Asukohalood ja organisatsioonid
Eesti Rahvusraamatukogu 80. sünnipäevaks ilmunud artiklite kogumik.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Artiklikogumiku XI (XV) osa sisaldab erinevaid artikleid, annotatsioone ja retsensioone teemal „vana Tallinn“. Kogumiku mahukaim artikkel annab ülevaate Tallinna Toomkooli Raamatukogust. Eesti ja saksa keeles.
Raamat käsitleb Emilie Beermanni ja tema perekonna lugu ning seost Eesti sinimustvalge lipuga. Käesolevasse raamatusse on koondatud kõik andmed Emilie Beermanni kohta, mis leidusid arhiivides ja raamatukogudes, ning mälestused, mis on põlvest põlve edasi antuna tänapäevani säilinud. Raamat sisaldab ka XIX sajandi lõpu Põltsamaa kohta käivat teavet ja ajaloolisi fotosid ning 3. juunil 2009 Põltsamaal Eesti lipu 125. sünnipäeva puhul ette kantud näitemängu teksti.
Fotoalbum seitsme fotograafi piltidega Raplast läbi nelja aastaaja, mida ilmestavad Andres Ehini vastavasisulised haikud.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele. Käesolev 223-leheküljeline kõvas köites raamat käsitleb Tallinna ajalugu, sisaldades muuhulgas artikleid Tallinna vanemast asustusest ja dominiiklaste kloostrist.
„Vana Tallinn“ on Tallinna vanema ajaloo uurimisele pühendatud artiklite kogumik. Ta on omamoodi jätkuks omariikluse aegu ilmunud neljale Tallinn Ajaloo Seltsi samanimelisele väljaandele.
Brošüür ühe kooli arenguteest 65 aasta vältel. Käsitletud on olulisemaid arenguetappe, milles kooli lõpetanutel ning õppejõududel oli täita kandev roll.
Mõte koondada ühiste kaante vahele viimasel veerandsajandil (25–30 aastal) Viljandis ja Viljandimaal tegutsevate/tegutsenud koduloolaste portreed tekkis Eesti Kodu-uurimise Seltsi Viljandimaa osakonna liikmeil juba 2005. aastal. Nagu lühiteatmiku pealkirigi ütleb, pole toimkond suutnud artikleid nõutada kõigil koduloolastelt. Laekunud käsikirjadki on andmehulgalt ja pikkuselt väga erinevad.
Koduuurimistöö, mis käsitleb Narva hariduselu ajavahemikul 1501–1940.
Raamat jutustab hiidlaste visadusest, töökusest ja naljalembusest ning autori elust Hiiumaal. Autor kirjeldab, kuidas ta jõudis mandrilt Hiiumaale ja kuidas hiidlased hoiavad end kuuldavaks ega lase oma olemasolu unustada. Raamatuga tähistatakse Eesti 100. sünnipäeva.
Enn Nõu on oma Uppsala-aja elu ja sündmused varem kirja pannud mälestusteraamatutes „Elu ja aeg“ ning „Ülestähendusi ajast ja elust“. Käesolev teos hõlmab 80 viimast aastat selle linna olemasolust. Raamat on füüsiliselt muutuva linna majade raamat ja eesti vaate aruanne. Siin näeb eesti silmadega seda sõjapõgenike linna, Rootsi kuningriigi suuruselt neljandat, ja mida see eestlastele on tähendanud. Eriti autorile endale. Paljudel Uppsala majadel on oma eesti ajalugu, mille avastamiseks on vaja käsiraamatut. Majade ligemalt tähele panemiseks ja nendesse süvenemiseks on tarvis neid igalt poolt vaadata, mida me tavaliselt ei tee. Raamat pakub seega tihedat ülevaadet Uppsalast läbi eesti silmade.
5.–10. juulil 1976. aastal Baltimore’is Hopkins Plazas toiminud II ülemaailmsete Eesti päevade ESTO ’76 kunstinäituse kataloog.
Kogumikku on jäädvustatud Jõgevamaa põllumajandusjuhid.
Sisu:
- Nõukogudeaegse põllumajanduse mured ja rõõmud
- Põllumajandus Eestis aastatel 1948–1991
- Läbi majandijuhi silmade
Tallinna kadunud vaadete vanalinna käsitlevasse kahekõitelisse komplekti kuuluvad: "Tallinna kadunud vaated" 1. osa (2024) ja "Tallinna kadunud vaated" 2. osa (2025)
Publitseeritud seoses Tallinna Visioonikonverentsiga, baseerub 2006. aastal valminud tööl „Tallinna linna elanikkonna arvu projektsioon“.
Käesolevasse bibliograafianimestikku on valitud kirjandust Tallinna arenguloo kohta linna rajamisest tänapäevani, eelistades trükiseid vanast Tallinnast ja Tallinna vanalinnast, rahvusvahelise tähtsusega komplekssest arhitektuurimälestisest.
Nimestiku algusosa peegeldab Tallinna ajaloo kohta kirjutatut, järgnevad trükised Tallinna arhitektuuri ning vanalinna ehituslike vaatamisväärsuste (linnamüüri ja tornide, Toompea, raekoja, ühiskondlike hoonete ja sakraalehitiste) kohta.
Kirjandus on eesti- ja venekeelne, on näidatud ka rööptekstid teistes keeltes.
Saue linna tutvustav raamat eluolu illustreerivate fotodega.
Кохтла-Ярве и его люди = Kohtla-Järve and its people
Asukohalugu kolmes keeles.
Soov ja huvi talletada kirjasõnas oma aatekaaslaste, Liivika pere liikmete, seejuures ka enda elulugu on vist küll seltsi rajamisest saadik igaühes meis pesitsenud. Juba seltsi rajamisel Riias nõuti sisseastujailt ankeetlehte elulooandmetega ja nende säilitamise kohta arhiivis.
Liivika sünnist peale on Eestil tulnud üle elada kaks maailmasõda ja mitu võimude vahetust koos sellega kaasnenud kannatuste ja kodudest lahkumisega.
Ootamatult ja spontaanselt kerkis Liivika täieliku liikmeskonna albumi koostamise ja üllitamise küsimus üles ühel vilistlaste klubiõhtul 28.02.2002, kus võeti vastu resolutsioon „teeme ära“! Albumi üllitamiseks vajaliku finantsilise aluspõhja kindlustasid Liivika Põhja-Ameerika Koondise liikmete rahalised toetused ning auvil! Arne Kalmu organisatoorne töö, mida soodustas tema tihe ja regulaarne liikumine Eesti ja Ameerika vahel.
Tartus Ajaloo Arhiivis leiduva, 1940. a sinna üle antud ÜS Liivika arhiivi materjalidega tutvus põhjalikult ja tegi vajalikke väljavõtteid albumi üllitamise kolleegiumi liige Elmar Joosep. Seal säilinud materjalid võimaldasid saada vajalikke andmeid nende liiviklaste kohta, kes olid Liivikas enne 1940. aastat.
Seltsi ja vilkogu Eestis taastamise järel 1990. a on vilkogu esimees J. Rebane kogunud ja kirja pannud liiviklaste eluloolisi andmeid, nagu teades, et kunagi läheb neid vaja ajaloolise ülevaate tegemisel. Neist andmeist on olnud albumi koostamisel palju abi.
Albumi esiosas on toodud kokkuvõtlikult ÜS Liivika ajalugu alates seltsi asutamisest 1909. a. Ajaloo lõikude koostamisel on nende autorid kasutanud Liivika arhiivi ja perioodika andmeid (kaasaja lõikudes ka oma isiklikke andmeid ja mälestusi). Album on illustreeritud mustvalgete ja värvifotodega.
Brošüür tutvustab Põlvamaa vaatamisväärsusi. Raamatu lõpus on giidide andmed. Esikaane siseküljel on Põlvamaa kaart koos vaatamisväärsustega.
Etnopsühholoogilised visandid. Ulatusliku faktilise materjali ja isiklike kogemuste põhjal tutvustavad autorid jaapanlaste rahvusliku karakteri iseärasusi, nende sotsiaalse käitumise erijooni, tootmise juhtimise psühholoogiat, haridussüsteemi, jaapani võitluskunsti, lilleseadeid, teetseremooniat jne.
Huvi peaksid pakkuma ka raamatu lisades toodud andmed jaapani köögist, loomaringi (zodiaagi)märkidest, punktimassaažist ja fusiognoomikast, samuti ka põhjalik loetelu Jaapani kohta olevast vene- ja võõrkeelsest kirjandusest.
Sellesse rohkete fotodega illustreeritud raamatusse on kirja pandud kaunil Põhja-Eesti pankrannikul asuva 75 viimast aastat militaarkasutuses olnud või mahajäetuna seisnud Saka mõisakompleksi taastamise lugu, nagu raamatu autor seda oma silmadega nägi ja läbi tegemiste koges. Saka turismimõis oma saalide ja antiikmööbliga tubadega on pärast restaureerimist kujunenud lisaks populaarsele turismiobjektile arvestatavaks kultuurikeskuseks Ida-Virumaal. 2014. aasta 1. juunil tähistati pidulikult 150 aasta möödumist Saka mõisa praeguse peahoone valmimisest ning 10 aasta möödumist Saka Cliff Hotelli rajamisest.
147-leheküljeline 175 fotoga raamat sisaldab saksa- ja ingliskeelseid lühikokkuvõtteid koos Saka mõisa kronoloogiaga.
Hageri kihelkonna ajalooraamat jutustab kihelkonna loodusest ja pärandkultuurist, kaugemast ajaloost muinasajast kuni tänapäevani, arheoloogiast, liiklemisteede ajaloost, matmistavadest ja kalmistustest, vaimu- ja usuelust, vennastekoguduse liikumisest, hariduselust, maa-arhitektuurist ja mõisatest, murdekeelest, rahvarõivastest, Hageri kiriku ja kirikumõisa loost, kunstnikest ja kunstisündmustest, spordist, massilisest kolhooside moodustamisest, metsavendade tegevusest ning vabaduse monumendi loost.
Tallinna ajalugu, mälestisi, arhitektuuriajalugu, kultuuriajalugu, vanalinna, aga ka linnade üldist arengulugu laiemalt käsitleva raamatusarja „Vana Tallinn“ XIV köide.
Elva kooli raamat aitab meenutada kauneid aegu, huvitavaid inimesi ja helgeid hetki koolipõlvest. 2013 – see on juubelite aasta: Elva kool 100, Elva linn 75 ning 90 aastat Elva linnale alevi õiguste andmisest. Autorid ei seadnud eesmärgiks anda terviklikku ülevaadet kooli väga pikast ajaloost, vaid on püüdnud luua pildi kooli eripalgelisusest. Elva koolis on teadmiste omandamise kõrval olnud olulised muusika ja sport, näitemängude ettevalmistamine ja mängimine, suurejoonelised jõuluüritused, bändides mängimine, koorilaul, rahvatants ja väga erinevad huviringid. Raamat sisaldab vilistlaste ja endiste õpetajate meenutusi oma koolielust.
Ajalookroonika „Saue Kristlik Vabakogudus 1990–2020“ hõlmab 30 aastat alates koguduse algusest. Käesolev väljaanne on järg raamatule „Saue Kristlik Vabakogudus 1990–2010“. Uue väljaande koostamisel on säilitatud eelmise raamatu sisu, millele on lisatud viimase aastakümne sündmused – nii rõõmsatel kui ka kurbadel hetkedel. Rohke fotomaterjal ilmestab koguduse töid ja tegevusi.
