Loodus

Sammun mööda lõputut teed sinavate kauguste poole. See tee viib läbi soode ja metsade, üle mägede ja jõgede. Vahel krabiseb jalge all nõmmesamblik, vahel sügishalladest kahutatud rohi. Kord saavad hommikukastest märjaks jalad, kord matab lumetuisk hinge ning kustutab viivuga jäljed.

Raamatus tutvustatakse meie kevadisi seeni. Kevadseente arv on küll suhteliselt väike - tüüpilisi kevadseeni on vahest napp üks protsent meie seeneliikide üldarvust - kuid mitmed neist on head söögiseened. Selle raamatukese abil peakski seenesõpradel olema võimalik teada saada, missuguseid kevadseeni ja kuidas toiduks korjata ja valmistada. Kuidagi ei saa aga õigeks pidada, kui seeni vaadeldakse ainult kitsastest kulinaarsetest huvidest lähtudes. Loodusesõbrale peaks seeneriik pakkuma vähemalt sama palju huvitavaid objekte tundmaõppimiseks ja vaatlemiseks kui taime- ja loomariik. Seepärast ongi käesolevas raamatus tutvustatud mitte ainult kevadisi söögiseeni, vaid kirjeldatud ka kevadise seeneriigi mitmekesisust. Kevad on kõige sobivam aeg seente tundmaõppimise alustamiseks. Veidi üle paarikümne sagedamini esineva kevadise seeneliigi on enamasti ilma eriliste raskusteta määratavad. Samuti on kevadseened headeks objektideks seente elutegevuse mõningate iseärasuste tundmaõppimiseks. Seepärast ongi allpool puudutatud ka kevadseente süstemaatikaga seotud probleeme ja üksikute liikide kirjelduste juures ara märgitud, kui nad on tänuväärseks objektiks mõnede huvitavate vaatluste tegemisel. Raamatus on toodud meie tavalisemate kevadseente määramis-tabel. Võimalust mööda on selles käsutatud palja silmaga nähtavaid tunnuseid, kuid mõnikord tuleb siiski käsutada ka mikroskoobi abi. Et rida liike on küllalt haruldased või ilma erilise praktilise tähtsuseta, pole nende kohta täielikke kirjeldusi antud. Samuti on ainult määramistabelis ara toodud mõned tavalisemad lehikseened, mis pole tüüpiliselt kevadised, vaid esinevad kogu vegetatsiooniperioodi vältel varakevadest hilissügiseni. Kõik sellised liigid on määramistabelis tähistatud tärnikesega. Et hõlbustada seente äratundmist, on lisaks kirjeldustefe esitatud suurema osa liikide fotod.

Käesolev raamat on mõeldud lühikese üldarusaadava sissejuhatusena zoopsühholoogiasse ehk loomapsühholoogiasse. Selles toodud materjal tohiks selle tõttu pakkuda huvi kõigile neile, kes soovivad täiendada või laiendada oma teadmisi psühholoogia või bioloogia valdkonnas, nende hulgas ka keskkooli viimaste klasside õpilastele, bioloogiaosakonna üliõpilastele ning eriti psühholoogia ja bioloogia õpetajatele. Raamatu lugemine ja mõistmine eeldab vaid elementaarseid teadmisi zooloogia ja füsioloogia alal. Rikkalikud illustratsioonid aitavad teose elavamaks ja huvitavamaks muuta. Teise trüki jaoks on autor raamatu teksti hoolikalt läbi vaadanud ning seda mitmes osas parandanud ja täiendanud, kõigepealt pärast esimese trüki teksti valmimist (1961.a) ilmunud ja autorile kättesaadavaks osutunud uuema loomapsühholoogiaalase kirjanduse põhjal. Seoses teksti täiendamisega on kasvanud ka illustratsioonide arv.

Kalad on väga liigirikas ja huvitav loomarühm. Käesolev raamat käsitleb kalade bioloogiat: rändeid, kudemist, toitumist, kasvu, vanust ja teisi huvitavaid nähtusi kalade elust. Palju tähelepanu on pööratud ka kalakaitse küsimustele. Raamatu autor professor Ivan Pravdin on tuntud kalateadlane, kes üle viiekümne aasta on uurinud neid loomi.

Raamatus antakse ülevaade Eesti NSV koobaste paiknemisest, iseloomust ja kujunemisest. Suuremaid koopaid, millel on teadusliku ja kultuuriloolist väärtust, kirjeldatakse põhjalikumalt. Rõhutatakse ka koobaste kaitsmise vajadust. Mõeldud looduskaitsetöötajatele, loodussõpradele, matkajaile ja õpilastele.

Nagu teose esimeses (ilm. 1935), nii on ka selle käesolevas trükis kõik kirjutistes esitatud esemed ja nähtused võetud loodusest vahetu tähelduse teel. Aastaid kodumaa radadel, maal ning vetel ringi rännates olen püüdnud kohapeal märkmikku kanda kõik muljed tajutud loodusesemeist ja looduse toimest koos neid tajusid saatvate tunnete ja mõtetega. Selliste märkmete alusel olengi koostanud kaäesolevas teoses esinevad kirjeldused kodumaa maastikest. Need kirjeldused pole mitte mõeldud maastike ja nende osiste rangelt teaduslike fotodena, vaid piltidena, elamustena, milles oleks hinge ja südant. Käesolevate kirjutiste eesmärgiks on õhutada lugejais huvi ja armastust esteetilise loodusevaatluse vastu.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.

Raamat on mõeldud seeneteadlastele kui ka laialdasele seenesõprade ringile.

Juhan Lepasaare raamat tutvustab Alutaguse kandi loodust ja inimesi. Autor pajatab lugejale metsloomadest ja lindudest, kellega tal on olnud kokkupuutumist kodukohas. Ka vaatleb ta inimese suhteid loodusega, looduskaitse küsimusi. Populaarteaduslik raamat kõigile loodusehuvilistele.

Raamat kõigile kassisõpradele ja kassiomanikele.

Oxfordi ülikooli professor Niko Tinbergen kirjeldab väikese looduseuurijate rühma pikaajalist loomade käitumise uurimist nende tavaümbruses. Vaadeldakse putukate ja lindude, nagu röövikuhundi, mesilasehundi, nõmmesilmiku, lõopistriku, haha, hõbe- ning naerukajaka käitumist ja instinkte. Autori eesmärk on innustada lugejaid jälgima elavat loodust. Raamat kõigile loodusest huvitatud lugejaile.

Kogumik artiklisarjadest, mis ilmusid ajakirjas Loodusesõber aastatel 2005-2009.

Andmeid ja mõtteid

Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.

Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Rohkete piltidega brožüür on mõeldud matkajale teejuhiks, mille abil on võimalik leida üles enam-vähem kõik tähtsamad Eesti järved ning tutvuda nendega. Antakse ülevaade rohkem kui 280 järve vaatamisväärsustest, ökoseisundist ja kalastamisvõimalustest. Kalahuvilistele püütakse esitada andmeid enamiku vaadeldavate järvede kalastikust. Puhkajad saavad juhiseid supluskohtade leidmiseks. Käsitletakse järvede looduskaitset, juhitakse tähelepanu järvede huvitavamatele füüsilis-geograafilistele ja bioloogilistele iseärasustele, tuuakse arheoloogilisi ja muid ajaloolisi materjale, andmeid üldtuntud isikutega seotud järvedest jne.

Album tutvustab sõnas ja pildis Matsalu looduskaitseala rikkalikku linnustikku.

Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.

Raamatu ajaloolises osas räägitakse taimemürkide vanaaegsetest kasutamisviisidest. Ulatuslikus eriosas antakse 148 taimeliigi lühike botaaniline kirjeldus ning mürgiste ainete sisaldus ja mürgistusnähud. Peaaegu iga taime aitab ära tunda värvifoto.

Raamat on mõeldud kõigile loodushuvilistele.

Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.

Tuhat parki ja enamgi - see on osa Eesti maastikust. Käesolev album heidabki põgusa pilgu Eesti maastiku kujundatud osale - parkidele. Raamat annab üldise ülevaate parkide tähtsamatest arenguetappidest, tutvustab nii vanu kui ka uuemaid linna- ja maaparke arhitektuurilisest aspektist. Suuremat tähelepanu on pööratud maaparkide arhitektuurilis-kompositsioonilistele osadele. Illustratsioonid ja fotod tutvustavad paljusd Eesti parke, püüavad viia vaataja tihedamasse kontakti nendega ning tungida pargi sisusse, tema kompositsioonilistesse osadesse, nagu puiesteed, pargi peaosa, teed, pargiaasad, veekohud jmt. Eesti pargid on lihtsad ja tagasihoidlikud, ilma liigsete kaunistusteta, kuid looduskomponentidele baseeruva pargimaastiku tõttu veel küllalt võimsad ja esteetilisi elamusi pakkuvad.

Käesolevas raamatus on ühiste kaante vahel tuntud looduskaitseentusiasti ja loomalugude autori Gerald Durrelli kaks juttu: "Loomaaed pagasis" ja "Parem varblane pihus…". Esimeses loos kirjutab autor ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, mille käigus ta püüdis loomi oma tulevase loomaaia jaoks, ning sellest, kuidas ta otsis kohta, kuhu rajada oma põhimõtetele vastav loomaaed. "Parem varblane pihus..." on lugu autori reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus ta tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis linde ja loomi. Nähtud haruldasi loomi ja linde (ja mitte vähem haruldasi inimesi) kirjeldab G. Durrell huvitavalt, kaasakiskuvalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult.

Etoloogia üks rajajaid, Nobeli preemia laureaat Konrad Zacharias Lorenz on aastakümneid kasvatanud loomi ja neid põhjalikult tundma õppinud. Oma raamatus tutvustab ta putukate, kalade, lindude ja imetajate käitumisviise, kõneleb toaloomade pidamisest ja sellega seonduvatest probleemidest. Haarava esituslaadi ja heatahtliku huumori tõttu on selle raamatu populaarsus muutumatuna püsinud peaaegu poolsada aastat. Loetu arendab tähelepanelikku suhtumist loodusesse, õpetab mõistma erisuguste loomade käitumisviise. Raamat pakub huvi kõigile loodusehuvilistele.

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

Eesti NSV jahimajanduse aastaraamat

Raamatus antakse ülevaade pruunkaru kujunemis- ja levikuloost. Käsitletakse tema bioloogia iseärasusi meie vabariigi tingimustes. Põhjendatakse pruunkaru -- meie loodusmälestise kaitse vajalikkust ja antakse ülevaade selleks rakendavatest abinõudest. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Autor annab ülevaate valge-toonekure pesitsemisest, arvukuse muutustest, rändest ja talvitamisest, valge-toonekure piirkondlike ja rahvusvaheliste loenduste tulemustest. Lugeja leiab raamatust praktilisi nõuandeid tehispesade ja pesaaluste ülespanemiseks. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele, eriti aga noortele loodusesõpradele, bioloogiaõpetajatele, looduskaitsetöötajatele ja meil üha kasvavale amatöörornitoloogide perele.

Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele, looduskaitsetöötajaile ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Raamat metskitsest -- meie fauna kõige arvukamast sõralisest. Antakse ülevaade metskitse aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka metskitse kaitse probleeme. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Raamatus käsitletakse kaht meie siirdekala: lõhet ja meriforelli. Kirjeldatakse nende välistunnuseid, eluviise, toitumist, rännet ja kudemist. Vaadeldakse kahe vääriskala arvukust, selle langemise põhjusi ning kalakaitset. Raamat pakub huvi kaluritele, kalakasvatajatele, kalasportlastele ja kõigile loodusest huvitatud lugejatele.

Raamatus antakse ülevaade nelja nahkhiireliigi -- tiigilendlase, veelendlase, nattereri lendlase ja tõmmulendlase levikust, eluviisist ja asurkonna koosseisust Eestis. Lähemalt peatutakse nahkhiirtega seotud rahvapärimustel ja lendlaste talvitumisel maa-alustes käikudes. Mõeldud kõigile loodushuvilistele, eriti bioloogidele.

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Raamatus käsitletakse populaarteaduslikus vormis kilu bioloogiat, levikut ja majanduslikku tähtsust. Rohkem tähelepanu on pööratud kilu arvukuse küsimusele, sest kilu on väga muutuva arvukusega liik. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele ja kalureile.

Raamatus antakse ülevaade haruldase punakael-lagle bioloogiast, mida autor sai selle linnu uurimiseks ja loenduseks korraldatud ekspeditsioonil Taimõris 1978. aasta suvel. Käsitletakse punakael-lagle olukorda maailmas koos looduskaitse probleemidega. Raamat ornitoloogidele ja kõigile loodushuvilistele.