Novellid ja jutustused

Romaanis "Memento mori" on vaadeldud inimelu paratamatut hääbumist, vanaduspäevade nukrust ja väikseid rõõmegi.

Romaani "Miss Jean Brodie oma parimas eas" peategelaseks on eksentriline õpetajanna miss Brodie, kes püüab oma klanni tüdrukutest "eliiti" kasvatada.

Enn Karu esimene raamat "Öö lõbustuste pargis" on kokku pandud eri aegadel valminud humoristlikest proosapaladest.

"Kirjad sõgedate külast" räägib Eesti rannarahva elust Teise maailmasõja järgsel ajal. Ehk küll kõigi tollaste normide kohaselt sisult sotsialistlikud ja vormilt nõukogulikud, on need tundelised, kohati lausa karikatuursusesse kalduvad, siis jälle südamlikud ja rannarahvale omaselt veidi karedalt soojad kirjapanekud.

"Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol" on Juhan Smuuli lustakas reisikirjeldus sellest, kuidas muhulased Tallinnasse laulupeole tulid. Humoorikalt on kirjeldatud maainimeste laeva- ja rongireisi suurde linna, ööbimist, laulupeo rongkäiku ja uusi tutvusi.

Raamat sisaldab kaks pikemat jutustust.

Esimest võib nimetada uurimislooks, teine käsitleb tänapäeval nii populaarse tutvumisteenistuse probleeme.

Friedebert Tuglase novelli „Poeet ja idioot” esmatrüki ilmumise 100 aasta möödumise puhul korraldas ajakiri Looming väikese juubeli tähistamiseks aktsiooni, mille käigus paluti valitud autoritel kirjutada oma novell pealkirjaga „Poeet ja idioot”.

Ainukene tingi­mus osalejatele oli, et novell peab algama toimetuse poolt ette antud lausetega. Kõik, mis sellele järgneb, oli täiel määral kirjutajate teha. Toimetus juhtis üksnes tähelepanu sellele, et novelli alguses luuakse formaalne seos Tuglase novelliga ning tegevus paigutatakse meie vahetusse tänapäeva. Ormusson viibib Toomemäel ja mõtleb oma kodulinnale ühtaegu nii sarkastilise üleoleku kui ka paratamatu lähedustundega, nagu Tuglase novelliski. Ja kohtab seal kedagi. Mis maailmas elavad, mida teevad, millest kõnelevad poeet ja idioot tänasel päeval?

Sisukord:

• Kord aastas, valgel ööl... / Mehis Heinsaar
• Poetess ja idioot / Lilli Luuk
• Poeet ja idioot / Maimu Berg
• Poeet ja idioot / Pawel Graf von Mazini
• Kvääride muusika ehk Poioot ja ideoteet / Mihkel Mutt
• Poeet ja neurik / Laura Loolaid
• Idioot-poeet. Novell antipsühhiaatriast / Valdur Mikita
• Poeedid ja idioodid / Katrin Ruus
• Jumal ja kurat / Meelis Friedenthal
• Poeet ja idioot ehk IAAK ja Pavlik / Jaan Undusk
• Poeet ja idoot (faksiimile) / Friedebert Tuglas

Mariana Enriquez, keda on nimetatud ka gooti realismi kuningannaks, on üks tõlgitumaid tänapäeva Argentiina kirjanikke. Žanrikirjanduse võtteid kasutades käsitleb ta oma loomingus Argentiina poliitilist ja sotsiaalset lähiajalugu ning selle taustal inimeste igapäevast elu, kus leidub kõrvuti hoolimatut jõukust ja söövitavat vaesust ning kummitavad diktatuuriaegsed ängid ja mure looduskeskkonna hävimise pärast. Julge hooga käsitleb ta ebamugavaid teemasid ja toob rambivalgusesse tavatuid tegelaskujusid.

Kogumikus „Asjad, mis me tules kaotasime“ on 12 lugu, milles lugeja kohtub pahaendeliselt veidrate laste, mässumeelsete teismeliste, kinnisideede ja traumade kütkes inimeste, painavate viirastuste ja kummitavate majadega. Ratsionaalne ja seletamatu, realistlik ja üleloomulik sulavad Enriqueze loomingus kokku omanäoliseks lummavaks tervikuks.

Saatesõnas „Buenos Airese gootika“ ütleb Ladina-Ameerika kirjanduse asjatundja Ruth Sepp: „Tema poeetika, tume, toores ja ometi sõltuvust tekitav, ei jäta lugejale mingit pääseteed.”

Sisaldab jutustusi:

Nõiaring

Mõtleja

Valelik

Kadunud robot

Pääsemine

Tõendus

Maailmakuulsa Tšehhi-juudi kirjaniku lühilugude kogumik.

Sisaldab järgmisi lugusid:

• Otsus
• Karistuskoloonias
• Unenägu
• Külakoolmeister
• Ämbriratsur
• Värd
• Maa-arst
• Öösel
• Mõrv
• Jahimees Gracchus
• Hoop vastu õueväravat
• Prometheus
• Tõde Sancho Panza kohta
• Vurrkann
• Lauljatar Josefine ehk Hiirerahvas

• Kõikemäletav Funes
• Mõõgaarm
• Reeturi ja kangelase teemal
• Surm ja kompass
• Salaime
• Kolm versiooni Juudast
• Lõpp
• Fööniksi usulahk
• Lõuna

Raamat sisaldab novelle, mis käsitlevad arvustusi väljamõeldud raamatutele, väljamõeldud tsitaate, väljamõeldud biograafiaid, väljamõeldud raamatukogusid, kultuure ja ühiskondi. Teosed on kihilised, hõlmates ajalugu, filosoofiat, matemaatikat, loogikat, kosmoloogiat, religiooni ja mütoloogiat.

Novellide kogumik, mis sisaldab järgmised lood:

• Kaev ja pendel
• William Wilson
• Usheri maja langus
• Tulihobu
• Amontiljaado-vaat
• Must kass
• Varastet kiri
• Kuningas Katk
• Punase Surma mask
• Laskumine Maelströmi.

James Joyce'i (1882-1941) varajane ja veel üsnagi traditsiooniline kogumik vaatleb Dublinis elavate inimeste saatusi mingil olulisel hetkel nende elus. Kõiki jutte iseloomustab nõtke keelekasutus, kriitiline hoiak ja realistlik lähenemine Iirimaa argipäevale. Jutukogu on ka omamoodi sissejuhatus või eellugu Joyce'i järgmistele kaalukamatele teostele.

Ajakirjanikus autori esimene raamat. Mitmed jutud on kirjutatud kõrgkoolielu teemadel; neis on tunnetatav autori igapäevatööst johtuv publitsistlikkus.

Debütandi juttude närviline tegelaskond on kirju. Iseenda ja stagnatsiooniga vastuolus olles põletatakse oma liha vaimu nimel. Erilise vaatluse all on isikut deformeerivast ühiskonnast üksindusse eralduv tüüp, kes otsib hingerohtu kunstist ja ööst.

Kui Napoleon Bonaparte'i peetakse kõigi aegade kuulsaimaks prantslaseks, siis Voltaire on kindlapeale kõigi aegade kõige targem prantslane. On isegi neid, kes peavad 18. sajandit Voltaire'i (1694-1778) sajandiks. Voltaire'i ilukirjanduslikust loomingust paeluvad tänapäeva lugejat eelkõige tema filosoofilised muinasjutud, mis mõeldud lugemiseks täiskasvanuile.

"Europeia" kogumik sisaldab Voltaire'i kaht kuulsamat muinasjuttu: "Zadig" ja "Candide". Enne lugema asumist oleks vist kasulik teada, et esimene sõna tähendab araabia keeles "saatust", sõna candide tähendab aga prantsuse keeles "süütukest, lihtsameelset". Tore oleks, kui ka meie, põhjamaa karge rahvas, oma surmtõsiste probleemide juures maailma asju niisama elurõõmsalt lahkaksime. See oleks peaaegu võimalik, kui vähemalt Voltaire'i need kaks muinasjuttu keskkooli kohustuslikuks lektüüriks kuulutataks.

- Lauri Leesi

Uue numbri esimene osa sisaldab üle kolmekümne kirjandusloolise pisiveste, mis annavad huvitava lühipiltide rea meie kirjanduslikust minevikust. Nagu rahvakirjanik vihiku saatesõnas mainib, on need märkmed ilma kindlama kavata vormi võtnud aastakümnete jooksul, ning seetõttu on nende ainestik üsnagi mitmekesine. Kuid sellised, kunagised teisväärtusega faktid, aegade jooksul varju jäänud tõsised või lõbusad pisidetailid iseloomustavad vahel intiimsemaltki aega kui ülevaatlikkust taotlev ajalugu ise. - Raamatu teises osas "Tarapita" luukambrist" antud kimp glosse on avaldatud tahtest vahenditult reageerida ühe lühema ajajärgu ühiskondlikele ja kirjanduslikele kõõrdnähtustele.

Juudi päritolu vene kirjaniku tuntumate teoste kogumik, mis koosneb teostest "Ratsaarmee" (Конармия; 1926), kus ta kujutab lühijuttude vormis ausalt Sergei Budjonnõi 1. Ratsaarmees reporterina teenides nähtut; "Odessa lood" (Одесские рассказы; 1931), mis on novellivalimik humoorikatest odessalaste juhtumistest; "Novellid", mis sisaldab autori 8 erinevat novelli ning "Maria", mis on näidend kaheksas pildis. Raamatu lõpus on peatükk "Kommentaare ja märkusi". Autor Isaak Babel mõisteti surma süüdistatuna nõukogudevastases vandenõulises terroristlikus tegevuses ja spionaažis.

Valik tuntud soome kaasaegse prosaisti lühiproosat, sealhulgas romaanid "Manillaköis" ja "Koloneli autojuht".

"Nende kaante vahele panin ma kokku kolm lugu, mis on kirjutatud aastail 1950-1960 ja mida ühendab seik, et nad on uskumatud ja et nende tegevus toimub ammustel aegadel ning kujuteldavates riikides."

Raamat sisaldab kaks jutustust Lev Tolstoi "Kogutud teoste" 2. köitest (Eesti Riiklik Kirjastus 1955). "Rünnak" on kirjaniku esimene sõjateemaline teos ja see on kirja pandud Kaukaasias 1852. a vahetute muljete järgi. Jutustuse "Metsaraiumine" aine sai Tolstoi 1853. a, kui ta võttis osa Kaukaasia korpuse operatsioonidest, kes sõjategevuse plaani kohaselt tegeles Tšetšnjas metsade maharaiumisega.

1907. aastal ilmunud novellikogu, mis käsitleb ajastu kohta avangardseid teemasid, väljendades julget varast feminismi ja kriitilist suhtumist abielusse. Teost iseloomustab napp sõnakasutus ja stiilsus.

Kogumik sisaldab 7 lühilugu, mis on kirjutatud aastatel 1958–1968. Autor ise on öelnud, et leidis just neid kirjutades oma õige tooni, "iroonilise kõrvalpilgu maailmale ja omaenese elule", ja temast sai romaanikirjanik. Lood vaatlevad armastuse ja põlguse, tõe ja vale, olemise ja näimise keerukaid vahekordi.

Altenbergi jutud on alati elulised ning samas peenelt ja üllatavalt puänteeritud. Mõned teemad: “Sõpruse olemus”, “Mida tähendab poeet”, “Silmakirjalikkus”, “Hüsteeria”, “Eluenergiast”, “Rikas-olemise-päev”. Kasutades Altenbergi enese sõnu, saab näha “lahinguid inimese intellekti ja südame vahel, eelarvamuse ja arvamuse, kaugvaate ja lähivaate vahel”. Hõrk ja vaimukas raamat. Aktuaalne ka tänapäeval. - Marko Mägi

Taani romantismi kuldajastu kirjanik (1782–1848), keda kirjutama ajendasid peamiselt rahapuudus ja õnnetu abielu. Elukutselt küll vaimulik, oli Blicher ka talunik, humanist ja tulihingeline patrioot, keda lihtrahvas kõrgemalt hindas kui kirjandusringkonnad.

„Hämariku melanhoolia” on romaan novellides. See jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermench: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste Teater” ja oma ilmumisjärge ootav romaan „Hella tähe all”. Tervikteos moodustub aastatel 2014–2021 valminud pikematest ja lühematest lugudest, mis viivad lugeja Brüsselisse ja Haapsallu, Pariisi ja Hamburgi, Kalamajja ja pedasse, suurlinna suminasse ja pargialleede vaikusse, tutvustavad minategelase kaasteelisi, veavad diipidesse keskusteludesse ja jaburatesse olukordadesse.

Imre Siili veidi nukravõitu alatooniga novellides ja juttudes on siiski idanemas ka suure eluõnne igatsusi ning leidub üksjagu muhedat huumoritki. Esimeses osas tõusevad esiplaanile mehed, kes on oma elus pidanud kogema mitmeid pettumusi, kuid ei taha õnneotsingutest ikkagi loobuda ega usu, nagu võiks nende püüdlustele olla seatud mingeid piire. Teise osasse on koondatud viis humoristlikku laadi lugu, mis puudutavad mõnda üsna elulist probleemigi. Kolmanda osa pikemates jutustustes aga keskendutakse eeskätt armuasjadele, seda nii kahetsevas tagasivaates kui ka paljutõotavas perspektiivis.

Martin Alguse novellikogu koosneb kümnest loost, mille tegevus toimub peateedest kõrvale jääval tagamaal. See on üks omamoodi rännak läbi saja-aastase perioodi kuni tänapäevani, kus iga lugu leiab aset meile olulisel ajahetkel, aga seda kõike tagamaa varjulistes nurkades, kuhu suured ajaloosündmused ulatuvad vaid kauge kajana kusagil voorte taga.

Esiplaanil on inimene ja loodus. Suvepäikeses või pakases kükitavates majakestes, külades, põldudel ja metsadeski sünnib ootamatuid kohtumisi ja kokkupõrkeid, tundmusi ja äratundmisi. Tagamaa lopsakas rahus väreleb midagi ürgset ja salapärast, mille taustal joonistub välja inimloomus oma armetus või ülevas, koomilises või traagilises ebatäiuses – ja olgu see loomus lõpuks milline tahes, see paneb igal juhul kaasa elama.

Tagamaa lood viivad meid muuhulgas kolmekümne kuuenda aasta suvesse, Teise Maailmasõja keerisesse, stalinlike repressioonide keskele, kolhoosiaega, olümpiaaega, taasiseseisvumise metsikusse varakapitalismi ja mujalegi. Mõned motiivid ja tegevuskohad lasevad erinevate juttude taga aimata ühte suuremat ja sidusamat paika, milleks vast ongi meie maa ja meie aeg.

Teno Rebane. Asjad
Ergo Vari. Kui lendur on lüürilises meeleolus
Rannar Susi. Komorra rahvas
Mergel Päeva. Läbi
Malle Malm. 1. september
Lenno Sepp. Rahu nõrgub lumistelt puuokstelt
Rannar Susi. Sinu tütar Hele
Rannar Susi. Esimesed jaanuarid
Valev Hundimägi. Lähedus

EESTI NOVELL 2025 on sarja kaheksas raamat, mis tuletab meelde, et elu on absurdselt liigutav. Mõnikord leiad täpse kruvi, teinekord logiseva elu. Mis on ühist nähtamatul mehel müstilise ehitamistungi ja taevase elektrikuga? Või prill-lauaseiklustel mänguloomade turismi ja äärelinnatüdrukutega? Kõik leiavad oma koha värskes novellikogumikus koos teiste täiesti inimlike tegelaste ja kummaliste juhtumitega, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Hoolikalt valitud novellid on nagu Eestimaa suvi - kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa. Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Nende hulgas on ka sajandivanune novell ja kõige uuemad Tuglase preemia võidulood.

 

Sisukord:

• Kaks küsimust koostajatele. Öisel rikkel / Ave Taavet
• Registratuur 10 / Mari-Liis Müürsepp
• Kangelase võimalus / Jan Kaus
• Vaikusesse / Brigitta Davidjants
• Kesköökülm / Triinu Kree
• Laviin / Urmas Vadi
• Kusagil Californias / Reeli Reinaus
• Deleuze'i maja / Mehis Heinsaar
• Maasikakuu jt tekste / Helena Aadli
• Tõmban! / Elo Viiding
• Inimese tegus aeg / Siim Nestor
• Poistega ei mängi / Aliis Aalmann
• Kangelase hommik / Ilja Prozorov ; vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
• Kuidas saada heaks / Meiu Münt
• Kuuendal suvel / Juhan Jaik

Kogumikku "Kassid" on koondatud kõik Doris Lessingi lood kassidest. Loomad on olnud Lessingi elus kogu aeg olemas ja oma kokkupuudetest kassidega on ta kirjutanud palju, meenutades nii farmikasse Rodeesias kui ka Londoni linnakasse. Nagu Lessingile omane, kirjutab ta loomadega kooselu igapäevaseikadest täpselt, liigutavalt ja ilma sentimentaalsuseta. Iga kass eristub omaette isiksusena, olgu siis tegu edeva ja hellitatud halli iludusega, vähki põdeva El Magnificoga või ellujäämiskunsti valdava Rufusega.

Raamatus on fantastilised tähelepanekud kasside kohta, kassi käitumise mõtestamine, kirjeldamine. Selleks on vaja (kvaliteet)aega, et oma lemmikutega kaasa kulgeda ja hoolivat meelt, et see kõik kirja panna.

Sisu:

• "Kreutzeri sonaat"
  
• "Saatan"
  
• "Françoise"
  
• "Läheb kalliks. Sündinud lugu"
  
• "Kellel on õigus?"
  
• "Peremees ja sulane"
  
• "Isa Sergius"
  
• "Kaks eri versiooni puukoorest katusega taru ajaloost"
  
• "Võltsitud kupong"

Sisu:

• "Rünnak.Volontääri jutustus"
  
• "Metsaraiumine. Junkru jutustus"
  
• "Kaukaasia-mälestustest. Degradeeritu"
  
• "Markööri märkmed. Jutustus"
  
• "Sevastoopol detsembrikuus"
  
• "Sevastoopol mais"
  
• "Sevastoopol 1855. aasta augustis"
  
• "Laul lahingust Mustal jõel 4. augustil 1855. aastal"
  
• "Tuisk. Jutustus"
  
• "Kaks husaari. Jutustus"
  
• "Mõisniku hommik"

Sisu:

• "Vürst D. Nehljudovi märkmikust. Luzern"
  
• "Albert"
  
• "Kolm surma"
  
• "Perekonna õnn"
  
• "Kasakad. Kaukaasia jutustus"
  
• "Polikuška"
  
• "Idüll. Ära mängi tulega, saad kõrvetada"
  
• "Tihhon ja Malanja"
  
• "Holstomer"
  
• "Dekabristid"

Sisu:

• "Abikaasa"
  
• "Anna kaelas"
  
• "Ariadne"
  
• "Maja ärklitoaga"
  
• "Minu elu"
• "Talumehed"
  
• "Petšeneeg"
  
• "Kodupaigas"
  
• "Küüdivankris"
  
• "Inimene vutlaris"
  
• "Karusmarjad"
  
• "Armastusest"
  
• "Jonõtš"
  
• "Juhtum praktikast"
  
• "Südameke"
  
• "Uus suvila"
  
• "Ametiasjus"
  
• "Daam koerakesega"
  
• "Jõulu ajal"
  
• "Orus"
  
• "Pruut"

Sisu:

• "Minu naine"
  
• "Hüpik"
  
• "Pärast teatrit"
  
• "Katkend"
  
• "Ühe äriettevõtte ajalugu"
  
• "Pagenduses"
  
• "Kala armastus"
  
• "Naabrid"
  
• "Palat nr. 6"
  
• "Hirm"
  
• "Tundmatu mehe jutustus"
  
• "Volodja suur ja Volodja väike"
  
• "Must munk"
  
• "Naiste riik"
  
• "Rotschildi viiul"
  
• "Üliõpilane"
  
• "Kirjanduse õpetaja"
  
• "Mõisas"
  
• "Vanemaedniku jutustus"
  
• "Kolm aastat"

Sisu:

• "Suudlus"
  
• "Poisikesed"
  
• "Kaštanka"
  
• "Preili N. N. jutustus"
  
• "Pealkirjata"
  
• "Magada tahaks"
  
• "Stepp"
  
• "Ebameeldivus"
  
• "Tuled"
  
• "Kaunitarid"
  
• "Nimepäev"
  
• "Haigushoog"
  
• "Kingsepp ja paharet"
  
• "Kihlvedu"
  
• "Igav lugu"
  
• "Gussev"
  
• "Naised"
  
• "Duell"

Kogumikus on 75 novelli ja lühijuttu. 

Vene keelest tõlkinud Väino Linask, Friedebert Tuglas ja Paul Viires, kujundanud Silvia Liiberg.

 

Kogumikus on 94 novelli ning lühijuttu.

Sisu:
– Pühadeaegne kohustus. Tõlkinud V. Linask
– Kaptenimunder. Tõlkinud V. Linask
– Aadlimarssali abikaasa juures. Tõlkinud P. Viires
– Elav kronoloogia. Tõlkinud V. Linask
– Inimese kõnelus koeraga. Tõlkinud M. Nurmik
– Saunas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ühed head mõlemad. Tõlkinud V. Linask
– Lootusetu. Tõlkinud V. Linask
– Sekeldus. Tõlkinud V. Linask
– Elu on ilus. Tõlkinud M. Nurmik
– Viimane mohikaanlane. Tõlkinud P. Viires
– Numbritubades. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Diplomaat. Tõlkinud V. Linask
– Kulakupesa. Tõlkinud V. Linask
– Aukraad tühistatud. Tõlkinud P. Viires
– Rahatasku. Tõlkinud V. Linask
– Saapad. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Närvid. Tõlkinud P. Viires
– Suvitajad. Tõlkinud V. Linask
– Redelit mööda ülespoole. Tõlkinud V. Linask
– Intelligentne tümikas. Tõlkinud V. Linask
– Ühe idealisti mälestusi. Tõlkinud M. Nurmik
– Simulandid. Tõlkinud V. Linask
– Luts. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Apteegis. Tõlkinud V. Linask
– Hobuse nimi. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ei ole saatusest määratud. Tõlkinud V. Linask
– Eksinud. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Jääger. Tõlkinud V. Linask
– Roimar. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Külaline. Tõlkinud V. Linask
– Hobu ja värisev emahirv. Tõlkinud P. Viires
– Lullilööjad. Tõlkinud P. Viires
– Perekonnaisa. Tõlkinud V. Linask
– Külavanem. Tõlkinud V. Linask
– Surnukeha. Tõlkinud V. Linask
– Naissoo õnn. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Köögitüdruk abiellub. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Müür. Tõlkinud V. Linask
– Pärast tuluõhtut. Tõlkinud V. Linask
– Üldharidus. Tõlkinud V. Linask
– Unter Prišibejev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Kaks lehemeest. Tõlkinud M. Nurmik
– Võõrsil. Tõlkinud V. Linask
– Uneuim. Tõlkinud V. Linask
– Joomatõve arstimine. Tõlkinud M. Nurmik
– Kontrabass ja flööt. Tõlkinud V. Linask
– Niinake. Tõlkinud V. Linask
– Kallis koer. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Üle soolas. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Ilma kohata. Tõlkinud P. Viires
– Vanadus. Tõlkinud V. Linask
– Mure. Tõlkinud V. Linask
– On aga rahvas. Tõlkinud V. Linask
– Kalts. Tõlkinud V. Linask
– Püha lihtsameelsus. Tõlkinud P. Viires
– Naaskel kotis. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Küünik. Tõlkinud V. Linask
– Mari d´elle. Tõlkinud P. Viires
– Antreprenöör diivani all. Tõlkinud V. Linask
– Unenägu. Tõlkinud V. Linask
– Peegel. Tõlkinud V. Linask
– Öö kalmistul. Tõlkinud P. Viires
– Äpardus. Tõlkinud V. Linask
– Debüüt. Tõlkinud P. Viires
– Lastepere. Tõlkinud E. Murdmaa
– Avastus. Tõlkinud P. Viires
– Hingevaev. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Öö enne kohut. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Segadus. Tõlkinud V. Linask
– Joobnu vestlus kaine kuradiga. Tõlkinud P. Viires
– Näitleja hukk. Tõlkinud V. Linask
– Rumal prantslane. Tõlkinud V. Linask
– Anjuta. Tõlkinud V. Linask
– Ivan Matveitš. Tõlkinud V. Linask
– Nõid. Tõlkinud V. Linask
– Mürk. Tõlkinud V. Linask
– Lõputa jutustus. Tõlkinud P. Viires
– Nali. Tõlkinud V. Linask
– Agafja. Tõlkinud V. Linask
– Hunt. Tõlkinud V. Linask
– Kevadel. Tõlkinud V. Linask
– Košmaar. Tõlkinud V. Linask
– Griša. Tõlkinud V. Linask
– Armastus. Tõlkinud V. Linask
– Daamid. Tõlkinud V. Linask
– Tugevad elamused. Tõlkinud V. Linask
– Tuttav mees. Tõlkinud V. Linask
– Õnnepojuke. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Salanõunik. Tõlkinud V. Linask
– Päev maal. Tõlkinud Fr. Tuglas
– Pansionis. Tõlkinud V. Linask
– Suvitamas. Tõlkinud V. Linask
– Ajaviiteks. Tõlkinud V. Linask
– Märkused

Prantsuse XIX sajandi kirjanduse põhihoovuseks oli realistlik proosa. Selle esimeseks laineks oli Stendhali ja Balzaci looming, mis kuulub sajandi esimesse poolde.

Guy De Maupassant (1850–1893) omakorda oleks eluaastate poolest võinud olla Flaubert’i poeg ja mõnede arvates tõepoolest oligi. Guy de Maupassant’i looming langeb umbes samasse aega kui Zola oma, kuid naturalist Zola on mees, kes seisab omaette. Teda vaevalt saab Flaubert’i kirjanduslikuks järglaseks pidada ja selleks ei tahtnud teda ka mingil tingimusel pidada "Madame Bovary" autor ise.

Teine lugu on Maupassant’iga, kes sai kirjanduslikku juhatustki otse Flaubert’ilt endalt. Ehkki Maupassant’il oli tihedat ja sõbralikku läbikäimist ka Zolaga, tuleb just temas näha prantsuse klassikalise realismi traditsioonide kõige vormikindlamat jätkajat kolmandas põlves.

Maupassant oli Flaubert’iga ühe kandi mees. Temagi pärineb Normandiast. Flaubert oli laialt tuntud, austatud ja jõuka kirurgi poeg, Maupassant küll seisuse poolest aadlik, aga vaesevõitu, seega ühiskondliku positsiooni poolest seisid perekonnad enam-vähem ühel pulgal, nende vahel oli kodust suhtlemistki.

Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi.

Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli:

• "Preili Fifi"
• "Surmamõistetu"
• "Miss Harriet"
• "Preili Perle"
• "Simoni isa"
• "Isa Milon"
• "Kuuvalgus"
• "Ehe"
• "Minu onu Jules"
• "Ristsed"
• "Rasvarull"
• "Kaks sõpra"
• "Pierrot"
• "Ratsa"
• "Väike vaat"
• "Õnn"
• "Nööpnõelad"
• "Surnu"
• "Horla"

Oma novellikogus kujutab autor eilse tänapäeva linlaste, põhiliselt oma eakaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid.

Sisu:

• "Mr. Dikshit"
• "Isamaa linn"
• "Saatus"
• "Õhtupoolik tsiviliseeritud maailmas"
• "Aastatuhande lõpp"
• "Räägivad ja kohtuvad"
• "Võõrsil"
• "Õhtune Paul"
• "Valguse impeerium"
• "Kirjandus"
• "Igavene suvi"
• "Sõber"