. aasta 1. juunil tähistati pidulikult 150 aasta möödumist Saka mõisa praeguse peahoone valmimisest ning 10 aasta möödumist Saka Cliff Hotelli rajamisest.

147-leheküljeline 175 fotoga raamat sisaldab saksa- ja ingliskeelseid lühikokkuvõtteid koos Saka mõisa kronoloogiaga.

 

Кохтла-Ярве и его люди = Kohtla-Järve and its people

Asukohalugu kolmes keeles.

Kõvas köites arheoloogiline kogumik (eesti ja vene keeles) sarjast Arheoloogiline kogumik

Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium 1908-2008

Ajalooraamatus "Kõik on kokku elu lugu" vaatavad kooli vilistlased läbi seitsme aastakümne tagasi oma kooliajale ning räägivad edasisest käekäigust.

Rakvere linnus, pika ja värvika minevikuga vana kindlusehitis, on valvanud kohaliku linna ja ümbruskonna üle juba sajandeid. Rasked minevikusündmused on jätnud majesteetliku ehitise palgesse oma karmi jälje. Pärast suuri sõdu jäi linnus juba 17. sajandi alguses varemeisse. Tänaseks on linnuse müürid ja osa ruume renoveeritud ning külastajaile avatud.

Pärnumaa tähtsamaid tegemisi ja sündmusi.ustreeritud.

Saaremaaga seostuvad meil esmalt kadakad ja tuulikud, suurepärased rannad ning spaad. Lisaks loodusobjektidele on Saaremaal arvukalt ajaloolisi vaatamisväärsusi: kirikud, mõisaansamblid, muinaseestlaste linnused, vanad talukompleksid ning Kuressaare linnus. Albumis on kujutatud Saaremaad, tema loodust, elanikke ja ehitisi nii, nagu need nägid välja 19. sajandi lõpul ja 20. sajandil enne Teist maailmasõda. Albumi koostamisel on silmas peetud temaatilist mitmekesisust ja saartele iseloomulike objektide ja tegevuste kajastamist. Piltidel on mõisad, kirikud, koolid, tööstused, sadamad, tuletornid, tuulikud, külad, kõrtsid, samuti rahvakultuur ja saarte unikaalne loodus jms. Piltide esitus algab Muhumaalt, kulgeb üle Saaremaa ja Vilsandi ning lõpeb Ruhnu saarega. Piltide autorite seas on niisugused Eesti fotoajaloo tuntud nimed nagu Johannes Pääsuke, Carl Sarap, vennad Parikased, Nikolai Königsfest, Carl Bulla ja Carl Kirschhoff. Pildiallkirjad on eesti, soome ja inglise keeles. Album on valminud kirjastuse Argo ja Saaremaa Muuseumi ühistööna. Kasutatud on nii Sven Karjahärmi vanade fotode kollektsiooni kui ka Saaremaa Muuseumi rikkalikku fotokogu. Album ilmub kirjastuse Argo sarjas "Vana Eesti: ehitised ja innimesed". 2006. aastast alate on ilmunud 13 albumit.

Korp! Vironia sajanda aastapäeva puhul on nende kaante vahel Sinu kätte jõudnud Album Vironorum II. See on teine omataoline ja koondab endas aastatel 1920-2000 korp! Vironiasse astunute lühielulugusid. Albumi koostajate soov on olnud jäädvustada võimalust mööda kõik viroonlased, kelle kohta on õnnestunud andmeid saada. Kahtlemata on üksikuid, kes erinevatel põhjustel siit välja jäid. Albumis kajastatud ajajärk on olnud korp! Vironiale keeruline. Eesti on selle perioodi jooksul jõudnud üle elada esimese vabariigi huku, kaks Nõukogude okupatsiooni, Saksa okupatsiooni ning Eesti Vabariigi taastamise. Kõik need sündmused on jätnud oma jälje meie organisatsiooni kui ka iga viroonlase ellu. Saatused on olnud erinevad - kes on olnud sunnitud sünnimaalt lahkuma ja oma elu paguluses veetma, kes jätnud selle erinevate vägede ridades sõjaväljale, kes raisanud oma parimad aastad Siberisse küüditatuna, kes Eesti NSV oludes elus edasi rühkides. Noorem põlvkond on Vironiaga liitunud paguluses või juba taastatud Eesti Vabariigis. Üks asi aga, mis kõiki neid inimesi labi aegade ühendab, on Vironia aade: ühisus, kindlus, ausus.

Kaitseliidu ühe noorima struktuuriüksuse, 10-aastase Kaitseliidu Kooli esimene ajalooraamat. See on lugu sellest, et tegeliku arengu aluseks on julged ideed ja meie võime neist ideedest vaimustuda. See on lugu sellest, kuidas erinevate tõekspidamiste, elukogemuste, isiklike huvide ja iseloomude vastastikusest koostööst, vaidlustest ja tülidestki sünnib midagi uut. See on lugu sellest, kuidas millegi uue loomiseks peavad kõik asjaosalised tegema kompromisse ja lahendused, mis üksikult võttes ei tundu ideaalsed vaat et mitte kellelegi, annavad tervikuna parimal võimalikul viisil toimiva süsteemi. See on lugu ka sellest, kuidas kõik meie loodu areneb ega valmi mitte kunagi. Kaitseliidu kooli sünni ja esimeste eluaastate lugu on kirja pandud ja sellest saab üks kivike meie rahvusliku riigikaitse arenguloo kirjus mosaiigis.

Rohkete piltidega album Tallinna sadama ajaloost. Rööptekst inglise keeles.

Raamatus on antud ülevaade KMA tegevusest aastail 1989-2008, kodakondsuse asjade korraldamisest Eesti Vabariigis aastail 1918-1940, nõukogude okupatsiooni- ja iseseisvuse taastamise perioodil. Lisaks KMA ajaloo uurimusele sisaldab koguteos veel ametisoleva siseministri saatesõna, KMA peadirektori sissejuhatavat artiklit, kirjutisi varasematelt KMA juhtidelt, statistikat, fotosid, dokumentide näidiseid, sündmuste kronoloogiat, isikunimede registrit ja inglisekeelset resümeed.

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik tekkis sadakond aastat tagasi koos iseseisva Eestiga, kuid selle eellugu on palju pikem. Tänapäeval kipume juba unustama, milline oli usu ja kiriku roll rahva elus ja kultuuriloos saja või kahesaja aasta eest, ning et eesti koguduste ja eesti soost pastorite püüdlused ja võitlus endi ja oma tõenägemuse koha eest päikese all moodustasid väga olulise osa eestlaste rahvuslikust liikumisest, enda kehtestamisest oma kodumaal. See raamat käsitleb eesti rahvusest pastorkonna kujunemist ja meie luteri kiriku arengut sakste kontrolli all olnud härraskirikust vabaks rahvakirikuks. Teos on oluline panus Eesti kirikuajaloo uurimisse ning aitab ühtlasi paremini mõista tsaariaja lõpukümnendite olusid ja vaimset atmosfääri. Teoloogiadoktor Riho Saard (1961) on EELK Usuteaduse Instituudi kirikuajaloo professor ning Helsingi ülikooli ja Ida-Soome ülikooli kirikuajaloo dotsent, mitme Euroopa, Eesti ja globaalkristluse ajaloost kõneleva monograafia autor.

Ülevaade Toompeal asuva endise aadlipalee Stenbocki maja pikast ja kirevast ajaloost ning renoveerimisest Eesti Vabariigi valitsuse ja Riigikantselei hooneks.

Raamat sisaldab 88 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.

Kirja pandud mälestuskillud omavad suurt ajaloolist väärtust mitte ainult Eesti energeetika rajamise ja arengu seisukohalt, vaid võimaldavad meil heita pilke ka vanema põlvkonna tööelule ja harrastustele. Meenutused pärinevad üsna pikast perioodist ning ulatuvad peaaegu Eesti tööstuse algaegadesse. Kõige vanemad mälestused pärinevad inimestelt või on koostatud nende lähedaste poolt, kelle sünniaeg jääb 20. sajandi algusesse (1902, 1910, 1914 jne). See on austust vääriv generatsioon, kes püüdis arendada Eesti energiamajandust oma parimal moel. Kuigi iga uus lahendus tõi kaasa vastuolusid, tähendas see neile vaid põnevaid väljakutseid ning võimalusi järjekordsete eesmärkide püstitusteks. Vaid tänu sellele on Eesti energeetika jõudnud praeguse tasemeni.

Jätkuks kogumiku esimesele osale. Raamat sisaldab 38 energeetika veterani või nende lähedaste meenutusi olulisematest sündmustest nii tööl kui ka väljaspool seda ja võimalusel ka tööga seotud fotosid.