Ira Lember
17 novellist koosnev kogu, kuhu, nagu pealkirigi ütleb, on valitud novellid daamidest, kes saatuse dirigendikepi all 3/4 taktis valssi tantsivad.
Ent kui õhtu saabus, lasi noormees kutsaril hobused kalessi ette rakendada ja sõitis linna lõbutsema. Need pummelungid valmistasid emale muret ja peavalu ning ta ei läinud kunagi magama enne poja kojutulekut. Parun seevastu vaatas poja prassingutele läbi sõrmede ja ütles abikaasale, et las poeg tunneb noorusest mõnu ja möllab elumere lainetes, enne kui abielusadamasse purjetab. Ta lootis, et küllap poeg naisemehena hakkab ka mõisa vastu huvi tundma.
Pojale sobiv kaasa oli vanal parunil juba ammu valmis vaadatud. Selleks osutus tema kauaaegse sõbra ainukene tütar, kes oli lühikest aega abielus olnud ja mõned aastad tagasi leseks jäänud. Tõsi küll, leskproua oli parunipojast oma kümmekond aastat vanem, kuid selle eest oli tal linnas mitu kivimaja ja teist samapalju isalt kunagi juurde pärida. Abikaasale ega pojale ei olnud parun oma suurepärastest plaanidest midagi öelnud, ootas veel suve, kui ilmad ilusad, et sõber koos tütrega mõisa kutsuda ning asjade omasoodu areneda lasta.
Kuigi see romaan on kirjutatud 2004. aastal ilmunud "Kummuli Kuu" järjena, võib seda huviga lugeda ka iseseisva teosena. Irmel elab koos pojaga taas kodumaal, kuid pole vabanenud idamaade mõjust. Üllatuseks avastab ta enda juures veel imelise võime...
Dünaamiline süžee + ootamatu lõpp + veel midagi...