Novellid ja jutustused
"5+5 novelli" on Rait Milistveri teos, mis pakub lugejatele külluslikku emotsionaalset ja intellektuaalset kogemust. Raamatu kümme lugu viivad sind läbi tänase Eesti elu, kus argipäev põimub fantaasiaga, luues kordumatuid hetki ja sügavaid mõtisklusi.
Raamatus on valik hea huumori ja absurditunnetusega kirjutatud lühijutte, kust ei puudu ka ilu ja lootus armastusele, hoolimata kõikidest paradoksidest. “5+5” pälvis kirjanduskonkursil “Bestseller 2015” ilukirjanduse žanris eripreemia.
Autor on ise kirjeldanud end nii: “Ma olen üsna tavaline inimene. Libahundiks ei käi, selle asemel käin tööl. Väikeste laste söömisele eelistan pastaroogi. Duši all ei laula, kuid kallim väidab, et vahel räägin vannitoas kõva häälega. Tervisekontrollis ütles kena doktor, et mu süda lööb väga tugevasti.”
Raamatu kirjutamisviis on rahulik ja realistlik, vaadeldes maailma kõrvaltvaataja pilguga, vältides enesekeskset narratiivi, mis on tänapäeva kirjanduses nii levinud. See on kultuurne proosa neile, kes hindavad kvaliteetset kirjandust ja eelistavad postmodernistlikest nihetest ja segadustest hoiduda. Lood liiguvad kindlalt, kuid see ei tähenda, et teekonnal ei võiks ette tulla ootamatusi.
EESTI NOVELL 2025 on sarja kaheksas raamat, mis tuletab meelde, et elu on absurdselt liigutav. Mõnikord leiad täpse kruvi, teinekord logiseva elu. Mis on ühist nähtamatul mehel müstilise ehitamistungi ja taevase elektrikuga? Või prill-lauaseiklustel mänguloomade turismi ja äärelinnatüdrukutega? Kõik leiavad oma koha värskes novellikogumikus koos teiste täiesti inimlike tegelaste ja kummaliste juhtumitega, kus ei peljata väikesi tundeid ega suuri piinlikkusi. Hoolikalt valitud novellid on nagu Eestimaa suvi - kõik on võimalik, aga midagi kindlat lubada ei saa. Tuntud autorid ja säravad uustulijad pakuvad lugejale 15 võimalust end leida või kaotada. Nende hulgas on ka sajandivanune novell ja kõige uuemad Tuglase preemia võidulood.
Sisukord:
- Kaks küsimust koostajatele. Öisel rikkel / Ave Taavet
- Registratuur 10 / Mari-Liis Müürsepp
- Kangelase võimalus / Jan Kaus
- Vaikusesse / Brigitta Davidjants
- Kesköökülm / Triinu Kree
- Laviin / Urmas Vadi
- Kusagil Californias / Reeli Reinaus
- Deleuze'i maja / Mehis Heinsaar
- Maasikakuu jt tekste / Helena Aadli
- Tõmban! / Elo Viiding
- Inimese tegus aeg / Siim Nestor
- Poistega ei mängi / Aliis Aalmann
- Kangelase hommik / Ilja Prozorov ; vene keelest tõlkinud Erle Nõmm
- Kuidas saada heaks / Meiu Münt
- Kuuendal suvel / Juhan Jaik
Esimesteks võõrkeelteks saavad olema lindude ja loomade keeled. Hakkad mõistma hoolimise ja hoolitsemise tähendust. Saad selgeks sõnadeta mõistmise. Oskad armsa koera soove silmist lugeda. Karvad turris ja kõrvad ligipead olekul on oma tähendus. Tunned muret kadunud lamba pärast ja tunned suurt rõõmu ta leidmisest. Taipad, et parem on oodata, kuni loom sinu juurde tuleb ja mitte vastupidi. Kellele siis meeldivad pealetükkivad.
––Anu Raud
Anu Raua 2022. ja 2023. aastal kirjutatud juttude raamatu pealkiri sobib nõnda hästi just tema endaga. Uuest kogust leiab lugeja kolmkümmend lugu loomadest ja lindudest. Kuid nende kõrval on siin muidugi samaväärsed peategelased ka inimesed. Nii elus juba kord on, et kus on mõni armas loom või haruldane lind, seal lähedal või lausa juures on ikka ka inimene. Kõige õnnelikum inimene, ka tema leiate sellest kogust sama pealkirjaga loost. See on soe ja huumoririkas jutukogu.
Imre Siili veidi nukravõitu alatooniga novellides ja juttudes on siiski idanemas ka suure eluõnne igatsusi ning leidub üksjagu muhedat huumoritki. Esimeses osas tõusevad esiplaanile mehed, kes on oma elus pidanud kogema mitmeid pettumusi, kuid ei taha õnneotsingutest ikkagi loobuda ega usu, nagu võiks nende püüdlustele olla seatud mingeid piire. Teise osasse on koondatud viis humoristlikku laadi lugu, mis puudutavad mõnda üsna elulist probleemigi. Kolmanda osa pikemates jutustustes aga keskendutakse eeskätt armuasjadele, seda nii kahetsevas tagasivaates kui ka paljutõotavas perspektiivis.
Imre Siil on oskuslikult põiminud oma lugudesse inimlikud igatsused ja huumori, mis teeb tema teosest kaasahaarava lugemiselamuse. Kui otsid raamatut, mis pakub nii mõtlemisainet kui ka kerget meelelahutust, siis "Õnnelimiit ja hingepide" on just sinule. Siili meisterlikkus peitub tema võimes luua tegelasi, kelle elud ja valikud peegeldavad meie endi igapäevaseid võitlusi ja rõõme. See raamat on suurepärane kaaslane neile, kes hindavad sügavat ja tähendusrikast lugemist.
Lugusid ühest ja teisest aastakümnendist.
Mällu on kinnistunud üks ilus päev, bussisõit ja peatus Ridala kiriku juures, kus toimetas noor Toomas Paul. Seal maakohal olid ka ta naine ja kaks tütart ning koerust täis koerakutsikas. Toomas kõplas oma aiamaal ja kui meie imestasime, et nii puhas, umbrohtu ei olegi, siis Toomas naeris ja ütles, et tema aias ei kasvagi umbrohi.
Jutust „Jumal padja all”.
„Ma kirjutan toonastest inimestest ja sündmustest, nagu neid täna mäletan. Loodan, et minu eakaaslased leiavad mu raamatust mõndagi tuttavat ja noortele tuleb see oma silmaga mittenähtud aeg ehedalt silma ette," ütleb Anu Raud. Oma uues juturaamatus „Päevalill ja torupill” vaatab Anu värske pilguga tagasi vanadele asjadele. Kunstnikuna on tal oskus kirjutada ka sõnades otsekui värviliselt – värvides ja mustrites.
Sündmustest ja inimestest, kelle saatus oli elada Vene võimu all, kirjutab Anu stiilis, et elu oli omamoodi julm ja karm, aga samas miskitmoodi ka koomiline. Heaks näiteks on kas või lood „Au lehmale”, „Loomaloendajad” ja „Miilitsamehe pärand”. Leiate raamatust ka hoopis teistlaadi jutte, nagu lugu Estonia teatri laulja Tiit Kuusiku koerast („Iseäralik varguselugu”), meenutus oma armsast vennast vannilinal, kellest kasvas vigurvänt („Vennake”) või kohtumine Hugo Lepnurmega („Jumal padja all”).
Raamatu lõpus on Lastenurk kahe seikluslooga. „Mõnel lapsevanemal või vanavanemal on nüüd võimalus ettelugemist lunivale lapsele just lastejutu leheküljed mu raamatus lahti keerata,” naerab Anu.
"Jäävad ainult silmad" on novellikogu, mille tegelased on kõik ühel või teisel moel häiritud. Tüli tekitavad OnlyFansi sisuloojad, maailmalõpu toidupuudus, ahistajast naabrimees, ootamatu kehamoondumine ja omaenda riukalik ajukeemia. Kuidas sellest kõigest küll pääseda? Ja kas see on võimalik?
Suuremas osas kogumiku tekstidest maalib Müürsepp tublisti üle võlli keeratud portreid meid igapäevaselt ümbritsevatest inimestest – ruumi jagub hoolitsevale emale, suurkorporatsiooni juhile, ööklubilistele ja üksikutele vanainimestele. Kaasa ei lasta meil aga kellegi elusaatusega minna. Pigem on tegelased meie ees näidetena, keda turvaliselt kauguselt jälgida, neis omaenda elust tuttavaid mustreid ära tundes ja neid seejärel unustades.
Autorilt on varem ilmunud luulekogud "Paradoksid", "Blondiine armastav mees" ja "Strippari pisarad". "Jäävad ainult silmad" on tema esimene proosateos.
Selle raamatu üks märksõnu on killud, seda nii sisu kui ka vormi mõttes. Kuu aega pärast täiemahulise sõja algust Harkivist pommide alt Poltavasse ümber asunud ukraina kirjanik ja õppejõud Andri Krasnjaštšõhh on need kirja pannud oma telefoniga, nii et nendest kujunev mosaiik jääb omamoodi mikroajaloona jäädvustama sõja esimest aastat. Esimesed katkendid raamatust ilmusid Veronika Einbergi tõlgituna 2022. aasta Vikerkaare mainumbris.
Raamatu saatesõna on kirjutanud tunnustatud kirjanik Andrei Ivanov, kes toob esile teose olulisuse ja mõju. Kui otsite teost, mis pakub sügavat ja isiklikku vaadet kaasaegsele ajaloole, siis "Jumal on. +/-" on kindlasti lugemist väärt. See raamat kutsub teid mõtlema ja tundma, pakkudes samal ajal väärtuslikku perspektiivi Ukraina sõja kohta.
Fernando Pessoa (1888–1935) oli üks olulisemaid 20. sajandi kirjanikke portugali keeleruumis, aga ka terves maailmas. Ta oli nii poeet, proosakirjanik, kirjanduskriitik, tõlkija, kirjastaja kui ka filosoof. Eesti keeles on Pessoa loomingust ilmunud peamiselt tema luulet tutvustavad valimikud „Autopsühhograafia“ (1973), „Tubakapood“ (2009, 2022) ja „Sõnum“ (2010) ning proosateos „Rahutuse raamat“ (2022).
Siinne jutukogu toob eesti lugejani valiku Pessoa proosaloomingust selle erinevates kihistustes: iselaadsest müstikast kuni ühiskonnairooniani. Raamatusse on valitud 20 teksti, millest kõik peale kogumiku nimiloo ilmuvad eesti keeles esmakordselt.
Sisu:
- "Kõhkleja märkmed" (Tõnu Õnnepalu)
- "Anarhistist pankur"
- "Dekoratiivkroonika I"
- "Dekoratiivkroonika II"
- "Manuel Fontoura"
- "Mehed"
- "Kuradi tund"
- "Küüraka naise kiri lukksepale"
- "Edasilükkaja"
- "Palverändur"
- "Suur portugallane"
- "Väga originaalne õhtusöök"
- "Unustuste tee"
- "Rooma saladus"
- "Saraiva ehk Saraiva ja tüdrukud"
- "Mina, doktor"
- "Eesel ja kaks kallast"
- "Soares ja Pereira"
- "Kristlane ja katoliiklane"
- "Papagoi"
- "Kalamüüjanna loogika"
Prantsusmaal elanud eesti kirjaniku novellikogu. Jaks oli eesti lühiproosa markantsemaid viljelejaid.
Temale omase terava pilguga ja taltsutamatu huviga inimhinge salajasemate soppide pahupidipööramise vastu esitab kirjanik meile ka selles novellikogus inimesi nii, nagu nad ise endid näha ei tahaks, jõudes sel viisil tõele ja reaalsusele ligemale kui mõnigi ainult elu pealispinda vaatlev realist.
Ilmar Jaks võtab uurimise alla ka nähtused, mis tavalise silmaga vaadates vaevalt teadvuse pealispinnale on kerkinud ja toob need terveni ning viimaste konsekventsideni päevavalgele. Autor ei pea suuremat lugu juba sõnakõlksudeks kulunud ideaalidest, põhilise ketserina ründab ta teravalt niinimetatud üldisi tõdesid.
„Hämariku melanhoolia” on romaan novellides. See jätkab tsüklit, kuhu kuuluvad „Untermench: minu lõhkikistud osa”, „Õuduste Teater” ja oma ilmumisjärge ootav romaan „Hella tähe all”. Tervikteos moodustub aastatel 2014–2021 valminud pikematest ja lühematest lugudest, mis viivad lugeja Brüsselisse ja Haapsallu, Pariisi ja Hamburgi, Kalamajja ja pedasse, suurlinna suminasse ja pargialleede vaikusse, tutvustavad minategelase kaasteelisi, veavad diipidesse keskusteludesse ja jaburatesse olukordadesse.
Sisu:
- "Kaks nimetut laulu"
- "Sving"
- "Meeter riiet tüdrukule"
- "Tundeline teekond Tartust Vilniusse"
- "Raport"
- "Piletid ja kavalehed"
- "Idee omanikud"
- "Federation Proceedings"
- "Ordinaator"
- "Kaemus"
- "Portree"
- "Kättemaks"
- "Isale"
- "Jutt"
- "Etüüd"
- "Pan Pavlicek ja teised"
- "Vägistaja"
- "Morton"
- "Treskold"
- "Dialoogi kolm surma"
- "Laenatud flööt"
- "Proosa"
Karl August Hermann Hindrey oli eesti kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik. Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist. Ta algatas Postimehe satiirilise lisalehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Temast alates sai alguse lasteraamatute illustreerimine Eestis
Käesolevasse köitesse on võetud tervikuna novellikogud "Välkvalgus" (1932) ja "Armastuskiri" (1935).
"Välkvalgus" sisu:
- "Ristitütar"
- "Välkvalgus"
- "Perekond"
- "Neero"
- "Armastav loom"
- "Terve vihkab haiget"
- "Hexe"
- "Kriitilised ead"
- "Parabool"
"Armastuskiri" sisu:
- "Vanitas"
- "Argus"
- "Sepp-onkel"
- "Armastuskiri"
- "Jiakaala"
- "Vikerlased"
- "Ori"
- "Sadamas"
- "Rannad"
"Kuldlootos" on paljudesse maailmakeeltesse tõlgitud klassikaline hiina romaan, mille tegevus toimub XII sajandil ja keskendub rikka liiderdaja Hsi Meni ja tema kuue naise armuseiklustele. Romaanis on rohkesti avameelseid erootilisi stseene, mille kirjeldamisel on autor jäänud hea maitse tasemele.
Sisu:
- "Lähe"
- "Kontrolltöö"
- "Pilt"
- "Tagantjärele"
- "Kong"
- "Tulede vahel"
- "Turv"
- "Raha"
- "Masin"
- "Valge kass"
- "Kaevandus"
- "Lend"
- "Kool"
- "Freudistide võim"
- "Mõte"
- "Häbi"
- "Vesi"
- "Krahvitar"
- "Tema"
- "Valge linn"
- "Reis"
- "Näitemäng"
- "Matus"
- "Elu"
- "Hetk"
Kogumik sisaldab novelle nüüdiskirjanikelt üle kogu maailma ja viib lugeja muuhulgas ühte prantsuse pühapäeva, lõpmatusse aega, mis jääb autost väljumise ja koduuksest sisseastumise vahele, hobuse pähe, India tänavatele, maailmalõppu Mikist ootama, surrogaatema igapäeva, kokandustundi ja muidugi reisile inimhinge südamesse.
Kokku saavad autori-tõlkija paarid Szilárd Borbély ja Lauri Eesmaa, Manon Uphoff ja Kairi Look, Maksim Ossipov ja Veronika Einberg, Annie Saumont ja Maria Esko, Roman Malõnovskõi ja Ilona Martson, Bart Moeyaert ja Kerti Tergem, Kyōko Nakajima ja Alari Allik, Lutz Seiler ja Eve Sooneste, Yiyun Li ja Ann Alari, Menis Kumandareas ja Kaarina Rein, Dalton Trevisan ja Mariliin Vassenin, A. Igoni Barrett ja Heili Sepp, Alvydas Šlepikas ja Tiina Kattel, Jan Balabán ja Küllike Tohver, Lana Bastašić ja Madis Vainomaa, Kunwar Narain ja Mathura, Edina Szvoren ja Lauri Eesmaa.
Raamatut on nii punase kui ka rohelise kaanega. E-poest tellimisel valime värvi meie.
David Herbert Lawrence, inglise modernismi klassik, sündis 1885. aastal Nottinghami krahvkonna söekaevanduste piirkonnas Eastwoodis kaevuri ja kooliõpetajanna perekonnas. Lapsepõlves põetud kopsupõletik pani aluse hiljem teda piinanud tuberkuloosile, millesse ta 1930. aastal Prantsusmaal ka suri. Raskustega võideldes omandas Lawrence hariduse ja töötas lühikest aega kooliõpetajana Nottinghamis, kus kohtus sakslanna Frieda Weekleyga, kellest sai ta eluaegne kaaslane kõigil rahututel rännakutel Euroopas, Tseilonil, Austraalias, Mehhikos ja USA-s. Ta oli ülimalt viljakas kirjamees, 25 aasta vältel ilmus tema sulest hulgaliselt luulet, romaane, lühijutte, näidendeid, lisaks esseid ja kirjanduskriitikat.
Siinses valimikus on esindatud mitmed olulisemad Lawrence'i teemad, nagu kaevuriasula elu ja lämbumissurm ("Krüsanteemide aroom"), seoseid viimasega kohtame ka Saksamaal hargnevas armastusloos "Maine kütke". Suhteid iseenda ja maailmaga püüab klaarida tumemeelne "Mees, kes armastas saari". Kuid võime teha tutvust ka meil vähem tuntud humoristliku Lawrence'iga, kes ilmutab end juttudes "Asjad" ja "Sinised mokassiinid".
Sisukord:
Jakob Mändmets – "Katkiraiutud kaljas"
August Mälk – "Meeste vahel"
August Mälk – "Kaugesõitja naine"
Eduard Männik – "Härraspäev"
August Jakobson – "Tuleviku nimel"
Eduard Männik – "Laeva tee"
Herman Sergo – "Roomassaarest Tallinna"
Juhan Smuul – ""Pühadekari" hukkumine"
Ülo Tuulik – "Öö"
Juhan Smuul – "Ookeani pale"
Aadu Hint – "Vaikne meri, laev ja linnud"
Naised on igal pool. Mitte miski ei aita. Isegi pealtnäha nii igav ja turvaline formaat nagu uudistesaade. Kui naine neid loeb, siis ma kujutan teda endale ette voodis minu all, minu ees käpukil, minu süles, valgustamas selle sama malbe ja neutraalse häälega mind kogu maailma olulisematest sündmustest. Minus lahvatab pöörane soov lasta käiku kogu oma erootiliste oskuste arsenal, et tuua sellesse tämbrisse midagi, mis kombekad vaatajad minestama sunnib. Ma tahan, et ta kiljuks järjekordse maakooli sulgemisest, et ta huilgaks iga pommirünnaku peale, et ta kraabiks mu selga verised vaod vaid seetõttu, et järgmisel päeval on oodata poolpilves ilma ja väheseid sademeid.
Kogumik on küllaltki eripalgeline, kus on nii kaasaega kõnetavaid, kui ka tulevikku kiikavaid novelle. Stiililt meenutavad osa lugusid vene klassikute loomingut, kuid sealtsamast üllatab mõni novell hoopis teise nurga alt.
Romaanivõistluse võitja Armin Kõomägi värskes jutukogus on 16 novelli.
Kakskümmend viis valitud novelli läbi aastakümnete, uues põhjalikus autoriredaktsioonis. Raamatu eessõnas "Millal on raamat valmis?" on avatud tekstide redigeerimise põhimõtteid. Üheksa novelli, nende hulgas Tuglase novelliauhinnaga tunnustatud "Mr Diksit" ning "Mr Warma ja täiskuu valgus" ilmuvad originaalkujul.
Sisu:
- "Põlemine"
- "Pommitamine"
- "Ristiisad"
- "Kirjandus"
- "Ratastooli jäljed"
- "Meeste tantsud"
- "Mr Diksit"
- "Isamaa linn"
- "Mr Warma ja täiskuu valgus"
- "Tramm number kahte mõjutab kuu"
- "Aastatuhande lõpp"
- "Teadmamehe elu"
- "Unustamatu proua von Oberlin"
- "Hemingway surm"
- "Igavene suvi"
- "Pier valib"
- "Pärast suurt külma"
- "Esimesi teateid surmast"
- "Pikkade randade valge liiv"
- "Keskmine riik"
- "Valge mäng"
- "Klaas piima"
- "Isa ja tema sõber"
- "Teateid põrgust"
Prantsuse XIX sajandi kirjanduse põhihoovuseks oli realistlik proosa. Selle esimeseks laineks oli Stendhali ja Balzaci looming, mis kuulub sajandi esimesse poolde.
Guy De Maupassant (1850–1893) omakorda oleks eluaastate poolest võinud olla Flaubert’i poeg ja mõnede arvates tõepoolest oligi. Guy de Maupassant’i looming langeb umbes samasse aega kui Zola oma, kuid naturalist Zola on mees, kes seisab omaette. Teda vaevalt saab Flaubert’i kirjanduslikuks järglaseks pidada ja selleks ei tahtnud teda ka mingil tingimusel pidada "Madame Bovary" autor ise.
Teine lugu on Maupassant’iga, kes sai kirjanduslikku juhatustki otse Flaubert’ilt endalt. Ehkki Maupassant’il oli tihedat ja sõbralikku läbikäimist ka Zolaga, tuleb just temas näha prantsuse klassikalise realismi traditsioonide kõige vormikindlamat jätkajat kolmandas põlves.
Maupassant oli Flaubert’iga ühe kandi mees. Temagi pärineb Normandiast. Flaubert oli laialt tuntud, austatud ja jõuka kirurgi poeg, Maupassant küll seisuse poolest aadlik, aga vaesevõitu, seega ühiskondliku positsiooni poolest seisid perekonnad enam-vähem ühel pulgal, nende vahel oli kodust suhtlemistki.
Maupassant on lühivormi alal ületamatu meister. Tema kõrvale saab panna vast ainult Anton Tšehhovi.
Raamat sisaldab nimeka prantsuse kirjaniku 19 novelli:
- "Preili Fifi"
- "Surmamõistetu"
- "Miss Harriet"
- "Preili Perle"
- "Simoni isa"
- "Isa Milon"
- "Kuuvalgus"
- "Ehe"
- "Minu onu Jules"
- "Ristsed"
- "Rasvarull"
- "Kaks sõpra"
- "Pierrot"
- "Ratsa"
- "Väike vaat"
- "Õnn"
- "Nööpnõelad"
- "Surnu"
- "Horla"
Raamat koosneb kolmeteistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses "Que venga la noche" kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad.
Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.
The 13 stories in this book invite the reader to delve into fiction, mystery, fantasy, romance and even magical realism. The thin line between reality and dreams is sometimes blurred and unintelligible. Characters and unexpected situations are intermingled. What do a chess player who lost his memory, a fox from the Estonian-Russian border, a man with a heart of glass, an exorcist, the end of the times, a couple of ghosts in love, a bunch of unexplained murders and a crocodile from the Mexican jungle have in common? The above are just some of the ingredients for the ideal recipe to let fly the imagination of the reader.
"Teekond Méxicost Setomaale" ("The road from Mexico to Setomaa") is her first published work in Estonian language, in Estonia. The book was in the first place of sales last year. Finalist in the Young People's Novel Competition, 2022 organized by the Estonian Children's Literature Center.
II köide ilmus 1992. aastal ning selle kaante vahel on:
- romaan "Tuulearmuke"
- romaan "Invaliidid"
- poeem "Viletsuse komöödia"
- novellikogu "Kõmpa"
Teise köitesse on võetud ainult need proosateosed, mida autor ise oli nõus uuesti avaldama.
Raamat koosneb neljateistkümnest eri formaadis lühijutust. Lood teoses "Tulgu öö" kutsuvad piiluma sisse fiktsiooni, müsteeriumi, fantaasiasse, romantikasse ja isegi maagilisse realismi. Õhkõrn piir reaalsuse ja unenägude vahel on mõnikord hägune ja arusaamatu. See on kollektsioon, mis huvitab lugejat ning kus ootamatud ja kummalised olukorrad, on omavahel põimunud. Mida ühist on maletajal, kes on kaotanud mälu, Eesti-Venemaa piirilt pärit rebase, klaasist südamega mehe, vaimude väljaajaja, aegade lõpu, mõne armunud kummituse, hunniku seletamatute mõrvade ja Mehhiko džunglis elava krokodilli vahel? Eelnevad on vaid mõned elemendid sellest raamatust, mis pakub ideaalset retsepti panna kujutlusvõime lendama neil, kes seda loevad.
Stephanie Rendón on mehhiklanna, kes on nüüdseks juba peaaegu 10 aastat Eestis elanud. Ta tunneb, et Eesti on tema tõeline kodu. Tema teekond kirjanikuna on omamoodi lõimumisprotsess Mehhikost Eestisse.
Tuntud lastekirjaniku teine lühiproosakogu täiskasvanuile sisaldab paarkümmend novelli-novelletti ning lühinäidendit, mille kõigi sisuks on inimnatuuri kummalisus, naljakus ja nukrus, selle pidev kõhklev liikumine teise, endast erineva inimhinge poole.
Sisu:
- "Dubrovski"
- "Kapteni tütar"
- "Kadunud Ivan Petrovitš Belkini jutustused"
"Dubrovski" aluseks on tõestisündinud juhtum, mille Puškini lähem sõber P. Nastšokin talle jutustas. Rikas ja tugev naaber oli kehva valgevene mõisniku Ostrovski paljaks laastanud, ta mõisa ära võtnud ja Ostrovski hakkas röövliks. Kuna altkäemaksude süsteem ja tsaariametnike müüdavus oli sel ajal laialt levinud, siis olid sellised üksteise paljaks laastamised mõisnike vahel üsna sagedased nähtused. Puškin võttis küll aluseks juhtumi Ostrovskiga, kuid tegi loo romantilise faabulaga keerulisemaks ja andis peakangelasele "õilsa röövli" iseloomujooned. Kuid selle, veidi kunstliku kuju seadis autor vene pärisorjuse raamidesse, mille ere kujutamine teeb "Dubrovski" üheks paremaks realistlikuks romaaniks vene kirjanduses üldse.
"Kapteni tütre" aines on võetud Pugatšovi mässu ajajärgust. Mäss puhkes Katariina II ajal, aastal 1773, Uurali kasakate keskel, kust kandus laiali Kaasani ja teistesse naaberkubermangudesse. Mässu põhjuseks oli üldine alama klassi rahulolematus valitsusega, mida oskas kasutada võimude poolt taga otsitav Doni kasakas Pugatšov, kes nimetas end keiser Peeter III-ks.
Vene rahva vanade kangelaslugude kogumik.
Venelastel on kuni XX sajandini säilinud rohkesti eepilisi rahvalaule. Venemaal kuuluvad nende hulka bõliinad ja ajaloolaulud, kusjuures bõliinad – erinevalt ajaloolauludest – on enamasti ebaajaloolised ning sisaldavad rohkesti fantaasiat ja hüperboole.
Sisu:
- Ilja Muromets,
- Dobrõnja Nikititš ja Aljoša Popovitš,
- Teisi Kiievi vägilasi,
- Novgorodi vägilasi,
- Ajaloolisi laule ja uuemaid bõliinasid.
André Maurois (1885–1967) on XX sajandil olnud üks loetavamaid sulemehi üldse ja seda igal mandril, isegi "pimedal ajal" Nõukogude Liidus. Kuid soliidsemad kirjandusõpikud ja krestomaatiad on populaarse autori siiski ukse taha järjekorda ootama jätnud.
Maurois' loomingu mahukama osa moodustavad suurmeeste elulood. Eesti lugejale on nendest tuttavad eeskätt kaks: "Kolm Dumas’d" ja "Flemingi elu". Tema novellilooming on väikesemahuline, aga sisutihe. Sageli pealtnäha mondäänne, jääb Maurois oma novellides surelike inimeste vooruste ja pahede filigraanseks analüüsijaks.
Sisu:
- "Meenutuseks lugejale"
- "Maja"
- "Käokell"
- "Peleriin"
- "Kaitseingel"
- "Kirjad"
- "Ainult klaverile"
- "Vangi tagasitulek"
- "Thanatos Palace Hotell"
- "Postkaart"
- "Tere õhtust, mu kallis"
- "Kolmapäevased kannikesed"
- "Sa oled suur kunstnik"
- "Ariadne, mu õekene hea"
- "Kulla needus"
- "Ühe karjääri lugu"
- "Testament"
- "Meistri sünd"
- "Lahkumine"
- "Inimeste elu"
- "Vestluskunstist"
Sisu:
- "Tasuja"
- "Villu võitlused"
- "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad"
Romantilise noorsoojutustuse "Tasuja" tegevustik toimub Jüriöö ülestõusu ajal ja kujutab eestlaste vastupanukatset saksa vallutajatele. See on üks eesti ajaloolise ilukirjanduse tuntumaid teoseid, mis annab teada ja tuntud ajaloosündmustele peategelaste kaudu ka inimliku mõõtme.
“Villu võitlused” on ajalooline jutustus eestlaste ülestõusukatsest sakslaste vastu Jüriööl 1343. aastal. Talupojad püüavad tungida Viljandi lossi viljakottides. Plaan nurjub ja nad tapetakse. Nende juht Villu sureb lossi keldris vangina. Teos on "Tasujaga" võrreldes realistlikum, Villut on kujutatud keerukama karakteriga kui Jaanust. Dialoogid on lihtsad ja rahvalikud.
“Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1893) räägib talurahvaülestõusust Liivi sõja ajal. Peategelased on vürst Gabriel, vene vürsti ja eestlannast ema poeg, kes võitleb eestlaste poolel sakslaste ja rootslaste vastu, ja saksa aadlipreili Agnes von Mönnikhusen. Tegevus põimub nende armastusloo ümber. Lõpus piiravad Tallinna Vene väed (1577) ning Pirita klooster süüdatakse. Selle teose ainetel on tehtud film “Viimne reliikvia”.
Debüütkogu, kuhu omanäoline autor on kogunud 27 lähiaastatel kirjutatud lühijuttu, mida iseloomustavad vaimukus ja julge sõnastus, impulsiivsus ja ootamatu lõpplahendus. Kandvateks joonteks on satiir kaasaegse ühiskonna nõrkuste ning inimliku labasuse ja naiivsuse üle. Oma sõnul on autor saanud inspiratsiooni nii ümbritsevatelt inimestelt kui ka veidratest olukordadest, keerates neil lihtsalt vindi üle. Puudutatakse kõiki kaasaegseid teemasid: internetti ja uusrikkust, pornograafiat ja prostitutsiooni, juhtimisprobleeme ja asotsiaalide elu.
Sisu:
- "Kuldaväärt mees"
- "Teise eest"
- "Piitsametsa veltveebel"
- "Sõjateedel"
- "Suure tamme all"
Sisukord:
Metamorfoos
Aruanne akadeemiale
Näljakunstnik
Seaduse ees
Tsirkuserõdul
Uus advokaat
Keisri sõnum
Sireenide vaikimine
Väike valm
Teeleminek
Poseidon
Tüürimees
Woody Allen on nimi, mis ei vaja Eestis tutvustamist. Ehkki siin tuntud peamiselt filmirežissöörina ja näitlejana (eesti telekanalites on jooksnud tema filmid "Annie Hall", "Manhattan", "Mehed ja naised", "Päikesepoisid", "Kõikvõimas Afrodite" jpt), on Allen leidnud tunnustust ka omalaadse kirjanikuna, avaldades kokku kolm kogumikku lühijutte, aforisme ja näidendeid: "Kõrvalmõjud" (Side Effects), "Sulitult" (Without Feathers) ja "Arveteklaarimine" (Getting Even).
Eesti keeles ilmuvad need ühiste kaante vahel ja pealkirja "Arveteklaarimine" all. Kirjutatud küll juba aastatel 1965–80, on Alleni proosa ometi aegumatu klassika, unikaalne oma küünilisuses ja vaimukuses, samas kergelt nukra ja kohati romantilisegi alatooniga. Alleni jaoks pole miski püha – ta lahkab vaimukalt igipõliseid teemasid, mis on jäänud kõlama ka tema filmidest: surm, jumal (või jumala puudumine), naised (või nende puudumine), intellektuaalsus, kunst, erinevad usundid jne.
Väike valik "allenisme":
· "Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi."
· "Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)"
· "Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale."
· "Maailm jaguneb headeks ja halbadeks inimesteks. Head magavad paremini, samas kui halvad naudivad ärkveloleku aega märksa enam."
· "Mitte ainult et jumalat ei ole olemas, aga proovi sa leida torulukkseppa nädalavahetustel!"
· "Kui ainult Jumal saadaks mulle selgesti mõistetava signaali! Näiteks kopsakas ülekanne minu nimel Šveitsi panka?"
· "Kui tahad jumalat naerma ajada, räägi talle oma tulevikuplaanidest."
· "Surma ja seksi vahe on selles, et surra saab ka üksi ja mitte keegi ei naera su üle."
· "Kahetsen oma elus ainult seda, et ma ei sündinud kellegi teisena."
· "Ma ei usu elusse pärast surma. Aga igaks juhuks kannan puhast aluspesukomplekti alati kaasas."
17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.
"Hea meremeeste hoidja" on Juhan Smuuli monoloogide vormi valatud lühipalade kogumik, mis on ilmunud Eesti Raamatu väljaandel. Tegelastes jäädvustab kirjanik muhulaste maailmamõistmise ja selle vastupeegeldused igapäevaelus. See on olnud autorile väga lähedane, lausa isiklik aine, mis tegelaste üksikkõne kujul on leidnud adekvaatse vormi, tõstes ühtlasi "Monoloogid" Juhan Smuuli loomingu tippu. "Hea meremeeste Hoidja" teksti on Juhan Smuul kahel korral kirjutanud käsitsi. Mõlemad redaktsioonid talletuvad Fr. R. Kreutzwaldi nim. Kirjandusmuuseumi käsikirjade osakonnas ja on käesolevas väljaandes reprodutseeritud. (Rutt Hinrikus)
Sisu:
- "Surmalaul"
- "Kirjad sõgedate külast"
- "Ookeani pale"
- "Muhu monoloogid"
- "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol"
- "Jäine raamat"
- "Jaapani meri, detsember"
Naer mõjub tervisele kasulikult, alandab vererõhku, tugevdab südant, langetab stressi ja hoiab kehakaalu kontrolli all.
Keiti Vilms: ""Hea tuju raamat" on nagu Mart Juur isegi – hea tuju sünonüüm. On ju hästi teada tõik, et Mardi Facebook on midagi, mille lugemisega alustavad paljud oma hommikut, et saada päevane annus head tuju kätte. Käesolev kogumik koondab Mardi lustakaid salmikesi, muhedaid elutõdemusi ja taibukaid sõnamänge. Olulisel kohal on kodukant Otepää, siin avaldub autori lüürilisem külg. Mul oli õnn koos Mardiga kirjandusfestivalil Head Read esineda, üksjagu sellest materjalist tuli seal ette kandmisele ja võin öelda, et see töötas. Töötas nii vanema kui noorema publiku peal, sest ega nali taeva jää."