Tooted

Rabindranath Tagore on india tähtsaim kirjanik. Tema rikkalikust loomingust leidsid maailmasõja-eelseil aastail vaimustatud vastuvõttu Euroopas eriti tema lüürilised, proosaluuletuste vormis kirjutatud primitiivid, mille lihtsus, omapärane orientaalne nõtkus ja kõlavus olid täielikuks üllatuseks eurooplaste peenutsustega harjunud kõrvadele. Lühikese ajaga tõlgiti need, esmalt kirjaniku enda poolt inglise keeles avaldatud luulekogud kõigisse tähtsamaisse kultuurkeeltesse. "Aednik" keskendub armastusluulele kevadest.

Raamatus käsitletakse aianduse probleeme esmajoones aianduskooperatiivide liikmete ja koduaiapidajate seisukohalt. Põhjalikumalt on käsitletud viljapuude istutamist, noorte ja kandeealiste viljapuude hooldamist, marjakasvatust ja sorte. Raamatus on ka taimekaitset ning puuviljade ja marjade säilitamist ning kodust töötlemist valgustavad peatükid. Eri peatükis leiavad käsitlemist aianduskooperatiive puudutavad küsimused, alates nende organiseerimisest ja lõpetades liikmete õiguste ja kohustustega. Teksti selgitavad rohked joonised ja fotod.

Õpik erineb nii oma sisult kui ka metoodiliselt käsitlusviisilt tunduvalt teistest anorgaanilise keemia õpikutest. Kesksel kohal on aine ehituse ja keemilise sideme nüüdisaegsete teooriate käsitlus. Anorgaanilise keemia faktilise materjali esitamisel kasutatakse nii valentssidemete kui ka molekulaarorbitaalide meetodi elemente. Raamat on mõeldud eeskätt keemilis-tehnoloogiliste erialade üliõpilastele, kes õpivad üldist või anorgaanilist keemiat. See määrab õpiku sisu ja mahu. Eeldatakse, et üliõpilased on koolikeemia kursusest tuttavad keemia põhimõistete, tähtsamate teooriate ja seadustega ning tunnevad piisavalt keemiliste elementide omadusi. Suurt tähelepanu pööratakse õpikus keemia teoreetilistele alustele, alates aatomi ja molekuli ehitusest. Neid ideid rakendatakse ka faktilise materjali esitamisel.

Raamat sisaldab artikleid ja esseid kunstist ja esteetikast. Käsitleb teemasid nagu kunstiline pärand, Amandus Adamson, Eesti NSV raamatukunst ja skulptuur, Daumier, Viktor Karrus, Voldemar Väli, renessanss Itaalias, karikatuur ning marksistlik-leninliku esteetika probleemid.

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Kogumikku on võetud järmised näidendid:

Vladimir Beekman "Hunditubakad"

Ardi Liives "Tormihoiatus"

Kersti Merilaas "Kaks viimast rida"

Enn Vetemaa "Õhtusöök viiele"

Jüri Tuulik "Hübriidgloobus"

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile.

Sisukord:
Tagasivaade rahvakooli arengule 17. ja 18. sajandil
Rahvakooli arengu perspektiive 19. sajandi algul
Stabiilse koolivõrgu kujunemine
Rändõpetajad
Õppetöö külakoolis 19. sajandi esimesel poolel
Rahvakoolide edasise kujunemise eeldusi
Koolikorraldus ja õppetöö 1860-ndail aastail
Õppetöö täiustamine ja arenemine
Õppetöö erijooni kihelkonnakoolides
Õppekirjandus
Õppetöö sisu ja meetodid
Koolmeistrite ettevalmistus

Album tutvustab põgusalt Eesti kõige tüüpilisemaid ja enam levinud taimkonnatüüpide - metsade, niitude, soode, loopealsete, liivikute ja rannikute taimeliike. Esitatud 141 taimeliigi fotod moodustavad vaid 1/10 meie kõrgematest taimedest, kuid kuna albumis on väga mitmesuguseid liike, erinevaid nii kasvukohtade kui koosluse poolest, erinevaist Eesti osadestki, annab see siiski ettekujutuse meie taimestiku rikkalikkusest.

See juhtus teisipäeval, 22. oktoobril. Metsnik Jochen Joobs oli vihane. Ta vandus. Tema jaoskonna keskele, 27. kvartali piirile oli siginenud piklik mullaküngas. Tema pointer Tocki oli kontrollkäigul hakanud lõhna ajama ja juhtinud metsniku kahe pöökpuu vahele kiiruga lehekõdu, kitkutud sõnajalgade ja samblaga kaetud mullahunniku juurde, mis viitas sellele, et sinna oli alles hiljuti midagi maetud. Sõnajalad olid võrdlemisi värsked, haud võis kõige rohkem kaks-kolm päeva vana olla. Keegi oli ehk osa salasaagist sinna peitnud? Aga kes? Salakütt? See oleks tema jaoskonnas uskumata uudis. Jochen Joobs tõi kohale ühe metsatöölistest, kes sealsamas lähedal saetud puid riita ladusid, ja laskis tal mullahunniku laiali ajada. Oodatud metssea või põdra asemel tuli päevavalgele koer. Musta-valgekirju saksa dogi. Mis seal oli juhtunud?

Monograafia annab ülevaate Eesti teenelise kunstitegelase skulptor Ferdi Sannamehe elust ja loomingust, kellele kuulub väljapaistev koht eesti kunsti ajaloos. Ligi neli aastakümmet kestnud loomingulise tegevusega on ta eesti skulptuuri tunduvalt edasi viinud ja aidanud kujundada ning mitmekesistada meie portreekunsti realistlikke traditsioone. Raamat on varustatud venekeelse resümeega ning rohkete mustvalgete reprodega.

"Lühiülevaate" autorid on püüdnud saavutada järgmisi eesmärke: süstemaatiliselt käsitleda filosoofia arenemise põhietappe muinasajast meie päevini, analüüsida filosoofia peasuundade - materialismi ja idealismi võitlust, valgustada dialektilise ja ajaloolise materialismi tekkimist ja arengut, kritiseerida kaasaegset kodanlikku filosoofiat, milles kajastub kapitalistliku süsteemi üldkriis. "Filosoofia ajaloo lühiülevaade" on mõeldud õppevahendiks humanitaaralade üliõpilastele ja ka neile, kes õpivad filosoofia ajalugu iseseisvalt.

Aforistlike lühipalade kogu, mis sisaldab loomingulisi ja humoorikaid võrdlusi ning tähelepanekuid, näiteks:  
"Välk on marruläinud korgits." 
"Kui daam ei saa auto ust lahti, avab ta meessaatja selle atleedi ilmel." 
"Erinevus nümfide ja sireenide vahel on selles, et nümfidel on magusad, sireenidel aga soolased suudlused."  
"Krokodill on rebenenud tallaga king."

Teos pakub Hiiumaa maastikukirjeldust, tuues esile saare geograafilise ja kultuurilise eripära.

"Lugu on nii, et me leidsime tolle naise käekoti üles," ütles ta. "Käekoti?"
See sõna jäi nagu õngekonks Pelle mällu kinni, aga talle ei antud aega selle üle juurelda.
"Jah, tal oli käekott ühes, aga seda ei leitud. Sugulased, keda ta linnas vaatamas käis, kinnitasid seda ja me muidugi teadsime, et see peab kuskil olema."
"Nojah," ütles Pelle, "see on ju õigus. Olgugi et sellest ajalehes ei kirjutatud."
Jonsson vaatas talle kavalalt naeratades otsa, nagu oleks ta kõigest hoolimata tema terasust hinnanud.

368-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites almanahh

Valik lasteluulet, loodusluulet ja pidupäevahõngulisi värsse (näärid, 1. mai).

NSV Liidu ühe väljapaistvama keeleteadlase, filoloogiadoktor Mihhail Steblin-Kamenski skandinavistika-alased uurimused on leidnud laialdast tunnustust nii kodumaal kui ka raja taga – seda tõendavad Stokholmi Kuningliku Ülikooli ja Reikjaviki Ülikooli audoktori tiitlid. Teadusliku ja pedagoogilise töö kõrval on Leningradi Riikliku Ülikooli skandinaavia keelte kateedri juhataja prof.

Steblin-Kamenski kirjutanud ka mitmeid populaarsema sisuga teoseid. Üks neist on käesolev raamat.

Missugune on juhuse osa meie elus? Kes on mõelnud selle küsimuse üle, see on kindlasti märganud, kuivõrd me sõltume juhusest. Juhuslikkus ümbritseb meid igast küljest.

Valik Avo Paistiku ühiskonnakriitilisi karikatuure

Käesolev teos on keeleteooria seisukohalt Johannes Aaviku kõige tähtsam töö. Selles viiakse esimest korda keeleteaduse ajaloos viimse loogilise konsekventsini järeldus, mis tuleneb faktist, et keel on vahend: me võime keelt muuta ja parandada oma tahte järgi piiramatult ja igasuguste meetoditega, ka n.ü. "kunstlikult". Aaviku revolutsioonilise idee teostatavust tõendas ta keeleuuenduse edu.

Teine, muutmata trükk.

Šahh Madani kolmas raamat. Sisukord: Suured ja väikesed sündmused Kõik kipuvad paugutama Sõjajumala sepikojas Esinen apostlina Seiklused maal ja jõel Vapustused sõbra ärasaatmisel Päevad “Internatsionaali” saatel Austamine ja ühe jutustuse sünd Blond ingel ja mustlasplika Rahuvisiit mandariinidega Väikesed vahelejäämised Loominguline julgustükk Kirjad nagu sütikud

Sisu:
Eessõnad (7 tk)
Manifest
Kodanlased ja proletaarlased
Proletaarlased ja kommunistid
Sotsialistlik ja kommunistlik kirjandus
Kommunistide suhtumine mitmesugustesse opositsioonilistesse parteidesse

Raamatu üldosas käsitletakse köögiviljade keemilist koostist ja tähtsust toiduainena, köögiviljataimede kasvunõudeid välistingimuste ja mullla suhtes ning nende kasvatamise üldisi aluseid. Üldosa materjal on mõeldud peamiselt koduaiapidajatele.
Järgnevad osad käsitlevad köögiviljade ja maitsetaimede kasvatamist avamaal, kile all, lavades ja kasvuhoonetes. On antud taimede iseloomustus ning agrotehnika väikeaedadele ja suurmajanditele.

Sisukord:
Üldosas
Köögiviljade kasvatamine avamaal
Köögiviljade kasvatamine lavades ja kasvuhoonetes
Köögiviljade seemnekasvatus
Taimekaitse
Köögiviljade varumine ja kaubastamine
Köögiviljade värskelt säilitamine
Tööde kalender
Teatmik

Dokumentaalne jutustus Krupp'ide dünastia elust ja tegevusest sõjatööstuses läbi ajaloo ja sõjakeerdkäikude. Juhtiva sõjatehnika tootjatena suutsid selle perekonna liikmed jäädvustada end arvestatava jäljenda üldisesse maailma ajalukku.

Satiiriline jutustus

Teine, parandatud ja täiendatud trükk

Luuletõlkeid väliskirjanike teostest. Tõlkinud August Sang

Sisukord:
Doomino. Hõberebase lugu
Telder mustang
Liivamäe hirve jälil
Bingo. Lugu minu koerast
Lobo, Currumpaw' kuningas
Wully. Lugu kollakast krantsist
Hõbetäpp. Lugu mustast varesest
Punakrae. Lugu Doni oru kaeluspüüst
Monarh, Tallaci karuhiiglane
Winnipegi hunt
Agulikass
Poiss ja ilves
Snap. Lugu bullterjerist
Väike sõjaratsu. Lugu rohtlajänesest
Arnaux. Kirjatuvi elu kroonika
Tänavalaulik. Isavarblase seiklused
Tito. Lugu koiotist, kes õppis elu tundma
Miks tihased kord aastas aru kaotavad
Karupoeg Johnny
Chink

Teine trükk

Raamat püüab tutvustada ja propageerida dekoratiivtaimedena kasvatatavaid sibul- ja mugulsibultaimi, mis on Eestis vähe levinud, kuid perspektiivsed, ning samal ajal kaasa aidata madalakasvuliste sibul- ja mugusibultaimede, eriti aga varakevadel ja hilissügisel õitsevate liikide sortimendi laiendamisele ja nende kasutuselevõtule haljasalade ja aedade taimestamisel. Teksti täiendavad fotod, joonised ja tabelid. Raamat on mõeldud nii haljastus- ja aiandustöötajatele kui ka kõigile lillesõpradele.

Vilde parimaks teoseks peetav "Mäeküla piimamees" (1916) on jutustus vaesest talupojast Tõnust, tema iseteadvast naisest Marist ja rikkast mõisahärrast. See on lugu kokkulepetest, iseendaga toimetulekust, väärikusest, mõtlematuse hukatusest ja saatuslikust armukolmnurgast. Raamatu lugemise teevad nauditavaks Vilde kirjeldusoskus ja metafoorid. Selle raamatu peaksid kindlasti uuesti kätte võtma ka kõik need lugejad, kellel kunagi koolipingis vastav teos kohustuslikus korras juba läbi on loetud – positiivseid üllatusi on palju.

Need olid andmed, mis Kasail oli õnnestunud välja uurida. Miharal kadus viimanegi eluisu. Veel üks tunnistaja, kes kinnitab, et Yasuda sõitis just selle rongiga. Sealjuures pesuehtne, mitte fabritseeritud. Tähtis tegelane, kelle reis oli ammu ette kavandatud. Tema nimi seisis Aomori ja Hakodate vahel kurseeriva praami kontrolltalongil. Kõik see ei jätnud pisemalegi kahtlusele ruumi. Kasai tõusis. "Kena ilmake täna! Kuidas oleks, kui jalutaksime õige raasike?" Väljas paistis ere päike. Tema soojad kiired kuulutasid kevade algust. Paljud käisid juba ilma mantlita.

"Marsi kroonikad" kasutab tosinat või enamat koostisosa teadusliku fantastika raudvarast: telepaatiat, materialiseerunud kujutlusi, roboteid, massihüpnoosi, lõikuvaid ajatasandeid, sinisest fosforvalgusest tehtud üliolendeid, Viimse Mehe ja Viimse Naise gambiiti, Maa inimeste enesetappu ...

Raamat annab vajalikke teadmisi ja oskusi masinaehitusalaste jooniste valmistamiseks ning kätkeb endas materjali tehnikumide masinaehituserialadele määratud joonestamise programmi ulatuses. Mõningat tähelepanu on pööratud ka elektri- ja kinemaatikaskeemide vormistamisele ning ehitusalaste jooniste tõlgendamisele. Aine liigendamisel on silmas peetud selle õppeprogrammilist järgnevust niivõrd, kui seda lubab vaadeldava distsipliini sisemine loogika. Raamat on tehnikumide õpik, kuid seda võib kasutada veel õppevahendina nii kutse- kui ka kõrgemates koolides.

Sügisel hilja, kui algasid sajud ja kurjad ilmad, oli metsavahil kahju, et rebane ei poe magama tema tarvis pandud onni, kus ta oleks varjatud tuulte ja vihma eest. Ta tõstis küll onni toaseina äärest haopinu juurde ja asetas sissekäigu rebase magamisaseme kõrvale, mis kubude tüügaste all, aga ka nüüd ei läinud rebane varju otsima, vaid magas endisel paigal. Piitsu oleks küll hea meelega onni pugenud, et asuda Mossa läheduses, aga tema ei pääsenud august sisse, sest see oli meelega ainult rebase suuruse kohaselt tehtud. Nõnda pidi Piitsu tahes või tahtmata kuuse alt lahkuma, et kusagil ulualust otsida, kui möllasid sügisesed tormised sajud. Ühel hommikul, kui Ats läks välja oma Mossat vaatama, tuli ta suure kisaga tuppa tagasi, et see olevat kadunud. "Ää aa ikka hullu juttu," vastas temale ema. "Kes ta siis ära viis. Või on kett katki?" "Kett on maas, aga Mossat ei ole," kinnitas Ats.

Luuletusi lastele, mis on jagatud tsüklitesse:

• Kannikese silmad
• Noorte lehtede päev
• Imeline autobuss
• Lahtiste uste päev
• Päikese päevakord
• Kukerpall
• Mänguvesi
• Õunakorjamise õpetus
• Suur maalritöö
• Lastepere nääripidu
• Väike näärinäidend
• Kolm kuningajuttu
• Midrimaa

XIX sajandi ameerika kirjandus andis maailmakirjanduse varasalve terve rea suurkujusid. Üheks nimekamaks neist on kahtlemata Herman Melville. 1851. a. ilmus suur allegooriline romaan «Moby Dick», mis tollal ei leidnud lugejate hulgas kõlapinda. Praegu peetakse seda üheks silmapaistvamaks romaaniks ameerika kirjanduses. See on meisterlikult loodud allegooria vaalapüüdjate elust. Suurepäraselt on autor kujutanud inimese ürgset võitlust loodusega.

Sõitsin ratsa, mis on mõnusaim viis reisimiseks, kui ainult ratsanikul ja ratsul natuke veab. Nii ei ole riski mõne viisaka postijaamaülemaga kahevõitlusesse sattuda ega tarvitse karta, et janune postipoiss sind igasse teeäärsesse kõrtsi tirib. Riides olin üsna kergelt, ja see hakkas mulle muret tegema seda enam, mida kaugemale kirdesse ma jõudsin. Te võite nüüd ette kujutada, kuidas pidi ennast niisuguses karmis kliimas tundma too vaene vanamees, kelle leidsin ühel Poola lagendikul vinge kirdetuule käes abitult ja värisedes lamamas ja kellel polnud peaaegu millegagi oma paljast ihu katta. Mul hakkas vaesekesest hirmsasti kahju. Ehkki mul endal juba süda rinnus jäätus, laotasin oma reisimantli talle peale. Äkki kostis taevast hääl, mis mu heateo ülimalt kõrgeks kiitis, hüüdes: "Võtku mind kurat, mu poeg, kui ma selle sulle tasumata jätan." Ma ei teinud sellest eriti välja ning ratsutasin edasi, seni kui öö ja pimedus mu peale langesid. Kuskil polnud ühtki küla kuulda ega näha. Kogu maa magas lume peidus ja ma ei teadnud teed ega rada. Ratsutamisest väsinud, ronisin viimaks sadulast maha ja sidusin oma hobuse lume seest väljaulatuva teravaotsalise puutüüka külge. Kindluse mõttes torkasin püstolid kaenla alla, heitsin samasse lähedale lumme pikali ning uinusin sellesse surmaunne, et ärkasin alles päise päeva ajal.

Raamat sisaldab: 
Molière ja aeg 
Naeruväärsed eputised 
Naiste kool 
"Naiste kooli" kriitika 
Versailles' improvisatsioon 
Scapini kelmused 
Tartuffe 
Don Juan 
Misantroop 
Ihnus 
Õpetatud naised 
Ebahaige 
Juhiseid nimede hääldamiseks

Muinasjutt kahest metsa eksinud lapsest Itist ja Kustist ning nende sattumisest kurja Metsamoori juurde.