Isegi enamik haritlasigi ei tea, et Kreutzwald kirjutas "Lembitu", mis pärast lauliku surma Helsingis 1885. aastal välja anti. Käesolev väljaanne on seega "Lembitu" teine trükk. Kohe pärast ilmumist võeti "Lembitu" kriitika poolt suure vaimustusega vastu. Kunsteepos "Lembitu" seisis kindlalt "Kalevipoja" kõrval. Seda peeti manalateele läinud vaimurikka ja vorminõudliku vanameistri viimse tahte avalduseks. Widmanni ja Kreutzwaldi maailmavaated on väga erinevad. Widmanni "Buddha" (1869) lahkab tollase saksakeelse Euroopa usuelu ja teoloogia teravaid päevaküsimusi budistlikus rüüs. Kreutzwald varjab "Lembitu" ebatõeliste ajalooliste kulisside taha oma usulis-filosoofilise maailmavaate, lüürilised meeleolud ja siseheitlused.