Loodus
"Kõndida Viidumäe metsateedel tähendab astuda aastatuhandete radu. Seista Viidumäe nõlval ja kuulata mändides kohavat tuult tundub sama, mis seista muistsel rannal ja kuulata mere müha siinsete aegade alguses. Sõnajalad kiviaial kasvaksid seal nagu igavesti, aga aed ju igavene pole. Lehmakellad ei kõlksu Viidul juba ammu enam, kuid rähni trummeldamine ja öölinnu huik on jäänud. Ja taimede vormid, värvid ja lõhnad püsivad, ja liblikate kirevus suvistel niitudel ja mägrarajad ning sipelgate sagimine metsa all samblas. Siin on inimeaga mõõdetavalgi igaviku hõng.
Nüüd siis valik Viidumäe looduskaitsealal võetud pilte. Pildistatud on nad enamikus küll viimaste aastate vältel, aga retked nende juurde algasid kohe kaitseala loomise järel. Aeg-ajalt ürgrahu kogeda on imeline. Viidumäe metsades, puisniitudel ja soodes kosutab see hinge ja rikastab. Hea, et Viidumäe raamat nüüd valmis sai."
Fred Jüssi
Rohkem kui 900 puu- ja põõsaliiki sõnas ja pildis. Raamatust saad teada, kust nad pärit on ja kuidas välja näevad. Ei mingit keerulist botaanikat ega ladina keelt – leiad vajaliku liigi kiiresti üles eestikeelse nimetuse järgi. Tõsiste ja asjalike puude vahele, mis meil ja soojemas Kesk-Euroopas kohusetundlikult kasvavad metsas, pargis või aias, on siia lipsanud ka mõned, mis vajavad talvekatet või mida meie saame kasvatada toataimedena, nagu toakask ja toavaher. Samuti on raamatus esindatud mitu lõunamaa puud ja põõsast, mida siiani tunneme peamiselt nende maitsvate viljade järgi toidukaupluse puuviljaletist. Oma koduaia tarbeks leiad siit ka terve rea sordikirjeldusi, teiste seas nõeljate okastega elupuu, lõhislehise tamme ning punaste lehtede ja väikeste, aga hapude õuntega õunapuu. Ja võib-olla sobib just sinu aeda mammutipuu kääbusvorm. Uuri järele.
Rein Sander on Tartu ülikooli lõpetanud botaanik. Ta on töötanud aiandusagronoomina, puukooli juhatajana ja teadurina. Viimased paarkümmend aastat on ta pühendunud ravimtaimede kasvatamisele Kubja talus Järvamaal. Rein Sander on ka viljakas kirjamees: ta on avaldanud mitu luulekogu, kümmekond taimeraamatut ja arvukalt artikleid ajalehtedes ja ajakirjades.
Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.
Rikkalikult illustreeritud käsiraamatus kirjeldatakse umbes 230 umbrohu- ja prahitaime, mis kasvavad Eesti kultuurniitudel, põldudel, aedades, prügipaikadel, laoplatsidel, jäätmemaadel ja teede ääres. Iga liigi kohta antakse morfoloogiline iseloomustus, paljunemisviis, kasvukohad, levik, osal liikidel ka kahjulikud või kasulikud omadused. Määratud õpilastele ja õpetajatele, põllumajandustöötajatele, loodushuvilistele.
Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.
Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.
"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom
Põhjalik käsiraamat lemmikloomade eest hoolitsemiseks. Raamat käsitleb lemmiklooma valimist, ennetavat tervisehoidu, toitmist, koolitamist, haigusi, esmaabi, anatoomiat, loodusravi ja lemmikloomaga reisimist. Sisaldab ülevaadet uutest ravimitest, vaktsineerimisest, lemmikloomade vaimsest tervisest ning uuematest suundadest diabeedi, artriidi, epilepsia ja muude haiguste diagnostikas ning ravis.
Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.
Raamatus on muude eluvaldkondadega sidusalt kirjeldatud jahinduse kujunemist Vana-Liivimaal, Balti-Sakslaste organisatsioone enne I maailmasõda, Kaitseliidu kütisalkade moodustamist EW ajal, nõukogude okupatsiooni aegseid arenguid ning jahindusliku tegevuse kujunemist kaasaegseks kohalikeks suurimaks kodanikuühenduseks.
„Roos, roosist, roosiga. Teekond rooside maailma” viib sind rännakule rooside kirevasse maailma – selgitab, kes on roos ja kust ta tuleb; näitab, kes on rooside arengu taga ja kuidas see areng üldse käib; jagab roose nii kasvu kui ka olemuse järgi; annab näpunäiteid, mida roosid vajavad ja kuidas nendega käituda. Põhjalikumalt mõtiskletakse ka roosiõite värvuse ja lõhna teemadel ning püütakse leida vastust paljusid huvitavale küsimusele: kas must roos on olemas? Muidugi juhatatakse roos aupaklikult ka läbi köögi ja meditsiini ning lõpuks jagatakse soovitusi, kuidas ja kellega ta kõige paremini kokku sobib.
Katrin Ruitlane-Rütli alustas roosikasvatusega 27 aastat tagasi Jõgevamaal Väike-Mällo talus, kus tänaseks kasvab üle tuhande roositaime. Tema sügav huvi meditsiini, fütopatoloogia ja fütoteraapia vastu annab talle ainulaadse vaatenurga – ta näeb taimi mitte ainult ilu allikana, vaid ka elujõu ja tasakaalu kandjaina.
Merilen Mentaali kireks on loodus, aiad ja disain ning ka roosid, millest kõik alguse sai. 1999. aastast alates on ta Haapsalus roose kasvatanud, pidas ligi 20 aastat aiandit, keskendudes suures osas just roosidele. Ta on ametilt aiadisainer, kuid ei kujutaks oma elu ette fotograafiata ja aeg-ajalt kirjutamata.
Lihtsamate tervisemurede ravimiseks ei pea alati tabletikarbi ega apteegisalvi järele haarama. Meie esivanemate eeskujul võib leida tõhusat abi ka metsaandidest ja koduaia taimedest. Raamatust leiad erinevad tõmmiste, aurude, kompresside, teede, vannide, tinktuuride ja õlide retseptid, mis aitavad leevendada peavalu, kõhukinnisust, unetust ja palju teisi tervisehädasid.
Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.
Poelettidel on sadu kauneid ja pilkupüüdvaid aia- ja loodusraamatuid, millest on palju õppida.
See tagasihoidlik raamat ei taha kedagi õpetada. Siin on juttu ühest väikesest aiast, loodusest ja inimesest ning sellest, kuidas nad omavahel toime tulevad. See on sündinud lihtsast äratundmisest, et siis, kui argiaskeldused ja eluraskused on jõu ära kulutanud, on vaja otsida hingekosutust. Igaüks ergutab väsinud vaimu omal kombel. Väga paljud meie hulgast ammutavad elujõudu loodusest, jälgivad, kaitsevad ja hoiavad seda ja tunnevad rõõmu suhtlemisest puude, lillede, loomade ja putukatega.
Niisugusest suhtlemisrõõmust on sündinud ka käesolevad kirjaread. See on meie tilluke loodusetegu. Ja rõõmu, mida me raamatut tehes tundsime, tahtsime ka teiste mõttekaaslastega jagada.
Raamatu ajaloolises osas räägitakse taimemürkide vanaaegsetest kasutamisviisidest. Ulatuslikus eriosas antakse 148 taimeliigi lühike botaaniline kirjeldus ning mürgiste ainete sisaldus ja mürgistusnähud. Peaaegu iga taime aitab ära tunda värvifoto.
Raamat on mõeldud kõigile loodushuvilistele.
