Loodus

Andmeid ja mõtteid

Lisa: tekstid illustratsioonide juurde vene, inglise ja saksa keeles ; kaart: Eesti NSV metsasus

Andrew Balmford viib meid haaravale reisile seitsmesse maailma paika, kus ta süveneb looduskaitse kohati lausa pööraste mastaapidega edulugudesse. See raamat inspireerib ja julgustab meid püüdlema jätkusuutliku maailma poole, mis oleks sõbralik ja elamisväärne paik ka meie lastele. Raamatu võtmeks on positiivne lähenemine. Jah, tööstusrevolutsioonijärgse aja jooksul oleme poole võrra vähendanud looduslike liikide arvukust ja nende elupaiku. Klaas on pooltühi – ent samal ajal on see ka pooltäis. Rohkem kui pool troopilistest vihmametsadest siiski veel kasvab. Enamik korallrahusid on alles. Rohkem kui miljardist elanikust hoolimata elavad Indias endiselt leopardid ja karud, krokodillid ja hundid.

Raamatus antakse ülevaade akvaariumi ajaloost, räägitakse esimestest akvaristidest, tutvustatakse lugejat vee füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Asjahuviline loeb veeorganismide hingamisest, nende suhtumisest vees sisalduvatesse sooladesse, valgusesse jne. Hea käsiraamat kõigile elusloodusest huvitatuile, eriti akvaariumisõpradele.

Raamatus on esitatud andmeid poolesaja Eesti NSV vetes elava kalaliigi kohta. Antakse juhiseid kalaliikide eristamiseks, vaadeldakse kalade kasvu, sigimise ja toitumisega seotud küsimusi. Rohkesti tähelepanu on pööratud kalade käitumisele, arvukust mõjutavatele teguritele ja kalavarude kaitsele. Mõeldud kalateadusliku käsiraamatuna keskmisele ja vanemale koolieale, kuid pakub huvi ka harrastuskalastajatele, üliõpilastele, bioloogiaõpetajatele ja teistele kalahuvilistele.

Raamat annab ülevaate Eesti NSV kalafaunast. Teos on kokkuvõtteks meie kalade uurimisest viimase kolmekümne aasta jooksul. Raamat pakub huvi bioloogidele, kaluritele, kalastajatele ja teistele loodusehuvilistele.

Holarktika ehk nabamaad ja meri põhjapooluse ümber on omaette biogeograafiline ja ökoloogiline üksus, kus tasakaalu rikkumine on märksa ohtlikum kui parasvöötmes. Kas meie teadmised Kaug-Põhja loodusest on piisavad, et ökoloogilist tasakaalu rikkumata targalt hõivata sealseid rikkusi? Sellele küsimusele vastust otsides tutvume põhjalooduse pärisasukate – jääkarude, -rebaste, morskade ja põhjapõtrade eluoluga, õpime tundma Arktika linde ja elu linnumägedel, kõneleme loomariigi kaitsest ja põhjalooduse kargest ilust. See raamat valmis rännakuil Severnaja Zemljale, Franz Josephi maale, Taimõri ja Wrangeli saarele aastail 1974...1983. Rikkalikult illustreeritud raamat on huvitavaks lugemisvaraks kõigile loodusehuvilistele.

Raamatus antakse ülevaade Eesti NSV koobaste paiknemisest, iseloomust ja kujunemisest. Suuremaid koopaid, millel on teadusliku ja kultuuriloolist väärtust, kirjeldatakse põhjalikumalt. Rõhutatakse ka koobaste kaitsmise vajadust. Mõeldud looduskaitsetöötajatele, loodussõpradele, matkajaile ja õpilastele.

Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.

Tavaformaadis ja kõvas köites artiklite kogumik.

Rohkete piltidega brožüür on mõeldud matkajale teejuhiks, mille abil on võimalik leida üles enam-vähem kõik tähtsamad Eesti järved ning tutvuda nendega. Antakse ülevaade rohkem kui 280 järve vaatamisväärsustest, ökoseisundist ja kalastamisvõimalustest. Kalahuvilistele püütakse esitada andmeid enamiku vaadeldavate järvede kalastikust. Puhkajad saavad juhiseid supluskohtade leidmiseks. Käsitletakse järvede looduskaitset, juhitakse tähelepanu järvede huvitavamatele füüsilis-geograafilistele ja bioloogilistele iseärasustele, tuuakse arheoloogilisi ja muid ajaloolisi materjale, andmeid üldtuntud isikutega seotud järvedest jne.

Baikali-Amuuri magistraal, Lääne-Sajaanid ja Taga-Baikal, Turuhhani taiga ja Amuuri-äärsed alad – need on raamatus leiduvate jutustuste tegevuskohad. Autor, jahindusteadlane ja bioloog, räägib taiga looduse ning jahimajanduse probleemidest, looduskaitsealade loomisest ja ürgmetsade tulevikust. Raamat on suunitletud kõige laiemale lugejaskonnale.

Album tutvustab sõnas ja pildis Matsalu looduskaitseala rikkalikku linnustikku.

Narmasnutt (Inacybe) on üks levinumaid mürkseente perekondi Eestis. Määrajas kirjeldatakse 77 narmastutiliiki, neist 71 on leitud Eestist ja 6 naaberaladelt. Raamat seenehuvilistele ja eriala spetsialistidele.

Raamatu ajaloolises osas räägitakse taimemürkide vanaaegsetest kasutamisviisidest. Ulatuslikus eriosas antakse 148 taimeliigi lühike botaaniline kirjeldus ning mürgiste ainete sisaldus ja mürgistusnähud. Peaaegu iga taime aitab ära tunda värvifoto.

Raamat on mõeldud kõigile loodushuvilistele.

Pole kahtlust, et fosforiit on Eesti suurimaid rikkusi, mille võimaliku kaevandamise ümber liigub palju müüte ja väärinformatsiooni. Maakera elanike arv kasvab katastroofilise kiirusega ja sama kiirusega kasvab ka nälgivate inimeste arv, sest põllumajandussaadusi napib juba praegu. Eestis on Euroopa Liidu suurimad fosforiidivarud ja neid on võimalik keskkonnahoidlikult kaevandada-töödelda ning seda nii kohalike põllumeeste vajaduste rahuldamiseks kui ka ekspordiks. Oluline on see, et hinnalisest maavarast tõuseks tulu mitte üksnes kitsale ärimeeste ringile, vaid kõigile eestimaalastele. See nõuab seaduste karmistamist ja üldrahvalikku kontrolli. Käesolev raamat annab selleks vajalikke teadmisi ja oskusi. Möödanikus suudeti eesti keelt ja kultuuri ohustanud fosforiidi kaevandamine peatada, nüüd on aga olud teised ja teistsugune peab olema ka meie tegutsemine: eesmärgiks peaks olema Eesti Vabariigi inimeste heaolu.

Rikkalikult illustreeritud käsiraamatus kirjeldatakse umbes 230 umbrohu- ja prahitaime, mis kasvavad Eesti kultuurniitudel, põldudel, aedades, prügipaikadel, laoplatsidel, jäätmemaadel ja teede ääres. Iga liigi kohta antakse morfoloogiline iseloomustus, paljunemisviis, kasvukohad, levik, osal liikidel ka kahjulikud või kasulikud omadused. Määratud õpilastele ja õpetajatele, põllumajandustöötajatele, loodushuvilistele.

Lindude ränne on üldbioloogiline probleem, mille tundmine on suure üldharidusliku ja kasvatusliku tähtsusega. Ühtlasi on ta neid loodusvaatluse alasid, millest on osa võtnud paljud asjaarmastajad linnusõbrad. Käesolevas raamatus on püütud tabada lugejate taset, kes rände küsimustes ei ole eriteadlased, kuid miskipärast huvituvad rände uurimise problemaatikast ja tänapäevasest seisust. Teatav kasu peaks raamatust olema ka kutselistel, eriti aga asjaarmastajatel ornitoloogidel. Teos pajatab Baltikumist pärinevate faktide kõrval palju sellest, mis lindude rände uurimise alal on saavutatud mujal maailmas.

Akvaarium on üheks praktiliseks vahendiks ja miniatuurseks laboratooriumiks looduse murdosa aastaläbiseks jälgimiseks ja tundmaõppimiseks ning on lüliks mitšuurinliku bioloogiaõpetuse ahelas, mis lubab metoodiliselt tunnetada teid loodusseaduste olemusse tungimiseks, et neid allutada ning juhtida inimesele vajalikus suunas. "Akvaariumi" koostajad tahavad omapoolse panusena kaasa aidata loodusesõpradele, akvaristidele, et nad võiksid kasutada akvaariumi seadistamiseks mõningaid näpunäiteid ja et see huvitav ala meil leviks lasteasutustes, koolides, isegi tervishoiuasutustes, noorte õppe- ja kasvatusvahendina, aga samuti oleks meie kodude kaunistuseks osakesena suvisest loodusest põhjamaa pikal talvel.

Mööda Ussuurimaad, Mööda Taga-Kaukaasiat, Mööda Kasahstani järvi ja kõrbeid, Kirgiisia mägedes, Mööda Turkmeenia kõrbeid, Jõudeajal

Käesolevas raamatus on ühiste kaante vahel tuntud looduskaitseentusiasti ja loomalugude autori Gerald Durrelli kaks juttu: "Loomaaed pagasis" ja "Parem varblane pihus…". Esimeses loos kirjutab autor ekspeditsioonist Lääne-Aafrikasse, mille käigus ta püüdis loomi oma tulevase loomaaia jaoks, ning sellest, kuidas ta otsis kohta, kuhu rajada oma põhimõtetele vastav loomaaed. "Parem varblane pihus..." on lugu autori reisist Uus-Meremaale, Austraaliasse ja Malaisiasse, kus ta tutvus erinevate looduskaitsevormidega ja filmis linde ja loomi. Nähtud haruldasi loomi ja linde (ja mitte vähem haruldasi inimesi) kirjeldab G. Durrell huvitavalt, kaasakiskuvalt ja mõnusa huumoriga vürtsitatult.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

"Selle raamatu peategelane ei ole välja mõeldud. Lell Bohdan Müller elab tõepoolest Kysuca paksudes metsades. Kogu oam elu on ta veetnud looduse rüpes, mida ta armastab ja hoiab nagu silmatera. ..."

Eesti NSV ala on mükoloogiliselt uuritud juba kakssada aastat. Selle aja jooksul on trükis avaldatud peaaegu 1200 tööd. Seetõttu on isegi Eestis töötaval seeneteadlasel raske üles otsida teda huvitavat mistahes seeneliigi kohta. Et aegade jooksul talletatud andmestikku kättesaadavaks teha, võetakse käesolevas käsiraamatus kokku kõik see, mis on aastail 1777 kuni 1974 avaldatud Eestis leitud seente liigilise koostise, leviku ja ökoloogia kohta. Nimestik ei kujuta endast seenefloora kriitilist konspekti, vaid ainult koondab ja võimaldab leida seniavaldatud.

Monograafia kujutab endast teaduslikku käsiraamatut 150 tähtsama Eesti NSV järve (välja arvatud Peipsi ja Võrtsjärv) kohta.

Professor Eerik Kumari: "Eesti NSV Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni aseesimehe bioloogiakandidaat Aare Mäemetsa raamat Eesti NSV järved ja nende kaitse" on valminud tema ligi 25-aastase uurimistöö viljana. Seejuures on autor isiklikult külastanud kõiki vaadeldavaid järvi, kogunud nende kohta füüsilis-geograafilist, ökoloogilist ja limnoloogilist materjali, mille läbitöötamise tulemusel ongi valminud käesolev mahukas köide."

Raamat suurimas täielikult Eesti piiridesse jäävast siseveekogust - Võrtsjärvest, lisa 1968. aastal ilmunud monograafiale "Eesti järved". Võrtsjärve ja tema lähemat ümbrust vaadeldakse siin geograafia, bioloogia ja humanitaarteaduste seisukohast; kõige põhjalikumalt on käsitletud taime- ja loomariiki. Teos on mõeldud kasutamiseks käsiraamatuna loodusteadlastele, geograafidele, õpetajatele, õpilastele, üliõpilastele, kalasportlastele, matkajatele ja teistele loodushuvilistele.

Eesti idapiiril asuv Peipsi oma 3555 km² pindalaga kuulub Euroopa suurimate järvede hulka. Peipsi on Euroopa suurim piiriveekogu ja selle seisundi vastu tunnevad huvi paljud riigid. 1995. a. käivitus Rootsi-Eesti-Venemaa kolmepoolne Peipsi järve keskkonnaseire projekt, mis on andnud häid tulemusi. Kõige rikkalikum materjal Peipsi kohta on aga kogutud aastakümnete jooksul Eesti järveuurijate poolt, mida viimastel aastatel on toetanud Riiklik Keskkonnaseisundi seireprogramm. Käesolev raamat ongi tehtu üldistuseks. Raamat algab kokkuvõttega järvenõo kujunemisest ja järvesetete geoloogiast. Järgneb järve ja selle valgla füüsilis-geograafiline kirjeldus ja hüdroloogilise ja -keemilise režiimi iseloomustus. Üksikasjalikult käsitletakse järve hüdrobioloogiat, samuti kalade bioloogiat ja varude seisundit, kalanduse olukorda ning arenguperspektiive. Antakse lühike ülevaade ka järve ja selle lähiümbrusega seotud kahepaiksete, roomajate, lindude ning imetajate levikust ja elupaikadest. Raamatu lõpuosas vaadeldakse Peipsimaa asustuslugu, majandusgeograafiat ja järvega seotud rahvapärimusi.

Matsalu laht on kõige tähtsam looduskaitseala Balti vabariikides. Käesolevas raamatus jutustab bioloogiadoktor professor Erik Kumari, kes on selle lahe loodust uurinud väga palju aastaid, populaarselt ja huvitavalt selle omapärase ala kujunemisest, selle ala taimestikust ja loomastikust. Pearõhk on aga asetatud Matsalu lahe linnustikule, sest linnud on looduskaitseala kõige iseloomulikumaks loomarühmaks. Palju tähelepanu on pööratud ka kaasaja looduskaitse ja antud ala looduskaitse küsimustele.

Eestis kasvab ligikaudu 1700 liiki palja silmaga hästi nähtavaid seeni. Nendest on söödavaid liike umbes 300, millest 100 liiki väärivad eriti kasutamist laialdase leviku ja heade maitseomaduste tõttu. Meie seenesõprade poolt korjatakse aga umbes paarkümmend liiki seeni. Käesolev raamat tutvustab Eestis esinevaid tähtsamaid söödavaid ja mürgiseid seeni. Kõikide tähtsamate seeneliikide kohta on antud kirjeldused, levik Eestis, üldlevik, kasutamine ja toodud sarnased liigid, mis aitab vältida võimalikke vigu seente määramisel. 56 värvitahvlil on kujutatud 218 seeneliiki, peale selle veel terve rida must-valgeid jooniseid. Käesolev käsiraamat on suunatud seenekorjajate suurtele hordidele, et neid abistada liikide tundmisel ja neid ergutada koguma rohkem liike.

Raamat tutvustab Põlvamaa loodust ja vaatamisväärsusi. Kokkuvõte inglise keeles.

Raamat kirjeldab põllumajanduses kasutatavate kemikaalide hukutavat mõju ökosüsteemidele. Peamise tähelepanu all on pestitsiidide ja eriti DDT toime. Raamatul on olnud erakordselt suur ülemaailmne mõju, see oli üks laialdase keskkonnakaitse kujunemise võtmetekste.

Autor annab ülevaate valge-toonekure pesitsemisest, arvukuse muutustest, rändest ja talvitamisest, valge-toonekure piirkondlike ja rahvusvaheliste loenduste tulemustest. Lugeja leiab raamatust praktilisi nõuandeid tehispesade ja pesaaluste ülespanemiseks. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele, eriti aga noortele loodusesõpradele, bioloogiaõpetajatele, looduskaitsetöötajatele ja meil üha kasvavale amatöörornitoloogide perele.

Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele, looduskaitsetöötajaile ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Raamat metskitsest -- meie fauna kõige arvukamast sõralisest. Antakse ülevaade metskitse aastaringsest elust, levikust ja arvukusest. Analüüsitakse arvukuse muutumist, tuues esile seda mõjutavad tegurid. Tutvustatakse ka metskitse kaitse probleeme. Mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Raamatus on vaatluse all kuus meie metsades ja väljadel kasvavat kevadlille (kollane, võsa- ja metsülane, sinilill, aas- ja palu-karukell), mis moodustavad fülogeneetiliselt sugulasliku rühma. Tutvustatakse nende arengut, ökoloogilisi nõudlusi, kasvukohti ja levikut, selgitatakse liigisiseste üksuste tekkimist ning taimede olukordaänapäeval. antakse ülevaade taimede rahvuskeelsetest ja rahvalikest nimedest ning kasutamisviisidest. Huvilised leiavad ka soovitusi nende liikide kasvatamiseks koduaedadest. Raamat on mõeldud kõigile loodusehuvilistele.

Raamatus antakse ülevaade nelja nahkhiireliigi -- tiigilendlase, veelendlase, nattereri lendlase ja tõmmulendlase levikust, eluviisist ja asurkonna koosseisust Eestis. Lähemalt peatutakse nahkhiirtega seotud rahvapärimustel ja lendlaste talvitumisel maa-alustes käikudes. Mõeldud kõigile loodushuvilistele, eriti bioloogidele.

Raamatus tutvustatakse Eesti NSV-s esinevaid tiiruliike. Põhjalikumalt käsitletakse jõgi- ja randtiiru bioloogiat, antakse ülevaade nende levikust, arvukusest, määramistunnustest, käitumisest, toitumisest, pesitsusökoloogiast, rändest ja talvitumisest. Eripeatükis on juttu väike- ja tutt-tiirust. Käsitletakse ka looduskaitse probleeme. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajatele, üliõpilastele ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.