Loodus

„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimases peatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et me saame sellega hakkama. 51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null on number, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavad soojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem on inimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks, kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus. Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemal sõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidake Gatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on ta paigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmal nulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesse roheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutustele üle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema. Raamatus „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ pakub Gates välja mitmeid lahendusi, mille abil pöörata inimkond ühes meie planeediga kliimakatastroofi kursilt kõrvale. ¤ Esimene peatükk selgitab, miks on vaja jõuda nulli ning mida teame (ja mida mitte) sellest, kuidas hakkab temperatuuri tõus meid mõjutama. ¤ Teine peatükk keskendub väljakutsetele, millega tuleb meil paratamatult rinda pista. ¤ Kolmas peatükk harutab lahti segadust tekitavad statistilised näitajad ning kliimamuutuste-teemalised küsimused. ¤ Peatükid neljandast üheksandani kirjeldavad valdkondi, kus võib tehnoloogia kasuks tulla ja kus on veel läbimurret vaja. ¤ Viimased peatükid keskenduvad seadusandlusele ning sammudele, mida saab igaüks astuda, et nullile lähemale jõuda. Olgu tegu vastutustundliku kodaniku, ettevõtja või poliitikuga, absoluutselt igaüks saab inimkonna ning meie planeedi heaolu nimel midagi ära teha. Visionäär Gates lükkab oma raamatuga „Kuidas vältida kliimakatastroofi“ mõtted liikuma, et need seejärel tegudeks teha.

Ülevaatlik taimemääraja hõlmab metsa- ja niidutaimi, umbrohtusid ja prahitaimi ning soo- ja veetaimi. Raamat käsitleb 1340 liiki ja alamliiki taimi, mis ongi suurem osa Eesti piiridest leitud metsikult looduses kasvavatest taimedest. Kukeaabitsast leiab kõik Eestis kaitse all olevad taimeliigid. Tahvlitel kujutatud taimede juures on nüüdisaegsed levikukaardid Eesti taimede uuest levikuatlasest (2020). Lisatud on ka mitmete viimastel aastatel Eestist avastatud taimede kirjeldused.

 

Käesolev kümnes, täiendatud trükk võib lugejat hämmastada uute sugukondade ja liikide nimetustega. Taimenimetused on kooskõlas tänapäevase süstemaatikaga ning küllap pakuvad avastamisrõõmu ka ammustele taimehuvilistele.

"Loomade ja lindude märgid & jäljed õpetab tähele panema ning mõistma loomade ja lindude elutegevuse jälgi: käpajäljed maapinnal ja hambajäljed puus, kaotatud suled, lohud taimestikus ja pinnasel, väljaheited, räppetombud, lõualuud, sarved jpm. Neid märke lugeda osates on looduses käia väga põnev. Raamat on rohkelt illustreeritud põhjalik teatmeteos, mis pakub kõikidele loodusesõpradele palju avastamis- ja äratundmisrõõmu. Siin kirjeldatakse loomade ja lindude välimust, eluviise, elupaiku ning paljunemist jm. Teavet toetavad loomade ja lindude levikukaardid ning joonised. "Loomade ja lindude märgid & jäljed" on loodusesõbra tark teejuht ja hea kaaslane igal aastaajal.

"Eesti linnud vesivärvides" on koolitööst sündinud austusavaldus maalikunstile ja linnuriigile. Eesti linnud on meie ümber looduses, taevas, koduaias ja isegi kesklinnas. Nüüd on nad oma rändega jõudnud vesivärvide maailma ja pesitsevad mõnusalt selle raamatu kaante vahel. Noore talendi Marie Martine Luppi maalid viiekümne kaheksast linnust ei ole ainult kaunid ja elavad, vaid annavad ka hea võimaluse Eesti linde paremini tundma õppida. Maalide autori Marie Martine Luppi Parksepa keskkooli 8. klassis kaitstud loovöö pälvis ETA riikliku teadustööde konkursi 1. preemia põhikooli astmes ning ka Eesti Kunstiakademia eripreemia. Lisaks on Mariet tunnustatud Ilon Wiklandi preemiaga ning selle aasta vabariiklikul kunstiolümpiaadil sai ta 1. koha.

Avasta putukate maailm! Maailma kõige mitmekesisem loomade rühm on esindatud tohutu liikide rohkusega. Majas, aias, looduses – putukad on end sisse seadnud igasse nišši. Kompaktne loodusjuht mahub igasse seljakotti ja aitab teil neid põnevaid loomi avastada. Tuvastage kiiresti ja ohutult rohkem kui 360 putukat 526 foto ja 18 joonisega. Peamised määramistunnused on lühidalt esile tõstetud. Nooled näitavad, mida on oluline jälgida. Lisaks: kasulik teave liikide kohta.

Seda raamatut ajendas kokku panema kaks asjaolu. Esimene neist oli see, et tornaadode näol on tegemist loodusnähtusega, mida hästi kätte ei saa ega kotti ei pane. Mõtleme selle all ta kirjeldamist standardiseeritud statistiliste parameetritega. Teine asjaolu on tõsiasi, et elame oma naabrite lätlastega koos maanurgas, kus keeristormide kirjeldamine ja uurimine on olnud maailmas võrdlemisi esirinnas, kultuuri järjepidevus ajaloo heitlikkusest tulenevalt aga mõnevõrra katkendlik. Niisiis pani meid tööle ennekõike huvi, mida toetas kohustus eelkäijate ees. Raamat tornaadodest on väga kollektiivne looming, mis hõlmab ajavahemikku aastatel 1745–2015.

Määrajasse on võetud kõik meie tavalisemad ja suuremad mardikad. Erandjuhtudel ei ole loobutud ka mõningatest väga haruldastest liikidest, kui nende väheseid leide korvab mingi silmatorkav omapära (näiteks suurvõrajooksik, põderpõrnikas). Ligi 3000 Eestis esinevast liigist on käsitlemist leidnud üle 900 liigi.

Raamat on määratud kõigile, kes tunnevad huvi ühe värvirikkama putukarühma – liblikate vastu, eelkõige aga algajatele loodusehuvilistele – kooliõpilastele, noortele loodusesõpradele ja üliõpilastele. Määramistabelitesse on sisse võetud ka kõik metsa- ja põllumajanduslikult olulised suurliblikaliigid, arvestades määraja kasutajaskonnana nimetatute kõrval ka taimekaitse- ja metsandusala töötajad, agronoome ning aednikke.

Käesolev raamat peaks pakkuma huvi metsasõpradele, olgu nad siis looduses matkajad, linlastest maakoduomanikud või koduümbruse maastikupilti väärtustavad inimesed. Avastamist jagub kindlasti ka looduskaitsjatele ja metsamajandajatele. Siinses raamatus on metsa vaadeldud kui ajas ja ruumis pidevas arengus olevat elukooslust. Mets ise muutub kogu aeg, seda muudavad nii inimesed kui ka loodusjõud. Raamatus kirjeldatakse nähtusi, mille järgi võib ära tunda metsaosa ajalugu või prognoosida tema väljanägemist tulevikus. Iga tegevus või loodusnähtus mõjutab ka metsas elavaid liike, ühtesid soosides ja teiste elupaiku kahjustades. Hoidkem Eesti metsade põlist mitmekesisust!

Raamat tutvustab sookurge kui meie ühte tähelepanuväärset linnuliiki ning toob lugejani sookure tähtsamad uurimistulemused Eestis. Ruumilis-geograafiliselt hõlmab töö sookure Eesti pesitsus- ja rändeasurkonda. Trükis sisaldab kaheksat sisupeatükki ning sissejuhatavaid ja kokkuvõtvaid osi, kasutatud kirjanduse loetelu ning ingliskeelset kokkuvõtet. Põhjalikumalt käsitletakse sookure pesitsemisest ja rännet ning arvukusest ja levikust. Lisaks uuritakse sookure sulgimist ning antakse ülevaade sookure uurimisloost ning kaitsest Eestis. Tegemist on rikkalikult illustreeritud (129 joonist ja 65 fotot) värvitrükis liigimonograafiaga mis pakub huvi nii ornitoloogidele, looduskaitsetöötajatele kui ka keskkonnateadlikule tavalugejale

Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemidele. Peamise tähelepanu all on pestitsiidide ja eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.

Inimesed ei ole sugugi ainus liik, kellel on võime armastada, vihata ja karta, tunda häbi, süütunnet ja jälestust või olla kaastundlik. Frans de Waal alustab oma lugu šimpansimatriarh Mama ja bioloog Jan van Hooffi sõprusest ja tõestab seejärel värvikate näidetega, kui sarnased on inimeste ja loomade emotsioonid. Haarav jutustus puudutab nii südant kui ka mõistust ja avab silmad, kuidas peaks teisi elusolendeid paremini kohtlema. Aleksei Turovski ütleb raamatu tagakaanel: "Mulle on saanud osaks au vestelda Inglise kuninganna Elizabeth II-ga. Jutt oli koertest, hobustest ja ahvidest. Hüvastijätuks tõdes kuninganna, et päeva lõpus ei olegi me nii väga erinevad. Käesolev raamat tõestab nende sõnade õigsust teravmeelsel, teaduslikult pädeval ja meeli ning mõistust avardaval viisil. Nautige, kõrgemad primaadid!" Frans de Waal on on üks maailma tuntumaid biolooge. Ta sai kuulsaks raamatuga "Chimpanzee Politics" ("Šimpansipoliitika", 1982), kus ta võrdles võimu üle võitlevate šimpanside intriige inimpoliitikute tegutsemisega. Hollandi-USA etoloog ja zooloog tõmbab oma raamatutes ja teadusartiklites paralleele primaatide ja inimeste käitumise vahele. Viimasel ajal on tema huvi keskendunud loomade koostööle, empaatia päritolule ja inimese moraalsuse evolutsioonile. Teos on rikkalikult illustreeritud autori joonistuste ja fotodega ning ilmub sarjas "Postimehe raamat".

Kuueteistkümnenda sajandi lõpuks oli kogu Euroopas õhutemperatuur nii tugevasti langenud, et linde kukkus surnult taevast, Vahemereski kattusid sadamad jääga ning Thamesil korraldati talvelaatasid, kus külmunud jõele püstitati müügilette, kõrtse ja bordelle. "Tappidest lahti maailm" kirjeldab seitsmeteistkümnenda sajandi vapustavate kliimamuutuste tõttu tekkinud kriisi, mille käigus kujunes ümber kogu Euroopa. Sel väikesel jääajal, kui järsult jahenenud ilm jättis järjepanu saagita ulatuslikke piirkondi, nii et tuhanded inimesed olid sunnitud nälja tõttu otsima linnadest uut elu, pandi alus hoopis uuele ühiskonnale. Philipp Blom kirjeldab toonaseid drastilisi muutusi ja annab sõna ajastu prominentsemaile mõtlejaile, näidates ühtlasi selgelt, kuidas ka tänapäeva kliimamuutused toovad paratamatult kaasa teisenemisi, mille sisu ega ulatust ei oska me veel aimatagi.

"Samuti nagu meie ammused esivanemad, peame ka meie paratamatute pöördeliste muutustega toime tulema. Me peame nendega targalt kohanema, uute tingimustega leppima ja õppima nendega ümber käima. Ei ole mõtet kliimamuutusi lihtsalt eirata, niikaua kui katastroof käes." – Philipp Blom

Maailmameri on kõige salapärasem paik maakeral, mille sügavused on siiani suuresti läbi uurimata. "Elav ookean" viib lugeja ekskursioonile vee alla: miks ringlevad hoovused nii, nagu need ringlevad? Kuhu need üldse suunduvad? Kuidas on muutunud maailmamere vee koostis? Kui tugevalt on vesi reostunud ja kuidas see kõik mõjub tohutule hulgale elusolenditele, keda maismaaelanikud süüa armastavad? Autor kirjeldab ookeanide hämmastavat elurikkust ja selle muutumist sajandite vältel. Ookeanid seisavad praegu silmitsi enneolematu ohuga. Lisaks sellele, et me püüame mere kaladest kuni liikide väljasuremiseni päästmatult tühjaks, mõjutab see ka otseselt maismaaelanike elu. Meretaimed toodavad poole maailma hapnikust; ookeanid neelavad tohutuid süsinikdioksiidi koguseid ja aitavad elu maakeral tasakaalus hoida. Merede elurikkust illustreerivad rohked värvifotod, raamatu lisas jagab autor soovitusi, mida ja kuidas saab igaüks teha selleks, et elu maailmameres kestma jääks. Londoni Kuninglik Selts nimetas "Elava ookeani" üheks 2013. aasta viiest parimast populaarteaduslikust raamatust. Callum Roberts on merebioloog, looduskaitsja, okeanoloog ja Yorki Ülikooli teadlane. Ta on kirjutanud mitmeid ookeane ja nende seisundit käsitlevaid raamatuid; teadlasena on tema peamiseks uurimissuunaks inimmõju maailmamere ökosüsteemidele, iseäranis korallriffidele.

Sellesse raamatusse on koondatud andmed kõigi Eesti metsades elavate röövlindude kohta ja käsitletud nende käekäigu seotust metsade majandamisega. Antud on näpunäiteid, kuidas röövlinde kaitsta ja kuidas sellest johtuvalt metsi säästlikult majandada.

Viimasel aastakümnel on huvi mesilaste pidamise vastu oluliselt suurenenud. Mesindussektoris on põlvkondade vahetus ning paljud noored tahavad astuda sammukese loodusele lähemale ja hakata hoolitsema eemalt vaadates veidi müstiliste putukate eest, kellelt saab küll magusat mett, aga kes ka nõelavad väga valusasti. "Mesiniku aabits" on mõeldud hobimesinikule, kes alustab 3–5 perega täiesti algusest.

Raamat tutvustab Põlvamaa loodust ja vaatamisväärsusi. Kokkuvõte inglise keeles.

Kui hästi tunneb laps maad, kus elab? Koos Mihkli, Liisa ja Marta ning nende perega saab selle raamatus Eestit põhjalikult tundma õppida. Tutvuda lähemalt Eesti ajaloo, riigikorra, looduse, kaunite paikade, kommete ning palju-palju muuga. Abiks on üle 200 kauni foto Eestimaast. Iga peatüki juures on välja toodud olulisemad arvud või faktid Eestimaa kohta. Kõik see annab mängulises ilukirjanduslikus lahenduses lapsele põhjaliku ülevaate Eestist.

"Armastusega loodusest" koondab bioloogi ja loodusajakirjaniku Kristel Vilbaste looduslugusid, mis olid eetris Vikerraadios ning on nüüd, raamatukaante vahel illustreeritud enam kui saja kauni ja informatiivse värvifotoga. Vestelised lood tutvustavad taimi, linde, loomi ja putukaid, kes on Eestis kõige levinumad ja eestlastele kõige armsamad, aga kellest tänapäeval, kui inimeste kokkupuude loodusega pole enam nii sügav, ometi kuigi palju ei teata.

Rahvusvahelise menuki "Kus laulavad langustid" autori Delia Owensi ja tema toonase abikaasa Mark Owensi haarav mälestusteraamat, mis kirjeldab nende elu Kalahari kõrbes sealse eluslooduse uurimisel. Seitse aastat elasid nad Aafrikas läbiuurimata piirkonnas ilma teede, inimeste ja ainsagi veeallikata. Sellel ääretul tühermaal kohtasid nad loomi, kes polnud kunagi inimest näinud. Lõvid magasid nende kõrval, leopardid, kaelkirjakud ja pruun-vööthüäänid olid laagri alalised külalised. Kalahari kõrb pole aga mingi Eedeni aed ning Owensid sattusid alatasa ohtu – küll kimbutasid neid põuad, tulekahjud ja tormid ning isegi loomad, keda nad armastasid. "Kalahari karje" on võitnud John Burroughsi medali aasta parima loodusteemalise raamatu eest.

Looduskaitse on väga inimlik ja isiklik valdkond. Selle on kutsunud esile inimtegevus ning looduskaitset teostavad sageli silmapaistvad üksikisikud. Inimestel on looduskaitset vaja omavaheliste suhete korraldamiseks, loodus ise tuleks ilma inimeseta suurepäraselt toime. Juhani Püttsepp kirjeldab läbi inimliku ja üksikisiku vaatenurga Eesti looduskaitse 100-aastast lugu. Lugejal on võimalus paigutada end minevikus sündinu, tänapäeva arengusuundade ja tulevikuideede võrgustikku.

Kogu veekangas oli olnud üldine sära ja sätendus, verstade tagantki kustusid silmad seda vaadates. Nagu oleks päike ise maha tulnud ja kõndinud Vargamäe jõel, mis keerleb soode ja rabade, nurmede ja metsade keskel ja läheb ikka edasi, aina edasi kõigest läbi, kas või ilma otsani". Nõnda räägib oma koduloodusest Anton Hansen Tammsaare, kes sõnul pilte maalides on pannud neisse nii värve, helisid, lõhnu kui ka kõige hellemaid tundeid – tükikese iseendast. Need pildid annavad elutruu ettekujutuse sajanditaguse Kõrvemaa loodusest niisugusena, nagu seda nägid ja kogesid toona tema rüpes elanud inimesed juba karjalapse east. See raamat vahendab valimiku looduskirjeldusi Tammsaare teostest, eeskätt neid, mis tuginevad lapsepõlvemälestustele.

Järjekorras seitsmes aastaraamat koondab endas algupärased rikkalikult illustreeritud artiklid Eesti parimatelt looduse ja teadusega tegelejatelt. Lugejal on võimalus kaasa teha paarkümmend mõttelist rännakut maailma eri paikade loodusesse, aja-ja kultuuriloo sügavusse ning isegi Universumi avarustesse. Rännak ja rändurid on sümbolid erinevate teemade avamiseks. Eesti rahvakultuur ja selle muutumine, uued võimalused arheoloogiliste leidude kaudu meie eelkäijatest oluliselt rohkem teada saada, rännakud imelisse loodusesse nii kodus kui ka teistel kontinentidel. Kas kosmoses on peale meie veel elu? Kuidas sai alguse Eesti kosmoseajastu? Kui kütkestav on maailmamere elurikkus? Miks minna palverännakule? Kuidas avastada viskeoda või kunstniku mõtteid, mis õlimaali alla jäänud? Need on vaid mõned küsimused, mida selle raamatu kaante vahel vaagida saab. Raamat on ilmunud tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusele.

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Eestimaal on riigimetsa valitsemise üksusena eksisteerinud metskonnad ligemale kakssada aastat. Kroonumetskondi oli tsaariajal Eestimaal üksteist, esimese Eesti Vabariigi ajal oli riigimetskondi ligi sada. Metskondade arvu tippajaks sai nõukogude perioodi lõpp, kui metskondi oli üle kahesaja. 2008. juulis oli metskondi veel 64. Metskonnad tegelesid oma territooriumil enamasti kogu metsamajandusliku kompleksiga. RMK otsustas alates 1. juulist 2008 üle minna funktsionaalsele juhtimisstiilile ning kaotada senisel moel tegutsenud metskonnad. Igasse maakonda jäi küll alles üks metskond, kuid nende tegevus piirdub vaid metsa haldamisega. Eesti Metsaülemate Ühing otsustas 2008. a. kevadel metskondade ajalugu koguda ja jäädvustada. Selle otsuse tulemuseks on käesolev album. Kontorihoonete album ei suuda kindlasti kajastada kogu metskonnas ja metsas toimunut, kuid pildi vastava aja oludest annab ta siiski.

Tallinna Botaanikaaed loodi 1961. aastal. Läbi aegade on seal tegeldud ilutaimede kogumise ja uurimisega. Neljakümne viie aastaga on Kloostrimetsas 26 hektaril rajatud Eestimaa kõige rikkalikumad taimekollektsioonid, kus kasvab hoolsate aednike käe all umbes 8500 erinevat taime.

Eesti NSV ala on mükoloogiliselt uuritud juba kakssada aastat. Selle aja jooksul on trükis avaldatud peaaegu 1200 tööd. Seetõttu on isegi Eestis töötaval seeneteadlasel raske üles otsida teda huvitavat mistahes seeneliigi kohta. Et aegade jooksul talletatud andmestikku kättesaadavaks teha, võetakse käesolevas käsiraamatus kokku kõik see, mis on aastail 1777 kuni 1974 avaldatud Eestis leitud seente liigilise koostise, leviku ja ökoloogia kohta. Nimestik ei kujuta endast seenefloora kriitilist konspekti, vaid ainult koondab ja võimaldab leida seniavaldatud.

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

«Eesti looduse kannatuse aastad» on ühe põlvkonna manifest Eesti metsale. Loodan, et nii süngetes toonides ei ole enam tulevikus vaja Eesti loodusest kirjutada. Eestis on rikkumata metsi alles 2%, rikkumata soid umbes 5%. XX sajand hävitas Eesti looduse. Mis põhjustas sellise katastroofi, mida me praegu rahvana sügavalt läbi elame? Eestlasi iseloomustab teiste XX sajandil peetud sõdade kõrval kolm isemoodi sõda: soodesõda, fosforiidisõda ja metsasõda. Need ütlevad ilmselt midagi olulist ka eestlaste ilmavaate ja elutunnetuse kohta. Lisaks oleme vähem kui saja aasta jooksul kaotanud (või kohe kaotamas) kolm eestlasi maarahvaks vorminud identiteeti: rannarahva, talurahva ja metsarahva oma. See raamat on läänemeresoomlase viimane karje uue maailmakorra künnisel. Minu meelest peaksime tegema kahte asja – säilitama indiaanlase väärikuse ja minema oma kavatsustes lõpuni. Mis kavatsused need täpsemalt on, sellele küsimusele otsime raamatus vastust.

Perioodilisustabel on üks inimkonna suuremaid saavutusi, ent ühtlasi ka hindamatu aardelaegas täis lugusid kirest, seiklustest, reetmisest ja sundmõtetest. Kaasakiskuvad ja hämmastavad faktid süsiniku, neooni, räni, kulla ja teiste elementide kohta jutustavad lugusid nende rollist inimkonna ajaloos, rahanduses, mütoloogias, sõdades, kunstis, mürgitamistes ja (tihtilugu) hullumeelsete teadlaste elus. Marie Curie õhutas kolleegide naistes armukadedust, kui kutsus nende mehi kappi, et näidata neile pimeduses helendavat katseklaasi. Lewis ja Clark neelasid ringi reisides elavhõbedakapsleid ja nende laagrikohad on siiani tuvastatavad maapinnas sisalduva mürgi põhjal. Miks Gandhi vihkas joodi, miks jaapanlased tapsid Godzilla kaadmiumi sisaldavate rakettidega ja miks telluur tekitas ajaloo kõige veidrama kullapalaviku? See raamat annab vastused kõigile küsimustele alates Suurest Paugust kuni aegade lõpuni. Amazon valis "Haihtuva lusika" 2010. aasta kümne parima populaarteadusliku raamatu hulka ning see kandideeris ka Londoni Kuningliku Seltsi Wintoni auhinnale.

Raamat "Eesti sood" on mõeldud loodusehuvilistele lugejatele, kuid esijoones siiski neile, kel tuleb oma kutsetöös või õpingutes kokku puutuda selle meie maa olulise maastikukomponendi ja loodusrikkusega. Raamat on jaotatud kolmeks osaks. Esimeses osas selgitatakse soode olemust, levikut ja väärtust. Teises, raamatu põhilises ja mahukaimas osas jutustatakse Eesti soode tekkest ja arengust, nende veerežiimist, soodes esinevast sapropeelist ja turbast; antakse ülevaade meie soode liigitusest; iseloomustatakse madal- ja siirdesoode ning rabade taimestikku, loomastikku, mullastikku ja mikrokliimat; räägitakse soodes läbiviidud arheoloogilistest uurimistöödest ning soodest rahvapärimustes; põhjendatakse soode kaitse vajadust ning tutvustatakse selle korraldamise kujunemislugu Eesti NSV-s. Kolmandas osas kirjeldatakse Eesti soode valdkondi ning juhitakse tähelepanu soode paikkondlikele iseärasustele. Tutvustatakse lähemalt ka omapärasemaid soid. Raamatu lõpus olevast soode loendist ja skeemilt saab teavet nende Eesti soode kohta, mille pindala on üle 100 hektari.

Seoses maapõuerikkuste ratsionaalse kasutamise ning järjest keerukamaks muutuvate keskkonnakaitseküsimuste lahendamisega on vajadus üldgeoloogia küsimusi käsitleva eestikeelse ülevaate järele üha suurem. Käesolevas raamatus pakuvadki autorid – geograafiakandidaat Ivar Arold, geoloogia-mineraloogiadoktor Anto Raukas ja geoloogia-mineraloogiakandidaat Herbert Viiding – kõigile loodushuvilistele ja ka looduskeskkonna uurimisega hõlmatud naaberteaduste esindajatele tänapäevaseid seisukohti ja andmeid maakoore ehitusest ning arengust. Raamatut saab kasutada ka üldhariduskooli õpilastele geoloogia fakultatiivkursuse õpetamiseks.

Taimeriik ja inimene Taimeriigi kaitse meie seadusandluses Haruldaste taimeliikide kaitse olukord Eesti NSV-s Koosluste kaitse ja kaitsealad 25 aastat taimeharulduste kaitset Viidumäel Mererannikute ja saarte taimkatte kaitse ning ratsionaalse kasutamise printsiipe Taimkatte mitmekesisuse säilitamine kultuurmaastikus haruldaste taimede kaitse huvides Taimkatte ja mulla vastastikune olenevus ning keskkonnakaitse Haruldaste ja ohustatud veetaimede olukord Eesti järvedes Metsamarjade ja ravimtaimede kaitse Seenestiku kaitse iseärasused, põhimõtted ja abinõud Eesti haruldastest sammaldest ja nende kaitsest Muutused Lääne-Eesti merelahtede põhjataimestikus Inimtegevuse mõju samblikele Eerik Kumari 1912-1984

Suhtumine meid ümbritsevasse looduslikku keskkonda määrab inimkonna tänase ja homse. Sellepärast peab praegusaegse looduskaitse ülesannetega ja eesmärkidega tuttav olema iga kodanik. Tänapäeva looduskaitse on elukaitse ja keskkonnakaitse, inimese ja inimkonna kaitse. Eluvõõraste idealistide unistusest on looduskaitse saanud kaasaegse maailma üheks kõige põletavamaks rahvusvaheliseks probleemiks – mitte ainult bioloogiliseks, vaid ka sotsiaalseks ja majanduslikuks. Selle probleemi paljude aspektidega aitab meil tuttavaks saada käesolev teos, mis on valminud rohkearvulise kirjanduse läbitöötamise ja raamatu autorite kauaaegse isikliku uurimistöö viljana. Suure osa raamatust moodustab ülevaade maailma tähtsamatest kaitsealadest, mis ühtlasi annab ka küllaltki üksikasjaliku pildi looduskaitse olukorrast ja sõlmprobleemidest üksikutes riikides.

Kordustrükk kirjastuselt Loodus aastatel 1926-1929 ja 1940 ilmunud raamatutest "Eesti biograafiline leksikon", "Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide".

Raamat suurimas täielikult Eesti piiridesse jäävast siseveekogust - Võrtsjärvest, lisa 1968. aastal ilmunud monograafiale "Eesti järved". Võrtsjärve ja tema lähemat ümbrust vaadeldakse siin geograafia, bioloogia ja humanitaarteaduste seisukohast; kõige põhjalikumalt on käsitletud taime- ja loomariiki. Teos on mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna loodusteadlastele, geograafidele, õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, kalasportlastele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele.

Raamatus käsitletakse lühidalt agrokeemia arengut ja taimede toitumist. Üksikasjalikumalt peatutakse mineraalväetiste tootmisel ja omadustel ning nende toime ja kasutamise iseärasustel. Lähemat käsitlemist leiavad ka orgaanilised väetised ning lubi- ja bakterväetised. Esitatakse kokkuvõtlik ülevaade väetustööde mehhaniseerimisest. Selgitatakse väetussüsteemi koostamise põhialuseid ja tuuakse lühike ülevaade agrokeemiateenistusest.

Kas te teate, et kui emalõvi soovib isalõviga lähemalt tuttavaks saada, on tema käitumisviis väga sarnane inimese käitumisele? Kas te teate, et mõnigi kord on keha puhtus loomale tähtsam kui külluslik toit? Kas te teate, et kaevurrott kasvatab endale ise köögivilja? Tuntud zooloogi Aleksei Turovski raamat kirjeldab loomade käitumist söömise, soojätkamise, järeltulijate kasvatamise, rännete ja veel mõnest muustki vaatekohast. Ainevald on huvitav, tihti üllatav ja kummutab mõnegi senise arusaama. Lisaväärtuseks on autori humoorikalt soe suhtumine kogu elusloodusse, sealhulgas inimesse. Raamat on koostatud algselt Kuku raadios peetud vestluste põhjal ja sisaldab autori enda võluvaid joonistusi.

Käesoleva "Ornitoloogilise kogumiku" 8. köide - "Lindude käitumine on pühendatud lindude käitumise mõningate aspektide uurimise tulemustele. Osa uurimisi ja katseid on läbi viidud Puhtu ornitoloogiajaamas, teine osa mujal Eestis. Lindude käitumise süstemaatiline uurimine Eestis on alguse saanud alles viimastel aastatel. Vaatlused looduses varematel aegadel andsid samuti mõningat etoloogilist materjali, kuid kuna neid ei teostatud süstemaatiliselt ega kindla metoodikaga, võib nende tulemusi kasutada ainult osaliselt. Etoloogilise suuna suure tähtsuse tõttu lindude bioloogia uurimisel areneb see suund edasi Eesti ornitoloogide tulevastes välitöödes. Neid uurimisi on võimalik hästi seostada ökoloogilis-füsioloogiliste töödega Puhtu ornitoloogiajaamas. Toimetuskolleegium loodab, et käesolev kogumik lindude käi- tumisest suudab huvi tekitada etoloogia vastu Eesti ornitoloogide ja linnusõprade seas. Ka edaspidi on ette näha mitme samatee- malise ornitoloogilise kogumiku ilmumine.