Tooted

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

1986. aastal mõisteti ühes Iraani külas abielurikkumise pärast surma 35-aastane naine Soraya Manoutcheri. Üheksa aastat hiljem tunnistas printsess Diana leebe hääle ja ajuti siivsalt langetatud pilguga avalikult üles, et ka tema on abielu rikkunud. Soraya loobiti kividega surnuks, Diana ülendati pärast traagilist hukkumist muinasjutuprintsessiks, isegi pühakuks. Nad mõlemad rikkusid abielu, kuid ühele oli see surmapatt, teisele pikantne seltskondlik äpardus. Kleopatra, Edward II, Henry VII, Peeter I, lord Nelson, Napoleon, Wagner, Pavarotti jt -- alates kuningas Taaveti ajast kuni 20. sajandi lõpu prominentineni on alati abielu rikutud, kuid selle tagajärjed on olnud sootuks erinevad. Abielurikkujaid on hukatud, sandistatud ja pagendatud, kuid neid on ka sharmantsete armukestena veelgi enam ihaldatud.

Nobeli preemiad on maailmas jätkuvalt kuulsaimad. Neid antakse saavutuste eest, millest on inimkonnale kõige enam tulu. Alfred Nobeli elu oli materiaalselt piisavalt kindlustatud, et nautida kõiki hüvesid. Teda tunnustati teenitult, pärjati mitmete tiitlitega, tema kuulsus levis kogu maailmas juba ta eluajal. Aga Nobeli saatis geniaalse inimese üksildus ja võimetus leida endale võrdväärset partnerit, elukaaslast. Teda vaevas kartus elusalt maetud saada. Ta oli haavatav ja labiilne. Ometi sümboliseeris dünamiidi-kuningas paljudele kaasaegsetele surma ja õudust. Nobeli toonaste kirjade kaudu avanevad veel mitmedki suurmehe ootamatud tahud.

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Pole olemas ainsatki armastajapaari, kes oleks ajaloo kulgu rohkem mõjutanud kui Rooma riigimees Julius Caesar ja Egiptuse valitsejanna Kleopatra. Nad mõlemad olid erakordsed isiksused, kelle elusaatus on pakkunud sajandeid ainet kirjandusele ja legendidele. Caesar – tahtejõuline poliitik, väejuht ja kirjamees, kes võitis kätte piiramatu ainuvõimu. Kleopatra – Egiptuse viimane kuninganna, tark ja sarmikas naine, kes unistas maailmariigist, kuid kelle dramaatilises elus põimusid tihedalt armastus ja poliitika. Mõlema surm oli vägivaldne ning mõlema valitsusaeg tõi kaasa põhjaliku murrangu: Roomas kehtestati diktatuur ja Egiptus kaotas iseseisvuse.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.

Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu – armastus, abielu, usk, soosing – oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja – võttis jälle ette uue retke.

Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid. Sisukord: Suguvõsa. Lapsepõlvekodu Varane noorus Berliini-periood. "Elu friis" Munchi olemus Lõuendi ees Munchi maastik Naine ja surm. Laibalehk Eraklane Suhtumine piltidesse Hinnad ja pildikogud Suhted teiste kunstnikega Ekely "Kuldsed" aastad Viimased eluaastad Munchi looming Aastaarve Edvard Munchi elusündmustest Reproduktsioonide nimestik Tooteinfo KKK

Teise maailmasõja eelõhtul sai kogu maailma ajakirjanduse üheks lemmikteemaks Inglise kuninga Edward VIII (1894-1972) lembedraama, mida mitmed autorid peavad XX sajandi kõige liigutavamaks armastuslooks. Ning on kahtlemata ainulaadne, et maailma suurima monarhistliku riigi vähem kui aasta valitseda jõudnud kuningas loobus vabatahtlikult troonist, et abielluda kaks korda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Käesoleva teose autor Alain Decaux on teiste uurijatega võrreldes eelisolukorras: ta on ainuke, kellel kuningas, hilisem Winsdori hertsog, võimaldas tutvuda tema ja Wallise vahel neil saatuslikel aastatel vahetatud kirjadega...

Aastal 1898 lõpetas auahne itaalia anarhist Genfis Austria keisrinna Elisabethi elu. Kuid viilihoop südamesse ei suutnud hävitada legende ülistatud Sissi ilust ja vaimuteravusest. Ta on kehastanud terve sajandi romantilist ja iseteadlikku kaunishinge, kes ei talunud Viini õukonna kuldset puuri, ihkas olla rohkem kui keiser Franz Josephi abikaasa – olla vaba, olla tema ise. Teda ei mõistetud, ja teda imetleti. Ta elas unelmates, ja igatses surma. Alles nüüdisaegse teaduse valguses võib selle ebatavalise naise ohtrate luuletuste, kirjade ja päevikusissekannete põhjal otsustada, kus lõpeb müüt ja algab tõde. Kes oli legendaarne Sissi tegelikult?

Nad kohtusid ühes okupeeritud Pariisi kohvikus. Naine oli kahekümne ühe, mees kuuekümne kahe aastane, üks algaja kunstnik, teine tuntud kunstigeenius. Nad armusid. Francoise Gilotist sai Pablo Picasso modell, armuke, viies elukaaslane ning kahe lapse ema. Oma memuaarides dokumenteerib Francoise Gilot nende kümme aastat kestnud kirgliku, ent konfliktiderohke armastusloo nii, nagu suudab üksnes naine, kes on tuttav ka mehe elu intiimse küljega ega soovi seda enda teada jätta. Raamatu ilmumise vastu otsis kõigi poolt lugupeetav Pablo Picasso abi isegi kohtust.

Vähesed raamatud on avaldanud sama suurt poliitilist ja kirjanduslikku mõju nagu Remarque'i "Läänerindel muutuseta" -- jahmatavalt realistlik, liigutavalt inimlik, natslikul Saksamaal keelatud ja tuleriidal põletatud, on see jäänud kogu maailma menuraamatuks juba üle seitsme aastakümne. Kuid selle autorist on hoopis vähem teada. Kes Remarque õieti oli? Inglise uurija Hilton Timsi kirjutatud biograafia koorib ühe kihi teise järel anonüümsuselt, mida Remarque oma privaatsuse kaitseks oli kudunud, ja paljastab mehe, kelle elu oli 20. sajandi romantilisimaid ja hingevalusamaid.

Euroopa ühinemise ajastul oleks õige aeg heita pilk tuhatkond aastat tagasi, mil Euroopa üha avarduvatel piiridel peeti veriseid võitlusi, raadati maad, rajati uusi asulaid ja piiskopkondi; mil ülerahvastatud piirkondades käisid ringi värbajatesalgad ja kogusid väljarändajaid, teedel logisesid vankrid, täis põnevil uusasunikke, ning vilgastest sadamatest asuti mereretkedele, et viia kaugetele ja võõrastele maadele koloniste. Roert Bartletti monograafia läheneb Euroopa kõrgkeskaja ajaloole ühest kindlast vaatepunktist, koondades tähelepanu vallutustele, kolonisatsioonile ning nendega seotud kultuurimuutustele Euroopas ja Vahemeremaades ajavahemikul 950-1350. Raamatus analüüsitakse uute riikide kujunemist vallutuste käigus ja mandri äärealade asutamist immigrantidega: inglaste kolonisatsiooni keldi maadel, saksa asutuse laienemist Ida-Euroopasse, Hispaania tagasivallutamist ning ristisõdijate ja kolonistide tegevust Vahemere idaosas. Vastust ootab küsimus, milline mõju oli vallutussõdadel ja kolonisatsioonil keelele, seadusandlusele, usukultusele ja kommetele. Samas tehakse vahet fenomenidel, mis olid iseloomulikud tõelistele "piirialadele" ja tulenesid uusasutamise või sõjalise konfrontatsiooni tingimustest, ning tõukejõududel ja arenguprotsessidel, mis olid iseloomulikud euroopaliku kultuuri südamaadel, sest selle tsivilisatsiooni ekspansioonitung sai alguse keskustest, ehkki avaldus kõige tugevamini äärealadel. Seega ei ole raamatu teemaks üksnes koloniaalvallutused ja immigratsioon, Euroopa ühiskonna liikuv serv, vaid ka ekspansiivse ja üha homogeensemaks muutuva ühiskonna rajamine -- Euroopa sünd.

Need kaks armastust olid keisrinna Elisabeth ja näitlejanna Katharina Schratt. Keiser, absolutismi-idee viimaseid kandjaid eelmise ja käesoleva sajandi Euroopas, oli tegelikult üksildane mees ka eraelus. Habsburgide dünastia läks oma loojangule vastu Austria-Ungari keisrikoja intriigide saatel.

"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.

..Aasta 1860. Itaalia "risorgimento" laine on haaranud Sitsiilia, Bourbonide kantsi. Garibaldi juhtimisel maabub saarel kangelaslik "tuhat". Sellest saab alguse sügavate ühiskondlike muutuste protsess. 

Fabrizio Salina, romaani peakangelane, on küllalt tark, et ajalookäigule mitte vastu panna, aga muutunud tegelikkusega leppimiseks siiski liialt mineviku külge seotud. Ta püüab tegelikkusest põgeneda ja seda oma observatooriumi seinte vahel unustada, kuid see ei õnnestu -- vürstliku palee rahu häirib ajaloolise progressi kõmin.
Salinast erinevalt leiab tema nõbu Tancredi (vaesunud aadlik, kuid energiline ja taibukas noormees) sündmuste keerises kiiresti oma koha. Ta hakkab garibaldilaseks ja võidab erilise vaevata ka tõusik Calogero Sedàra tütre Angelica käe.
Tükkhaaval kaotab oma küüned Sitsiilia aristokraatide sümbol -- uhke gepard, kelle asemele astub noor, kiskjalik ja salakaval kodanlus.

22. novembril 1963 tapetakse Dallases president John F. Kennedy. Mõni tund hiljem vangistab politsei presidendi võimaliku tapja Lee Harvey Oswaldi. Kuid kahtlustatav ei saa uurijaile põhjalikumaid seletusi anda, sest kabareeomanik Jack Ruby laseb ta maha. Oswald viib oma saladused hauda kaasa.40 aastat ongi ametlikult ainuõigeks peetud Warreni komisjoni teesi ühestainsast tulistajast. Kuid siis, pärast aastakümneid kestnud vaikimist, hakkab rääkima Billie Sol Estes, Texase miljonär, kes rahastas järgmise presidendi Lyndon B. Johnsoni valimis-kampaaniaid. Ta avaldab prantsuse ajakirjanikule William Reymond´ile uusi fakte, mis seostuvad selle XX sajandi roimaga.

1523. aastal põgeneb öö varjus Nimbscheni kloostrist üheksa nunna. Mässuliste eestvedajaks on aadlipreili Katharina von Bora (1499 - 1552) ja nende tee viib otse Wittenbergi, Martin Lutheri juurde. Mõnede arvates upsakas ja võimuahne, teiste meelest tark ja toimekas, ei kohku Katharina tagasi sellegi ees, et ise Lutherile abieluettepanekut teha. Nõnda saab temast abikaasa kõrval üks 16. sajandi silmapaistvamaid naisi, kel on kaasarääkimisõigus ka mehe elutöös, keda on maalinud Lucas Cranach ja Tizian. Usust taganenud munk ja ärajooksnud nunn - Wittenbergi ööbik ja Wittenbergi hommikutäht.

Kümme elust röövitud aastat... Béatrice´il tuleb oma Aasia-vaimustuse eest ränka hinda maksta. Teda süüdistatakse uimastitega salakaubitsemises ja mõistetakse surma poomise läbi. See on tõsilugu.

1654. aastal seisab Kristiina trepil. Ta on otsustanud loobuda troonist, vormikohasest luterlusest ja abielust. Ta ees on kolm astet, millega ta kaotab riigi, võimu ja hiilguse - peaaegu kõik. Peale au.

Romaan on maailmakuulsast itaalia kunstnikust Raffaelist (1483 - 1520). Romaan algab Raffaeli saabumisega Rooma ja lõpeb tema varase surmaga. Tegevuskohaks on Rooma, uuestisündiv rahvusvaheline suurlinn. Tegelastest tõuseb esile paavstide Julius II ja Leo X hall eminents, suurkaupmees Agostino Chigi, kes omal kombel kogu Itaaliat valitseb. Imperia, kaunitar, kes juba ette võtab hauakirjana omaks «Rooma kurtisaani» tiitli, on oma arukuse, renessansliku moraali ja haruldase iluga nagu selle keerulise ajastu sümbol. Omaette romaan on La Fornarina, ilusa pagaritütre lugu - pagaritoast Raffaeli maja kaudu kloostriväravasse. Elavalt on kujutatud Raffaeli kaaskunstnikke ja õpilasi. Raffaeli ringi kuulusid oma aja väljapaistvad humanistid Bembo, Castiglione, Bibbiena, ajastu pildis on oma koht ka väepealikutel ja poliitikutel, eeskätt vägeval ja võimukal Julius II-l ja humanistlikul renessansipaavstil Leo X-l. See romaan-maaling on kui freskosari, mille episoodidest moodustub uues ajas sündiva Euroopa elupilt. Raamatus on 16 Raffaeli ja ta kaasaegsete loomingut tutvustavat mustvalget ja värvitahvlit.

Triloogia esimene osa käsitleb tsaariaegse Läti töölisperede ränka saatust Esimese maailmasõja eelõhtul ning sõjaaja pagulasaastatel.

Paljudel kunstiteostel on olnud vaheldusrikas minevik, enne kui nad on leidnud koha mõnel muuseumistendil. Neid on ostetud, müüdud ja vahetatud, varastatud ja röövitud, kaotatud ja taasleitud, viidud varjule sõjategevuse eest, päästetud tulest ja veest...Raamat räägibki mitmete kuulsate teoste saatusest.

Eesti kirjandusklassiku luulevalimik annab läbilõike luuletaja loomingu iseloomustavast osast.

Alates 1460. aastast kaunistas kunstnik Andrea Mantegna nelikümmend kuus aastat üht tuba Mantova hertsogi Lodovico III Gonzaga palees. Selle pika ajaga selgus mõndagi elust ja surmast, armastusest ja abielust, intriigidest ja ustavusest. Maal kajastas kogu tollast maailmapilti.

Sisukord: ¤ Sa ei leia sõnumiks sõnu ¤ Sa ei usu, et kõik on nägemus ¤ Käod kukuvad hommikuti, kui kukuvad ¤ Lilledelt väljal ja taeva lindudelt ¤ Kärbsepaber, mille külge kinni jääda ¤ Puges oma südamesse peitu ¤ Siis mõtted lööksid lahku ¤ Ei osanudki muud targemat ette võtta ¤ Pildid virvendavas vees ¤ Üks tool kahe peale ¤ Silmad suleti ja kõrvad topiti kinni ¤ Alati üks ja seesama, ei muud kui sina ise ¤ Söögem ja joogem, saagu hiljem, mis saab ¤ Pimedad silmad ja selged silmad ¤ Uppuja põgeneb kõrgele mäele

Austria kirjaniku Stefan Zweigi (1881-1935) romaan kuulub autori populaarsemate biograafiliste teoste hulka. Suure inimliku poolehoiuga kujutab autor Prantsuse kuninga Louis XVI abikaasa elusaatust, kummutades legendi "revolutsiooni libust", aga ka rojalistide legendi kangelaslikust kuningannast.

Rokokooajastu võrgutav pealispind varjab salakavalust ja viha Taani kuningakojas. Mathilde leib oma vaimuhaige abikaasa Christian VII ihuarstis armastuse ja reformitaotluste toetaja. Aga aeg ei ole küps…

Dokumentaalsel materjalil põhinev tundlik ja siiras pihtimusromaan annab kirgliku ja valulise pildi lihtsast kunstnikust keset 16. sajandi alguse Lutheri reformatsiooni ja talurahvasõda tema mõttemaailmast ja loomevaevadest ning sealhulgas ka maailmakuulsa Isenheimi altari sünniloost.

Minu abielu oli jooksnud ummikusse. Paratamatut saab küll päevast päeva edasi lükata, aga ainult mingi piirini. Me ise ladusime palehigis ja pika aja kestel endi vahele müüri – kui otsest kujundit kasutada. Müür oli lõpuks kombatav, käega katsutav reaalsus. Olukorra kurbloolisus oligi ehk selles, et kumbki osapooltest ei tahtnud müüri tõelisusest ja selle omadustest aru saada…

1907. aastal avas Vignoni tänaval Parisis oma kunstigalerii Daniel-Henry Kahnweiler. Uus kunstikaupmees oli tollal vaid 23-aastane. Ta oli juudi päritolu ning sündinud Saksamaal Mannheimis. Noor kunstikaupmees ostis ja pani oma galeriis välja peamiselt eakaaslaste töid. Temast sai tõeline kubismi toetaja, nii et teda on nimetatud isegi "kubismi ämmaemandaks". Selle kunstivool rajajad Pablo Picasso ja Georges Braque panid pikki aegu oma töid välja vaid tema juures. Kahnweiler tegeles ka kirjastamisega, andes välja näiteks Apollinaire'i ja Max Jacobi teoseid. Daniel Henri pseudonüümi all on ta ka ise avaldanud töid maalikunsti kohta. Käesoleva raamatu aluseks on radiointerjuud, mille Daniel-Henry Kahnweiler andis tuntud ajakirjanikule Francis Crémieux'le (sünd. 1920) ja mis esitati 1961. aasta aprillist juunini Prantsuse Raadio programmides. Huvitavalt jutustab Kahnweiler oma elust ja samuti paljudest enam või vähem tuntud kunstnikest, kellega ta oma pikaaegses galeristitegevuses kokku on puutunud. Raamatut kaunistavad reproduktsioonid teostest, millest enamik on kunagi Kahnweileri galerii seintel rippunud.

Malle Talveti esimene luulekogu, milles valdab haikulik tundeluule.

Noorelt lesestunud kaunist korsiklannat LETIZIAT tabab üks saatusehoop teise järel. Aga sellest pole veel küllalt. Talle on määratud astuda otse keset suure ajaloo keeristormi, sest tema kaheksast ellujäänud lapsest võrsub üks keiser -- NAPOLEON I --, kolm kuningat, üks kuninganna, üks suurhertsoginna, üks hertsoginna, üks vürst... Ent meelehärmiga märkab see väärikas naine, kuidas tema lapsi haaravad üha enam võimuahnus, pillamishimu ja lodevus. Ning tõusule järgneb taas langus...

Adolf Hitler oskas naistele mõju avaldada, see põhjustas suurüritustel koguni massihüsteeriat. Seltskonnadaamid tasandasid talle teed ülespoole, "paraadnaised" kasvatasid ta kuulsust. Õetütar Geli Raubal sooritas tema pärast enesetapu, Eva Braun läks koos temaga surma. Kuid ka ta abiliste kõrval olid naised. Kuidas kulges nende elu? Millist osa etendasid nad ametlikult, millist kulisside taga? Mis tunne oli Magda Goebbelsil, kui ta 1945. aasta kevadel saatis surma oma kuus last? Mida tundis Henriette von Schirach, kui ta mees laskis küüditada Viinist 60 000 juuti? Kõiki neid küsimusi uurib põhjalikult Anna Maria Sigmund. Tulemuseks on köitev raamat Kolmanda riigi silmapaistvatest naistest ja nende saatusest.

Raamatus on juttu hulljulgest naislendurist HANNA REITSCHist, kes maandus Berliinis, et päästa Hitler sissepiiratud linnast, LINA HEYDRICHist, kes seisis leedi Mcbethina oma sõjaroimarist mehe kiire karjääri taga, kümne lapse emast GERDA BORMANNist, kes tahtis muuta seaduslikuks mitmikabielu, inglise aristokraadist UNITY VALKYRIE MITFORDist, kes tegutses poliitilise agitaatorina Führeri heaks, WINIFRED WAGNERist, kes jäi lõpuni truuks "Wolfile", nagu ta Hitlerit hüüda tohtis ning KAROLINE RASCHERist, kes varastas lapsi, et saada endale natsionalistlik suurpere.

Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloofilosoofilise sarja teine (biograafiate) triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».

Käesolev raamat on jätkuks romaanile "Kullimaja Marta". Peategelaseks kujuneb Marta õde Lilli, kelle elusaatuse kaudu jälgib kirjanik nii töörahva kui ka tõusikkodanluse elu kodanlikus Eestis ("Õnne jahil") ning Suure Isamaasõja algseid evakuatsiooniaastaid tagalas, mil läbi kõigi raskuste avaldus nõukogude inimeste tahtekindlus ("Karmid tuuled").

Kas on võimalik elada 21. sajandil "normaalset" elu – töö, lapsed, eluasemelaen, puhkusereisid – ja samal ajal kohelda hoolivalt inimesi ja keskkonda? Leo Hickman teeb ühe aasta jooksul läbi ebatavalise eksperimendi, üritades jälgida, et kõik tema igapäevased valikud ja otsused oleksid eetilised. Ta kutsub endale appi kolm "eetika audiitorit", kes sobravad läbi tema elu pisimadki sopid; palunud abi ja juhtnööre internetist, mattub ta soovituste tulva alla: "Hambaid pese soola ja söögisoodaga!", "Kas sa oled proovinud prügikastist riideid otsida?", "Nõudepesulapi saab ise heegeldada!", "Laste saamine on kõige ebaeetilisem tegu üldse, nii et sellega võiksid nüüd lõpu teha." Ühtaegu vaimukas ja inspireeriv, on see asendamatu käsiraamat kõigile südametunnistusega inimestele.

Mida tähendab see nii tuttav nimi Montmartre? Kuidas sai Pariisi kaitsjannaks Püha Genevicve? Kust said nime Nelja Venna tänav, Neitsi Veski tänav, Isaura tänav? Mida teeb pühakute ja kuningate, uhkete aadlimeeste ja kuulsate kirjanike ning lihtsalt pariislaste hulgas mustaverd sõraline?

Meisterlikult komponeeritud romaanis põimuvad romantiline noorusarmastus, Esimene maailmasõda ja põnev otsimissaaga, mille kangelanna Mathilde uurib oma sõjas kadunuks jäänud armastatu saatust. Kordumatu võlu lisavad romaanile tollase Prantsusmaa täpselt maalitud olustik ja traagikaga segunev huumor.