Järg 2003. aastal eesti keeles ilmunud raamatule "hea naabri päevik". Raamatu pealkiri kujutab endast teist poolt ütlemisest "Kui noored teaksid, kui vanad suudaksid" ja selles on peategelaseks taas Jane Somers. Sedapuhku tuleb tema ellu ootamatult armastus, mees, kes on paraku abielus. Edasi kulgeb ka esimesest Jane Somersi raamatust tuttavate tegelaste elu ning muidugi tuleb Jane'il aidata lahendada probleeme õelaste elus. Rõhuasetus raamatus on Londoni vanadelt ja väetitelt pisut kõrvale nihkunud, kuigi esimeses raamatus tegutsenud vanaprouad esinevad ka siin.

Doris Lessing sündis 1919. aastal Iraanis inglise ametniku perekonnas. Viie aastasena asus ta koos vanematega Aafrikasse, Lõuna-Rodeesiasse, kus möödusid tema lapsepõlv ja noorusaastad. Seal oma isa farmis ja selle ümbruses vaatles tütarlaps erksa ja tähelepaneliku pilguga Rodeesia loodust, õppis seda tundma ja armastama. Oma teostes toob kirjanik Aafrika looduse ka lugejale lähedale - tema looduskirjeldused on hingestatud ja kaunilt lüürilised. Aga veel sügavamat mõju avaldas noorele kirjanikule see, millisena ta maast-madalast nägi mustade ja valgete vahekordi. Sealse maa päriselanike julm ekspluateerimine ja alandamine igal sammul tekitas noores autoris küsimused, mida ta algul tagasi tõrjuda püüdis, mis temas aga visalt käärisid ja hiljem vastuse leidsid. Lessingi kirjandusliku loomingu sisuks saabki Aafrika rõhutud pärismaalaste vastupanu kolonisaatoritele, mis algul, tema esimestes teostes, kajastub passiivse trotsina, järgnevates aga juba süveneb ja aktiivse vastupanu kuju võtab.