Loodus

Millist osa etendavad looduses röövlinnud -- kullilised ja kakulised -- ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad -- sellest kõnelebki käesolev teos. Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud -- kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad.

Andmeid ja mõtteid

fotoalbum

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Taimede nimestik eesti-, ladina- ja venekeelsete perekonnanimede järjekorras

Järjekorras seitsmes aastaraamat koondab endas algupärased rikkalikult illustreeritud artiklid Eesti parimatelt looduse ja teadusega tegelejatelt. Lugejal on võimalus kaasa teha paarkümmend mõttelist rännakut maailma eri paikade loodusesse, aja-ja kultuuriloo sügavusse ning isegi Universumi avarustesse. Rännak ja rändurid on sümbolid erinevate teemade avamiseks. Eesti rahvakultuur ja selle muutumine, uued võimalused arheoloogiliste leidude kaudu meie eelkäijatest oluliselt rohkem teada saada, rännakud imelisse loodusesse nii kodus kui ka teistel kontinentidel. Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmoseajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palverännakule? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsimused, mida selle raamatu kaante vahel vaagida saab. Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.

Olete mõelnud, kas kalakene akvaariumis tunneb ära teie näo, kui lähete talle süüa andma? Kas kõnekäänd haugi mälu kohta vastab tõele ja kas kalad on üleüldse võimelised mõtlema? Etoloog Jonathan Balcombe annab neile ja paljudele teistele küsimustele vastuse oma neljandas raamatus "Mida kala teab". Autor viib lugeja veealusele reisile jõgedesse, järvedesse ja meredesse, aga ka ojadesse, lompidesse ja akvaariumidesse. Kas oskasite arvata, et rohkem kui 30 000 kalaliigi seast võib leida nii kunstnikke, ustavaid elukaaslasi, hoolikaid lapsevanemaid, elukutselisi flirtijaid, kangelasisasid ja -emasid, naudisklejaid, aga ka klassikalisi "kägusid"? Balcombe keerab levinud arusaama kaladest kui tundetutest, külma vere ja tuima pilguga elukatest pea peale, näidates neid sotsiaalsete, taibukate, teadlike ja isegi salakavalate olenditena – teisisõnu suuresti samasugustena nagu inimesed ise. "Mida kala teab" põhineb kõige värskematel teadusuuringutel ja tõestab, et kalade elu on sõna otseses mõttes kirev ja kirglik ujumine, mitte ükskõikne ulpimine. Küsige kasvõi oma kuldkalalt.

Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm. Käesolev raamat käsitleb kalade bioloogiat: rändeid, kudemist, toitumist, kasvu, vanust ja teisi huvitavaid nähtusi kalade elust. Palju tähelepanu on pööratud ka kalakaitse küsimustele. Raamatu autor professor Ivan Pravdin on tuntud kalateadlane, kes üle viiekümne aasta on uurinud neid loomi.

Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.

Suures formaadis ning kõvas köites album. Rööptekst vene ja inglise keeles.

Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Meie kõigi kohus on hoida elukeskkonda ning säästlikult kasutada rahvuslikku rikkust – kodumaa loodusvarasid. Ühtlasi tuleb igaühel õppida ja harjuda käituma loodushoidlikult oma igapäevaelus, nii kodus, koolis kui ka töökohas. Õpik jagab põhiteadmisi traditsioonilisest looduskaitsest ja loodushoiust ning on eelkõige mõeldud kutse- ja üldhariduskoolidele, kuid on kasutatav ka kaug- ja täiendõppes.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Rohkete piltidega brožüür on mõeldud matkajale teejuhiks, mille abil on võimalik leida üles enam-vähem kõik tähtsamad Eesti järved ning tutvuda nendega. Antakse ülevaade rohkem kui 280 järve vaatamisväärsustest, ökoseisundist ja kalastamisvõimalustest. Kalahuvilistele püütakse esitada andmeid enamiku vaadeldavate järvede kalastikust. Puhkajad saavad juhiseid supluskohtade leidmiseks. Käsitletakse järvede looduskaitset, juhitakse tähelepanu järvede huvitavamatele füüsilis-geograafilistele ja bioloogilistele iseärasustele, tuuakse arheoloogilisi ja muid ajaloolisi materjale, andmeid üldtuntud isikutega seotud järvedest jne.

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

Käesoleva raamatu ülesandeks on anda asjahuvilistele juhendeid lindude elu vaatlemise kohta.

Käesolev raamat tutvustab kõiki kuni 1. oktoobrini 1971 Eestis kindlakstehtud laululinde, välja arvatud vareslaste sugukonda kuuluvad linnud, keda meil on 9 liiki. Lisaks autorite enam kui 20 aasta jooksul kogutud vaatlusandmetele on raamatu koostamisel käsutatud rohkesti erialases kirjanduses avaldatud andmeid ja mitmete teiste amatöörornitoloogide trükis avaldamata materjale. Teiste autorite andmete esitamisel viidatakse tekstis vastava töö autorile ja ilmumisaastale, mille järgi lugeja leiab raamatu lõppu paigutatud kirjanduse loetelust töö täieliku nimetuse ja avaldamiskoha. Autorid püüdsid käesoleva raamatuga meie rohkearvulisele ja üha kasvavale linnu- ja loodusesõprade perele tutvustada võimalikult palju sellest uurimistöödel ja linnuvaatlustel talletatud huvitavast materjalist, mida tuleb otsida raskesti kättesaadavast ornitoloogilisest perioodikast ja võõrkeelsetest raamatutest. Ühtlasi näitavad autorid iga linnuliigi juures, mida veel tema eluviisidest ning käitumisest ei teata, et sel teel õhutada aktiivsetele vaatlustele praeguste lünkade täitmiseks. Seega on käesolev raamat käsiraamatuks lindude tundmaõppimisel, kuid ka programmiliseks suunajaks lindude edasisel uurimisel, mis saab toimuda loodusevaatlejate-asjaarmastajate kaasabil.

Album tutvustab sõnas ja pildis Matsalu looduskaitseala rikkalikku linnustikku.

Käesolev raamat on mõeldud lühikese üldarusaadava sissejuhatusena zoopsühholoogiasse ehk loomapsühholoogiasse. Selles toodud materjal tohiks selle tõttu pakkuda huvi kõigile neile, kes soovivad täiendada või laiendada oma teadmisi psühholoogia või bioloogia valdkonnas, nende hulgas ka keskkooli viimaste klasside õpilastele, bioloogiaosakonna üliõpilastele ning eriti psühholoogia ja bioloogia õpetajatele. Raamatu lugemine ja mõistmine eeldab vaid elementaarseid teadmisi zooloogia ja füsioloogia alal. Rikkalikud illustratsioonid aitavad teose elavamaks ja huvitavamaks muuta. Teise trüki jaoks on autor raamatu teksti hoolikalt läbi vaadanud ning seda mitmes osas parandanud ja täiendanud, kõigepealt pärast esimese trüki teksti valmimist (1961.a) ilmunud ja autorile kättesaadavaks osutunud uuema loomapsühholoogiaalase kirjanduse põhjal. Seoses teksti täiendamisega on kasvanud ka illustratsioonide arv.

Nagu teose esimeses (ilm. 1935), nii on ka selle käesolevas trükis kõik kirjutistes esitatud esemed ja nähtused võetud loodusest vahetu tähelduse teel. Aastaid kodumaa radadel, maal ning vetel ringi rännates olen püüdnud kohapeal märkmikku kanda kõik muljed tajutud loodusesemeist ja looduse toimest koos neid tajusid saatvate tunnete ja mõtetega. Selliste märkmete alusel olengi koostanud kaäesolevas teoses esinevad kirjeldused kodumaa maastikest. Need kirjeldused pole mitte mõeldud maastike ja nende osiste rangelt teaduslike fotodena, vaid piltidena, elamustena, milles oleks hinge ja südant. Käesolevate kirjutiste eesmärgiks on õhutada lugejais huvi ja armastust esteetilise loodusevaatluse vastu.

Seedermännisaared on ümbritsetud valdavalt kasemetsadega, mis on osalt tekkinud raiestikele ja põlendikele, osalt soostunud ja männilegi liiga märjad. Ka raiejärgsed kaasikud on algul paksu turbasamblakattega, millesse jalg vajub pehmelt peaaegu põlveni.

Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Raamatu ajaloolises osas räägitakse taimemürkide vanaaegsetest kasutamisviisidest. Ulatuslikus eriosas antakse 148 taimeliigi lühike botaaniline kirjeldus ning mürgiste ainete sisaldus ja mürgistusnähud. Peaaegu iga taime aitab ära tunda värvifoto.Raamat on mõeldud kõigile loodushuvilistele.

Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.

"Maailma viljad" on esimene eestikeelne populaarteaduslik suurteos kultuurtaimedest. Selle raamatu viies osa on esmatrükk, aga neli esimest osa on kordustrükk. Rikkalikku informatsiooni sisaldava raamatu kasutamist hõlbustab köite lõppu paigutatud taimenimede register. Vaadeldakse maailma kõigi kliimatsoonide kasulikke taimi. Neist paljud leiavad eestikeelses trükisõnas käsitlemist esmakordselt. Raamat on mõeldud väga laiale lugejaskonnale, kõigile looduse- ja leivahuvilistele, on kirja pandud Heino Kiigele omases ladusas taimetarga laadis ja illustreeritud Edgar Valteri poolt.

Sisaldab: Tuntud tundmatu, Kevade esimene päev, Nädal hiljem, Veel kuu aega hiljem, Entomoloogiast, etümoloogiast ja etoloogiast, Kimalased ja mesilased: kodus ja õitel, Pasunapuhujad kutsuvad tööle, Suve haripunktis, Kuuejalgsed köod, Teised vaenlased, Järg jääb tulema, Uni talveöös, Võrdlemine tuntu ja tundmatuga, Valged laigud kimalastemaa kaardil, Kimalased ja nende rakendamine- olulisemast kokkuvõtlikumalt.

Tallinna Botaanikaaed loodi 1961. aastal. Läbi aegade on seal tegeldud ilutaimede kogumise ja uurimisega. Neljakümne viie aastaga on Kloostrimetsas 26 hektaril rajatud Eestimaa kõige rikkalikumad taimekollektsioonid, kus kasvab hoolsate aednike käe all umbes 8500 erinevat taime.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Tuhat parki ja enamgi - see on osa Eesti maastikust. Käesolev album heidabki põgusa pilgu Eesti maastiku kujundatud osale - parkidele. Raamat annab üldise ülevaate parkide tähtsamatest arenguetappidest, tutvustab nii vanu kui ka uuemaid linna- ja maaparke arhitektuurilisest aspektist. Suuremat tähelepanu on pööratud maaparkide arhitektuurilis-kompositsioonilistele osadele. Illustratsioonid ja fotod tutvustavad paljusd Eesti parke, püüavad viia vaataja tihedamasse kontakti nendega ning tungida pargi sisusse, tema kompositsioonilistesse osadesse, nagu puiesteed, pargi peaosa, teed, pargiaasad, veekohud jmt. Eesti pargid on lihtsad ja tagasihoidlikud, ilma liigsete kaunistusteta, kuid looduskomponentidele baseeruva pargimaastiku tõttu veel küllalt võimsad ja esteetilisi elamusi pakkuvad.

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Mööda Ussuurimaad, Mööda Taga-Kaukaasiat, Mööda Kasahstani järvi ja kõrbeid, Kirgiisia mägedes, Mööda Turkmeenia kõrbeid, Jõudeajal

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

Kobie Krüger on Lõuna-Aafrika Vabariigis sündinud ja kasvanud ajakirjanik ja kirjanik. Ta abiellus Kobus Krügeriga, kelle unistus oli saada Krügeri rahvuspargi valvetöötajaks. Nii kolisidki nad oma kolme väikese lapsega pargisügavuses asuvasse majja, kus lähemateks naabriteks ei olnud mitte teised inimesed, vaid jõehobud, elevandid, antiloobid, lõvid ja gepardid. Kobie Krüger kirjeldab erakordse soojuse, poeetilisuse ja huumoriga selle tavatu elu igapäevaseiku ja ootamatusi, olgu nendeks siis iganädalane paadiretk üle jõehobudest kubiseva jõe, et lapsed internaatkooli viia või ootamatu kohtumine oma poegi kaitsva emalõviga. Kobie Krügeri raamatus elustuvad Aafrika loodus, loomad ja inimestest tegelased ning võimaldavad heita pilgu ühte rikkasse ja omapärasesse ellu.

Etoloogia üks rajajaid, Nobeli preemia laureaat Konrad Zacharias Lorenz on aastakümneid kasvatanud loomi ja neid põhjalikult tundma õppinud. Oma raamatus tutvustab ta putukate, kalade, lindude ja imetajate käitumisviise, kõneleb toaloomade pidamisest ja sellega seonduvatest probleemidest. Haarava esituslaadi ja heatahtliku huumori tõttu on selle raamatu populaarsus muutumatuna püsinud peaaegu poolsada aastat. Loetu arendab tähelepanelikku suhtumist loodusesse, õpetab mõistma erisuguste loomade käitumisviise. Raamat pakub huvi kõigile loodusehuvilistele.