Mõeldes antiiksele Roomale, kerkivad varem või hiljem silme ette gladiaatorite karmid kujud. Kuidas nad aga ise tajusid oma brutaalset ametit, kuidas läksid vastu oma verisele surmale? Philip Matyszaki kergesti loetavas vormis ning rohkete piltidega varustatud teos "Gladiaator. Rooma areenivõitleja (mitteametlik) käsiraamat" pakub haruldast sissevaadet gladiaatorite igapäevatööle Rooma areenidel ja amfiteatrites. Raamatu lehekülgedel võid kehastuda Rooma impeeriumis elavaks noormeheks, kel pole kurja saatuse või korda saadetud kuritegude tõttu just ülearu palju karjäärivalikuid. Meelelahutuslikuks mõõgavõitlejaks saamine oli sellises olukorras parem väljavaade kui orjaks müümine või risti löömine. Uusimaid uuringutulemusi ja kaasaegseid rekonstruktsioone kombineerides kirjeldab see raamat Rooma areenivõitleja karmi teekonda, milles ei puudunud ka ootamatud rõõmud, ning kubiseb üllatavatest detailidest nii gladiaatorite relvastuse, võitlustehnika, olme, kommete kui ka elusana sellest ametist lahkumise võimaluste kohta.

Kuigi meid lahutavad viikingitest pikad sajandid, on need Põhjala "rokkarid" endiselt meie ümber – seriaalides, reklaamides, popkultuuris jm. Meil kõigil on arusaam, milline oli üks õige viiking, ent sageli ei vasta see tegelikkusele või on liiga ühekülgne. Kas viikingid kandsid sarvilist kiivrit, olid riietatud musta nahka ning võitlesid suurte kirvestega? Kas viikingite elu oli üks meeletu orgia täis vägivalda ja joominguid? Kas viikingid lasid end põletada koos oma väärtuslike alustega? Kas olid olemas naissoost viikingisõdalased? Üllatuslikult näeme, et viikingeid paelusid mitte üksnes lõuatäis mõdu ja sõjasaak, vaid ka teemad, mis pakuvad huvi tänapäeva inimeselegi: identiteet, kuuluvustunne, migratsioon ja religioon. Raamat aitab täita teadmiste lünki viikingiseriaali kirglikul jälgijal ning ühtlasi pakub värsket ja detailirohket sissevaadet viikingikultuuri tõsisemale huvilisele. Autoritest Jörn Staecker oli keskaja arheoloogiaprofessor Saksamaal Tübingeni ülikoolis. Ta oli üks juhtivaid viikingiajastu asjatundjaid maailmas. Matthias Toplak õppis skandinavistikat ja Skandinaavia kultuuri Kölnis ja Stockholmis. Doktorikraadi sai ta Tübingeni ülikoolist, kus töötab viikingite ajalugu uuriva arheoloogina.

See raamat räägib Tallinna turgude ajaloost, mälestuste, artiklite ja arhiiviandmete põhjal. Lisaks heale ja odavale kaubale liikusid turul ka linna ja teda ümbritsevate valdade kuulujutud. Turul liikus ringi prohveteid, jõumehi, silmamoondajaid, mustkunstnikke ja leierkastimehi, samuti lihtsaid vargaid. Seetõttu on raamatu päris palju juttu ka erinevatest turul toimunud pettustest, keskajast kuni üsna hiljutise ajani. Kuigi praeguse aja uued turud on üsna palju muutunud, on inimestel endiselt huvi neid külastada ja midagi olemuslikku on neis ikka sama.

Sügava kaasaelamisega kirjutatud ajalooline uurimus Tallina I Baptistikoguduse oma maja saamise loost ja elust 20. sajandi alguses.