Tooted
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu armastus, abielu, usk, soosing oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Nad kohtusid ühes okupeeritud Pariisi kohvikus. Naine oli kahekümne ühe, mees kuuekümne kahe aastane, üks algaja kunstnik, teine tuntud kunstigeenius. Nad armusid. Francoise Gilotist sai Pablo Picasso modell, armuke, viies elukaaslane ning kahe lapse ema. Oma memuaarides dokumenteerib Francoise Gilot nende kümme aastat kestnud kirgliku, ent konfliktiderohke armastusloo nii, nagu suudab üksnes naine, kes on tuttav ka mehe elu intiimse küljega ega soovi seda enda teada jätta. Raamatu ilmumise vastu otsis kõigi poolt lugupeetav Pablo Picasso abi isegi kohtust.
Aasta 1515. Rahva juubelduse saatel asub Prantsusmaa troonile FRANÇOIS I (1494-1547), üks renessansiaegne Euroopa säravamaid valitsejaid. Tema suureks kireks olid naised, jaht, reisimine ja kaunid kunstid. Itaalia renessansi mõjul muutis ta Prantsuse õukonna kunsti- ja õukonnakultuuri keskpunktiks, kus töötasid Leonardo da Vinci, Benvenuto Cellini, isa ja poeg Clouet'd jne. Tema ajal ehitatud Fontainebleau ja Chambord'i suurejoonelised lossiansamblid leidsid matkimist terves Euroopas. Ent François I pole jäänud ajalukku mitte ainult imetletud kuningliku metseenina - olid ju tema vägevateks naabriteks Saksa keiser Karl V, Rooma paavstid ja Inglise kuningas Henry VIII....
Abielludes vürst Rainier’ga, lõpetas ajastu iidol Grace Kelly oma näitlejakarjääri hiilgava rolliga, mille taolist isegi Hollywoodi julgeimad stsenaristid poleks söandanud tema jaoks kirjutada. Kui ebamaiselt kaunis Grace asus Monaco vürstinna rolli, näis, nagu oleks muinasjutt tõeks saanud. Kuid need muinasjututegelased olid lihast ja luust inimesed ja glamuurse klantsi taga elati argielu. Biograaf J. Randy Taraborrelli avab delikaatselt nii mõnedki saladusekardinad ja müüdi telgitagused. Grace’i ja Rainier’d on portreteeritud mitmekülgsete isiksustena – mitte üksnes vürsti ja vürstinnana, vaid ka abielupaarina ja lapsevanematena, kel tuli heidelda konfliktidega ning jagada peale rõõmude ka muresid.
Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas "vana hea Rootsi aeg". Kolmekümneaastase sõja "õnneloteriis" tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...
Karl Ristikivi ajaloofilosoofiliste romaanide sarja biograafilise triloogia avateos jutustab 1347-1380 elanud ja 1461 pühakuks kuulutatud Caterina Benincasa eluloo.
Selle raamatuga lõpeb Ristikivi ajaloofilosoofilise sarja teine (biograafiate) triloogia, kuhu kuuluvad veel «Mõrsjalinik» ja «Rõõmulaul».
Suvi 1944. Saksa väed on okupeerinud Budapesti ja Ungari juutide küüditamine surmalaagritesse on alanud. 9. juulil saabub linna noor mees Rootsist, kes võtab endale eemärgiks kaitsta sellise saatuse eest "nii palju inimesi kui võimalik". Oma missiooni täitmiseks on tema käsutuses vaid Rootsi diplomaatiline pass ja Ameerika rahaline toetus. Ometi õnnestub tal päästa kindlast surmast enam kui 100 000 juuti, enne kui ta jaanuaris 1945. a. Punaarmee kätte vangi langeb. Sellest päevast peale on ta teadmata kadunud.
Raamat ooperilauljannadest Adriana ja Leonora Baronist kuni Maria Callaseni.