Tooted
"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.
"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.
Ta on üks köitvamaid kunstnikke 16.-17. sajandi Euroopas, kelle lühikest eluteed (ca 1571-1610) valitses üks tunne – kirg. Ta on kuulus kui varabaroki naturalistliku maalikooli rajaja ning kui nn. keldriluugivalguse maalija. Ta on kurikuulus kui kunstnik-mõrvar, kes 1606.a. tappis kakluses mehe, ja kuulujuttude järgi olevat samaga hakkama saanud varemgi, juba noorpõlves. Ta oli ainus itaalia maalikunstnik omas ajas, kes usaldas rohkem oma tundeid kui valitsevaid kunstitraditsioone, püsides ometi vastuvaidlematult renessansi peavoolus.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu- armastus, abielu, usk, soosing, oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Ta meelismõtteks oli läände purjetades muinasjutulisse Itta jõuda. Kõik muu armastus, abielu, usk, soosing oli teisejärguline või vahend selle unistuse elluviimiseks. Kui ta oli Uue Maailma avastanud, asus ta ometi peagi jälle retkele. Kolmandalt reisilt toodi ta tagasi raudus kätega, ometi võitis ta jälle valitseja soosingu ja võttis jälle ette uue retke.
Delacroix (1798-1863) oli kunstnik, kelle mõju kunstiajaloos on olnud suurem kui tema kunstisaavutused ise. Kõiki Prantsusmaa valitsusi teenides ja reetes liikus ta koos Hugo, Musset' ja Dumas'ga peenimais Pariisi salongides, oli sõprussidemeis Stendhali, Mérimée ja Sandiga, kõnelemata Chopinist, kel vist ustavamat sõpra polnudki. Autor käsitleb teda kui murranguaja kunstnikku, kellest lähtusid paljud uued kunstinähtused alates impressionismist, nabiidest ja "Blauer Reiterist" kuni abstraktsionismini välja.
Käesolevaga on ühiste kaante vahele koondatud kümme Friedebert Tuglase novelliauhinnaga premeeritud teost aastaist 1971-1975.
Sisukord:
Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus"
Paul Kuusberg "Roostetanud kastekann"
Friedebert Tuglas "Helloi maa"
Jaan Kross "Pöördtoolitund"
Arvo Valton "Ohtlik leiutis"
Rein Saluri "Mälu"
Heino Väli "Veri mullal"
Mari Saat "Katastroof"
Uno Laht "Meie, tippkutid, üle kogu maakera"
Mats Traat "Kohvioad"
Bibliograafia ja novelliauhinna žürii
"Geeniuse päeviku" kirjutas Dalí aastail 1952-1963. Seljataga oli meeletu noorus Federico García Lorca ja Luis Bunueli seltsis, tülliminek isaga, äge riid sürrealistidega ja kohtumine Paul Éluard'i naise Galaga. Päevik oma verbaalse akrobaatikaga pigem varjab kui selgitab. Ilmne on, et Dalí sihiks on lugejat šokeerida. Ise on ta kinnitanud, et vihkab lihtsust igasugusel kujul. Sageli paneb ta ühte patta naeruväärse ja üleva ning kui lugeja enam millestki aru ei saa, siis on Dalí oma eesmärgi saavutanud. Oma loomingumeetodit nimetas Dalí paranoia-kriitiliseks.
..Aasta 1860. Itaalia "risorgimento" laine on haaranud Sitsiilia, Bourbonide kantsi. Garibaldi juhtimisel maabub saarel kangelaslik "tuhat". Sellest saab alguse sügavate ühiskondlike muutuste protsess.
Fabrizio Salina, romaani peakangelane, on küllalt tark, et ajalookäigule mitte vastu panna, aga muutunud tegelikkusega leppimiseks siiski liialt mineviku külge seotud. Ta püüab tegelikkusest põgeneda ja seda oma observatooriumi seinte vahel unustada, kuid see ei õnnestu -- vürstliku palee rahu häirib ajaloolise progressi kõmin.
Salinast erinevalt leiab tema nõbu Tancredi (vaesunud aadlik, kuid energiline ja taibukas noormees) sündmuste keerises kiiresti oma koha. Ta hakkab garibaldilaseks ja võidab erilise vaevata ka tõusik Calogero Sedàra tütre Angelica käe.
Tükkhaaval kaotab oma küüned Sitsiilia aristokraatide sümbol -- uhke gepard, kelle asemele astub noor, kiskjalik ja salakaval kodanlus.
Itaalia renessansi õitseajal. Noor ja kaunis Francesca abiellub kaupmees Marco del Benega ning asub elama Firenzesse. Seal puutub paar kokku luksuse ja pidude maailmaga linna valitseja Lorenzo de Medici palazzo-s. Ent ka Medicitele on saabumas rasked ajad ning üha valjemalt kõlab nende võimsaima vastase, kerjusmunk Girolamo Savonarola hääl. Jutlustades linna tänavatel toreduse tagaajamise ja kombelõtvuse vastu, soovib Savanarola teha Firenzest Taevalikku Jeruusalemma. Ning siis saabub pöörane ja kohutav öö – inglite öö...
Johann Köleri 150. sünniaastapäevaks välja antud mapis on 14 värvilist reprot kunstniku tuntumatest töödest.
Kunstniku ema portree
Kunstniku isa portree
Tütarlaps allikal
Itaallanna lastega ojal
Kunstniku sünnikoht
Ketraja (Katkenud lõng)
Fr. R. Kreutzwaldi portree
Vene õpetlase-geograafi P. Semjonov Tjan-Šanski portree
Ai-Jurii mõis Krimmi lõunarannikul
Mšatka mõis Baidari väravatega Krimmi lõunarannikul
Mahajäetud vesiveski Krimmi lõunarannikul
Eva granaatõuntega
Dr. Ph. J. Karelli portree
Lorelei needmine munkade poolt
Romaan on maailmakuulsast itaalia kunstnikust Raffaelist (1483 - 1520). Romaan algab Raffaeli saabumisega Rooma ja lõpeb tema varase surmaga. Tegevuskohaks on Rooma, uuestisündiv rahvusvaheline suurlinn. Tegelastest tõuseb esile paavstide Julius II ja Leo X hall eminents, suurkaupmees Agostino Chigi, kes omal kombel kogu Itaaliat valitseb. Imperia, kaunitar, kes juba ette võtab hauakirjana omaks «Rooma kurtisaani» tiitli, on oma arukuse, renessansliku moraali ja haruldase iluga nagu selle keerulise ajastu sümbol. Omaette romaan on La Fornarina, ilusa pagaritütre lugu - pagaritoast Raffaeli maja kaudu kloostriväravasse. Elavalt on kujutatud Raffaeli kaaskunstnikke ja õpilasi. Raffaeli ringi kuulusid oma aja väljapaistvad humanistid Bembo, Castiglione, Bibbiena, ajastu pildis on oma koht ka väepealikutel ja poliitikutel, eeskätt vägeval ja võimukal Julius II-l ja humanistlikul renessansipaavstil Leo X-l. See romaan-maaling on kui freskosari, mille episoodidest moodustub uues ajas sündiva Euroopa elupilt. Raamatus on 16 Raffaeli ja ta kaasaegsete loomingut tutvustavat mustvalget ja värvitahvlit.
Sisukord:
Dominiiklased Vana-Liivimaal: linnastumisest ja arhitektuurist (Anneli Randla)
Valgevälja (Kiltsi) kindluselamu (Kalvi Aluve)
Kahest kadunud karikast (Anu Mänd)
Märkmeid Niguliste kiriku Kannatusaltari kohta (Helena Risthein)
Endise Huecki maja portreekogu 17. sajandist (Pia Ehasalu)
Rootsiaegne mõisaarhitektuur Eestis: hinnanguid ja ümberhinnanguid (Ants Hein)
Naturalismi retseptsioonist baltisaksa kirjasõnas 1880. ja 1890. aastatel (Juta Keevallik)
Juugendstiilne üürimaja Tallinnas: kaks põhitüüpi (Karin Hallas)
Baltisakslaste kunstivarad Poznani Rahvusmuuseumis. Peatükk ühe rahvusgrupi ajaloost (Anne Lõugas)
Stalinism kohtab gootikat. Sõjajärgsest arhitektuurist Tallinna vanalinnas (Mart Kalm)
Monument 1990. aastatel (Heie Treier)
20. sajandi ikonoklasmi ideelistest allikatest (Jaak Kangilaski)
Vana testamendi teine käsk ja kunsti mõiste (Boris Bernstein, vene keeles, eestikeelne resümee)
Soomekeelse Juhan Maistega mööda Eestimaa mõisaid (Ants Hein)
Poolel teel monograafiani (Jüri Hain)
In memoriam Villem Raam (Kersti Markus)
Aino Kartna 6.07.1927--4.06.1996 (Lehti Viiroja)
Resümeed inglise ja saksa keeles.
Triloogia viimane raamat – varasemad "Kojamehe naine" ja "Topeltvalguses".
Õhtust hommikuni kestev peadpööritav sündmustik leiab aset ajal enne majanduskriisi. Peategelane – kolmekümnendates aastates valgekrae – korjab maanteekraavist üles teadvusetu naise. Algab veider manipulatsioonideahel, kus peategelane muutub kummalise abielupaari mängukanniks. Saame teada, milline on Helger Tepneri ja Eesti nägu käesoleval aastatuhandel.
Sisu:
- "Sa ei leia sõnumiks sõnu"
- "Sa ei usu, et kõik on nägemus"
- "Käod kukuvad hommikuti, kui kukuvad"
- "Lilledelt väljal ja taeva lindudelt"
- "Kärbsepaber, mille külge kinni jääda"
- "Puges oma südamesse peitu"
- "Siis mõtted lööksid lahku"
- "Ei osanudki muud targemat ette võtta"
- "Pildid virvendavas vees"
- "Üks tool kahe peale"
- "Silmad suleti ja kõrvad topiti kinni"
- "Alati üks ja seesama, ei muud kui sina ise"
- "Söögem ja joogem, saagu hiljem, mis saab"
- "Pimedad silmad ja selged silmad"
- "Uppuja põgeneb kõrgele mäele"
Karl Ristikivi ajaloofilosoofiliste romaanide sarja biograafilise triloogia avateos jutustab 1347-1380 elanud ja 1461 pühakuks kuulutatud Caterina Benincasa eluloo.