Tooted

Valimikus on lugejale esitatud läbilõige eestlaste anekdoodirepertuaarist aastaist 1960-1990. See aeg oli teatavasti kõige muu kõrval ka üsna naljarikas, olgu küll, et pahatihti ei tulnud naer sugugi südamest. «Naeruga eilsest» on ambivalentseks pealkirjaks valitud nimelt seetõttu, et see tähistab ühelt poolt seda eilset päeva, kust me tuleme ja kui neid palju naerdi. Teisalt on juba küllalt aega mööda läinud, nii et võime nüüd kergendatult sellesse eilsesse ka naeruga suhtuda.

Tagasivaatav raamat TA Keele ja Kirjanduse Instituudis ja selle uuemal ajal tekkinud järglastes tehtule. Lisaks must-valged fotod.

Eesti kirjakeel. Õigekirjutus. Vormiõpetus. Sõnamoodustus. Lauseõpetus. Sõnavaraõpetus. Üldharivate teadmiste kogu eesti kirjakeele ehituse kohta. Praktiline abivahend kirjakeele kasutamiseks.

Kui raisus on eesti keel? Miks mees naiseks muutub? Mitu riigikeelt peaks Eestis olema? Milleks meile Euroopa keelemapp? Kas dialekt ja dialektika on sugulased? Mida hakata Eestis peale kahe kirjakeelega? Millises järjekorras tuleks õppida võõrkeeli? Kas Euroopa Liidu ametlikud keeled on võrdsed? Kuidas sarnanevad võõrkeelte õpe ja kokakunst? Mitmendal kohal on maailmas ilu poolest eesti keel? Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab siinne raamat.

„Väljendiraamat” sisaldab üle 7000 väljendi, käsitledes idioome, püsiväljendeid, metafoorseid liitsõnu ja keelelisi stampe. Väljendid pärinevad Fraseoloogiasõnaraamatust, Eesti kirjakeele seletussõnaraamatust, Sünonüümisõnastikust, Eesti kõnekäändude ja fraseologismide andmebaasist ning ilu- ja ajakirjandusest. Sõnaraamatu „Väljendiraamat” materjal on esitatud mõistete kaupa. Raamatu „Väljendiraamat” lõpus on indeks – väljendite tähestikuline loetelu ühes viitega mõiste juurde. „Väljendiraamat” on hea abivahend kõigile neile, kes soovivad oma väljendusoskust rikastada. Raamat „Väljendiraamat” on abiks õpilastele, õpetajatele, autoritele, tõlkijatele, toimetajatele ja paljudele teistele, kes vajavad oma töös ilusat eesti keelt.

„Vana Kannel“ kuulub alaseeriana Jakob Hurda algatatud „Monumenta Estoniae antiquae“ sarja, milles lõpptulemusena avaldatakse kõik eesti regilaulujäädvustused. „Vana Kannel“ on tekstikriitiline kommentaaridega väljaanne, varustatud uurimusliku osa, mitmesuguste registrite ja sõnastikuga, sisaldab noote ja fotoillustratsioone. Ühes „Vana Kandle“ köites avaldatakse ühe kihelkonna kõik regilaulutekstid ja -viisid ning ulatuslik sissejuhatuste osa. Viimane koosneb teaduslike artiklite mahus kirjutatud uurimustest ja ülevaadetest, mis käsitlevad kihelkonna regilaulukogumist, laulikuid, laulutraditsiooni, viise, kihelkonna ajalugu ja laulude murdekeelt.