"Ma langesin esimesel sõjasuvel" on Eesti territoriaalkorpuse mõned kuud kestnud nukker lahingulugu. Ometi pole see raamat ülejooksikuist. See on raamat surmaminejaist. Surnud on ka jutustaja ise, noormees ürgeesti nimega Jaan Tamm, kes lamab Pihkvamaa punakas mullas ja vestab igavikku jõudnult oma lühikese elu lõpukuudest. Hääl teispoolsusest teab juba ka seda, mida elus inimene teada ei võinud, nimelt kuidas kulges tema lahingukaaslaste edasine tee. Enamasti tapeti needki. Kuid mõnest sai kolhoosi esimees, direktor, parteitöötaja. Nii pakub Peegli raamat kimbu lihtsaid paradokslikke eesti elulugusid.

Eesti ajakirjanduse algus aastatel 1766-1857.

Eesti raamat on 450 aasta jooksul kaasa teinud kogu eesti rahva arenemiskäigu. Arengut mitmekülgselt mõjutades on ta ise saanud selle arengu peegliks. Raamatus ja üldse trükisõnas peegelduvad kõik rahva elu küljed.

Professor Juhan Peegel, Eesti esimene ajakirjandusdoktor, eestikeelse ajakirjandusõpetuse rajaja, paljude kultuuripreemiate laureaat. Tema kui Õpetaja poole pöörduvad mitmed põlvkonnad ajakirjanikke, kuid ta ise on alati hoidunud tagaplaanile. Nüüd on professor Peegli õpilane, filosoofiadoktor Maarja Lõhmus kogunud professori kõnelused ja seisukohad kokku raamatuks temast endast. Läbi lapsepõlve ja sõjamälestuste kumavad Juhan Peegli seisukohad inimsusele, elule ja ajakirjandusele: "Ajakirjandus on kultuurinähtus. Eriti väikesel rahval on ajakirjandus eelkõige kultuurinähtus."