Novellid ja jutustused

Ajakirja Eesti Naine jutulisasse on Hille Karmi lood olnud alati väga oodatud. Lood räägivad elust enesest ja autor oskab nähtut-kuuldut edasi anda talle omase meisterlikkuse ja kaasahaaravusega. Kui loo kangelasel on raske, püüab ta saatusega leppimise asemel leida lahendusi, avastada olukorras midagi head. Raamat sisaldab 25 juttu. Meeleolu annab juurde Eestis õppinud Soome kunstniku Piia Lahti graafika.

Läti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul valminud kümne läti kirjaniku lühiproosat koondava tõlkekogumiku olulisemateks märksõnadeks on aeg, koht ja inimsuhted, läbivaks teemaks armastus ning inimese identiteet. Kogumiku esimene jutustus nägi Lätis trükivalgust samal ajal kui eestikeelne tõlgegi, teised on ilmunud ajavahemikus 2007–2015. Siinsed jutud ja novellid hõlmavad Läti ajaloo erinevaid perioode, ulatudes tagasi 20. sajandi alguse kultuurilise iseseisvumise aega ja 1920. aastate keskpaika, jätkudes1990. aastate ja uue aastatuhandega. Luubi alla võetakse iseendaks jäämine ning hakkama saamine muutuvas maailmas, kohanemine ja kohanematus ning kunsti sünd. Tajutav on autorite irooniline kõrvalpilk, „teine plaan" ning see, mille kohta võib öelda: ütlemata jätmise salapära.

Proosakogumik sisaldab novelle ja jutte nelja aasta loomingust, mis on jagatud kolme tsüklisse. Autor püüab avada inimese sisemaailma, mehe ja naise tunnetuse erinevust, muuta nähtavaks aja kulgu, elu korduvusi. Lugude laadis võib kohati leida ulmelisust ja unenäolisust.

Aliis Aalmanni novellides tegutsevad enamasti tüdrukud ja noored naised, kes elavad oma elu praegusel 21. sajandil. Neis lugudes avalduvad Eesti elu äärealad, olgu see lapsepõlv väikelinnas raudtee ääres, kokkupressitud elu väikeses korteris või piiride katsetamine laste mängudes. Põlvkondi liitva punase niidina kannavad mitmeid novelle lapse suhted vanavanematega – teretulnud ühenduslülid katkestuste kultuuris.

Käesoleva raamatu eelviimane novell „Mina ei käinud siis veel koolis“ võitis niihästi ajakirja Looming auhinna kui ka Friedebert Tuglase novelliauhinna.

Kirjanik Margus Remmelgasel oli suur mure – tema romaani „Objekti hääme“ ilmumisest oli möödas juba neli kuud, kuid siiamaani polnud müüdud veel ainsatki eksemplari. Muidugi, Margus oli harjunud sellega, et eesti lugejad tõsisemat sorti kirjandusest ei hooli, eriti ükskõikseks jättis laiemaid rahvamasse Margusele omane otsinguline ja eksperimenteeriv stiil.(„Öised praamireisijad“)

Seesugused ja paljud muud tõsised, isegi dramaatilised loomingulised, aga ka elulised probleemid võtab Andrus Kivirähk vaatluse alla oma uues proosakogus „Eesti rahva uued jutud“. Toetudes mõneski jutus vanarahva iidsele tarkusele, kuid teisal taas valgustades läbi meie tänapäevaseid valupunkte. Tuntud tasemel ja ootuspärase sõnamõnuga.

Raamat sisaldab 15 juttu.

Bellow on korduvalt portreteerinud naist. Tavaliselt küll läbi mehe silmade. Nüüd astub ta sammu kõrvale ja üritab maailma vaadelda naise pilguga. Tulemuseks on "Varguse" peategelane Clara Velde, suur, kaunis, tarmukas blondiin neljandas abielus ja karjääriredeli tipus, ärplemas oma "naiselikke" ärplemisi New Yorgi moeloojate ärimaailmas ja edevuse laadal. Sentimentaalse (et mitte õelda eksistentsiaalse) väärtusega smaragdsõrmuse kahekordne salapärane kaotsiminek ja ülesleidmine hoiab lugu koos ja seletab pealkirja.

Reedel, kahekümnendal juulil 1714. aastal langes keskpäeva paiku sisse kõige ilusam sild Peruus ja paiskas viis reisijat alla kuristikku. Sild asus Lima ja Cuzco vahelisel mägiteel ja iga päev käisid sajad inimesed siit üle. Inkad olid selle rohkem kui sajand tagasi pajuvitste abil kokku pununud, ja kui Limasse külalisi tuli, viidi neid alati silda vaatama.

Iisraeli tuntuima kirjaniku Amos Oz'i kogumik "Kurja nõu mägi" koosneb kahest jutustusest: "Kurja nõu mägi" ja "Härra Leevi". Autor käsitleb üksikisiku eksistentsiaalseid probleeme; huvitavalt on kirjeldatud 20. saj. keskpaiga Jeruusalemma ja inimeste elu selles väikeses hubases maailmalinnas.

Šmuel (Samuel) Josef Agnon oli Iisraeli suur klassikaline proosakirjanik. Hoolimata Nobeli kirjanduspreemiast piirdub tema kuulsus peaasjalikult heebrea kirjanduse tagasihoidlike raamidega. Tema teostele on omane, et need igas tõlkes kaotavad oma iseloomuliku sära. Kui vähe tuntud ja kui ligipääsmatu tema looming ka ei oleks, väärib ta aga siiski lähemat tutvustamist kas või juba sellepärast, et tema osa moodsas heebrea kirjanduses on nii suur. Lisaks sellele on tema looming ka ainulaadne aken pilguheiduks juudi usundile ja kultuurile.
Suurimat aukartust sisendab Agnoni üritus transponeerida juudi pärimuse universum uude, moodsasse tegelikkusesse. Paljudele, kes on tema loomingusse süüvinud, on jäänud tunne, et nad on hoomanud millegi suure lähedust.

Sisukord:
Üksijäetud naised
Lugu toorakirjutajast
Teine nägu
Kaks õpetlast meie linnast
Vaenlasest lembijaks
Sõnaseletusi ja märkusi
Järelsõna

Loos jälgitakse mehe tegusid, kes pärast oma hooletusse jäetud naise surma kahtlustab, et naise vaim elab tema aias asuvas vanas õunapuus, mille ta otsustab eemaldada, kuid ei jõua kunagi seda teha. See on tema viga.

Austria kirjanik Arthur Schnitzler oli hariduselt arst, täpsemalt närviarst, ja võiks öelda, et siis, kui ta otsustas täielikult kirjutamisele pühenduda, sai temast kirjanik, kes tundis end ikka veel arstina. Pole siis ime, et oma loomingus on ta päris tihti kasutanud võtet kujutada toimuvat arsti pilgu läbi: "haigusjuhtu" vaatleb nii-öelda dr. Schnitzler, ent kirjeldab ja vormib kirjanik Schnitzler. Ka võib korduvalt täheldada, et fantaasiamaailm ja tegelikkus saavad tal üheks ning mine võta siis kinni, mis toimus päriselt, mida aga nähti unes või lihtsalt kujutati ette.

Raamat sisaldab kolm novelli:

Olen õnnetu looja

Minu õdede õde

Ja keegi ei naera

Sisukord:
Jaroslav Hašek
Autori sissejuhatus ja eessõna
Härra kapteni sõjakoer
Professor dr. Gras
Jalaväelase Truneci tšaako
Lauljanna Carnevalová traagiline lõpp
Juhtum sõdur Svoboda ning taksikoer Čoriga
Piinlik riigiasi
Lugu keiser Franz Josef I pildist
Leiutaja kurb saatus
Vürstiproua paeluss
Sõprusvõistlus "Tillingeni" ja "Höchstädti" vahel
Seisusevahed
Kahest kärbsest, kes selle üle elasid
Ühest kohutavast koerast
Tertsiaanlaste ülestõus
Usuõpetuse tunnis
Õpetame lapsi loodust tundma
Eksperiment karske ajaviiteõhtuga ehk ameerika meelelahutus

"Seadus" on otsekui epiloogiks romaanitsüklile "Joosep ja tema vennad". Piibliaineline lugu ühe usu tekkimisest (või ehk tekitamisest) ja selle sobitamisest "valitud" rahvale on jutustatud mõnevõrra irooniliselt. Ei tohiks raske olla leida sellele vanale loole ootamatuid paralleele ka hoopis hilisemast ajast.

Müütide ja elu vahel tekkiv ebakõla ongi see, mis Manuel Puigi kui kirjanikku huvitab: ükski tegelane ei suuda end oma unistuste läikpilti sisse sobitada. Rääkimata unistustest - isegi kannatada ei oska nad! "Mingitud musikestes" ekspluateerib autor üht maailmakirjanduses kõige enam kasutatud "kannatuse klišeed", nimelt tuberkuloosihaigust koos kõige juurdekuuluvaga: piinav köha, higi otsaesisel, verised taskurätikud... Aga romantilist surmaga võitlejat ning kannatuste trotsijat Juan Carlosest ei saa, ta jääbki keskmiselt tahtejõuetuks tüübiks, kes iga haigusnähu peale paanikasse satub ning ei kõhkle ladumast oma murekoormat mõne järjekordse naissoost ohvri õlgadele. – Marin Mõttus

Psühholoog Tiina Saar-Veelmaa miniatuurikogu „Sirelilillad stilettod“ koondab kimbu lugusid, mis võiksid vabalt olla väljamõeldised, aga võivad olla ka päriselt juhtunud. Absurdi piirimail aset leidvad kohtumised inimeste, sündmuste või nähtustega öises kultuurimajas, Vilniuse magalarajoonis, kartulipõllul või haiglas liigutavad, võivad vihastada või hoopis naerutada, kuid kindlasti ei jäta need ükskõikseks. Lugude reaalsuse ja unenäolisuse õhustikku toetavad kunstnik Liis Karu fotod, viies lugeja rännakule iseendasse.

„Usun, et olen pärinud lugude jutustamise võime oma emalt, kes oli näitleja ja lavastaja. Ema oskus lugusid rääkida ja elu absurdseid juhtumeid naljaks pöörata nii, et pildid veel aastaid hiljem elavalt silme ees püsivad. Ma usun, et lood on need, mis meid inimestena ühendavad ja hingeuureteni puudutavad,” ütleb Tiina Saar-Veelmaa.

Tiina Saar-Veelmaa on varem kirjutanud kaheksa raamatut, neist viimastena on ilmunud „Tööga õnnelikuks” (2022) ja luulekogu „Kas ma ütlesin moonid” (2024).

"Pillipuhujanaine ja Pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" on Kristiina Ehini - nelja luulekogu autori - esimene proosaraamat. See on raamat meestest ja naistest, kes otsivad seda "kuju", milles või kelles ennast hästi tunda selles maailmas, mis samaaegselt puhub pilli ja paneb pommi, maailmas, kus on nii palju vana ja uut, et kõik saavad kogu aeg uut ja vana.

Valik leedu kirjanike novelliloomingut. Kogumikus on esindatud järgmiste autorite novellid:
Petras Cvirka
Antanas Vienuolis
Jonas Marcinkevićius
Juozas Baltušis
Jonas Šimkus
Jonas Dovydaitis
Mykolas Sluckis
Aleksas Baltrunas
Antanas Pakalnis
Kazys Marukas
Algirdas Pocius
Vytautas Sirijos Gira

Tšehhi esihumoristi ja satiirikirjaniku Jaroslav Hašeki juttude valimik sisaldab lugusid Eestiski palavalt armastatud geniaalse idioodi, vahva sõdur Švejki nooruspõlvest ja mõistagi killukesi tema tegemistest maailmasõja päevilt. Samuti leiab lugeja kogumikust katkendeid pamflett-romaanist „Seaduse Raamides Rahuliku Edenemise Partei poliitiline ja sotsiaalne ajalugu" ning mitmeid humoreske.

Jaan Oksa (1884-1918) teosed on teadaolevail andmeil kirjutatud aastatel 1906-1910. Lühikese ajaga on ta palju loonud ja ise kiiresti sisemiselt muutunud. Ligi viiskümmend aastat pole meil ta teoseid raamatu kujul ilmunud. Johannes Semper peab Jaan Oksa peaaegu ainsaks eesti proosakirjanikuks, kelle stiil on põimitud vaimse energiaga.

Tšehhi kirjaniku Karel Čapeki (1890-1938) lühiproosa, milles käesolevas valimikus on antud kõige iseloomulikumad palad, annab meile pildi tema loomingu olemusest. Tema tuntuimad jutustustekogud on "Jutud ühest taskust", "Jutud teisest taskust" ja "Aedniku aasta".

Sisu:
Ajastu allakäigust
Varastatud kaktus
Poeet
Professor Roussi eksperiment
Röövitud dokument 139/VII osak. C
Nõel
Sinine krüsanteem
Lugu kaotatud jalast
Absoluutne argument
Näitleja Benda kadumine
Solvatu
Tavaline mõrv
Margikollektsioon
Archimedese surm
Jalajälg

Sa peaksid rohkem lugema“ koondab 20 ilukirjanduslikku mõttepäevikut, mis on ilmunud ajakirjas Värske Rõhk aastatel 2013–2025. Need siirad ja mõttetihedad, ilukirjandust ja reaalset elu ühendavad tekstid peegeldavad iga autori ainulaadset elutunnetust, aga annavad ka küllusliku sissevaate praegusesse noorte autorite põlvkonda. Kogumik on välja antud Värske Rõhu 20. sünnipäevaks

Sisaldab autoreid: Elisabeth Tiidelepp, Margit Lõhmus, Sanna Kartau, Terje Toomistu, Henri Otsing, Ove Averin, Eva Mustonen, Elisa-Johanna Liiv, Triinu Kööba, Kaarel Aadli, Lydia Risberg, Jüri Metssalu, e. g. s., Isabel Mari Jezierska, Mirjam Parve, Sveta Grigorjeva, Gregor Kulla, Kaisa Kuslapuu, Priit Põldma, Liisi Rünkla, Riste Lehari ja Anastassia Štšurova.

Sisaldab kolme novelli:
Marrastus - 1939. aastal, kui Hitler kutsub sakslasi koju, otsustab Eestist ära sõita ka Ventselite pere, olgugi et nad pole sünnipärased sakslased. Peretütar Flora ja temasse armunud üliõpilane Peeter saavad veel viimasel õhtul enne ärasõitu kokku, kuid paraku juhtub siis saatuslik eksitus.
Toru - Lugu kõneleb ühest niisugusest torust, mida mööda sai Saksa okupatsiooni ajal pageda Tallinnast Helsingisse, pakku Saksa armeesse mobiliseerimise eest. Tegelikult polnud see toru sõna otseses mõttes, vaid pigem ülekantud tähenduses.
Stahli grammatika - Novelli tegevus toimub 1944. aastal Patarei vanglas. Peeter Mirk istub kinni ebaõnnestunud katse pärast põgeneda paadiga Soome.

Käesoleva kogumiku kuus juttu pärinevad 1978. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaadilt Isaac Bashevis Singerilt. Kirjaniku lühiproosa toodangust moodustavad need tillukese osa

Austria kirjanik Albert Paris Gütersloh (kodanikunimega Albert Konrad Kiehtreiber) on sõjajärgse austria kultuuri esinduslikumaid karakterkujusid. Teda on peetud üksnes stiililtki meie sajandi kõige raskemaks saksakeelseks autoriks. Iga tema jutustus on näide sisu ja vormi ühtsusest, mis laseb meid ühe hingematva hetke elu kohal hõljuda. Siin on leitud lühijutu kolmas dimensioon, mis laseb mõttel sähvatada, kuid jõuab selle kustumisest irooniliselt ette.

Valik noorte autorite loomingut raalikirjas.
Aime Hansen
Edgar Allan Poe "Berenice", tõlkinud Riho Laanemäe
Sulev Kübarsepp
Reet Tens
Harry Liivrand

Salme Ekbaum on avaldanud terve rea populaarseks saanud romaane. Käesolev lühieepika kogumik sisaldab nii pikemaid kui lühemaid palasid. Neid on nii jutustavas proosas kui ka lüürilisemas laadis, kõik hingestatud autori leebe suhtumisega inimesse ja loodusesse. Ainestik on meile lähedane - meie omad probleemid, tegemised ja tundmused. Raamat on kirjutatud autorile omases lahedas laadis, aine- ja hingelähedaselt.

Austria kirjanik Stefan Zweig (1881–1942) on üks läbi aegade kõige loetumaid saksakeelseid autoreid, kes oma voolavas jutuvestjalikus proosaloomingus ühendas dramaatilise pinge psühholoogilise analüüsi ja keelelise leidlikkusega.

„Malenovell“ on Zweigi viimaseks jäänud ja ühtlasi tuntuim teos. Selle tegevus toimub New Yorgist Buenos Airesesse viival aurikul, kus seltskond kaupleb pardale sattunud male maailmameistrilt välja partii. Pärast kiirelt saadud kaotust toob revanšmatšis pöörde üks seltskonda astunud salapärane dr B. ning tähtsusetu mäng omandab aegamööda pinget kruvides hoopis tõsisema, ajastu ja üksikisiku monomaanilist hullust avava tähenduse.

„Malenovellile“ on lisatud üks Zweigi viimaseid seni eesti keelde tõlkimata novelle „Tunnete virvarr“, tema keskmise loomeperioodi novellivalimikule nime andnud teos, milles eakas professor meenutab tudengipõlves tema ellu pöörde toonud üliintensiivset õpetaja-õpilase suhet, mis mõlema vaimujõu ja tunded põhjalikult proovile pani.

Nagu tema isa ja vanaisa enne teda, on ka Kino vaene sukelduja, kes korjab pärleid lahe põhjast, mis kunagi tõid Hispaania kuningatele suurt rikkust ja nüüd pakuvad Kinole, Juanale ja nende imikule pojale nappi elatist. Siis, ühel päeval nagu iga teinegi, tõuseb Kino merest pärliga, mis on sama suur kui merikajaka muna ja "täiuslik kui kuu". Pärliga kaasneb lootus, mugavuse ja turvalisuse lubadus...

Klassikaliselt lihtne lugu, mis põhineb Mehhiko rahvajutul, uurib inimloomuse saladusi, ahnust, kurjust ja armastust.

Doris Lessing sündis 1919. aastal Iraanis inglise ametniku perekonnas. Viie aastasena asus ta koos vanematega Aafrikasse, Lõuna-Rodeesiasse, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorusaastad. Seal oma isa farmis ja selle ümbruses vaatles tütarlaps erksa ja tähelepaneliku pilguga Rodeesia loodust, õppis seda tundma ja armastama. Oma teostes toob kirjanik Aafrika looduse ka lugejale lähedale - tema looduskirjeldused on hingestatud ja kaunilt lüürilised. Aga veel sügavamat mõju avaldas noorele kirjanikule see, millisena ta maast-madalast nägi mustade ja valgete vahekordi. Sealse maa päriselanike julm ekspluateerimine ja alandamine igal sammul tekitas noores autoris küsimused, mida ta algul tagasi tõrjuda püüdis, mis temas aga visalt käärisid ja hiljem vastuse leidsid. Lessingi kirjandusliku loomingu sisuks saabki Aafrika rõhutud pärismaalaste vastupanu kolonisaatoritele, mis algul, tema esimestes teostes, kajastub passiivse trotsina, järgnevates aga juba süveneb ja aktiivse vastupanu kuju võtab.

Teos tutvustab lugejale osakest kaasaegse soome demokraatliku kirjanduse andekaima esindaja ja novellikunsti klassiku Pentti Haanpää rikkalikust loomingust.

Käesolevas väljaandes on valik novelle 1954. aastal ilmunud kogust "Rooma novelle" (Racconti Romani). Valik on tehtud autori enese soovituse järgi.

Sisukord:

• Ära murra pead
• Pajats
• Veoauto juht
• Mõtleja
• Tossikesed
• Maimuke
• Neiu Ciociariast
• Vargad kirikus
• Sina oled mängus koll
• Romulus ja Remus
• Alberto Moravia

"Paisete" nime all on esialgselt (1899-1901) ilmunud neli esimest siinset jutustust, samuti 1920.-1921. aasta kordustrükis. Hiljem (1945) on neile lisandunud viies ja 1958. aastal on autor eelmistele juurde lisanud veel viimased kaks.
Nii laias koosseisus (7 jutustust) on ilmunud "Paised" seega esmakordselt eesti kirjanduse vanameistri 90. sünnipäeva puhul aprillis 1958.

"Paisete" üldnimetuse alla koondatud jutustused moodustavad "Rahvavalgustaja" kõrval kõige kaalukama osa autori ühiskonnakriitilisest loomingust ja kuuluvad eesti kriitilise realismi raudvarasse.


Ühe härja elulugu
Marjad silmas
Issanda kiituseks
Tulge appi!
Oheliku-onu jõulunägemine
Kolonist
Maa ägab

Arvo Valtoni novellikogumik.
Sisukord:
Lapsik Ruudi ja pronkskuju
Preemia
Kaks väsinud meest
Naeratus
Kassaneiu GUM-ist
Tuurafilee
Inimesed tallavad meeldevaldselt muru
Rataste vahel
Loojuv päike ja värelev meri
Eelaimus
Ootamine
Isabella
Anneli
Jänesed on purjus valge ristikheina lõhnast
Inspiratsiooni
Tommi

Sisukord:
Tuhk
Avasilmi magaja
Musträstas
Harakas
Täiskuu öö

Väljapaistva inglise kirjaniku William Somerset Maughami (1874-1965) loomingus on romaanide ja näidendite kõrval eriti oluline koht novellidel ja juttudel. Tema lühiproosat, millest käesolev valimik annab ulatusliku läbilõike, iseloomustab sügav psühholoogipilk inimhinge ja sädelev puänteeritud esitusviis.

Sisukord:

• Hauakoht
• Mackintosh
• Antibes´i kolm paksu naist
• Elu tõsiasjad
• Põgenemine
• Härra Kõiketeadja
• Louise
• Tilgake kollast
• Vihaastja
• Olude sunnil
• Loominguline impulss
• Jane
• Neli hollandlast
• Miraaž

Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"

Bibliograafia ja novelliauhinna žürii

Mats Traadi jutustuses "Umbsõlm" heitleb tänapäeva maaõpetajanna perekonna- ja olmemuredega keset vohavat ükskõiksust ja tuimust. "Armuväe" tegevus toimub XIX sajandi künnisel: haritud vabamõtleja, Rannu pastor Seider satub Vene keisririigi tsensuuri jäika haardesse.

Raamat sisaldab tekstid autoritelt:

Mehis Heinsaar

Lauri Sommer

Hannes Varblane

Urmas Vadi

Reet Sool

Merca

Krista Ojasaar

Igor Kotjuh

Kadri Tüür

Piret Bristol

Aare Pilv

Berk Vaher

Jüri Talvet

Jüri Ehlvest

Hedda Maurer

Andres Keil

Sisaldab lugusid:

• Eessõna
• Perekonnaõnn
• Vaikija Bontsje
• Näputäis tubakat
• Ühe lauluviisi hingeränd
• Briljant
• Chelmi melammed
• Kui mitte veel kõrgemale...
• Rätsep Berl
• Rebe piip
• Üks