Loodus

Raamat tutvustab merepõhjal kasvavaid taimi, annab ülevaate nende levikust ja iseloomustab Eesti rannikumerd kui taimede elukeskkonda. Põhjalikumalt vaatleb autor Läänemeres enamlevinud taimekooslusi ning muutusi, mis neis inimtegevuse mõjul toimunud. Ülevaate saab ka meretaimede kasutamisest. Mõeldud kõigile taime- ja merehuvilistele, sobib hästi käsiraamatuks ja abimaterjaliks bioloogiaõpetajale ning bioloogia eriala üliõpilastele.

Lehed ja tähed on MTÜ Loodusajakiri aastaraamat, mis alustas ilmumist 2003. aastal. Raamat kõneleb loodusest, teadusest ja ühiskonnast läbi paarikümne originaalkirjutise

Teos pakub Hiiumaa maastikukirjeldust, tuues esile saare geograafilise ja kultuurilise eripära.

Seeneriik on täis suuri ning seletamatuid mõistatusi. Selles raamatus tutvustab autor värvi- ja puuseeni, mida meie metsadest leida võib. Siit saab hulga näpunäiteid, kuidas võluda salapärastest seentest vikerkaarevärvilisi toone või valmistada põnevat seenepaberit. Raamatus olevad juhised on mõeldud inimestele, kes otsivad looduslähedust ning tunnevad mõnu loomisrõõmust.

"Jumalate aed" kirjeldab huvitavaid juhtumeid elust Korfu saarel, kus tulevase kirjaniku ja looduseuurija pere veetis enne Teist maailmasõda mitu suve. Teismelise poisi pilgu läbi tutvustatakse lugejale mitmesuguseid elusolendeid: putukaid, liblikaid, mereloomi akvaariumides, vigastatud linde, vaskusse jt. Lisaks käib nende peres palju huvitavaid külalisi, igaüks oma harjumuste ja karakteriga. Käesolev raamat on omamoodi järjeks varem ilmunud teosele "Linnud, loomad ja sugulased".

Raamat, mida käes hoiate, on täiendatud ja parandatud kordustrükk Eesti ravimtaimede teisest ja kolmandast osast (2019 ja 2020), mis ilmusid varasemalt eraldi, kuid nüüd on koondatud  ühtede kaante vahele.

Kokku on raamatus vaatluse all 70 Eesti ravimtaime, nende seas leidub nii maitsetaimi kui ka mõningaid väga mürgiseid taimi. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, kogumist, kuivatamist ja säilitamist. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures silmas on peetud ka toimet, mis avaldub siis, kui konkreetset taime kasutada koos ravimitega.

Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed aastad, mis lahutavad meid raamatute viimaste väljaannete ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnenud põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, ent kiites sageli heaks ka selle, mida meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.

Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste.

Teos on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.

Eesti taimkatte kaardistamisega tehti algust juba 1930-ndatel aastatel. Sõja tõttu töö soikus ning jätkus alles 1946. a. avatud Teaduste Akadeemia eestvedamisel.
Käesolev teatmeteos annabki ülevaate selle suure töö tulemustest.

Sisu:
Eesti NSV botaanilise, eriti geobotaanilise uurimise ajaloost
Geograafiline asend ja geoloogiline ehitus
Kliima
Mullastik
Eesti NSV floora ja vegetatsiooni koosseis ja kujunemine
Mõningaid teoreetilisi seisukohti taimekoosluste klassifitseerimisel
Kuivade ja parasniiskete asukohtade taimkond
Soostunud metsade ja niitude taimkond
Madalsoode taimkond
Siirdesoode taimkond
Rabade taimkond
Lammimetsade ja lamminiitude (luhaniitude) taimkond
Mereranniku taimkond
Veetaimkond
Eesti NSV tulnuk- ja kultuurtaimestik
Eesti NSV geobotaaniline kaardistamine
Eesti NSV geobotaaniline rajoneerimine
Eesti asend Põhja-Euroopa taimegeograafilistes ja geobotaanilistes liigestustes

Kašelott õpib, kellega koos ta rändama hakkab, aara heidab himustava pilgu oma kaunile naabrile, šimpans õpib mängust kasu saama. Kultuur loob hiigelhulgal kavandamata ja planeerimata teadmisi. Kogu maailm räägib, laulab ja vahetab salasõnumeid. Kultuur ei ole midagi niisugust, mida inimene endale ainuomaseks saab pidada. Carl Safina juhatab meid teistesse kultuuridesse. Lugeja ees avaneb kašelottide, uhkete selvalindude aarade ja meie lähimate looduslike sugulaste šimpanside elu nende oma kultuuris.

Mis on elu? Tunnustatud füsioloog ja üks süsteemibioloogia rajajatest Denis Noble püüab selles väga isiklikus ja kohati sügavalt poeetilises raamatus vastata just sellele küsimusele. Autor väidab, et elu alusküsimustele vastuste saamiseks tuleb meil vaadata kaugemale, kui võimaldab pelgalt geenikeskne vaade bioloogiale.

Genoom ise ei ole elu.

Mõistmaks elu olemust, tuleb meil oma vaadet radikaalselt muuta ning uurida elu paljudel tasanditel korraga, võttes seejuures arvesse ka tasanditevahelist vastastikmõju ja erinevaid tagasisidemehhanisme geenide, rakkude, organite, süsteemide, organismide ja keskkonna vahel. Sel juhul avaldub elu protsessina, mis tuksleb kõiki neid tasandeid siduvas võrgustikus. Just see, väidab Noble, on elu muusika.

Denis Noble (snd 1936) on Oxfordi ülikooli südame ja vereringe füsioloogia emeriitprofessor. Ta on varem avaldanud mõjuka esseekogumiku „Elu loogika“ (1993). Samuti mängis ta olulist rolli füsioomiprojekti (Physiome Project) käivitamisel. See oli üks esimesi rahvusvahelisi süsteemibioloogia uurimisprojekte, millele ajakiri Science pühendas 2002. aastal erinumbri.

Raamatuga „Kliima. Uus lugu" pakub Eisenstein välja uudse vaate kliimamuutustele ja selle juurpõhjustele, keskendudes küsimusele, kuidas saame inimkonnana oma mõtlemist muuta nii, et võiks toimuda ökoloogiline tervenemine. Eisensteini sõnul on probleemiks meie suhtumine loodusesse. Oleme taandanud looduse kvantitatiivseteks näitajateks ja see omakorda on viinud meid sügava ilmajäetuse tundeni. Ökoloogiline tervenemine saab toimuda vaid juhul, kui suudame orienteeruda ümber kvalitatiivsele arengule. Õnnestumise võtmeks on meie sisemine kasvamine. Ainult siis, kui suudame taastada oma sisemise ökosüsteemi, tundmis- ja armastamisvõime täiuse, on lootust taastada ka väline ökosüsteem.

Eesti looduses esineb 36 liiki käpalisi ehk orhideesid. Eriti rikkalikult on orhideesid Lääne-Eestis ja saartel. Nende loodusest kadumise peamiseks põhjuseks on elupaikade hävimine. Lisaks sellele ohustab nende püsimajäämist korjamine, väljakaevamine ja müümine. Kõik Eesti orhideed kuuluvad CITESe II lisasse ja on looduskaitse all. Seepärast on orhideede korjamine, hävitamine ja nende kasvukohtade kahjustamine keelatud. Raamatus on kirjeldatud kõiki 36 praegu Eestis looduslikult levivat liiki. On toodud ka orhideede levikukaardid.

Album toob meieni pildilise jäädvustuse nendelt inimestelt, kes on oma kaameraga kinni püüdnud meie jõgede-ojade kauniduse ja esitanud pildid fotokonkursile "Põlvamaa jõgede ilu". Albumis on vaateid Ahja, Võhandu ja Piusa jõest.

Kogumik artiklisarjadest, mis ilmusid ajakirjas Loodusesõber aastatel 2005-2009.

Ravimtaimede teadusliku uurimise valdkonnas on vahepealsed seitse aastat, mis lahutavad meid raamatu esimese väljaande ilmumisest, toonud hämmastaval hulgal täiendavaid uuringuid ning nendega kaasnevaid põnevaid tulemusi. Need aitavad avada uusi võimalusi ammu tuntud ravimtaimede teaduspõhisel kasutamisel, kiites sageli heaks ka selle, mida juba meie esivanemad rahvameditsiinis kogesid. Patt oleks seda teavet lugejaga mitte jagada, ja seda uuendatud väljaanne kuhjaga ka pakub.

Selles raamatus on kirjas 80 Eesti armastatuima ravimtaime lood. Saame nende kõigiga põhjalikult tuttavaks: kuidas taime ära tunda, mis nimesid ta kannab ning kuidas rahvas teda kasutanud on. Paljud raviretseptid on õige vanad. Põhjalikult on tutvustatud iga taime nüüdisaegset tõenduspõhist kasutusviisi, droogi keemilist koostist ja toimeid, säilitusaega ja -viisi. Tarvitamisõpetused tuginevad uusimatele teadusuuringutele ning lähtuvad iga taime kasutamisega seotud ohtudest, kusjuures on silmas peetud ka kõrvaltoimeid ja koostoimeid ravimitega.

Raamatu autorid on Tartu Ülikooli farmakognoosiaprofessor Ain Raal, rahvapärimuse uurija Mikk Sarv ja loodusajakirjanik-folklorist Kristel Vilbaste. Teos on omamoodi jätkuks Johannes Tammeoru, Oskar Koogi ja Gustav Vilbaste viies trükis ilmunud ülimenukale raamatule „Eesti NSV ravimtaimed”, kuid sisaldab täiesti uudset infot. Köide on illustreeritud Helje Eelma loodud originaalsete värviliste taimepiltidega.


Täiendatud kordustrükk.

Selles raamatus käsitletakse 21 meie kõige mürgisemat taime, mis on võimelised tapma nii inimese kui ka looma. Iga taime puhul on toodud tema põhilised tunnused, kasvukohad ning mürgisusega seotu.

Raamat sobib laiale lugejaskonnale, pakkudes lugusid antiikmütoloogiast ja kirjeldades mürgistusjuhtumeid üle maailma, kuid tänu rohketele viidetele ja süvitsi minevatele üksikasjadele peaks see eriti huvitav olema inimesele, kes hindab teaduspõhist faktoloogiat ja lisaks teada saamisele soovib ka aru saada.

Ain Raal on proviisor, Tartu Ülikooli farmaatsia instituudi farmakognoosiaprofessor, ravimtaimede, looduslike ühendite ja farmaatsia ajaloo uurija ning publitsist. Ta on avaldanud üle 160 teadusartikli, sadu eestikeelseid kirjutisi ja 40 raamatut.

Kristel Vilbaste on loodusajakirjanik ja -kirjanik, kes on kirjutanud sellest, mis on looduses armastamist väärt ja kuidas tuleks meie ilusat Eestimaad hoida. Ravimtaimede kõrval räägivad tema mahukamad tööd allikatest ja õuesõppest.

Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu. Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega. Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees. Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745-2015.

Tallinna voorimehe poeg Eesti päritoluga Balthasar Russow kirjutas oma Liivimaa kroonikas, et 1578. aasta maikuus püüti Kuramaal 7 sülla (ca 15 m) pikkune vaal kinni, kes oli kuivale maale jäänud. Järgneva kolme sajandi jooksul puuduvad teated vaaladest siinsetes meredes. Suur uuditepomm plahvatas alles 1851. aasta kevadel - vaal Soome lahes. See oli midagi erakordset ja sellest kirjutasid paljude Euroopa linnade ja riikide tolleaegsed ajalehed. Soome lahe eksikülalist said aga Tallinna elanikud oma silmaga näha ja teadlased vaala igakülgselt uurida.

Koguteos tutvustab meie metsades, võsastikes, puisniitudel, niitudel ja loodudel kasvavaid tavalisemaid rohttaimi ja rohttaime välislaadiga poolpõõsaid – kokku 491 liiki 60-st sugukonnast.

Taimkatte kaardistamine eeldab taimeliikide head tundmist, nii nende koosnemise seaduspärasuste kui ka nende ja keskkonna vaheliste suhete mõistmist. Seetõttu on tekkinud vajadus ühtse ning küllaltki lihtsa kaardistamise metoodika järele. Taimkatte detailse kaardistamise juhendid koos tähtsamate kaardistamisühikute loendiga on trükis ilmunud. Käesolev brošüür toob sellele metoodikale ning kaardistamisühikute loendile mõningaid täiendusi ja lisab ühikute määramistabelid.

Kompaktne ja lihtsalt kasutatav seenemääraja sisaldab 440 seeneliiki. Raamat on mõnusas taskuformaadis, mida on mugav metsa kaasa võtta. Asjalikud selgitused ja selged lähifotod teevad seente määramise lihtsaks. Suurepärane kaaslane igas eas ja iga kogemustepagasiga seenehuvilisele.

Käesoleva raamatuga täidetakse lünk eestikeelsete liblikamäärajate osas. Määraja on kavandatud neljavihikulisena. Esimesse vihikusse on võetud kõik seni Eestist leitud päevaliblikaliigid. Käsitlemata on jäetud liblikate kogumise, prepareerimise, säilitamise ja kasvatamise metoodika.

Raamat tutvustab Eesti looduse pärismaiseid taimeharuldusi ja aitab neid tundma õppida. Teos sisaldab andmeid 56 taimeliigi kohta, millest 50 liiki kuulub haruldaste taimeliikide (loodusmälestusmärkide) hulka. Brošüüri koostasid Eesti NSV Teaduste Akadeemia Loodusuurijate Seltsi botaanika ja looduskaitse sektsioonide liikmed.

Juba rohkem kui pool sajandit on kestnud Eesti territooriumi floristiline uurimine. Senine botaaniline uurimistöö Eestis on aga piirdunud põhiliselt kõrgemate taimedega. Alamate taimede, sh. ka seente kohta on andmed veel väga lünklikud. Seente tähtsus looduses ja inimese elus on aga väga suur. Käesolevas brošüüris antakse metoodilisi juhiseid seente kogumiseks ning prepareerimiseks ja tuuakse tabelid seltside, sugukondade ja perekondade määramiseks. Juhendis käsitletakse ainult makroskoopiliste viljakehadega kõrgemaid seeni, nn. makroseeni.

Kolmekeelne fotolbum (eesti, inglise, vene keeles).

Raamat annab ülevaate aastatel 1996-1998 Eestis läbi viidud CORINE Land Cover projektist, mille käigus koostati ühtse Euroopa metoodika alusel kogu Eestit hõlmav digitaalne maakatte andmebaas. CORINE Land Cover projekt on osa Euroopa Liidu CORINE programmist, mida teostati Euroopa Liidu liikmesriikides aastatel 1985-1990. Jättes kõrvale topograafilise kaardistuse, on projekti tulemusena esmakordselt loodud kogu riiki kattev, ühtsel metoodilisel alusel ja digitaalselt teostatud andmekogu Eesti looduslike, pool-looduslike ja inimtekkeliste alade esinemisest ja levikust.

Eesti on üks sooderikkamaid piirkondi Põhja-Euroopas (22,3%). Käesolev väljaanne annab ülevaate Eesti soodest, turbamaardlatest ja turbavarudest, kusjuures viimastele on pööratud suurimat tähelepanu.

koostamisel osalesid Agnes Aaslaid, Alo Adamson, Maire-Liis Hääl, Jaanus Kiili, Kaie Lehtla, Heino Levald, Olev Liik, Enn Loigu, Tiit Metsvahi, Tiina Randla, Enno Reinsalu, Marit Seepõld, Vello Selg, Valdu Suurkask, Mihkel Veiderma, Harald-Adam Velner, Raivo Vilu, ... jt

Abiraamat puude ja põõsaste määramiseks talvel.

Teatmik sisaldab andmeid Eesti agrokliima ressurssidest, samuti põllutööde ning tähtsamate põllumajanduskultuuride kasvu ja saagi kujunemise agrokliimatingimustest. Tabelid ja joonised iseloomustavad taimede soojuse ja niiskusega kindlustatust vegetatsiooniperioodil, kultuuride talvitumist, põllumajandusele ohtlikke ilmastikunähtusi, kliimatingimusi põllutööde tegemisel ning kultuuride kasvu ja arengut.

Hiiumaa laidude kaitseala juhataja, kes kannab hoolt nende väikeste ja inimtegevusest vähe puudutatud maakildude eest keset merd, toob lugejani sõna ja pildis laidude võlu. Raamat kõigile.

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Raamatu peategelasteks on tihti suurekasvulised imetajad, kuid leidub ka roomajaid ja olendeid muudest loomarühmadest.

Raamat annab ülevaate botaanikast ning keskendub taimeraku, taimekoe ja taimevarre botaanikale.

Loomade tunnetes ei kahtle keegi, kellel on olnud koer, kass või hobune. Aga mida me teame metsloomade tunnetest ja võimetest? Jeffrey Moussaieff Masson toob oma raamatus erakordseid näiteid – piisonitest, kes tunnevad rõõmu liulaskmisest, ahvidest, kes leinavad oma kaaslasi, elevantidest, kes nutavad kohtumisel rõõmust, papagoidest, kes ei korda päheõpitud sõnu, vaid vastavad kõneluse mõttele vastava fraasiga. Rohked värvikad näited tõestavad veenvalt seda, et ka loomad rõõmustavad, kannatavad, tunnevad üksindust, muret, armukadedust ja uudishimu.

Käesolevasse teosesse on talletatud pildikesed nurmedest ja niitudest. Autori motoks on: "Igatseda alati seda, mis on ilus ja väärtuslik, tuleb kasuks endale, kaasinimestele ja kodumaale. Elu on kohustus ja tegutsemine on suur rõõm." Olgu see motoks ka kõigile loodusearmastajatele ja lillenuusutajatele.