Enamus eestlasi on linlased. 100 aastat tagasi elas aga suurem osa meist maal ja oli seotud põllumajandusega; veelgi varem, umbes 1000 aasta eest, olime veel tõeline metsarahvas. See peegeldub meie rahva mälus, kirjutavas ja näitavas ajakirjanduses, kunstis ja kirjanduses – põllumajandusest räägitakse sageli ja seda mõistetakse, metsandusest kuuleb midagi haruharva. Metsandus kipub juba ununema. "Väike metsanduskursus" püüabki suunata üldsuse huvi ja teadmised sinna, kus nad nüüdses arenenud majandusega Eestis peaksid olema.

Huvitav arutelu inimese alateadvuse evolutsioonilise päritolu üle. Autor on pikka aega elanud keset Aafrika ürgloodust ning jälginud lähedal elutsevaid tšakmapaaviane. "Me alustasime ilma ühegi kinnistunud arusaamata ja meil polnud ühtegi teooriat, mida oleks tulnud tõestada. [---] Tšakmapaavianide mentaalsed protsessid on niivõrd sarnased inimeste omale, et tegelikult osutus võimatuks neid kriitiliselt uurida ilma igapäevast inimeste kogemust justkui standardit aktsepteerimata."

Autor tutvustab kõiki kolme Eestis pesitsevat pääsukeseliiki, annab ülevaate nende saabumisest, pesitsemisest, toitumisviisidest, rändest ja talvitamisest. Juttu on ka katsetest tehispesadega. Antakse juhtnööre pesade ülespanekuks suitsu- ja räästapääsukestele. Tutvustatakse praktilist linnukaitset. Raamat pakub huvi noorte loodusesõprade ringidele, bioloogiaõpetajaile, üliõpilastele, looduskaitsetöötajaile ja asjaarmastajaile loodusevaatlejaile.

Pilvikud kuuluvad levinumate ja tuntumate Eesti seente hulka ning on kõrgelt hinnatud ka söögiseentena. Paraku tuntakse pilvikuid seni rohkem kui perekonda, liikide äratundmine on nende suure varieeruvuse ja raske määratavuse tõttu jäänud tagaplaanile. Raamat täidabki selle lünga.