Loodus

Keda küll ei huvitaks see, mis toimub Maa sügavuses! Eriti tugevaks paisub huvi pärast suuri maavärinaid. Käesoleva raamatu autor, Saksa DV teadlane Horst Rast kirjeldabki Maa siseehitust ning maapõues toimuvaid protsesse, mille tagajärjel tekivad ülivõimsad loodusnähtused – maavärinad.

Raamat suurimas täielikult Eesti piiridesse jäävast siseveekogust - Võrtsjärvest, lisa 1968. aastal ilmunud monograafiale "Eesti järved". Võrtsjärve ja tema lähemat ümbrust vaadeldakse siin geograafia, bioloogia ja humanitaarteaduste seisukohast; kõige põhjalikumalt on käsitletud taime- ja loomariiki. Teos on mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna loodusteadlastele, geograafidele, õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, kalasportlastele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele.

Autor tutvustab võilille rahvapäraseid nimesid ja kasutamist. Sellele järgnev ülevaade võilille bioloogiast sisaldab uudseid, nii kirjandusest võetud kui ka autori selgitatud andmeid. Peatükk võilillest kui koolibotaanika objektist on kirjutatud esmajoones bioloogiaõpetajaile ja koolinoortele. Peale nende on see raamat mõeldud kõigile loodusesõpradele, keda huvitab taimeriik.

Öisel taevavõlvil lõõmavad virmalised on imeline ja salapärane vaatemäng. Virmalisi on peetud taevaliste sõjasalgaks, tuliloheks või -maoks, on arvatud, et nende ilmumine ennustab näljaaega, sõda või muud häda. Alles 20. sajandil tegid teadlased kindlaks, kuidas virmalised tekivad. Ent teadmised ei ole kahandanud virmaliste veetlust. Öötaevas hõljuv kaunivärviline põhjavalgus lummab meid endiselt. Virmaliste uurija Jouni Jussila jutustab oma raamatus virmaliste tekkest, nende vormidest ja filmile jäädvustamisest. J. Jussila on virmalisi pildistanud 1997. aastast. Sellesse raamatusse on kogutud tema võrratud fotod, mis tutvustavad virmaliste lugematuid vorme ja värve. Raamatu lõpus on venekeelne kokkuvõte.

Kogu sõjajärgsel perioodil võõrvõimu poolt annekteeritud Eestis puudus võimalus avalikult käsitleda veekogude vee kvaliteeti mõjutavaid tegureid, vee reostuse pidevat kasvu. Seetõttu on tänasele põlvkonnale teadmata, milline olukord valitses Eestis ligi poole sajandi jooksul veekaitse valdkonnas ning mida paljudele raskustele vaatamata suudeti Eestimaa hüvanguks teha. Käesoleva tagasivaate koostamisel osalesid Eesti parimad asjatundjad. Sisu: Sissejuhatuseks Eesti veekaitse süsteem ja organisatsioon Veekaitse seadusandlus Eestis Keskkonnakaitse teadustegevus Eestis Heitvee puhastusseadmed Eestis 1945-2002 Veekogude seisund ja uurimistöö Abstract Kirjandust

Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.

Raamatus antakse väga hea ülevaade looduses täheldatavatest valgusnähtustest, kirjeldatakse ja seletatakse neid. Lugemisel jääb kõlama juhtmotiiv: käige looduses ringi avasilmi, jälgige, uurige, mõtisklege! Kui palju huvitavat märkate, kui palju uut teada saate!

Autor annab ülevaate valge-toonekure pesitsemisest, arvukuse muutustest, rändest ja talvitamisest, valge-toonekure piirkondlike ja rahvusvaheliste loenduste tulemustest. Lugeja leiab raamatust praktilisi nõuandeid tehispesade ja pesaaluste ülespanemiseks. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele, eriti aga noortele loodusesõpradele, bioloogiaõpetajatele, looduskaitsetöötajatele ja meil üha kasvavale amatöörornitoloogide perele.

Rohkem kui 900 puu- ja põõsaliiki sõnas ja pildis. Raamatust saad teada, kust nad pärit on ja kuidas välja näevad. Ei mingit keerulist botaanikat ega ladina keelt – leiad vajaliku liigi kiiresti üles eestikeelse nimetuse järgi. Tõsiste ja asjalike puude vahele, mis meil ja soojemas Kesk-Euroopas kohusetundlikult kasvavad metsas, pargis või aias, on siia lipsanud ka mõned, mis vajavad talvekatet või mida meie saame kasvatada toataimedena, nagu toakask ja toavaher. Samuti on raamatus esindatud mitu lõunamaa puud ja põõsast, mida siiani tunneme peamiselt nende maitsvate viljade järgi toidukaupluse puuviljaletist. Oma koduaia tarbeks leiad siit ka terve rea sordikirjeldusi, teiste seas nõeljate okastega elupuu, lõhislehise tamme ning punaste lehtede ja väikeste, aga hapude õuntega õunapuu. Ja võib-olla sobib just sinu aeda mammutipuu kääbusvorm. Uuri järele.

Rein Sander on Tartu ülikooli lõpetanud botaanik. Ta on töötanud aiandusagronoomina, puukooli juhatajana ja teadurina. Viimased paarkümmend aastat on ta pühendunud ravimtaimede kasvatamisele Kubja talus Järvamaal. Rein Sander on ka viljakas kirjamees: ta on avaldanud mitu luulekogu, kümmekond taimeraamatut ja arvukalt artikleid ajalehtedes ja ajakirjades.

Raamat kõigile kassisõpradele ja kassiomanikele.

Raamatus antakse üldine ülevaade Eesti merealast, tutvustatakse avamerealade väärtuslikke elupaiku ja elustikku ning kirjeldatakse seniste teadmiste kohaselt väärtuslikemaks hinnatud Eesti avameremadalaid. Samuti analüüsitakse Eesti avameremadalike elustikku ähvardavaid ohte ning kaitsevajadust ja -võimalusi. Raamatust leiab huviline infot ka avamerealade elustiku uuringute metoodika kohta. Tekst eesti ja inglise keeles.

 

Enne aastat 1800 oli teadus nagu plaanipäraselt rajatud, korrastatud ja hoolitsetud viljapuuaed, lõhnav ja saaki andev. Selle võis äärest ääreni läbi käia ning jälgida tema üksikuid osi. Naabruses asuvalt kõrgendikult võis näha isegi kogu aia plaani ja hinnata tehtud tööd. Kuid 1800. aasta paiku märkasid aias kõndijad, et usinad aednikud olid oma tööd teinud nii põhjalikult, et aed oli kohati muutunud üsna häamaraks ja salapäraseks. Tõsi küll, eri osade vaheliste suhete keeruline võrk oli peenem, õrnem ja paeluvam kui kunagi varem; lokkavad oksad hakkasid aga taevast varjama. Ja siis jõuti vapustavale äratundmisele, et aed on liiga suur. Enam ei olnud võimalik minna ühest otsast teise ilma eksimata ja ringeldes lähtekohta tagasi sattumata. Ei olnud kasu ka naabruses asuvast kõrgendikust, sest seegi oli nüüd aia all. Nõnda siis jätsid mõned vaatlejad, mõned korrapärasuse ilu armastajad aia hoopis maha, kuna teised leppisid olukorraga ja piirdusid vaid aia kitsaste, üha ahtamaks muutuvate osadega. Praegu on teadusaed kogu maakera hõlmav päratu padrik, mille kohta puudub kaart, mida ei tunne keegi, isegi mitte ükski kollektiiv, kui see just ei hõlma loovate teadlaste kogu rahvusvahelist peret. Iga uurija klammerdub oma tuntud ja armastatud puudetuka külge. Kui ta vaatabki sellest kaugemale, siis tavaliselt ikka süüdlasliku ohkega.

 

Oxfordi ülikooli professor Niko Tinbergen kirjeldab väikese looduseuurijate rühma pikaajalist loomade käitumise uurimist nende tavaümbruses. Vaadeldakse putukate ja lindude, nagu röövikuhundi, mesilasehundi, nõmmesilmiku, lõopistriku, haha, hõbe- ning naerukajaka käitumist ja instinkte. Autori eesmärk on innustada lugejaid jälgima elavat loodust. Raamat kõigile loodusest huvitatud lugejaile.

Raamat annab ülevaate botaanikast ning keskendub taimeraku, taimekoe ja taimevarre botaanikale.

Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Just looduskaitsealad olid tavaliselt meie matkade sihtpunktiks. Mõningate huvitavate makohtadega arktikast kuni kõrbevööndini tutvustamegi teid selles raamatus. Peakangelaseks selles raamatus on loodus oma mitmekesistes vormides, nähtuna bioloogi silmaga. Viimase iseärasuseks on teadagi see, et teda paeluvad ka üpris tavalisena tunduvad taimed või pisikesed loomad, eluks vajalik maa, muld ja vesi. Muidugi ei saanud me rääkimata jätta teaduslikest probleemidest, eriti sellistest, mis ulatuvad eriala piiridest kaugemale.

Seedermännisaared on ümbritsetud valdavalt kasemetsadega, mis on osalt tekkinud raiestikele ja põlendikele, osalt soostunud ja männilegi liiga märjad. Ka raiejärgsed kaasikud on algul paksu turbasamblakattega, millesse jalg vajub pehmelt peaaegu põlveni.

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Raamat annab elavas ja üldarusaadavas vormis ülevaate täppisteaduslike meetodite rakendamisest bioloogias, kujutades endast ülevaatlikku sissejuhatust biomatemaatikasse ja biofüüsikasse.

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom

Taimeriik ja inimene Taimeriigi kaitse meie seadusandluses Haruldaste taimeliikide kaitse olukord Eesti NSV-s Koosluste kaitse ja kaitsealad 25 aastat taimeharulduste kaitset Viidumäel Mererannikute ja saarte taimkatte kaitse ning ratsionaalse kasutamise printsiipe Taimkatte mitmekesisuse säilitamine kultuurmaastikus haruldaste taimede kaitse huvides Taimkatte ja mulla vastastikune olenevus ning keskkonnakaitse Haruldaste ja ohustatud veetaimede olukord Eesti järvedes Metsamarjade ja ravimtaimede kaitse Seenestiku kaitse iseärasused, põhimõtted ja abinõud Eesti haruldastest sammaldest ja nende kaitsest Muutused Lääne-Eesti merelahtede põhjataimestikus Inimtegevuse mõju samblikele Eerik Kumari 1912-1984

Käesolev lühike taimemääraja on koostatud koolidele ja kõigile, kes taimede määramise alal on algajad. Välja on jäetud taimed, millede kohta on tõenäone, et algaja nendega kokku ei puutu või need tema tähelepanu ei köida. Sellisteks taimedeks tuleb lugeda juhuslikke tulnukaid, mida meil üksikutel juhtudel on konstateeritud, kuid millede korduv leidumine on küsitav. Teiseks on välja jäetud haruldased, üksikuil leiukohtadel esinevad liigid, eriti kui need on vähe silmapaistvad.

Määraja sisaldab enamikku Eesti flooras metsikult esinevaid liike. Üksteisest raskesti eristatavad liigid on esitatud kollektiivliikidena. Tulnuktaimedest on toodud meil laiemalt levinud või vähemalt mitmes eri paigas leitud liigid, juhuslikult tulnukad on kõrvale jäetud. Kultuurtaimedest on valitud ainult kõige levinumad või tähtsamad. Peale selle leiavad käsitlemist kultuurist metsistuvad liigid.

Käsiraamat tutvustab Eestis nähtavaid ja (mõnevõrra pinnapealsemalt) ka lõunapoolkera tähtkujusid. Lugeja leiab siit taevakaarte, juhtnööre tähtkujude leidmiseks igal aasta- ja kellaajal, andmeid taevasfääri näiva pöörlemise ja planeetide liikumise kohta. Lühidalt on esitatud ülevaade astrofüüsikast, veidi on juttu ka astroloogiast. Raamatu lõppu on lisatud väikesemahulised Kuu, Veenuse ja Marsi kaardid. Käsiraamat on mõeldud igapäevaseks kasutamiseks loodushuviliste kõige laiemale ringkonnale.

Raamat tutvustab sookurge kui meie ühte tähelepanuväärset linnuliiki ning toob lugejani sookure tähtsamad uurimistulemused Eestis. Ruumilis-geograafiliselt hõlmab töö sookure Eesti pesitsus- ja rändeasurkonda. Trükis sisaldab kaheksat sisupeatükki ning sissejuhatavaid ja kokkuvõtvaid osi, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet. Põhjalikumalt käsitletakse sookure pesitsemisest ja rännet ning arvukusest ja levikust. Lisaks uuritakse sookure sulgimist ning antakse ülevaade sookure uurimisloost ning kaitsest Eestis. Tegemist on rikkalikult illustreeritud (129 joonist ja 65 fotot) värvitrükis liigimonograafiaga mis pakub huvi nii ornitoloogidele, looduskaitsetöötajatele kui ka keskkonnateadlikule tavalugejale

Tihenev linn, rohepöörde suundumused ja üha reguleeritum ruumikasutus on linnaaia olemust drastiliselt muutnud. Raamatus lahatakse pärast trükise „Söödav linn I“ avaldamist aset leidnud plahvatuslikku linnaaianduse arengut Tallinnas ja mujal Eestis. Kui eelmises raamatus tutvustati suuresti välisnäiteid, et valdkonda siingi populariseerida, siis uues väljaandes on uuritud eelkõige Eesti linnaianduse tüpoloogiaid ja nende mõju. Linnaaianduse eri külgi vaadeldakse kesksest ruumipoliitika vaatevinklist. Väljaandes on käsitletud linnaaianduse formaalseid ilminguid, aga ka improviseeritud ad hoc algatusi, ning analüüsitud peale linnaaedade vormikeele ühtlasi nende sotsiaalset mõju üksikisikule, kohaidentiteedi tekkele ja üldisemalt linna arengule.

Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja sätendus, verstade tagantki kustusid silmad seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani". Nõnda räägib oma koduloodusest Anton Hansen Tammsaare, kes sõnul pilte maalides on pannud neisse nii värve, helisid, lõhnu kui ka kõige hellemaid tundeid – tükikese iseendast. Need pildid annavad elutruu ettekujutuse sajanditaguse Kõrvemaa loodusest niisugusena, nagu seda nägid ja kogesid toona tema rüpes elanud inimesed juba karjalapse east. See raamat vahendab valimiku looduskirjeldusi Tammsaare teostest, eeskätt neid, mis tuginevad lapsepõlvemälestustele.

Kätte on jõudnud antropotseen – inimese ajastu ning kliimamuutusega pole enam vaja ähvardada, sest see on kohal. Gaia Vince uurib oma reisikirjas, kuidas tavalised inimesed kõikjal maailmas muutuva kliima tingimustes toime tulevad ja tõdeb, et inimeste leidlikkusel pole tõepoolest piire. Raamat on jaotatud teemade kaupa peatükkideks: atmosfäär, mäed, jõed, põllumaa, maailmameri, kõrbed, savannid, metsad, kivimid ja linnad ning igas peatükis astuvad ette uued kangelased, kellest mitmed on jäädvustatud ka raamatu pildipoognas. Nepalis kohtub autor mehega, kes tõi mägikülasse interneti ja varustab küla elektriga vesioina abil. 74-aastane külamees Norphel rajab Ladakhi viljatutesse orgudesse tehisliustikke, mis kevadel sulades kastavad maailma vaeseimate põllumeeste maalappe täpselt õigel ajal. Peruus võõpavad Parco ja Geronimo mäekülge valgeks, et seda jahutada ja liustikud tagasi tuua. Maldiivlased loodavad merepõhja uputatud hiiglaslikust teraspuurist päästerõngast hapestuvas vees hävivatele korallidele. Saudi Araabias rajavad insenerid kõrbesse kunstlikku märgala, mis hakkab toimima kaevanduse tööstus- ja sanitaarheitvee biofiltrina. Kariibidel ehitab mees endale prügist kodusaare ja istutab sinna palmid. Medellíni linn teeb läbimõeldud ühistranspordi abil oma slummidest elamisväärsed linnaosad. Need ja paljud teised juhtumid avavad kliimamuutuse olemust jahmatavast küljest, kuid pakuvad ka lahendusi. Valik, nagu tõdeb autor, tuleb teha meil endil. Vabakutselise teadus- ja keskkonnaajakirjaniku Gaia Vince'i "Seiklused antropotseenis" võitis 2015. aastal Londoni Kuningliku Ühingu väljaantava maineka Wintoni auhinna. Vince on olnud ajakirja Nature Climate Change toimetaja, ajakirja Nature uudistetoimetaja ja New Scientisti veebitoimetaja. Ta on teinud kaastööd väljaannetele Guardian, The Times, Science, Scientific American, Australian Geographic ja Australian; ta kirjutab BBC Online'ile veergu Smart Planet ja teeb BBC-le raadiosaateid.

Millal ja kuhu seenele minna ning veel palju muudki tarvilikku seente kohta saab loodusehuviline teada sellest raamatust, mis on pühendatud peamiselt meie vabariigi seente fenoloogiale. Kokku leiab seenesõber siit andmed 225 liigi kohta, kusjuures autori peatähelepanu keskendub söögiseentele. Raamat kõigile loodusesõpradele, eriti aga neile, kes seenekorjamisest lugu peavad.

"Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia" viib lugeja imepärasesse seenekuningriiki ja tutvustab seente elutegevust alates hüüfide moodustumisest kuni viljakehade tekkimiseni. Autor peatub seeneriigi kaheksal peamisel hõimkonnal, mida ta ilmestab rikkaliku pildimaterjaliga. Seened on mõistatuslikud, nad elavad varjatud elu, ilmudes ja kadudes imelikul ja ettearvamatul viisil. Arvestades seente viljakehade väga lühikest eluiga ja mükoloogiateadmiste vähesust, võib kindlasti väita, et arusaamad seente elust ja nende mitmekesisusest on väga põgusad. Maailmas arvatakse olevat umbes 1,5−5 miljonit liiki seeni, millest umbes 1,4 miljonit on alles avastamata.

"Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia" annab värvikireva ja huvitava ülevaate selle varjatud kuningriigi elust ja olemusest, senisest arengust ja tulevikuväljavaadetest. "Seeneriigi illustreeritud entsüklopeedia" on kogupereraamat, mis pakub oma uudsusega suurt huvi igas vanuses loodusesõbrale.

Käesolevas ekskursioonijuhis antakse ENSV Riiklikus Loodusmuuseumis toimunud iga aastasel näitusel sagedamini esitatud seeneliikide lühiiseloomustused. Tuuakse ka andmeid iga liigi söödavuse, olulisemate tunnuste ja tarvitusviiside kohta.

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

Sellesse raamatusse on koondatud andmed kõigi Eesti metsades elavate röövlindude kohta ja käsitletud nende käekäigu seotust metsade majandamisega. Antud on näpunäiteid, kuidas röövlinde kaitsta ja kuidas sellest johtuvalt metsi säästlikult majandada.

Raamat tutvustab Põlvamaa loodust ja vaatamisväärsusi. Kokkuvõte inglise keeles.

Rikkalikult illustreeritud raamat, kus ligikaudu sajal värvitahvlil on kujutatud kõik tähtsamad taime- ja loomaliigid, mida Eesti NSV-s kaitstakse. Iga liigi kohta on toodud lühike iseloomustus, levik ja tähtsus meie looduses.

Raamatus antakse ülevaade pruunkaru kujunemis- ja levikuloost. Käsitletakse tema bioloogia iseärasusi meie vabariigi tingimustes. Põhjendatakse pruunkaru -- meie loodusmälestise kaitse vajalikkust ja antakse ülevaade selleks rakendavatest abinõudest. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Album toob meieni pildilise jäädvustuse nendelt inimestelt, kes on oma kaameraga kinni püüdnud meie jõgede-ojade kauniduse ja esitanud pildid fotokonkursile "Põlvamaa jõgede ilu". Albumis on vaateid Ahja, Võhandu ja Piusa jõest.

Raamatus antakse ülevaade Eesti kõige suurema ja rahvamajanduslikult kõige tähtsama uluki -- põdra -- bioloogiast ja ökoloogiast, tuuakse andmeid põdra asurkonna struktuurist ja dünaamikast. Mõeldud loodusehuvilistele, jahimeestele, bioloogiaõpetajatele ja õpilastele.