Tooted

Rabindranath Tagore on india tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse. "Aednik" keskendub armastusluulele kevadest.

Raamatus käsitletakse aianduse probleeme esmajoones aianduskooperatiivide liikmete ja koduaiapidajate seisukohalt. Põhjalikumalt on käsitletud viljapuude istutamist, noorte ja kandeealiste viljapuude hooldamist, marjakasvatust ja sorte. Raamatus on ka taimekaitset ning puuviljade ja marjade säilitamist ning kodust töötlemist valgustavad peatükid. Eri peatükis leiavad käsitlemist aianduskooperatiive puudutavad küsimused, alates nende organiseerimisest ja lõpetades liikmete õiguste ja kohustustega. Teksti selgitavad rohked joonised ja fotod.

Viies, täiendatud trükk. Raamatus vaadeldakse aurukatelde ja nende abiseadmete ehitust, töötamist ja teenindamist. On toodud füüsika, keemia ja soojustehnika põhimõisteid, andmeid kütuste, toitevee ning katlaehituse materjalide kohta; käsitletakse toitevee ettevalmistust, kvaliteetse auru saamist, soojustehnilisi mõõtmisi, katelseadmete vigastusi, ohutusnõudeid ja töö organiseerimist katlamajas.

Plahvatuslaine viis laeva orbiidilt välja, kuid maandamisautomaat oli korras. Urmantsev sirutas käe välja ja kompis komandöri sidemes rinda. Too ei liigutanud end. Silmad lahti, vaatas ta koidutaevasse. Urmantsev kummardus tema kohale ja nägi, et pilkumatud silmad olid juba kaetud liivakorraga... Ta kaevas madala haua ja mattis nad siinsamas maha. Augu põhjas oli liiv niiske ja raske ning Urmantsev mõtles, et kuskil läheduses peab olema vesi. Hommik oli käes ja kohe hakkas idast puhuma kuiv kuum tuul. Laeva ümber laotus liivakõrb. See sarnanes vähe kõrbetega, mis olid Urmantsevile tuttavaid vaid raamatute kaudu. Tasane lausik väli, ei ühtegi barhaani ega küngast, ei mingit jälge mistahes taimestikust. Kõrvetavate päikesekiirte valguses äratas see maastik vaid nukrust ja igatsust. Ta torkas kepi lauatükikesega liivahunnikusse ja läks väsimusest tuikudes tagasi laeva. Paar lonksu puljongit tegid oma töö, ta oli täiesti rammestunud. Ta vajus istmele ja uinus. Ärkas alles õhtu eel.

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Kogumikku on võetud järmised näidendid:

Vladimir Beekman "Hunditubakad"

Ardi Liives "Tormihoiatus"

Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"

Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"

Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile.

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile. Sisaldab määramistabelit, liigikirjeldusi ja värviillustratsioone Eestis leitud 41 puravikuliigist. Kokkuvõte inglise ja vene keeles.

 

Sisukord:
Tagasivaade rahvakooli arengule 17. ja 18. sajandil
Rahvakooli arengu perspektiive 19. sajandi algul
Stabiilse koolivõrgu kujunemine
Rändõpetajad
Õppetöö külakoolis 19. sajandi esimesel poolel
Rahvakoolide edasise kujunemise eeldusi
Koolikorraldus ja õppetöö 1860-ndail aastail
Õppetöö täiustamine ja arenemine
Õppetöö erijooni kihelkonnakoolides
Õppekirjandus
Õppetöö sisu ja meetodid
Koolmeistrite ettevalmistus

Album tutvustab põgusalt Eesti kõige tüüpilisemaid ja enam levinud taimkonnatüüpide - metsade, niitude, soode, loopealsete, liivikute ja rannikute taimeliike. Esitatud 141 taimeliigi fotod moodustavad vaid 1/10 meie kõrgematest taimedest, kuid kuna albumis on väga mitmesuguseid liike, erinevaid nii kasvukohtade kui koosluse poolest, erinevaist Eesti osadestki, annab see siiski ettekujutuse meie taimestiku rikkalikkusest.

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Aforistlike lühipalade kogu, mis sisaldab loomingulisi ja humoorikaid võrdlusi ning tähelepanekuid, näiteks:  
"Välk on marruläinud korgits." 
"Kui daam ei saa auto ust lahti, avab ta meessaatja selle atleedi ilmel." 
"Erinevus nümfide ja sireenide vahel on selles, et nümfidel on magusad, sireenidel aga soolased suudlused."  
"Krokodill on rebenenud tallaga king."

Teos pakub Hiiumaa maastikukirjeldust, tuues esile saare geograafilise ja kultuurilise eripära.

„Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles,“ ütles ta.

„Käekoti?“ See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda.

„Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema.“

„Nojah,“ ütles Pelle, „see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud.“

Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

368-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites almanahh

Valik lasteluulet, loodusluulet ja pidupäevahõngulisi värsse (näärid, 1. mai).

Heimito v. Dodereri romaan on ilmunud aastal 1938. Teost on tavatsetud psühholoogiliste kriminaalromaanide žanrisse liigitada, liiatigi peetakse Dodereri seetõttu mainitud žanri üheks rajajaks maailmakirjanduses. Dodereri talent on selles teoses andnud midagi hoopis enamat kui žanrimääratlus seda lubaks – nimelt hiilgavalt läbimõeldud illustratsiooni postulaadi kaitseks, mille sisu on parimini kokku võetud pealkirjas endas ja mis käsitleb Dodereri kui kirjaniku kontseptsiooni “inimesest iseenda otsingul”.

Romaani tegelaste noorus ja keskkoolilõpp jääb veel iseseisva Eesti Vabariigi aega, kuid peagi algab Teine maailmasõda ja lööb kõigi plaanid segi. Jah, me kõik olime ja oleme kuhugi teel. Võib süüdistada aega, võib süüdistada eeltingimusi, mis paljudest meist aitasid teha seda, mis nad olid. Võib otsida arvutuid põhjendusi ja vabandusi. Aga kaks asja on selged. On ümberlükkamatud. On alati olnud. Inimesel on alati olnud ja on võime mõelda. Kellel on võime mõelda, sellel on võime valida. M e i l oli võime ja võimalus valida. N e i l seal klassis on võime ja võimalus valida. Ja keegi ei suuda kummutada ajaloo igavest seadust: me otsustame ja peame otsustama inimeste üle selle järele, mida nad tegid ning teevad, mitte selle järele, mida nad oleksid võinud teha, kui... kui...kui... Inimkonna elu ei tunne "kuisid" ja "olekseid". Ja hinnang iga inimese elule antakse alati selle järgi, mis o l i.

Konrad Lorenz kirjutas köitva raamatu sellest, kuidas inimene sattus koerale. Edgar Valter joonistas raamatu, kuidas koer sattus inimesele. Nende kaante vahelt läheb Ramses oma koeratempudega maailma vallutama. Mitte murdjana, anastajana või pealehaukujana, vaid tundeerksa vembumehena. Ramsesi nali on hea nali, – parandab tuju ja alandab vererõhku.

«Juudit» (1921) on A. H. Tammsaare esimene näidend, mis ühtlasi tähistab tema loomingulise kõrgperioodi algust. Selle teosega andis kirjanik tuntud piibliloole – Juuditi ja Olovernese draamale – moodsa tõlgenduse, mis mõjub intrigeerivalt ka tänapäeval.

Raamatu üldosas käsitletakse köögiviljade keemilist koostist ja tähtsust toiduainena, köögiviljataimede kasvunõudeid välistingimuste ja mullla suhtes ning nende kasvatamise üldisi aluseid. Üldosa materjal on mõeldud peamiselt koduaiapidajatele.
Järgnevad osad käsitlevad köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist avamaal, kile all, lavades ja kasvuhoonetes. On antud taimede iseloomustus ning agrotehnika väikeaedadele ja suurmajanditele.

Sisukord:
Üldosas
Köögiviljade kasvatamine avamaal
Köögiviljade kasvatamine lavades ja kasvuhoonetes
Köögiviljade seemnekasvatus
Taimekaitse
Köögiviljade varumine ja kaubastamine
Köögiviljade värskelt säilitamine
Tööde kalender
Teatmik

Dokumentaalne jutustus Krupp'ide dünastia elust ja tegevusest sõjatööstuses läbi ajaloo ja sõjakeerdkäikude. Juhtiva sõjatehnika tootjatena suutsid selle perekonna liikmed jäädvustada end arvestatava jäljenda üldisesse maailma ajalukku.

Satiiriline jutustus

Luuletõlkeid väliskirjanike teostest. Tõlkinud August Sang

Valik Jaak Joala laule.

„Ja elab rõõm“, „Keegi on hea“, „Öölaul“, „Matise laul filmist „Verekivi““, Sind hüüan“, „Mu kodu“, „Metshaldjas“, „Tihti küll seda ei juhtu“, „Silmades sul on palju“, „Kui on kord arm“, „Armastuse lugu“, „Saabun koju“, „Naerata“, „Ohe öös“, „Viltkübar“, „Maria-Louisa“, „Silmad ja suu“.

 

Raamat sisaldab kolme jutustust: Enneolematu võib juhtuda, Grišatka Sokolovi elu ja surm ning Lood Suvorovist ja vene sõduritest.

Sisukord:
Doomino. Hõberebase lugu
Telder mustang
Liivamäe hirve jälil
Bingo. Lugu minu koerast
Lobo, Currumpaw' kuningas
Wully. Lugu kollakast krantsist
Hõbetäpp. Lugu mustast varesest
Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst
Monarh, Tallaci karuhiiglane
Winnipegi hunt
Agulikass
Poiss ja ilves
Snap. Lugu bullterjerist
Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest
Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika
Tänavalaulik. Isavarblase seiklused
Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma
Miks tihased kord aastas aru kaotavad
Karupoeg Johnny
Chink

Teine trükk

Vilde parimaks teoseks peetav "Mäeküla piimamees" (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid. Selle raamatu peaksid kindlasti uuesti kätte võtma ka kõik need lugejad, kellel kunagi koolipingis vastav teos kohustuslikus korras juba läbi on loetud – positiivseid üllatusi on palju.

Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. „Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?“ Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

Raamat annab vajalikke teadmisi ja oskusi masinaehitusalaste jooniste valmistamiseks ning kätkeb endas materjali tehnikumide masinaehituserialadele määratud joonestamise programmi ulatuses. Mõningat tähelepanu on pööratud ka elektri- ja kinemaatikaskeemide vormistamisele ning ehitusalaste jooniste tõlgendamisele. Aine liigendamisel on silmas peetud selle õppeprogrammilist järgnevust niivõrd, kui seda lubab vaadeldava distsipliini sisemine loogika. Raamat on tehnikumide õpik, kuid seda võib kasutada veel õppevahendina nii kutse- kui ka kõrgemates koolides.

Sisu: Muljed ja juhtumid (1974), Saunakuuldemäng (1974), Viimnepäev (1974), Tühirand (1972), Mattias ja Kristiina (1974).

Janusz Przymanowski (1922-1998) kirjutas filmikäsikirja hiljem ümber romaaniks ”Neli tankisti ja koer”. Siberis elav 15-aastane Jan Kos unistab rindele pääsemisest. Kuuldes Poola diviisi formeerimisest, läheb ta mobilisatsioonipunkti koos oma saksa lambakoerast sõbra Szarikuga. Ennast osava täpsuslaskurina näidanud Janek tutvub oma tulevaste võitluskaaslaste Olgierdi, Gustliku, Grigori ja Lidkaga.

“Neli tankisti ja koer” keskendus tanki T-34 meeskonna juhtumustele aastail 1944–1945. 1. Poola rahvaarmee Westerplatte kangelaste nimelise 1. Varssavi tankibrigaadi koosseisu kuulunud tank nr 102 hüüdnimega ”Punapea” (”Rudy”) osales nii Poola territooriumi kui ka Berliini vabastamislahingutes.

Jutud Eesti hääbuvast külaelust, loodusest ja inimese vahekorrast sellega.

Selle raamatu luuletused: Aidaa, talvetaat!; Hea hundilaul; Igal pool on vaba sõit; Kaelkirjaku lips; Kalpsadi-põrr; Kange sell; Karuott peab plaani; Kelle jäljed?; Kevadpatrull; Kolm puud; Kuidas Kutt Kiisupoeg kunstnikuks hakkas; Kuidas Kutt Kiisupoeg kuud püüdis; Kuidas Kutt Kiisupoeg lehte loeb; Kuidas Kutt Kiisupoeg sahvris korda pidas; Kuidas Kutt kiisupojast päris kass sai; Kuidas valmis lastelaul; Kõrvits; Känguru selvepoes; Laske mind!; Laul kolmest kihulasest; Laul kolmest narrikesest; Lööb suvelaulu rohutirts; Mari maasikmari; Mati aitab talvel tulla; Meeli ja päike; Mesilane ja mudilane; Miks Kutt Kiisupoeg Muriga riius on; Mis Kutt Kiisupoeg elektrikutest arvab; Mis Kutt kiisupoeg pilvest arvab; Ninad; Pakaselaul; Paksukeste pere; Porgand; Pärnus pargitud poisid; Reinu kool; Robotite näärid; Rood; Rõõmus supp; Sipelgapoeg Pi-Si; Sirje suur mure; Suur paraad; Sõdurist sai ehitaja; Sõstrad-sõsarad; Tige tikker; Tomatite tütar; Tuleviku vigurid; Vaat kus poisid!; Valgete udude süles; Vend, vend; Virisejad-pirisejad

Ra I ja Ra II ekspeditsioonid toimusid aastatel 1969-70. Nendega kinnitas Thor Heyerdahl oma hüpoteesi, et muinasegiptuse meremehed võisid papüüruslaevadel Atlandi ületada. See tõsiasi muutis märgatavalt arusaamu Uue ja Vana Maailma võimalikest kontaktidest ja vastasmõjudest.

Käesolev raamat annab põhjaliku ülevaate ekspeditsioonide ettevalmistamisest ja käigust, alustades laevade ehitamisega ja lõpetades heitlusega tormisel ookeanil.

Siin kivi all puhkab Siblijalg kukk Kannusjala tütar, üks kiiduväärt kana! Munes rohkesti, siblis nobedalt. Kõigele ilmale saagu teatavaks: Reinuvader on ta tapnud! Teekäija, kahetse leinates surnut! Rahu hauda päranduseks!

 

Viivi Luige esimene proosateos.

Tänapäeva teaduslike huvide keskpunkti tõusnud keeleteaduses on eriline koht semantikal, sest semantika uurib ka muude teaduste -- filosoofia, loogika, psühholoogia jne. seisukohalt olulisi probleeme. Käesolev raamat jutustab uusimatest vaadetest, teooriatest ja hüpoteesidest sel alal. Siit leiab lugeja vastuse küsimusele: mis on tähendus, missugused on tähenduse mõistmise mehhanismid, missuguste struktuuridena on tähendus esitatud mälus ja kuidas ta on kirjeldatav jne.

Tuntud poola kirjaniku jutustus poisist Mirekist, kellest saabki indiaanlane. Ühel päeval koolist tulles jäi Mirek Solna ja Swierczewski tänava nurgal korraks autobussipeatuse juurde seisma. Kui Mireki emale sellest räägitaks, tunduks talle kohe kahtlane, miks Mirek tuleb koolist koju Solna ja Swierczewski tänava kaudu, kui ometi kool, kus ta juba viiendat aastat õpib, on Elektoralna tänavas, aga suur telliskivist majamürakas, kus Mirek koos ema, isa ja vanema õe Malgosiaga elab, asub Chlodna tänavas. (Muide, kevadel punuti nende maja ümber raudtellingutest võrk ja varsti hakatakse krohvima.) Kõik teavad, et Chlodna on õieti Elektoralna jätk, nii et pole muud, kui mine üle Solna tänava, pea hoolega silmas, et auto ega trammi alla ei jää, ja oledki niisama hästi kui kodus. Mis on siin tegemist Solnalt paremale pööramise ja Swierczewski nurgani minemisega?

Mait Metsanurga ajalooline romaan, mille tegevus toimub 13. sajandi alguse Eestis. Romaani sisuks on Lõuna-Eestis asuva väljamõeldud Mägiste kihelkonna vanema Vello korraldatud sõjakäik Läti aladele (Võnnu piiramine) ja Ümera lahing. Ajaloolistest isikutest on romaani kõrvaltegelaseks Lembitu. Romaani eest sai Mait Metsanurk 1935. aastal Riigivanema I auhinna