![Nicholas Powell "Kunstiteoste kummalised seiklused"](https://www.raamaturead.ee/media/read-raamatupood/08090324r4veike/IMG_0064%202.jpg?_t=1710104784)
Kunstiteoste kummalised seiklused
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Raamatute seisukordade kirjeldus
.
Parameetrid
Raamatu seisukord | hea |
Autor | Nicholas Powell |
Ilmumisaasta | 2003 |
Keel | eesti |
Kirjastus | Kunst |
Köide | pehmekaaneline |
Kujundaja | Tiiu Allikvee |
Lehekülgi | 167 |
Tõlkija | Sandra Heidov |
Sarnased tooted
Täiendatud ja parandatud trükk. Vanadelt kaartidelt võib näha, kui tihedalt on Eestis kunagi mõisaid olnud: 874 era- ehk rüütlimõisat, 165 kroonumõisat, 22 linnamõisat ja 13 rüütelkondade valduses seisnud mõisat, lisaks veel sadakond pastoraati ehk kirikumõisat. Tegu on olnud maaga, kus Esimese maailmasõja eelõhtulgi püsis suurem osa varast ja võimust ikka veel mõisnike käes, või nagu on tõdenud baltisaksa ajaloolane Reinhard Wittram: „Eestimaa provints – too puhtaim aadlimaa terve maamuna peal".
Hea lugeja! Raamat, mille avad, kõneleb Eestimaast ja seda tiheda võrguna katvatest mõisaansamblitest. Mõis on osa siinse maa ja rahva kultuurist; see ilmub meie silme ette nii visuaalsete jälgedena, mille ajalugu on meile jätnud, kui fantaasiapiltidena, mis kusagil mõisaaidas on värvilise saaniteki all tänaseni alles. Koputame ja astume sisse … Majaperemeest ei ole täna kodus, ei ole olnud juba sada aastat ega tule enam kunagi tagasi. Mis on alles, on mälu – maalingu fragmendid laes, stukkdekoor seintel, park ja puiesteed, mis toovad meid ikka ja jälle mõisamaailma algusesse tagasi. Autor on raamatu jaganud osadeks ja need omakorda peatükkideks; alustades mõisa ideest ja mõisaelust, võetakse mõisaarhitektuur vaatluse alla ajalooliste perioodide kaupa selle kõige varasematest kihistutest kuni oma hääbumise ja traagilise lõpuni ning taassünnini 20. sajandil. Ülevaadetele erinevatest ajastutest järgnevad üksikmõisate kirjeldused, mis liidavad erinevad mosaiigikillud tervikuks, avades suurte teemade kõrval väikesed, makrokosmose kõrval mikrokosmose, milles iga mõis astub esile oma ainukordses värvis ja vormis, pannes südame kiiremini põksuma ja küsides üha uute lugude järele.
Tuntud kunstiajaloolase Ants Heina koostatud raamat keskajal Eesti alal eksisteerinud kivimõisatest ja väikelinnustest – või nagu neid siin kunagi nimetati – stenhus'idest, arx'idest, torne'dest, castellum'itest, castrum'itest, sloth'idest, festes haus'idest, steinwerk'idest, kamiencia'dest jms. Veel üsna hiljutise arusaama järgi võis neid siinmail 16. sajandi keskpaiku, Liivi sõja eelõhtul, leiduda ainult paarkümmend, kuid nüüdseks on selgunud, et tegelikult oli neid mitu korda rohkem. Põhjalik eriuurimus Eesti mõisaarhitektuuri kõige varasematest mälestistest, mõeldud teatmeteoseks kõigile, kes huvituvad siinsest vanemast ajaloost, eriti veel baltisaksa kunsti- ning kultuuripärandist. Rikkalikult illustreeritud, varustatud ulatusliku bibliograafia ja põhjalike registritega. Resümee saksa keeles: "Stenhus, arx, torne... Die älteste Schicht der Gutshofarchitektur Estlands", ka illustratsioonidel on saksakeelsed paralleelallkirjad. Raamatu on toimetanud ja eessõnaga varustanud Tartu Ülikooli arheoloogiakabineti juhataja Heiki Valk, kujundanud on selle eesti hinnatumaid graafikuid Andres Tali. Teos ilmub 1932. aastal alustatud sarja "Õpetatud Eesti Seltsi kirjad" 11. köitena.