Biograafiad ja memuaarid

Aino Kallas (1878–1956) elas oma elu jooksul viiel maal ja on tuntud soome-eesti kirjanik. See roll ei olnud probleemitu: läbi elu kannatas ta juurte puudumise pärast ja võitles tunnustuse eest nii Soomes kui ka Eestis.

Aino Kallasest on kultuuriloos kujunenud pilt kui tugevast ja enesekesksest loojast. See tähelepanu pälvinud biograafia toob välja uusi isiklikumaid jooni: esile tuleb juba noorena oma kutsumuse leidnud autor, kelle jaoks loominguline inspiratsioon oli otsekui religioosne kogemus. Armastus Eino Leino vastu oli suur liikuma panev jõud tema kirjanduslikus loomingus; niisamuti isa Julius Krohni varane surm, mis jättis Kallase ellu ja loomingusse kustumatu jälje. Aino Kallas reageeris tundlikult oma aja vajakajäämistele ja avaldas nende kohta arvamust oma teostes.

Käesolev biograafia on liigutav jutustus autorist, kes jõudis erandliku rahvusvahelise tunnustuseni, kuid pidi taluma üksindust, mõistmatust ja mitmeid suuri kaotusi. Raamatus kirjeldatakse 20. sajandi alguse kultuurilist ja poliitilist atmosfääri, inimeste ootusi ja väärtushinnanguid nii Soomes kui ka Eestis. Esile astuvad mitmed selle aja kultuurimaailma kesksed persoonid Hella Wuolijoest Friedebert Tuglaseni.

Filoloogiadoktor Silja Vuorikuru on kirjandusteadlane, kirjanik ja õppejõud Helsingi ülikoolis.

Anthony Bourdain oli mitmes mõttes haruldane kokk. Ta töötas ennast nõudepesijast New Yorgi moodsa restorani peakokaks ja kirjutas sellest siis käesoleva raamatu. Raamat sai suurepärase vastuvõtu osaliseks, sellest vaimustusid nii lugejad kui ka kriitikud. Pärast seda on ta kirjutanud veel mitu raamatut ning juhtinud kokasaateid Travel Channelis ja Food Networkis.

„Avameelselt köögist” räägib sellest, kuidas algas ja kulges Bourdaini kokakarjäär. Kuulsusest ja glamuurist oli asi kaugel, kui ta nõudepesijana viletsavõitu kalarestoranis tööd sai. Et ta oli aga lapsest saadik kokaks saada tahtnud, siis õppis ta ahnelt ja väsimatult ning kohanes selle kummalisevõitu maailmaga, mis tema ees avanes. Tema köögilugudes leidub provintsirestoranide värvikaid tegelasi, New Yorgi peenemate söögikohtade töötajaid ja kliente, narkoärimehi ja reisidel kogutud muljeid Jaapanist ja Prantsusmaalt.

Seda väljaannet on täiendatud Anthony Bourdaini märkustega, mis pärinevad 2012. aastast. Lisandunud on autori ees- ning järelsõna.

3. trükk

Autentsed memuaarid esimese iseseisvusaja kirjanduselust hakkavad paratamatult otsa saama koos ühe inimpõlve kadumisega. "Murduvas maailmas" on arvatavasti üks viimaseid ehtsaid "pealtnägija tunnistusi". Daniel Palgi lõpetas Tartu Ülikooli 1928 mag. phil. kraadiga ning tegutses aastail 1929-1940 Eesti Kirjanduse Seltsi teadusliku sekretärina, 1934-1940 oli ajakirja "Eesti Kirjandus" vastutav toimetaja. 1940-1947 töötas kirjastuses, 1947-1950 täitis vastloodud Keele ja Kirjanduse Instituudi direktori kohuseid, 1953-1959 oli TRÜ aspirantuuri juhataja. Mälestuste kirjutamist alustas Daniel Palgi 1954. aastal. Lõplik redaktsioon valmis 5. detsembril 1965. Käsikirjas ei ole ridagi mugandatud tollaste tsensuurinõuete kohaseks, nii et mälestused saavad vabalt ilmuda alles vabas Eestis.

Tuntud tõlkija ja arvamusliidri perekonnaloole tuginev mõtisklus. Vanaisa, isa ja poja eluajal on Eesti XX sajandil läbinud uskumatuid ajaloopöörakuid, mille mõjusid ja tagajärgi on raske, kuid vajalik analüüsida.

"Mitte ainult meestest" on ajakirjanik Maire Aunaste kolmas raamat. Käesolev teos on eneseirooniline tagasivaade autori elukoolitundidele inimestest, armastusest ja tööst.

„Räägin siin asjadest, millest ma mitte kunagi mitte kuskil mitte kellegile pole varem rääkinud," ütleb mullu Postimehe lugejate poolt Eesti läbi aegade populaarseimaks telesaatejuhiks hääletatud Vahur Kersna. „Kui sinu elust ähvardab ühel päeval saada raamat, on mõistlik oma lugu ise ära rääkida."

Uurimus ei võta aluseks Hupeli eluetappe, sest tema väliselt küllalt sündmustevaene ja paikne elu Põltsamaal ei ole selleks käsitluseks eriti sobiv. Palju mõttekam on Hupeli biograafia üles ehitada tema mitmekülgsete tegevusalade alusel ja esitada see süstemaatiliselt liigendatult teemavaldkondade kaupa.
Hupeli elukäiku, tema tegevust pastorina ja elukeskkonda Põltsamaal käsitletakse ühesainsas peatükis.
Uurimuse üks raskuspunkte on Balti valgustuse isikutelool. Eelkõige Balti literaatide omavahelise kirjavahetuse alusel püütakse anda pilti Hupeli sõpruskonnast ja vastastest ning seeläbi lähemalt kujutada Läänemere provintside "valgustusühiskonna" sisemist niidistikku. Järgnevates peatükkides käsitletakse võrdlev-ajalooliselt Hupeli kui entsüklopeedilise haardega kirjamehe loomingut.

Inglise kirjandusklassiku W. Somerset Maughami filosoofiline reisiraamat "Härrasmees võõrastetoas" (The Gentleman in the Parlour), kannab alapealkirja Ülestähendusi reisilt Rangoonist Haiphongi.

Tegemist on täiesti omanäolise reiskirjaga reisilt, mis kulges läbi Birma, Siiami, Kambodža ja Vietnami, ning millest kirjutades annab Maugham vaba voli oma tundelisele ja filosoofilisele mõttelaadile. Muu hulgas leiab lugeja käesoleva reisiraamatu teksti põimituna ka Maughami Siiamis haiguse ajal kirjutatud suurepärase muinasjutu "Printsess September ja ööbik" ning ühe tema kuulsaimatest novellidest "Miraaž".

Soolise vägivalla temaatika on kogu maailmas suhteliselt uus ja väheuuritud. Balti riikidest on Leedus nimetatud vägivallaprobleemi uuritud viis aastat, Eestis poolteist aastat. Sooline vägivald kui mõiste tähendab lahtiseletatult vägivalda, mille puhul ohver ja vägivallatseja kuuluvad eri sugudesse. Kuna 90%-l soolise vägivalla juhtudest on ohver naine ja vägivalla kasutaja mees, nimetatakse seda ka naiste vastu suunatud vägivallaks. Tihti soolisest vägivallast ei räägita, sellest vaikitakse. Nii on saanud oma pealkirja ka Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi, Eesti Avatud Ühiskonna Instituudi ning Põhjamaade Ministrite Nõukogu Infobüroo koostööna äsjailmunud raamat soolisest vägivallast.

"Vaikijate hääled" koosneb kolmest osast.

Esimene neist moodustub intervjuudest, kus Eesti inimesed, ohvrid ja vägivallatsejad, räägivad oma vägivallakogemusest. Intervjueeritavad esindavad erineva vanuse, hariduse, soo, sotsiaalse kuuluvuse ning rahvusega gruppe.

Raamatu II osa sisaldab ekspertintervjuusid Eesti tunnustatud spetsialistidega. Need spetsialistid – psühholoogid, perenõustajad, pedagoogid, politseinikud, juristid, meedikud, ajakirjanikud, kiriku- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud – puutuvad oma igapäevatöös kas otseselt või kaudselt kokku vägivalla ohvrite või vägivaldsete inimeste ning vägivallatemaatikaga. Ekspertintervjuudes nõustatakse inimesi, kuidas vägivallaolukordi ennetada ja milliseid käitumisstrateegiaid ohu korral kasutada, kuhu pöörduda abi saamiseks ning kuidas omalt poolt kaas aidata, et abi oleks kiire ja efektiivne.

Raamatu kolmas osa koosneb artiklitest juhtivatelt teadlastelt Eestis ja mujalt maailmast. Ühiskonnateadlaste artiklites analüüsitakse põhjuseid, miks sooline vägivald on võimalik ja laialdaselt levinud nn tsiviilühiskondades. Samuti tutvustatakse huvitavaid materjale väheuuritud ja uutest valdkondadest nagu naisinvaliidid ja vägivald, vägivallateraapia, ning antakse ülevaade eri riikides korraldatud naistevastase vägivalla alastest uuringutest.

Raamat, mis sisaldab ohvrite üleelamisi, ekspertide nõuandeid ning teadlaste analüüse, püüab leida vastust soolise vägivalla põhjuste kohta. Samas loodavad raamatu ilmumist toetanud tõsta lugejate teadlikkust soolise vägivalla olemasolust ning juhtida nende tähelepanu selle probleemi tõsidusele tänases Eesti ühiskonnas.

Helve Kase, raamatu idee autor ja koostaja

Üheksa reisikirjeldust Vene Põhjala endistelt ja praegustelt soome-ugri aladelt.

Raamat koosneb üheksast päevikuvormis reisikirjeldusest aastaist 1992–2009. Autor on Venemaa Euroopa osa põhjapoolseid alasid ning seal elavaid soome-ugri rahvaid (karjalasi, vepslasi, komisid ja saame) külastanud nii matkaja kui ka teadlasena. Vahetud reisimuljed vahelduvad populaarteaduslikus stiilis kirjutatud sissevaadetega külastatud paikade ja rahvaste ajalukku ning tänapäeva, samuti käsitletakse kultuurilugu ja geograafiat. Erilist huvi on autorile pakkunud käimasolevad etnilised protsessid. Raamatut ilmestavad rikkalik fotovalik ning kaardid.

Indrek Jääts (sünd. 1971) on hariduselt ajaloolane ja etnoloog, Eesti Rahva Muuseumi teadur. Peamisteks huvialadeks etnilised protsessid, rahvuslus ja rahvuspoliitika Kesk- ja Ida-Euroopas. Põhjalikumalt tegelenud setude ja komidega, kellest kirjutanud kaks monograafiat. Avaldanud hulgaliselt publikatsioone ning teadusartikleid erinevates väljaannetes. Reisimisest huvitatud juba koolipõlvest peale. Varasemad reisid piirdusid peamiselt endise Nõukogude Liidu alade, Kesk-Euroopa ja Balkanimaadega, hiljem reisinud ka Lääne-Euroopas ning jõudnud koguni Gröönimaale. Varem on kirjutanud reisikirja "Aasia päevikud. Põhja-Indiast Lõuna-Hiinani".

Vähetuntud fakte tuntud inimeste elust. Maailmas on väga suure populaarsuse võitnud raamatute "Ärge muretsega, hakake elama!" ja "Kuidas võita sõpru..." autori Dale Carnegie raamat kuulsatest inimestest, nagu seda on Albert Einstein, Walt Disney, Katariina Suur ja paljud teised.

utor on kogunud kaante vahele just selliseid seiku nende inimeste elust, mis ei ole leidnud laiemat kajastamist ning jäänud seetõttu paljudele teadmata. Samas on need olnud olulise, sageli saatusliku tähtsusega aga neile endile. Põnevad ja õpetlikud lood.

Maailmakuulus teadlane, looduskaitsja ja rännumees jutustab oma järjekordsest reisist Mustale Mandrile koos poja Michaeliga.

Ühel heal päeval läksin palverännakule, kus kõndisin jala läbi Hispaania 800 kilomeetrit. Sellel teel pidin alguses kirjutama väikese reisikirja, mis aga muutus hoopis minu enda elu üle mõtisklevaks raamatuks. Raamatus avaldan oma lapsepõlve tagamaid, kasvamist Lasnamäel ja oma kogu arengut tänasepäevani. Kogu rännak on kirjas ajalises järjestuses, vahele pikitud erinevaid meenutusi oma elust. Samuti arutlen enda elu kõige tähtsamate asjade üle nagu narkootikumide, alkoholi ja muude meelemürkide tarbimine. Ning mis seos on sellel kõigel minu erinevate tervislike seisunditega praegusel hetkel. Samuti räägin ka oma muusikukarjäärist ja ka viimasest osalemisest Eurovisiooni Lauluvõistlusest. Raamat on pigem enese üle ironiseeriv ja humoristlik. Samas ka loodetavasti mõtlema panev ja eeskujuks noortele.

Pierluigi Collina nimi jääb vaieldamatult jalgpalliajalukku. Ilma liialdamata võib Collinat nimetada maailma esimeseks staarkohtunikuks. Collina tegutsemine nii väljakul, aga eriti väljaspool jalgpalliväljakut, muutis aastakümneid kehtinud arusaamu jalgpallikohtuniku rollist. Korduvalt maailma parimaks jalgpallikohtunikuks hinnatud Pierluigi Collina jutustab raamatus "Minu mängureeglid", kuidas ta jõudis jalgpalli juurde ning mida jalgpall talle õpetas. Collina tutvustab aastate jooksul kujunenud põhimõtteid, mis aitasid tal edukalt juhtida nii tippmänge väljakul kui ka elus üldisemalt läbi lüüa.

Messi Ronaldo vastu, Kataloonia Kastiilia vastu, rahvas riigi vastu, vabadus Franco fašismi vastu. Hispaania jalgpall, see on märksa rohkem kui hiilgavad mänguoskused, kirglikud fännid ja planeedi parimad meeskonnad. Ajaloolane ja jalgpalliekspert Sid Lowe on teinud seda raamatut kirjutades arvukalt intervjuusid kahe Hispaania tippklubi, Real Madridi ja Barcelona endiste ja praeguste mängijate, treenerite ning teiste töötajatega. Raamatus kirjeldab ta nende kahe klubi suure vastasseisu ajalugu ja selle pöördelisi hetki. Kohati jääb lugejal hing kinni – nii elavad on mänguhetkede kirjeldused ja nii suured on inimlikud draamad, mis leiavad aset riietusruumis. See on raamat neile, kes armastavad jalgpalli. Samuti neile, kes soovivad paremini mõista Hispaaniat.

Kogumik sisaldab katkeid Dostojevski mittebelletristlikust pärandist. Erakirjade, artiklite ja taskuraamatute mustandmärkmete keeles räägib Dostojevski selles kogumikus iseendaga, armastatud naise ja vennaga, lähemate ja kaugemate sugulastega, lihtsalt tuttavatega või hoopis võõraste lugejatega. See on monoloogiline Dostojevski, siin mitte oma kirjanduslike kujude kaudu kõnelev, vaid sügavalt isiklikku väljendav inimene, inimlikult keerukas ja vastuoluline.

Minult kui korvpallurilt oodati suuri tegusid. Ühel hetkel taipasin aga, et kogu aeg ühtmoodi elades ei saa areneda. Niisiis lõpetasin oma sportlaskarjääri. Läksime elukaaslase Mariga maailma seiklema. Selle rännaku ajal elasime kuu aega ka imelisel Bali paradiisisaarel. Eestis tagasi olles taastasime vana metsatalu, perre sündis poisslaps ja elu naeratas. Meie sees põles aga hulluks ajav soov uuesti maailma näha. Naasime Balile, kus olime perega ligi kuus kuud. Meie igapäevaellu kuulusid nõidravitsejad, joogagurud, harjumatu kuumus, rollerid ja maod. Ka kaunid päikseloojangud, kohalike naeratused ja põnevad rännakud iseendasse, millega kaasnesid suured õppetunnid…

Ajakirjanik Enno Tammeri kogumik sisaldab nii seni avaldamata kui ka varem ilmunud ajakirjanduslikke töid. Uutest töödest on mahukamad peatükid "Edgari sünnisaladus ja lapsepõlv", mis annab lugejale mõtlemisainet, kust on pärit tänane tipp-poliitik Edgar Savisaar ning miks ta ise sellele küsimusele eri aegadel erinevaid vastuseid on andnud. Peatükk on varustatud dokumentaalsete materjalidega. Samuti on eraldi peatükk "Lõpparve rongaemadusega", kus kriminaalkorras süüdi mõistetud Enno Tammer analüüsib, kellele tegelikult oli protsessi vaja ning kes seda suunasid.

Eestimaa vene kirjanike kujutuses (XVIII sajandi lõpp – XX sajandi algus)

Eva-Lottaliku õhinaga jutustab autor värvikirevast elust Hawaiil – konkureerimisest tööturul, salajasest ronimisest ülikõrge mäe tippu (see oli rangelt keelatud), koerasuurusest prussakast köögiseinal ja õõnsast enesetundest enne langevarjuhüpet. Aga eelkõige muidugi imekaunitest randadest, kapsaussirohelistest palmidest, soojast suvetuulest ja sellest, kui mahlased peavad olema mangod.

Hermann Hesse (1877–1962), Eestimaa juurtega saksa kirjanik, kes elas suurema osa elust Šveitsis, oli suur muusikaarmastaja. Sageli puudutas ta muusikat ka oma teostes ja kirjavahetuses, millest parimad selleteemalised palad on esitatud käesolevas kogumikus koos esseega "Hermann Hesse ja muusika" saksa kirjaniku Hermann Kasacki (1896–1966) sulest.

Jaan Kiivit, hilisem peapiiskop, oli Uku Masingu õpingukaaslaseks TÜ usuteaduskonnas. Käesolev raamat on aastakümneid kestnud kirjavahetuse üks pool. Kirjad on intensiivsed hinnangud enesele, ümbrusele, ajale ja inimestele – pooleldi luule, pooleldi dokument. Kirjad valgustavad muuseas ka Masingu õpinguaastat Saksamaal hitlerismi sünniajal.

Kapten Lembit Uustulnd on kirjutanud raamatu oma kolleegist ja sõbrast, legendaarsest kaugsõidukaptenist Ülo Kollost, mida ei saa aga nimetada lihtsalt elulooraamatuks. Kaks merekaru, kes on merd kündnud juba aastakümneid, istuvad maha ja ajavad juttu, meenutavad reise, laevu, inimesi, kellega koos on roolipinni kõrval seistud ja nendest, keda on sõidutatud, kuid eelkõige on see raamat nende ühisest sõbrast – Merest.

Ajakirja Eesti Naine eluloosarja raamat Tiina Pargist – telerežissöörist, saatejuhist, telesaadete autorist ja toimetajast, oma firma Free Studio juhist, reisisõltlasest ja reisisaadete tegijast.

Rudolf Nurejev (1938-1993) oli legendaarne vene balletiartist. Ta oli ka ballettmeister ja balletitrupi juht. Tema eraelu sokeeris inimesi, kuid sellest sündinud kõmuline kuulsus ei heidutanud artisti talendi andunud austajaid. Raamat on kohati lõbus, kohati vapustav, kuid siiski läbinisti inimlik. Sellest pajatab vahetu vaatleja loo inimesest, tõelisest Nurejevist, avades kaks väga olulist seni varjatuks jäänud tahku tantsija elust: Nurejev kui armastaja ja Nurejev kui erakordselt nõudlik artist.

Minuga juhtus nagu muinaslugudes ikka: läksin otsima maailma ja leidsin enda. Armusin küll ka, kuid armastus pole muud kui mootor. Esiti oli muidugi raske: läbikukkunud katsed oma kirjutisi avaldada, baaridaami ja tantsija tööst saadud sandikopikad, mis näljast ikkagi ei päästnud, tajumine, et oled võõras, ja selle teadmisega leppimine. Lisaks kleebib su päritolumaa, su välimus ja aktsent sulle kohalike silmis kõikvõimalikke kahtlusi külge. Ega´s midagi! Pead hakkama ennast, oma identiteeti otsast peale ehitama.

Anna-Maria Penu

Ibiza on Hiiumaa suurune maalapp keset Vahemerd, mida mulle reklaamiti kui kohta, kus 60% elanikkonnast on seksuaalse hälbega või narkomaanid. Ibizal on Euroopa suurimad diskoteegid, siin lokkab narkoäri ja vabameelsus. Mõne jaoks põrgu, teise jaoks paradiis. Ibizal on aga ka varjatud pool, kirgas kargus, mis avaldub eriti selgelt siis, kui hooaeg on läbi ja turistid ära lähevad. Ibizal otsivad ennast ja kadunud aegu hipid-lillelapsed ning teised armastusse ja vabadusse uskujad.

Autor, ise samuti arst, on pühendanud raamatu Tšehhovi arstitegevuse mõningate aspektide vaatlemisele. Tšehhovi elulugu kirjutades on ta kasutanud laialdaselt ka Tšehhovi kirju.

Kui Elsbet Parek (1902-1985) 1960. aastatel oma mälestusi kirja panema hakkas, julges ta vaevalt loota, et need kunagi trükivalgust näevad. Aeg oli selline, mil ametlik ajalootõde erines oluliselt sündmustes osalenute mälestustest. Seetõttu olidki need kirjutatud Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi (tollase käsikirjade osakonna) jaoks ja polnud algselt mõeldud mitte avaldamiseks, vaid selleks, et fikseerida ametlikule ajalookäsitlusele alternatiivne nägemus. Mälestustes kajastatud periood hõlmab aastaid 1907-1949 - alates autori varasest lapsepõlvest kuni päevani, mil algas tema perekonna Siberi-teekond. Käsikirja trükiks ettevalmistamisel on säilitatud autori stiil, parema loetavuse huvides on seda keeleliselt toimetatud. Joonealustes kommentaarides on eeskätt nooremale lugejale mõeldes lisatuid mõningaid selgitusi tänase päeva reaalitest lähtudes.

Tuntud Prantsuse näitekirjaniku, lavastaja ja näitleja elulugu.

Sisukord:
Teen ämmamooriga juttu
Ahvimajas
Lugu kahest teatrisõbrast
Annaks õige vanaisale orvietaani?
Igaüks ei tahagi tapetsiiriks saada
Ad maiorem dei gloriam
Vähe tõenäolised seiklused
Kuulus kamp
Rändkomejant
Lavale ilmub prints de Conti
Hoia end, Bourgogne, Molière tuleb!
Bruhahaa!!!
Petit-Bourbon
Äranarritud sinine salong
Kes külvab tuult
Salapärane härra Ratabon
Armukadeda printsi kurblik lugu
Pärast armukadeda printsi hingusele minekut
Kes ta on?
Näitekirjaniku kool
Egiptlane vaderiks
Et välk teda tabaks!
Sapine armunu
Võliklavessiin
Ta ärkab ellu ja sureb jälle
Amphitryon
Suur elluärkamine
Monsieur de Pourceaugnac
Egiptlasest saab Neptunus, Neptunusest apollon ja Apollonist Louis
Ühislooming
Stseenid pargis
Madeleine lahkub
Õnnetu reede
Mullast oled sa võetud
Hüvastijätt pronksi valatud komödiandiga

Teoses "Vaadeldes rändavaid pilvi" jutustab Oskar Luts oma esimesest koolitalvest Palamuse koihelkonnakoolis (1895/96) ning 1896. a. kevade kurbadest sündmustest. Ülejäänud kolmest õppeaastast Palamusel kirjanik täiesti põhjendatult ei räägi, vältides sellega kordamisi ja venitamist. Kordamist on Luts vältinud ka muus suhtes. Selles teoses liigub ju autori mõttelend juba 20 aasta eest kujutatud keskkonnas, "Kevade" tegevusmail. Ühist on neil kahel teosel aga vähe. Sellest on kahjugi, kuid see on ühtlasi tunnustuseks kirjanikule. Mälestusraamat "Kuldsete lehtede all" jätkab jutulõnga 1899. a. suvest (vihjanud enne mõne lausega teistele õppeaastatele Palamusel). Luts jutustab algul jõupingutustest linnakooli pääsemiseks, seejärel õpinguist Tartu reaalkoolis ning lõpetab rõõmuküllase meeleoluga 1900. a. suveõhtul.

Raamatus saavad kokku teadus- ja elulugu ning haaravate avastusretkede kirjeldus. Autor maalib portree norra teadlasest Kristian Birkelandist, kirglikust geniaalsest vaimust, kes terve elu uuris valgusmänguliste virmaliste tekkepõhjusi. Ta jõudis välja maailma kahte äärmuslikku piirkonda: Põhja-Norra kõlekülmadele lumistele mäetippudele ja Aafrika kuumadele kõrbealadele, kus esineb põhjavalguse kahvatum sugulane sodiaagivalgus. Ülimalt köitev lugu, mis hoiab lugejahuvi ja ka harib sedamööda, kuidas jutustus areneb.

Hispaaniast räägitakse peamiselt kui päikese, paella, flamenko, härjavõitluse ja tulise temperamendiga inimeste maast. Ometi moodustab see vaid stereotüüpse murdosa tuhandenäolisest Hispaaniast. Raamat pakub avastamist paralleelmaailmades: ajaloos ja kaasajas, linnas ja looduses, kunstisaalides ja hipirandadel, traditsioonides ja vabameelsuses, puhkehetkedel ja pöörastel Hispaania fiesta'del. Autor viib teid ringkäigule erinevates maakondades Baskimaast Andaluusiani ja Katalooniast Galiciani. Selle käigus veendute, kuivõrd võivad kultuur, inimesed ja loodus ühes riigis üksteisest erineda nagu öö ja päev!

"Jumalate aed" kirjeldab huvitavaid juhtumeid elust Korfu saarel, kus tulevase kirjaniku ja looduseuurija pere veetis enne Teist maailmasõda mitu suve. Teismelise poisi pilgu läbi tutvustatakse lugejale mitmesuguseid elusolendeid: putukaid, liblikaid, mereloomi akvaariumides, vigastatud linde, vaskusse jt. Lisaks käib nende peres palju huvitavaid külalisi, igaüks oma harjumuste ja karakteriga. Käesolev raamat on omamoodi järjeks varem ilmunud teosele "Linnud, loomad ja sugulased".

Raamat jutustab näitlejanna Eve Kivi erakordsest elust. Ta on mänginud rohkem kui viiekümnes filmis, teda on jäädvustanud kuulus maalikunstnik Ilja Glazunov. Tema sõpruskonda kuulus Tšiili presidendi Salvador Allende abikaasa Hortensia Bussi de Allende. Ugandas püüti teda naistemaia diktaatori Idi Amini Dada eest varjata. Ta on näinud paljusid selle ilma vägevaid, kirjeldamatut glamuuri, aga ka ehtsat sõda.

Sisukord:
Vanad teerajad
Talvised teed
Läbi tule ja vee

Maailmakuulsa ulmekirjaniku Herbert Wellsi reisiraamat „Venemaa pimeduses" („Russia in the Shadows", originaal ilmus 1920) on mitmes mõttes hariv ja õpetlik tänaselgi päeval, aidates paremini lahti mõtestada Venemaa sajanditaguse pöörde olemust ja tagajärgi. Täpsed ja teravapilgulised kirjeldused on jäädvustanud 1920. aasta laostunud Venemaa masendava olukorra.

See on ühtlasi jutustaja ja minategelase nimi. Autor on winnebago indiaanlane Sam Blowsnake, kes loovutas oma värvika eluloo antropoloog Paul Radinile aastal 1913.

Tõlkija Marta Sillaotsa mälestusteraamat annab huvitava ülevaate 20. sajandi alguse Tallinnast ja selle kirjanduselust, Esimese maailmasõja sündmustest ja Eesti Vabariigi algusaegadest.

Kirjad 1940-1993. Kui tänu tõlgetele on eesti lugejal olemas esmane ülevaade Lotmani teadustöödest, siis käesolev vihik annab läbilõike Lotmani epistolaarsest pärandist, teadlase asemel on siin esiplaanil inimene, kes avab oma isiksuse erinevaid tahke.