Loodus
Manuil Semjonovi raamat "Kalamehe aasta" on kalastusalases kirjanduses omaette pärl. Tavaliselt kõik selle ala käsiraamatud dotseerivad: tee nii ja tee naa. Nad tahavad olla õpikud selle sõna paremas mõttes. Sageli nad ongi seda, sest nende autoriteks on ju oma ala entusiastid. Käesolev raamat on hoopis midagi muud. See raamat on ka "õpik", kuid ilma nõuanneteta nii või teisiti teha. See raamat on lüürilis-humoristlik jutustus kalastamise kaunidusest, kodumaa looduse ilust, kalastajale osaks saavatest elu rikastavatest lõbusatest juhtumustest ja seiklustest. Pajatusi ilmestab pehme iroonia ja mahlakas huumor. Autor oskab lugejat lõbusa, muheda, sundimatu ja poliitiliselt korrektse naljatlemisega muigama panna, ühtlasi aga naljatlemise varjus tõhusaid näpunäiteid jagada.
Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.
Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.
Millist osa etendavad looduses röövlinnud -- kullilised ja kakulised -- ning kuidas neisse suhtuda, milliseid kullilisi ja kakulisi võib kohata Eesti NSV-s, kui suur on nende arv, kus ja kuidas nad elavad -- sellest kõnelebki käesolev teos. Raamat koosneb kahest põhiosast. Üldosas vaadeldakse inimese ja röövlindude suhteid läbi aegade, röövlindude bioloogiat. Eriosas võetakse vaatluse alla Eesti röövlinnud -- kullid ja kakud süstemaatilises järjestuses, kirjeldades nende välimust, levikut, arvukust, pesitsemist, saaki ja rännet. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad.
Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.
Rohkete piltidega brožüür on mõeldud matkajale teejuhiks, mille abil on võimalik leida üles enam-vähem kõik tähtsamad Eesti järved ning tutvuda nendega. Antakse ülevaade rohkem kui 280 järve vaatamisväärsustest, ökoseisundist ja kalastamisvõimalustest. Kalahuvilistele püütakse esitada andmeid enamiku vaadeldavate järvede kalastikust. Puhkajad saavad juhiseid supluskohtade leidmiseks. Käsitletakse järvede looduskaitset, juhitakse tähelepanu järvede huvitavamatele füüsilis-geograafilistele ja bioloogilistele iseärasustele, tuuakse arheoloogilisi ja muid ajaloolisi materjale, andmeid üldtuntud isikutega seotud järvedest jne.
Erinevaid aastaaegu kujutavad fotod. Lisaks luuletused.
Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.