Novellid ja jutustused

Valimik lühiproosat. Sisukord: Vurriluu Ohtlik haigus Rõõmunäljane Vastsündinu Nilks Tuhk Noor kuu Õpetlik intervjuu Suur eesmärk Raske mälestus

Jaan Lattiku (1878-1967) juturaamatuid on nimetatud tüübilt memuaarseks visandi-kirjanduseks. Kõige kuulsam on olnud jutukogu "Meie noored" (1907). Lattiku stiili visandlikkus saab alguse vist sellest, et Lattik oli eelkõige sõnaosav jutupuhuja, kõnemees ning jutlustaja. Kirjutatud lugude memuaariline põhi annab aga igale Lattiku raamatule ka eepilisema kandvuse. Raamatu "Viljandi kirikumõis kõneleb" keskpunktiks on kirik, kirikumõis ja elavaloomuline kirikuõpetaja, kellel tuhat tegemist ümbritsevate inimestega nonde sündimisest surmadeni. Hando Runnel

Valimik vene rahva vanu kangelaslugusid

Avameelse, kirgliku sulega kirjeldab Karin Saarsen inimeste hingeliste ja erootiliste probleemide keerdkäike. Autori kujunemisaastaid on märkinud okupatsioonid, sõda, põgenemised, haavatud ja surnud. Aga julm ümbrus ei suuda kõrvaldada subtiilseid elamusi, millest sageli puhkeb õitsema naise hingesaladuste mõistatuslik lill. Novellikogu lähtepunkt on põletavalt aktuaalne. Tulevikusõja usutavalt esile manatud õudusvisioonide kõrval on autor uuest vaatekohast kirjeldanud Teise maailmasõja lõpuetappi ja «väikeste isandate» võidujoovastuses mängu okupeeritud Saksamaal. Raksatava suletõmbega kirjeldab ta nägemuslikku õpilaste amokijooksu kooliõuel, harutab hergalt õe ja venna tunnete keerdsõlmi muutunud kodulinnas ning laskub emaliku tundelisusega lapsehinge sügavusse.

Sisukord: ¤ Inglise kirjad ¤ Sõda salamandritega ¤ Valge taud ¤ Ema ¤ Karel Čapek ¤

Sisukord: Vanad ja noored ; Kaks paari ja üksainus ; Kumb oli koolmeister? ; Lehekandja nr. 17 ; Viimne raha ; Vastukaja ; Käbe-Kaarel ja tema noor naine ; Mäetaguse vanad ; Tähtis päev ; Tõsi jah! ; Jõulupuu ; Naistevõrgutaja ; Pöialpoiss ; Kärbes, prussakas ja ämblik ; Kaaren ja pojad ; Tõde ; Süütu armastus ; Kuningas ja ööbik ; Ööbik ja lilled ; Armastus ; Laulik ; Kandlemängija ; Poiss ja liblikas ; Kuulus karsklane ; Näkk

Raamatus on kolm jutustust:Dubrovski, Kapteni tütar, Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused

Väga ilusas tekstiilköites raamatus on kolm jutustust: ¤ Dubrovski ¤ Kapteni tütar ¤ Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused

Kogumik Jaigi luulest ja juttudest, mis kokku pandud Kauksi Ülle poolt, võru keelde pandud samuti tema ja Madis Kõivu, Jan Rahmani ning Evar Saare poolt. Koostaja järelsõna.

Tuntud lastekirjaniku teine lühiproosakogu täiskasvanuile sisaldab paarkümmend novelli-novelletti ning lühinäidendi, mille kõigi sisuks on inimnatuuri kummalisus, naljakus ja nukrus, selle pidev kõhklev liikumine teise, endast erineva inimhinge poole.

Arvo Valtoni raamat “Üks tund Toledos” toob lugejani järgmised lood. Konne elu Naeratused Eesti keel Otsijad Enesetapu algus Odaviskaja Kirjavahetus klassikuga Taaskohtumine Punapardiga Tiik Tempel Kaevus Kasuisa Jõulujutt Kannataja Purjus ja ilma peata Maastikul Katsumus Tornimees Kuulaja Kolm sigarit Üks tund Toledos Austraalia visioonid Rootsi etüüdid Soome meeleolud

"Tuuleviiuli" novellid on tervenisti keskendatud romantilisele teemale -- armastusele --, milline aine on ahvatlenud kirjanikku kasutama märksa lüürisemat, impressionnistlikku stiili, pealegi kui taustaks on kevad, kuu, meri, luigelaul, konnakrooksumine ja unistused... Rumori armastusnovellid ei ole kirjutatud puritaanliku sulega, pigem julge ja realistliku visualiteediga, tilgutades sarkasmi ja kriitilist muiet erootilise unustuse järel, kui kaine mõistus maalib õnnetust armastajast pajatsi.

Sõnad kaanelt: "Tuleingel ehk tõetruu jutustus, kus pajatatakse Saatanast, kes särava ingli kujul ilmus mitmel korral ühele neidisele ja ahvatles teda kõiksugu patutegudele, Jumalale vastumeelsest tegelemisest maagia, astroloogia, goetia ja nekromantiaga, kohtupidamisest ühe neidise üle tema aulise Trieri peapiiskopi eesistumisel, aga samuti kohtumistest ja vestlustest rüütli ja kolme doktorikraadiga Nettesheimi Agrippaga ning doktor Faustiga, mille on kirja pannud kõiges selles osaline."

Kogumik Vietnami novelle

Katrin Pautsi esimene novellikogumik sisaldab paari aasta jooksul kogunenud novelle, mida ilmestavad illustraator Eva Pogoretski unenäolised pildid. Et kunstnik ja kirjanik on vanad tuttavad ja elavad samas kandis, on Eva pildid kohati suisa dokumentaalsed. Nendes lühilugudes saab lugeja rännata mööda Tallinna piirkondi, kus autor on ringi luusinud, vaadeldes võõraid inimesi ja hooneid ning mõeldes neile külge sõgedaid, tumedaid, müstilisi või hoopis nostalgilisi-melanhoolseid lugusid. Mõne loo puhul võib kõnelda maagilise realismi elementidest, ehkki autor eelistaks realistlikku maagiat – need ulmadesse põikamised ei mõju tegelikult nii ebatõeliselt, igaüks võib end vahel nii tunda. Iga linnaosa, millest juttu, on markeeritud proosaluule vormis motoga, mis võtab lühidalt kokku asumi iseloomu. Jutukogu läbivaks niidiks on loomeinimese painajad – näiteks igatsus kättesaamatuks jääva kuulsuse ja surematuse järele, mis saab ainult omadega puntrasse viia. Kuna autor on varem kirjutanud ka kriminaalromaane, siis kohtab paljudes lugudes ka midagi kriminaalset, aga krimikirjandusest on asi sedapuhku siiski kaugel. "Tallinna tume" võiks olla nii süngete lugude kogumik kui ka sametiselt maheda õlle bränd ja eks seda ambivalentsi olegi silmas peetud.

Sisukord: Taevaskoja asunik Meri Kangelane partneriga Kuristik Ristisõitjad Tema Kuninglik Kõrgus Peetrus Kuppelvaar Põhjaneitsi

1936.a. Noor-Eesti väljaande faksiimile. Sisaldab novelle: "Meeste vahel", "Mere annid", "Aegunud õnn", "Elamise rahu" ja "Randlase surm". Parim Eesti kirjanduse rannaelu kujutus. Raamat, mida loetakse seni, kui Eestimaal lapsed koolis käivad.

Käesolevasse proosavalimikku on koondatud autori viimaste aastate loomingut.

Katrin Ruusi debüütkogu novellides kohtume abielust väsinud paaridega, mitmete (sh elu)kunstnikega, ehk üldjuhul natuke mökude meeste ja tarmuka(ma)te naistega. Tegelased lähevad lahku ja tulevad kokku, põgenevad saatuse eest, kogevad ootamatuid orgastilisi elamusi, ehitavad sauna, lürbivad latte’t, notivad rotte ja matavad isa. Saab nalja, aga mitte ainult, ning teekonna lõpus ootab väljateenitud puhkus ja big chill. * Milleks visata kellegi asju minema, kui pettumus ja viha on juba möödas. Asjad, mis tuli visata, on juba visatud, riided, mis tuli põletada, on juba põletatud. Ühest särgist on täitsa kahju, see sobis mulle, tegi naiselikumaks, kui ma olen. Sest tegelikult olen ma pigem ikka mees. Või täpsemini öeldes väike eskimo, nagu ka ühel peol oma vanale sõbrale purjus peaga elavalt olin kirjeldanud, peale mida ta järgmisel hommikul saatis mulle sõnumi, et armastab mind. Sõber oli naine, mina olen eskimo. Sisemist eskimot on väga raske varjata. Kui peegleid poleks, siis poleks kahtlustki, kui teisi poleks, oleks asi veel lihtsam. Olen eskimo, kes tatsab ringi ning otsib oma hüljest.

Kakskümmend viis valitud novelli läbi aastakümnete, uues põhjalikus autoriredaktsioonis. Raamatu eessõnas "Millal on raamat valmis?2 on avatud tekstide redigeerimise põhimõtteid. Üheksa novelli, nende hulgas Tuglase novelliauhinnaga tunnustatud "Mr Diksit" ning "Mr Warma ja täiskuu valgus" ilmuvad originaalkujul.

Teine kogu Lõuna-Eesti hõngulist vana head kodutehtud jutukirjandust, autoriteks Rannar Susi, Valdek Seliste, Enno Värv, Aavo Kahr, Teno Rebane, Anne Sepamaa.

Valimik ungari kaasaegseid novelle ja jutustusi

Kogumik jutte.

Tiina ärkab. Ta ei mõista esmalt põrmugi, kus viibib. Ümbrust hõlmab sügav pimedus, keegi hingab kuuldavalt. Õhus tundub ebamäärast hõngu – võõrast ja ometi nii ennetuntud, tuttavlikku. Ihu on nõrk, hing pisarateni hell, kuid kõigest hoolimata uhkab kuski südame kaugemast tagasopist esile tunne, mille nimeks rõõm. Liigutades märkab naine oma sidemes ülakeha ja tunneb vasakus rinnapooles teravat torget, millest kogu ihu tükiks ajaks jääb valusalt hõõguma. Samas meenubki kõik: ta viibib põgenikuna Rootsis ja lamab haiglas, üleeile leidis aset lõikus. Ta vasak rind, see ammune valulaps, oli teinud täispöörde halva poole. Vähk, arvasid “asjatundjad” tuttavad. Vähk, ütles läbivaataja arsti kinnine ilme. Vähk, mõtles ta ise. Vähk nagu ristiemal Eedul, kellel arstid vasaku rinna ära lõikasid, kuid kes sellest hoolimata suri, kuna kurja haiguse juured ulatusid palju kaugemale. “Inte farligt,” kinnitas aga sõbralik õde Inga ta meelemärkusele tulles, ja pühkinud ta näolt sinna valgunud pisarad, kordas veel: “Ni förstar, inte farligt” – Teie mõistate, mitte hädaohtlik, mis pidi tähendama, et ta kehast ei leitud seda kardetud ja kardetavat tõbe. …

Kuulsa ameerika kirjaniku Edgar Allan Poe (1809-1849) fantastiliste ning õudusjuttude kogumik annab hea ülevaate nüüdisaja novelli ja detektiiv- ning ulmekirjanduse ühe rajaja loomingust.

Sisukord:

Berenike

Ligeia

Usheri maja hukk

William Wilson

Langemine Maelströmi

Ovaalne portree

Kaev ja pendel

Reetlik süda

Must kass

Dr. Tõrva ja professor Sule süsteem

Mis juhtus monsieur Valdemariga

Vaat amontilladot

Hüpikkonn

Mõrv Rue Morgue'il

Marie Roget' mõistatus

Näpatud kiri

Kuldmardikas

Ärimees

Hing väljas

Mõni sõna muumiaga

Kommentaare

Edgar Allan Poe orbiidita planeet 

Valimik india novelle

Tänapäeval Lääne-Euroopas ja Ameerikas suure populaarsuse võitnud, praegu Pariisis elav tšehhi kirjanik Milan Kundera (s 1929) etendas tähtsat osa Tšehhoslovakkia 1968. a. sündmustes. Sattunud oma kodumaal põlu alla, oli ta sunnitud sealt lahkuma, tema 1965. a. kirjutatud romaan "Nali" aga kanti seal keelatud kirjanduse nimistusse. "Nali" on mitmekihiline, probleemiderohke teos. Selles kujutatakse elu ja inimesi, kellega saatus on kurja nalja teinud. Ka peategelasel on hukatuslik kalduvus rumalateks naljadeks. See on üheks ajendiks, miks ta ülikoolist välja heidetakse, see vajutab ka pitseri tema suhetele õrnema sooga, kes on hõivanud tema mõttemaailmas üsnagi soliidse koha.

Sisu: Lehekülgi eesti kultuuri ajaloost. Tirooli naljad 1948. Kranich! Krakow. Igavesti surev talu. Kala kättemaks. Must mootorrattur. Ratsa üle Bodeni järve. Stseene näidendist "Good bye, baby". Via regia. Ja kui me surnud ei ole, siis elame praegugi.

Justin Petrone "Misjonäripoos" on tõsieluliste lühilugude kogumik, mis kajastab Eesti elu läbi kohaneva välismaalase silmade. Jutukesed räägivad mobiilidest ja ahiküttest, jobudest ja joodikutest, Eesti verest ja välismaa meestest, hapukurkidest ja tuumatalvest, verivorsti- ja süldinaljadest, kuulsusest ja püksilukust, nõuka-nostalgiast ja kalapäevast, lõbutüdrukutest ja pornosõltlastest, rasedusest ja dementsusest, kolimisest ja remondist, rõivastest ja hõimudest, saladustest ja saunasüütusest, narkosõjast ja lendavast diivanist, Facebookist ja vuajerismist. Autor ei pääse mööda ka Liis Lassist, Marju Lauristinist ning muudest tähtsatest tegelastest, näiteks Jänksist ja Mustikust.

Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpukil, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma erootiliste oskuste arsenal, et tuua sellesse tämbrisse midagi, mis kombekad vaatajad minestama sunnib. Ma tahan, et ta kiljuks järjekordse maakooli sulgemisest, et ta huilgaks iga pommirünnaku peale, et ta kraabiks mu selga verised vaod vaid seetõttu, et järgmisel päeval on oodata poolpilves ilma ja väheseid sademeid. Romaanivõistluse võitja Armin Kõomägi värskes jutukogus on 16 novelli.

Jutud Saare rannarahva elust keerulistel sõjaaegadel - kas siis Jüriöö ülestõusu ajal või Teise maailmasõja aastatel. Sisukord: Pöidet piiramas Kintsu-Simmu Metshaned Vennad Jääminek Täiskäik edasi! Kaks laastu Albert Karise elust

Sisukord: JAKOB MÄNDMETS Katkiraiutud kaljas AUGUST MÄLK Meeste vahel AUGUST MÄLK Kaugesõitja naine EDUARD MÄNNIK Härraspäev AUGUST JAKOBSON Tuleviku nimel EDUARD MÄNNIK Laeva tee HERMAN SERGO Roomassaarest Tallinna JUHAN SMUUL"Pühadekari" hukkumine ÜLO TUULIK Öö JUHAN SMUUL Ookeani pale AADU HINT Vaikne meri, laev ja linnud

Nende kaante vahele kogutud viieteistkümne novelli autor vajab küllap põgusat tutvustust tänapäeva lugejale, sest tuntud on Imre Siil ennekõike Eesti Informaatikakeskuse kauaaegse direktori ja e-riigi loojana. Ometi avaldus tema kirjanduslik loomeanne juba üsna õrnas eas ja kolm aastakümmet tagasi Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat õppides juhatas Siil ka tollast Noorte Autorite Koondist ehk NAK-i. Olgugi et Imre Siili jutustusi, luuletusi ja humoreske on avaldanud mitmed ajalehed ja -kirjad, on käesolev kogumik esimene iseseisev väljaanne, mis tutvustab talle ainuomast, õrnuse- ja sarkasmisegust jutustajastiili.

Sisu: Muljed ja juhtumid (1974), Saunakuuldemäng (1974), Viimnepäev (1974), Tühirand (1972), Mattias ja Kristiina (1974).

Sisukord: ¤ Puhastumise tee ¤ Kättemaks Berliinis ¤ Esimene pagulane ¤ Õnnetu Aleksandrikool ¤ Signaalid üle väljaku ¤ Liivi ranna hall taevas ¤ Vihapäev ¤ Kodumaa lõhn ¤ Raamatunäitus ¤ Kaotusseis ¤ Potsdami paleede pärijanna ¤ Seletusi

Sisukord: Maine ike Reservkaten ja saatus Ühe suvise seikluse lõpp Andres Kingsepp Siimeon ärkab Vabadusepüha õhtul

Autor on raamatusse kogunud kümne aasta jooksul siin-seal ilmunud novellid ja kirjutajast mitteolenevatel põhjustel lavastamata jäänud näidendi. Kirjatükid on enesepihtimuslikult autobiograafilised, andes piltlikult kõige muu kõrval edasi kahele viimasele kümnendile eriomast õhustikku.

Kogumik sisaldab novelle nüüdiskirjanikelt üle kogu maailma ja viib lugeja muuhulgas ühte prantsuse pühapäeva, lõpmatusse aega, mis jääb autost väljumise ja koduuksest sisseastumise vahele, hobuse pähe, India tänavatele, maailmalõppu Mikist ootama, surrogaatema igapäeva, kokandustundi ja muidugi reisile inimhinge südamesse.

 

Raamatut on nii punase kui ka rohelise kaanega. E-poest tellimisel valime värvi meie.

Üle 80 romaani on mahutatud nend 88 leheküle peale. See on maailma tihedaim raamat. Tarvis on vaid pisut ise juurde mõelda. Me saame hakkama. Ja kui ei saa, siis oleme vähemalt proovinud.

Juttudekogu pealkiri viitab asjaolule, et juttude tegevus toimub Liivimaal selle sõna mitmes tähenduses. Ajaline haare on lai: esimene jutt kirjeldab sündmusi 14. sajandil, viimane peaaegu tänapäeval. Igas palas tuleb esile rahvuslik, poliitiline või isamaaline-liivimaaline motiiv. Linna värava taha jäänud nunnahakatis, usuliselt ärganud käsitöösell, väejooksik Poola sõjaväest, "metsavend" pärast Põhjasõda, mõisajääger, kimbatusse sattunud sakste toapoiss, Liivimaale pagenud "dekabrist", terava keelega kõrtsilaulik, salapärane "keisri vend", ärkamisaegne pasunapuhuja, murelik linnanoorik, jalutu matemaatik sõjajalus, noor pagulastudeng... - kõik satuvad mingil viisil vastamisi rahvuslik-poliitilise probleemiga. Juttude ülesehituses kasutatakse mitmeid erinevaid võtteid.