Ajaloo fakultatiivkursuse ülesandeks keskkoolis on täiendada ja süvendada neid teadmisi, mis õpilased on koduvabariigi ajaloost omandanud kohustusliku ajalookursuse raames. Võrreldes kohustusliku kursusega, mis annab teadmiste miinimumi Eesti ajaloo sõlmküsimustest, on fakultatiivkursuse võimalused tunduvalt avaramad. Käesolev raamat pakub õppematerjali Eesti ajaloo fakultatiivkursuse tarvis meie vanemast ajaloost, alates inimasustuse tekkest Eestis umbes 9500 aastat tagasi kuni XVII sajandini. Sellesse väga pikka ajavahemikku kuulub muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, feodaalse killustumise ajajärk, Liivi sõda ja Eesti tükeldatuse periood ning viimasena Rootsi võimu aeg. Käsitletud on kesksemaid sündmusi ja nähtusi.

1812. aasta Isamaasõja sündmused veeresid Eesti lähedusse. Riia eeslinnad põlesid, Kuramaal käisid verised lahingud. Ka tuhanded mehed Eestist ja Lätist kaitsesid sõdurite või maakaitseväelastena riiki vaenlase sissetungi vastu. Koos teiste Venemaa rahvastega tuli eestlastel ja lätlastel anda võidu heaks moona, varustust, hobuseid ja mis kõige kallim – inimesi. Mitmete NSV Liidu arhiivide materjalide põhjal vaatleb Rein helme oma monograafias esmakordselt 1812. aasta keerulist ajalugu Eestis ja Lätis.

Käesoleva raamatu kirjutamise tingis vajadus tutvustada Eesti muistiseid ja nende kaitsega seotud küsimusi võimalikult laiadele rahvahulkadele, et iga inimene tunneks muististe teaduslikku väärtust ja teaks, kuidas toimida nende avastamisel. Raamat annab lühiülevaate arheoloogiateaduste ajaloost Eestis. Vaadeldakse meie vabariigi iga rajooni asustust ja iseloomulikumaid muistiseid. Rikkalikult illustreeritud raamat on mõeldud kodu-uurijaile, õpilastele, kultuuritöötajaile ja kõigile ajaloost ning arheoloogiast huvitatud lugejaile.

Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõda oli täiesti enneolematu kokkupõrge. Hitler püstitas eesmärgi “purustada Venemaa kiirkampaania korras", võtmata arvesse Nõukogude Liidu terasmehe Stalini halastamatut tahtejõudu. Puhkenud sõjas kaotas elu arvatavasti üle 20 miljoni venelase ja 10 miljonit sakslast. Lühidalt, idarinne oli Teise maailmasõja tähtsaimaks ja otsustavaks tandriks.