Olen üle poole sajandi maailmas rännanud ja alati on mind paelunud rikkumata loodus ja põlisrahvad. Miks? Rikkumata loodus seepärast, et selle väärtustamine on olnud mu tegevuste ja huvide keskmes kogu elu. Põlisrahvad seepärast, et paljudel neist on õnnestunud elada pikka aega samal maa-alal nõnda, et nad oma eluümbrust lootusetult nässu pole keeranud. Mismoodi on see neil korda läinud? Põlisrahvaste juures käies olen seda küsimust alati meeles kandnud ja sellele vastust otsinud. Lihtsat ja ühest seletust pole saanud, küll aga näinud ohtralt eri rahvaste iseäralikke hoiakuid ja arusaamu, mille üle omapead edasi mõlgutada. Kõike seda olen siia raamatusse põiminud.

Kümnete maailma põlisrahvaste seast, kellest kirjutada oleksin tahtnud, valisin välja kaksteist, kes elavad Eestiga võrreldes õige erinevates loodusoludes. Rahvad on raamatus järjestatud alates Arktikast, edasi liigun parasvöötmesse ning lõpuks kirjeldan troopikas asuvaid rahvaid. Eri maailmajagudes põikame rahvaste juurde, kelle koduseks eluümbruseks võivad olla metsad, mäed, rohtlad või meresaared. Igal sellisel rahval on vastavalt eluümbrusele välja kujunenud teatud omailm ehk nende traditsioonid, kombed ja veendumused.

Raamatusse on koondatud eredaid elamusi kokkupuudetest maailma loomadega. Autor jutustab põnevatest loomajuhtumitest Antarktikas, Arktikas, Aasias, Aafrikas, Austraalias ja Ameerikas. Raamatu peategelasteks on tihti suurekasvulised imetajad, kuid leidub ka roomajaid ja olendeid muudest loomarühmadest.

Raamat tutvustab emotsionaalse teksti ja huvitavate värvifotode kaudu Eesti põlispuid, mis meie kultuuri jaoks on märgilise tähendusega. Eesti on Euroopas ainulaadne maa, kus tänaseni kasvamas kümneid iidseid puid, keda rahvas pärimuste kohaselt pühaks pidanud või kes tänapäeval meie rahva jaoks muul viisil väga olulised, näiteks Viiralti tamm, Tammsaare tamm, Elva linna vapimänd, Tallinna hõlmikpuu.

Eesti silmapaistvad põlispuud kõnelevad endast raamatus "mina"-vormis. Raamatu autor on paljude aastate jooksul neid puid vaadelnud, pildistanud ja nende kohta lugusid kogunud. Nad on nagu vanad tuttavad, kellest igaühel jutustada oma lugu. Kokku tutvustatakse 128 leheküljel 53 põlispuud.