Kogumik Jaigi luulest ja juttudest, mille on kokku pannud Kauksi Ülle, võru keelde tõlkinud samuti tema koos Madis Kõivu, Jan Rahmani ning Evar Saarega. 

See mälestusteraamat sisaldab möödunud sajandi ühe omapärasema eesti kirjaniku, eesti algupärase müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaigi (1899 – 1948) ja tema perekonna põgenemise lugu 1944. a. Eestist Tiroolidesse Austria Alpides ja nende elu põgenikelaagrites. Järelsõna Ilo Jaik Riedbergilt.

Debüütkogu aastast 1924, milles on 34 luuletust aastatest 1918-1922.

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja kolmas raamat. Sarja kuuluvad veel “Pombi ja Üdsimärdi nõiad” ning “Pombi ja esivanemate kuld”

13. jaanuaril 1999 möödus sada aastat omaaegse tuntud kirjamehe Juhan Jaigi sünnist. Tänases Eestis on tema nimi paraku unustusse vajunud. Kirjanik lahkus koos perega sünnimaalt 1944 sügisel ja suri 1948 Rootsis. Eestlaste vanemale põlvkonnale ei ole Juhan Jaigi nimi aga võõras. Oli tema ju üks neist, kes sirguva noorsoo maailmanägemist oma kodupaiga ainestikul põhineva ja rahvalikus keeles kirjutatud loominguga 1920.-1930. aastatel oluliselt kujundas. Selles on tema tähendus mõõdetamatu. Kirjaniku sünnijuubeli eel avastas tema Prantsusmaal elav tütar Ilo Jaik Riedberg perekonna arhiivi korrastades isa seniavaldamata käsikirja. See on mälestusraamat eestlaste sunnitud pagemist kodumaalt, elust pagulaslaagrites Saksamaal ja Austrias.

2., täiendatud ja parandatud trükk. Lauri Sommeri kureeritud ja järelsõnastatud "Tundmata palu" on kogumik Võrumaa parima poja Juhan Jaigi varjujäänud teostest. Jaik on siin oma parimas: Lõuna-Eesti loodus ja inimene, esimese vabariigi mürisev elumuutus, tondid, sänid ja vaimud. Raamatu esimesse poolde on valitud jutud juba tuttavalt jaigilikus stiilis – peen kui püssirohi. Teine pool avab aga meenutuste ja publitsistika kaudu päris tundmata autori. Koos Sommeri järelsõnaga kangastuvad Jaigi inspiratsiooniallikad, autobiograafilised momendid ning värske rakurss loometervikule.

Lauri Sommeri kureeritud "Võrumaa joogi julgustükid" on hoolikas valik Juhan Jaigi varjujäänud juttudest. Kuigi teoses saab ilmsiks Jaigi parim külg jutuvestjana, lisandub sellele vaikimisi ka portree temast kui Võrumaa ühest suuremast kirjanikust eelmise vabariigi aegu ja läbi ajaloo. Kogumikku kannab Juhan Jaigi iseloomulik fantaasialend, mis sobib nii suurele kui väiksele. Lugude vahelduv iseloom liigub ikka sumedas Võrumaa õhus kuldsel eelajal. Suvel meenutab see pimedust, talvel valgust, kevad-sügiseti rõõmu elusolemisest. Lugejat aitavad ka arhiivifotod Jaigi eluajast ja Lauri Sommeri järelsõna. "Võrumaa joogi julgustükid" on lühendatud ja ümbertöötatud äsjailmunud täiskogumikust "Tundmata palu". Iga soetatud raamatu eest istutab kirjastus Kaarnakivi selts Võrumaale ühe puu.

Eesti romantilise kirjandusklassiku, eesti algupärase müstilise kirjanduse rajaja Juhan Jaigi (1899–1949) viimane raamat, 1946. aastal Rootsis ilmunud novellikogumik "Kuldne elu" sisaldab kokku kakskümmend novelli.

Novellid on tulvil Võrumaa kaunist loodust, külaühiskonna romantikat, positiivset ellusuhtumist ja mõnusat huumorit.

Sisu: 

• "Piibumeistri manitsused"
• "Odysseus ja sireenid"
• "Apteekri naine"
• "Oh, põlluke"
• "Liisi õnneke"
• "Meepott ja kuu"
• "Üle kõige"
• "Kuldne elu"
• "Leeno"
• "Võõra viin"
• "Heldi"
• "Skandaal"
• "Jooksva"
• "Tantsuprofessor"
• "Kõlvatu võistlus"
• "Haraka pesa"
• "Marutõbi Kõrkakülas"
• "Kanepitsa kirik"
• '"Rästik"
• "Libahunt"
  
  

Juhan Jaik meenutab mitmes mõttes Hans Christian Anderseni – mõlemad pärit vaesest perest, haridustee jäi kõigile püüdmistele vaatamata lünklikuks, mõlemad innuka, entusiastliku, kõrgelennulise, reeglitest ohjeldamata loomingulaadiga, mis tegi nad avatuks kirjandusmaailma halastamatu konkurentsivõitluse pilkavatele rünnakutele. Ja lõpuks – nii Andersen kui Jaik püüdsid kogu elu teostada end täiskasvanutele kirjutatuga, aga said tunnustust hoopiski lastele jutustatud muinasjuttude eest. Pombi raamatute sarja teine raamat.

Eesti kirjandusklassikut Juhan Jaiki (1899-1948) peetakse ka Eesti algupärase müstilise kirjanduse rajajaks. Erilise osa Juhan Jaigi loomingust moodustavadki tema kuulsad jutud tontidest, paharettidest, näkkidest, nõidadest, pärglitest ja paljudest nende sugulastest, kes elutsevad Võrumaa paksude metsade vahel...