Novellid ja jutustused

Sisukord:

Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"

August Mälk – "Meeste vahel"

August Mälk – "Kaugesõitja naine"

Eduard Männik – "Härraspäev"

August Jakobson – "Tuleviku nimel"

Eduard Männik – "Laeva tee"

Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"

Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"

Ülo Tuulik – "Öö"

Juhan Smuul – "Ookeani pale"

Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"

Üle 80 romaani on mahutatud nende 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud. 

"Lorem ipsum dolor..." on mudeltekst, mida kasutatakse kujunduses ja trükitööstuses juba alates XVI sajandist, mil tundmatu trükkal võttis trükinäidise tegemiseks pealtnäha suvalise teksti.

"Lorem ipsum..." ei ole lihtsalt suvaline tekst. Ta pärineb Cicero raamatust "De finibus bonorum et malorum" aastast 45 eKr. ("Hüvede ja pahede piiridest"). See on uurimus eetikateooriast, mis oli renessansi ajal väga populaarne.

"Lorem ipsum..." teksti taustal on katked "kirjutamata romaanidest".

Ajakirjanikus autori esimene raamat. Mitmed jutud on kirjutatud kõrgkoolielu teemadel; neis on tunnetatav autori igapäevatööst johtuv publitsistlikkus.

Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.

Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.

Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.

Käesolev valimik india kirjanike jutustusi tutvustab eesti lugejaile kaheksat india rahvuskirjanduse ja urdu keeles loodud teoseid, tuues muuhulgas välja ka Lõuna-India kirjanike loomingut, mis on meil siiani vähe tuntud.

Kogumikus on esitatud 28 jutustust tänapäeva autoritelt, kellest nelja (H. A. Abbasi, B. Bhattatšarija, I. Džalisi, Jašpali) teoseid on eestikeelses perioodikas varem avaldatud. India kirjanike teoseid, kelle loomingust on ilmunud eesti keeles iseseisvaid raamatuid, ja india kirjanduse klassikute loomingut ei ole kogumikku võetud.

Valiku kronoloogilised piirid haaravad peamiselt Teise maailmasõja järgset loomingut.

Valimik ungari kaasaegseid novelle ja jutustusi

Vene rahva vanade kangelaslugude kogumik. 

Venelastel on kuni XX sajandini säilinud rohkesti eepilisi rahvalaule. Venemaal kuuluvad nende hulka bõliinad ja ajaloolaulud, kusjuures bõliinad – erinevalt ajaloolauludest – on enamasti ebaajaloolised ning sisaldavad rohkesti fantaasiat ja hüperboole.

Sisu:

• Ilja Muromets,
• Dobrõnja Nikititš ja Aljoša Popovitš,
• Teisi Kiievi vägilasi,
• Novgorodi vägilasi,
• Ajaloolisi laule ja uuemaid bõliinasid. 

Sisu:

• Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost;
• Tirooli naljad 1948;
• Kranich!;
• Krakow;
• Igavesti surev talu;
• Kala kättemaks;
• Must mootorrattur;
• Ratsa üle Bodeni järve;
• Stseene näidendist "Good bye, baby";
• Via regia;
• Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

Tuntud lastekirjaniku teine lühiproosakogu täiskasvanuile sisaldab paarkümmend novelli-novelletti ning lühinäidendit, mille kõigi sisuks on inimnatuuri kummalisus, naljakus ja nukrus, selle pidev kõhklev liikumine teise, endast erineva inimhinge poole.

Lühijuttude raamatul "Kingitus" on teatud sarnasus ta esikromaani pealkirja "Südame rahu" taha peidetud sümboolikaga. Neis valitseb nii südamlik hääletoon kui ka rahu, sageli rõõm ümbritsevast maailmast, mida need lühilood kujutavad, mida autori terav silm on kinni püüdnud, ta vilunud ning osav käsi kirja pannud. Kaugelt rohkem kui pooles sajas loos manab autor meie silme ette maailma särava ning huvitavana. 

Sisu:

• "Konne elu"
• "Naeratused"
• "Eesti keel"
• "Otsijad"
• "Enesetapu algus"
• "Odaviskaja"
• "Kirjavahetus klassikuga"
• "Taaskohtumine Punapardiga"
• "Tiik"
• "Tempel"
• "Kaevus"
• "Kasuisa"
• "Jõulujutt"
• "Kannataja"
• "Purjus ja ilma peata"
• "Maastikul"
• "Katsumus"
• "Tornimees"
• "Kuulaja"
• "Kolm sigarit"
• "Üks tund Toledos"
• "Austraalia visioonid"
• "Rootsi etüüdid"
• "Soome meeleolud"

Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse.

Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel oli tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nende sündimisest surmadeni. Teose pealkiri viitab Viljandi maapastoraadile aastatel 1908–1944. Kujutatud on Viljandi koguduse õpetaja mälestusi elust enne teist maailmasõda ja hiljem sõja puhkemise ajal. Raamatu lõpus on toodud ka viimane jutlus Viljandis 10. septembril 1944. aastal enne suure sõja lahingute jõudmist linnakesse. 

Autori kolmandat proosakogu ühendab kooskõlaline side maailmaga, lahtiolek loodusele ja kohatine humoristlik kaasheli.

Sisu: 

• "Kuumalaine"
• "Emajõe passioon"
• "Valguse vahemehed"
• "Kolm harjutust eeslitest"
• "Gregeriiad"
• "Me"

Valimik lühiproosat.

Sisu:

• "Vurriluu"
• "Ohtlik haigus"
• "Rõõmunäljane"
• "Vastsündinu"
• "Nilks"
• "Tuhk"
• "Noor kuu"
• "Õpetlik intervjuu"
• "Suur eesmärk"
• "Raske mälestus"

Karel Čapek oli nimekas tšehhi kirjanik (1890-1938). Raamatus on tema valitud järgmised teosed:

• "Inglise kirjad"
• "Sõda salamandritega"
• "Valge taud"
• "Ema"
• "Karel Čapek"

Sisu: 

• "Lähe"
• "Kontrolltöö"
• "Pilt"
• "Tagantjärele"
• "Kong"
• "Tulede vahel"
• "Turv"
• "Raha"
• "Masin"
• "Valge kass"
• "Kaevandus"
• "Lend"
• "Kool"
• "Freudistide võim"
• "Mõte"
• "Häbi"
• "Vesi"
• "Krahvitar"
• "Tema"
• "Valge linn"
• "Reis"
• "Näitemäng"
• "Matus"
• "Elu"
• "Hetk"

Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881–1942) looming on jäägitult kirglik ning veenev, sest seda kannab humanism ja tugev sõjavastane meeleolu. Kogumikku on valitud kirjaniku novellide paremik.

Sisu:

• "Kasvatajanna"
• "Kõrvetav saladus"
• "Hirm"
• "Amokijooksja"
• "Kiri tundmatult"
• "Kakskümmend neli tundi ühe naise elust"
• "Kuupaiste põik"
• "Nähtamatu kollektsioon"
• "Raamatu-Mendel"
• "Leporella"
• "Malenovell"
• "Waterloo maailmahetk"
• "Mariendbadi eleegia"
• "Euroopast väsinu"
• "Võitlus maailma pärast"

1936. aasta Noor-Eesti väljaande faksiimile, mille novellid on inspiratsiooni saanud Saaremaa läänerannalt. Teost on peetud parimaks rannaelu kujutaks eesti kirjanduses ning seda loetakse ilmselt senikaua, kui Eestimaal lapsed koolis käivad. 

Sisu:

• "Meeste vahel"
• "Mere annid"
• "Aegunud õnn"
• "Elamise rahu"
• "Randlase surm"

"Tuuleviiuli" novellid on tervenisti keskendunud romantilisele armastusele, mis on ahvatlenud kirjanikku kasutama märksa lüürilisemat impressionistlikku stiili. Lisaks on taustal kujutatud kevadet, kuud, merd, luigelaulu, konnakrooksumist ja unistusi...

Rumori armastusnovellid ei ole kirjutatud puritaanliku sulega, pigem julge ja realistliku visualiteediga, tilgutades sarkasmi ja kriitilist muiet erootilise unustuse järel, kui kaine mõistus maalib õnnetust armastajast pajatsi. 

Sisu:

• "Kaks nimetut laulu"
• "Sving"
• "Meeter riiet tüdrukule"
• "Tundeline teekond Tartust Vilniusse"
• "Raport"
• "Piletid ja kavalehed"
• "Idee omanikud"
• "Federation Proceedings"
• "Ordinaator"
• "Kaemus"
• "Portree"
• "Kättemaks"
• "Isale"
• "Jutt"
• "Etüüd"
• "Pan Pavlicek ja teised"
• "Vägistaja"
• "Morton"
• "Treskold"
• "Dialoogi kolm surma"
• "Laenatud flööt"
• "Proosa"

„Muutlik vikerkaar“ on Friedebert Tuglase päevikuvormis teos, kus autor põimib tähelepanekuid, mõtisklusi ja isiklikke kogemusi. Tekstid liiguvad ajas ja ruumis, puudutades nii kirjanduse kui ka elu nähtusi, vaadeldes maailma läbi isikliku ja samas üldistava pilgu. Tuglas käsitleb inimese sisemaailma, loomeprotsessi ja tõe ning kujutluse vahekorda, tuues päevikumärkmete kaudu esile mõtete muutlikkuse ja hetkemeeleolude rolli. Kirjutatu ei järgi kindlat sündmuste jada, vaid lähtub vabast seosest ja tunnetusest.

Teoses põimuvad argised tähelepanekud kultuurilooliste ja filosoofiliste arutlustega. Tuglas vaatleb elu väikese vahemaa tagant, püüdes jäädvustada seda, mis sageli jääb pealispinna alla. „Muutlik vikerkaar“ annab võimaluse jälgida, kuidas autor mõtestab oma aega, isiklikke kogemusi ja loomingulisi otsinguid. Tekst on üles ehitatud rahulikus tempos, kus tähtsal kohal on meeleolud ja mõttearendused, mis avavad lugejale autori sisemaailma ja tema vaadet ümbritsevale.

Kogumiku "Kui ma alles noor veel olin" jutud loovad pildi rannaküladest pärit inimeste elust ja käekäigust kodupaigas ning kaugematel teedel. Teose ajapiirid jäävad XX sajandi alguse ja 1944. aasta sügise vahele.

Sisu:

• "Lapsepöli"
• "Kui ma alles noor veel olin"
• "Kooliraha teenimas"
• "Tules kumava taeva all"
• "Proovitund" 

André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.

Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.

Sisu:

• "Meenutuseks lugejale"
• "Maja"
• "Käokell"
• "Peleriin"
• "Kaitseingel"
• "Kirjad"
• "Ainult klaverile"
• "Vangi tagasitulek"
• "Thanatos Palace Hotell"
• "Postkaart"
• "Tere õhtust, mu kallis"
• "Kolmapäevased kannikesed"
• "Sa oled suur kunstnik"
• "Ariadne, mu õekene hea"
• "Kulla needus"
• "Ühe karjääri lugu"
• "Testament"
• "Meistri sünd"
• "Lahkumine"
• "Inimeste elu"
• "Vestluskunstist"

Sisukord:

• 
  -Paks ja peenike
  -Kirurgia
  -Mask
  -Lastepere
  -Jooksik
  -Magada tahaks
  -Kirjanduse õpetaja
  -Maja ärklitoaga
  -Talumehed
  -Südameke

David Herbert Lawrence, inglise modernismi klassik, sündis 1885. aastal Nottinghami krahvkonna söekaevanduste piirkonnas Eastwoodis kaevuri ja kooliõpetajanna perekonnas. Lapsepõlves põetud kopsupõletik pani aluse hiljem teda piinanud tuberkuloosile, millesse ta 1930. aastal Prantsusmaal ka suri. Raskustega võideldes omandas Lawrence hariduse ja töötas lühikest aega kooliõpetajana Nottinghamis, kus kohtus sakslanna Frieda Weekleyga, kellest sai ta eluaegne kaaslane kõigil rahututel rännakutel Euroopas, Tseilonil, Austraalias, Mehhikos ja USA-s. Ta oli ülimalt viljakas kirjamees, 25 aasta vältel ilmus tema sulest hulgaliselt luulet, romaane, lühijutte, näidendeid, lisaks esseid ja kirjanduskriitikat.

Siinses valimikus on esindatud mitmed olulisemad Lawrence'i teemad, nagu kaevuriasula elu ja lämbumissurm ("Krüsanteemide aroom"), seoseid viimasega kohtame ka Saksamaal hargnevas armastusloos "Maine kütke". Suhteid iseenda ja maailmaga püüab klaarida tumemeelne "Mees, kes armastas saari". Kuid võime teha tutvust ka meil vähem tuntud humoristliku Lawrence'iga, kes ilmutab end juttudes "Asjad" ja "Sinised mokassiinid".

Valik novelle ja miniatuure.

Sisu:

• "Päikesepaiste krobelistel kuusetüvedel" (24 alapealkirja)
• "Lask preerias" (17 alapealkirja)
  
• "Talvelaul" (4 alapealkirja)
  
• "Puud, mis virvendavad lindude laulust" (32 alapealkirja)
  
• "Kalduvused" (7 alapealkirja)

Raamatu mõlemas jutustuses toimub tegevus meie päevil. Tegelasteks on noored inimesed, kes omaenese elus hakkavad kohtama mõisteid: eetika ja karjäär, eetika ja äri, kutsumus, armastus, surm. Abstraktsed väljendid muutuvad tegelikkuseks, nende eest ei pääse kusagile, ning igaüks on sunnitud varem või hiljem tegema valiku.

Oma novellikogus kujutab autor eilse tänapäeva linlaste, põhiliselt oma eakaaslaste elu, suhtumisi, mõtte- ja tundemaailma. Novellide valdavalt iroonilisse hoiakusse põimuvad lüürilised toonid.

Sisu:

• "Mr. Dikshit"
• "Isamaa linn"
• "Saatus"
• "Õhtupoolik tsiviliseeritud maailmas"
• "Aastatuhande lõpp"
• "Räägivad ja kohtuvad"
• "Võõrsil"
• "Õhtune Paul"
• "Valguse impeerium"
• "Kirjandus"
• "Igavene suvi"
• "Sõber"

Prantsuse XIX sajandi kirjanduse põhihoovuseks oli realistlik proosa. Selle esimeseks laineks oli Stendhali ja Balzaci looming, mis kuulub sajandi esimesse poolde.

Guy De Maupassant (1850–1893) omakorda oleks eluaastate poolest võinud olla Flaubert’i poeg ja mõnede arvates tõepoolest oligi. Guy de Maupassant’i looming langeb umbes samasse aega kui Zola oma, kuid naturalist Zola on mees, kes seisab omaette. Teda vaevalt saab Flaubert’i kirjanduslikuks järglaseks pidada ja selleks ei tahtnud teda ka mingil tingimusel pidada "Madame Bovary" autor ise.

Teine lugu on Maupassant’iga, kes sai kirjanduslikku juhatustki otse Flaubert’ilt endalt. Ehkki Maupassant’il oli tihedat ja sõbralikku läbikäimist ka Zolaga, tuleb just temas näha prantsuse klassikalise realismi traditsioonide kõige vormikindlamat jätkajat kolmandas põlves.

Maupassant oli Flaubert’iga ühe kandi mees. Temagi pärineb Normandiast. Flaubert oli laialt tuntud, austatud ja jõuka kirurgi poeg, Maupassant küll seisuse poolest aadlik, aga vaesevõitu, seega ühiskondliku positsiooni poolest seisid perekonnad enam-vähem ühel pulgal, nende vahel oli kodust suhtlemistki.

Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi.

Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli:

• "Preili Fifi"
• "Surmamõistetu"
• "Miss Harriet"
• "Preili Perle"
• "Simoni isa"
• "Isa Milon"
• "Kuuvalgus"
• "Ehe"
• "Minu onu Jules"
• "Ristsed"
• "Rasvarull"
• "Kaks sõpra"
• "Pierrot"
• "Ratsa"
• "Väike vaat"
• "Õnn"
• "Nööpnõelad"
• "Surnu"
• "Horla"

Teno Rebane. Asjad
Ergo Vari. Kui lendur on lüürilises meeleolus
Rannar Susi. Komorra rahvas
Mergel Päeva. Läbi
Malle Malm. 1. september
Lenno Sepp. Rahu nõrgub lumistelt puuokstelt
Rannar Susi. Sinu tütar Hele
Rannar Susi. Esimesed jaanuarid
Valev Hundimägi. Lähedus

Taani romantismi kuldajastu kirjanik (1782–1848), keda kirjutama ajendasid peamiselt rahapuudus ja õnnetu abielu. Elukutselt küll vaimulik, oli Blicher ka talunik, humanist ja tulihingeline patrioot, keda lihtrahvas kõrgemalt hindas kui kirjandusringkonnad.

Altenbergi jutud on alati elulised ning samas peenelt ja üllatavalt puänteeritud. Mõned teemad: “Sõpruse olemus”, “Mida tähendab poeet”, “Silmakirjalikkus”, “Hüsteeria”, “Eluenergiast”, “Rikas-olemise-päev”. Kasutades Altenbergi enese sõnu, saab näha “lahinguid inimese intellekti ja südame vahel, eelarvamuse ja arvamuse, kaugvaate ja lähivaate vahel”. Hõrk ja vaimukas raamat. Aktuaalne ka tänapäeval. - Marko Mägi

Raamat sisaldab kaks jutustust Lev Tolstoi "Kogutud teoste" 2. köitest (Eesti Riiklik Kirjastus 1955). "Rünnak" on kirjaniku esimene sõjateemaline teos ja see on kirja pandud Kaukaasias 1852. a vahetute muljete järgi. Jutustuse "Metsaraiumine" aine sai Tolstoi 1853. a, kui ta võttis osa Kaukaasia korpuse operatsioonidest, kes sõjategevuse plaani kohaselt tegeles Tšetšnjas metsade maharaiumisega.

"Nende kaante vahele panin ma kokku kolm lugu, mis on kirjutatud aastail 1950-1960 ja mida ühendab seik, et nad on uskumatud ja et nende tegevus toimub ammustel aegadel ning kujuteldavates riikides."

Uue numbri esimene osa sisaldab üle kolmekümne kirjandusloolise pisiveste, mis annavad huvitava lühipiltide rea meie kirjanduslikust minevikust. Nagu rahvakirjanik vihiku saatesõnas mainib, on need märkmed ilma kindlama kavata vormi võtnud aastakümnete jooksul, ning seetõttu on nende ainestik üsnagi mitmekesine. Kuid sellised, kunagised teisväärtusega faktid, aegade jooksul varju jäänud tõsised või lõbusad pisidetailid iseloomustavad vahel intiimsemaltki aega kui ülevaatlikkust taotlev ajalugu ise. - Raamatu teises osas "Tarapita" luukambrist" antud kimp glosse on avaldatud tahtest vahenditult reageerida ühe lühema ajajärgu ühiskondlikele ja kirjanduslikele kõõrdnähtustele.

Mälestuspilte ja lugusid kunstniku ja kirjaniku Jaan Vahtra (1882-1947) lapsepõlve- ja noorusmaalt.

Debütandi juttude närviline tegelaskond on kirju. Iseenda ja stagnatsiooniga vastuolus olles põletatakse oma liha vaimu nimel. Erilise vaatluse all on isikut deformeerivast ühiskonnast üksindusse eralduv tüüp, kes otsib hingerohtu kunstist ja ööst.

Novellide kogumik, mis sisaldab järgmised lood:

• Kaev ja pendel
• William Wilson
• Usheri maja langus
• Tulihobu
• Amontiljaado-vaat
• Must kass
• Varastet kiri
• Kuningas Katk
• Punase Surma mask
• Laskumine Maelströmi.

• Kõikemäletav Funes
• Mõõgaarm
• Reeturi ja kangelase teemal
• Surm ja kompass
• Salaime
• Kolm versiooni Juudast
• Lõpp
• Fööniksi usulahk
• Lõuna

Maailmakuulsa Tšehhi-juudi kirjaniku lühilugude kogumik.

Sisaldab järgmisi lugusid:

• Otsus
• Karistuskoloonias
• Unenägu
• Külakoolmeister
• Ämbriratsur
• Värd
• Maa-arst
• Öösel
• Mõrv
• Jahimees Gracchus
• Hoop vastu õueväravat
• Prometheus
• Tõde Sancho Panza kohta
• Vurrkann
• Lauljatar Josefine ehk Hiirerahvas