Tooted

Sisukord:

• 1. Muusika me sees ja ümber : "Olgu puruvanadel ja lasteaialastel..." / T. Kõrvits ; sõn.: P. Aimla.
• 2. Hiirepoisi hirm : ""Kallis ema, armas ema..."" / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
• 3. Kaval kiitus : "Meie Joosep iial ei jorise..." / S. Aavik ; sõn.: K. Merilaas.
• 4. Koolitöö lõpeb / P. Simojoki ; tlk. R. Reinup.
• 5. Kord jalgsi läksid hiired / J. Turnjanski ; sõn.: V. Prihodko ; tlk. E. Ait.
• 6. Kui tuju on mõnus / sõn.: I. Polar ; tlk. L. Tungal
• 7. Kui äkki... / R. Kõrgemägi ; sõn.: N. Bakozoda
• 8. Laul oravatest : "Ma olen väike Tiku..." / T. Kärki ; sõn.: L. Helismaa.
• 9. Lõbus jänkulaps : "Päike tegi hommikul jänkule pai..." / A. Lõbin ; sõn.: E. Salm.
• 10. Mängib poodi väikene Liis.
• 11. Pontšiku laul : "Mulle meeldib karamell..." / muusika ja sõn.: E. Jõks.
• 12. Päkapikujutt : "Talve tulles, talve tulles sünnib muinasjutt..." / A. Kumpas ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: E. Viilup.
• 13. Tervisepolka : "Ära istu toas..." / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
• 14. Tige tikker : "Oi, sina tige tikrimari..." / R. Lätte ; sõn.: V. Sõelsepp.
• 15. Viimane nõid : "Elas ükskord nõid..." / E. Tamberg ; sõn.: H. Mänd.
• 16. Ees on meil nüüd teeleminek / K. Gärtner ; sõn.: M. Dutkiewicz ; tlk. H. Karmo.
• 17. Hümn päikesele : "Päikese võim on võrratu..." / T. Kõrvits ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: P. Aimla.
• 18. Igatsus : "Nüüd taas kõlab laul..." / F. Chopin ; sõn.: H. Karmo.
• 19. Kantrimees : "Igal hommikul, kui voodist ärkan ma..." / muusika ja sõn.: P. Vint.
• 20. Kui mõni tüdruk... / H. Hindpere ; sõn.: E. Raud.
• 21. Kui mind keegi ei sunniks / A. Mattiisen ; sdn. A. Saluveer.
• 22. Laul kaptenist : "Elas kapten tubli, hea..." / I. Dunajevski.
• 23. Lõpulaul : "Palju väikseid selle ilmas ringi käib..." / A. Vahisalu ; sõn.: K. Kuldjärv.
• 24. Lohe lennutamise laul : "Kahe penni eest paber ja niit..." / muusika ja sõn.: R. B. Sherman ; tlk. K. Kilvet.
• 25. Musta kassi tango : "Lal-lal-lal... kurrnäu! Mu kassike on väike..." / F. Sorkillo.
• 26. Nõidade laul : "Kui sa oled nõiamoor..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 27. On pühapäev tore päev / M. Valdes ; sõn.: E. Rybrant ; tlk. H. Karmo.
• 28. Pariisi tänavapoiss : "On tänavapoiss Pariisis nii armas..." / A. Mares ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: M. Michel ; tlk. E. Kumar.
• 29. Poisid, poisid, vaadake te ette : "Lasteaias näitas üks poiss mulle keelt..." / muusika ja sõn.: A. Röömel ; sdn. A. Saluveer.
• 30. Rõõmus lumememm : "Vaadake ainult seda lumememme seal!..." / muusika ja sõn.: S. Nelson, J. Rollins ; tlk. H. Jõgioja.
• 31. Sabalaul : "Igal loomal saba taga..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 32. Seenekasvatamise laul : "Pohlad ei paljune põrandal..." / K. Suss ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: A. Reinla.
• 33. Seitsme rätsepa laul : "Ma kuulen jooksumüdinat..." / A. Mattiisen ; sõn.: L. Tungal.
• 34. Teada on ammugi see : "Kell on üheksa... Aga teada on ammugi see..." / muusika ja sõn.: R. Kruup.
• 35. Üksik kitsekarjus : "Mäe kõrval veerul on üksik karjus..." / R. Rodgers ; sõn.: O. Hammerstein ; tlk. K. Süvalep.
• 36. Vallatu pillerpall : "Kord olin otsast lõpuni ma vallatusi täis..." / T. Voll ; sõn.: H. Voogel.
• 37. La bamba : "Para bailar la bamba..." / J.-E. Kohrs, C. Hlusmann [!], S. Toubbe, Jeopard.
• 38. Et oleks rahu : "Leheke viimne ma külmunud puul..." / R. Siegel ; sõn.: B. Meinunger ; tlk. H. Karmo.
• 39. Kui kõnnib mannekeen / A. Haug ; sõn.: H. Karmo.
• 40. Las sadada / muusika ja sõn.: M. Hunt.
• 41. Laul kollasest lillest : "Lal-lal-lal... Võilill ärkas hommikul..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
• 42. Macavity : "Kus on see kass..." / A. Lloyd Webber ; sõn.: T. S. Eliot ; tlk. U. Uibo.
• 43. Moonika : "Põld ei kanna ainult leiba..." / A. Valkonen ; sõn.: L. Tungal.
• 44. Operator : "Operator, give me information..." / W. Spivery.
• 45. Pasadena : "Kaunis linn on Pasadena..." / Maywood ; tlk. R. Kilgas, M. Kivi.
• 46. Rahalaul : "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli..." / O. Ehala ; sõn.: J. Viiding.
• 47. Rockin' around the Christmas tree / trad.
• 48. Unemetsades : "Ununenud unistused elustuvad unes..." / R. Rannap ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: O. Arder.
• 49. Vikerkaar : "Taamal laiub, kus taevas, vikerkaar..." / H. Arlen ; sõn.: Y. Harburg ; tlk. H. Karmo.
• 50. Bridge over troubled water : "When you're weary, feelin' small..." / P. Simon. 
• 51. Keegi tulla võib / sõn.: J. Kõrgemaa
• 52. Kel on laulud laulda : "Luulet sinu süles..." / R. Rannap ; sõn.: H. Runnel.
• 53. Kohtume taas : "Minutid lähevad ruttu..." / muusika ja sõn.: R. Parker, H. Charles.
• 54. Montparnasse'i lapsed : "Hallid on seinad ja akende read..." / C. Bruhn ; sõn.: G. Buschor ; tlk. H. Karmo.
• 55. Näki laul [Näkilaul] : "Maa peal on paljugi põnevat..." / O. Ehala, sõn.: L. Tungal.
• 56. Olematu laul : "Ainult õhk on me vahel..." / V. Ojakäär ; sõn.: L. Tungal.
• 57. Pimedale muusikule : "Ei näe ma päikest loojumas..." / muusika ja sõn.: T. Mägi.
• 58. Suudlus läbi jäätunud klaasi : "Hetke vaid mõni mälestus kestab..." / R. Rannap ; sõn.: O. Arder.
• 59. Tütarlaps-lill : "Päike on mari madalal..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
• 60. Vaiki kui võid / muusika ja sõn.: U. Alender.
• 61. Vaikuse laul : "On hetki hääletuid..." / muusika ja sõn.: T. Kurmet.
• 62. Uus mood : "Nägin sind kord me koolipeol..." / muusika ja sõn.: K. Kikerpuu

Kas meie eelmise raamatu piduroad olid teie meelest liigagi harjumuspärased ja palju kordi proovitud? Kui nii, siis nende kaante vahelt leiate kindlasti üht-teist uudset ja moekat. Läänemaailma söögitrendid on viimasel ajal liikunud lihtsuse suunas, ammutades ideid Mehhiko, Vahemeremaade, Lähis-Ida ja Kagu-Aasia söögikultuuridest. Teiegi võite õppida valmistama fondüüsid, vardaroogi, Jaapani sushit ning kõikvõimalikke rulle ja räppe. Lisaks Vahemeremaade lihtsaid, kuid ääretult maitsvaid suupisteid. Pidulaua katmiseks moekate roogadega kulub vähe aega ja vaeva; nii mõnigi roog võib aga sündida seltskonna ühisel jõul ja nõul, mis aitab toreda meeleolu loomisele veelgi kaasa.

"Miljonärist eduõpetaja Jim Rohn alustas oma karjääri tavalise palgatöölisena. Raamatus tutvustab ta lihtsaid põhimõtteid, mida tõusuteel ellu rakendas. Ta kinnitab, et keegi ei pea valima õnne ja rikkuse vahel, sest need tärkavad samast külluseallikast.Teos sisaldab seitset kava, mis aitavad saavutada edu, olenemata erialast ja sotsiaalsest staatusest. Võtmesõnadeks on distsipliin, motivatsioon, eesmärgistatus, õppimine, tulude kontrollimine ja õige ajakasutus.

Juba vastsündinud lapsed naudivad süles olemist, äiutamist ja nendega tegelemist. See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine. Ajus tekkinud seoseid kasutatakse hiljem uute teadmiste omandamiseks. Raamatus on kokku 140 mängu 1-3aastastele lastele, mida on vahva mängida ja lihtne meelde jätta. Iga mängu juures on selgitatud, kuidas järgnev tegevus lapse arengule kaasa aitab.

Uurimusi Jüri Seliranna auks

Raamat avaldab lugejale maailma kiireima arenguga firma 10 suurepärast saladust:

• Ühenda juhtimine ja julgus täiuslikuks nägemuseks
• Rasked lahingud kliendi võitmisel
• Austa isiksust
• Koostage õige personalistrateegia
• Kaubamärk maailmale ja inimesele
• Uuenda järeleandmatult, konkureeri halastamatult
• Kohtle tarnijat lugupidamisega
• Ühineme -- suund ühisettevõtetele
• Ärge kunagi unustage põhisuunda
• Õppige minevikust ning valmistuge tulevikuks

Jayne Murphy on alati olukorra kõrgusel. Alustades trendika soenguga ja lõpetades täiusliku pediküüriga. Ta on peene linnaliku elustiili kehastus. Lisaks stiilile on Jayne’il ka mõstus ja vaist ning tänu neile tõusis ta esimene raamat müügiedetabelite tippu. Tegelikult põhineb suhtekäsiraamat "Südamevalu 101" liigagi isiklikel kogemustel suurepärase, võimeka... ja vaba loodust armastava fotoajakirjaniku, Riley Davisega, kes röövib ta südame ja laseb koos sellega linnast jalga. Mõni aeg hiljem korraldab Jayne järgmise projekti jaoks uurimistööd tehes mahajäetud naistele seminari. Kohapeal selgub, et "puhkuse" asemel ootab ees tõeline katsumus Jayne’i kõrgetele kontsadele – ja südamele – sest selgub, et grupi nädalase loodusretke juht ei ole keegi muu kui teatav… Rileyl pole õrna aimugi, et tema on "Südamevalu 101" jaoks põhjust andnud või et Jayne ongi see guru, kelle jüngreid ta matkarajal juhtima hakkab. Samas on ta täiesti veendunud, et vanavanemate abistamine Arizona puhkemajas on vaid lühike vahepala selles rännukires, mis viis ta Jayne’i juurest ära, tagasi lõpmatute seikluste keerisesse... ja üksindusse. Jayne’i arusaam "karmist elust" meenutab Riley’le uuesti, kui erinevad nad on... ja kui väga on ta naise järele igatsenud. Keeruliseks ei muuda olukorda mitte ainult see, et kõik peavad metsast elusalt ja tervelt tagasi tulema, vaid ka see et Jayne’i järgmisel raamatul võiks ju õnnelik lõpp olla.

Noor kirjandusõpetaja Corrie Reed on oma südamemureks võtnud tänavalapsed. Kes teab, võibolla püüab ta nii tasuda ka oma võlga vennale. Tema viimane ja hiilgavaim idee on õpetada Tyron, Lennie, Davy ja teised hooletusse jäetud jõnglased tennist mängima. Selleks vajab ta aga endise tennisekuulsuse, arvukate turniiride võitja Evan Thomase abi. Paraku pole pärast ränka õnnetust tennisest loobunud ja erakuelu elav Evan treeneriametist vähimatki huvitatud ja veel vähem mingitest ulakatest poisinagadest. Tema esmane reaktsioon Corrie ettepanekule on suisa vaenulik

Woody Allen on nimi, mis ei vaja Eestis tutvustamist. Ehkki siin tuntud peamiselt filmirežissöörina ja näitlejana (eesti telekanalites on jooksnud tema filmid "Annie Hall", "Manhattan", "Mehed ja naised", "Päikesepoisid", "Kõikvõimas Afrodite" jpt), on Allen leidnud tunnustust ka omalaadse kirjanikuna, avaldades kokku kolm kogumikku lühijutte, aforisme ja näidendeid: "Kõrvalmõjud" (Side Effects), "Sulitult" (Without Feathers) ja "Arveteklaarimine" (Getting Even).

Eesti keeles ilmuvad need ühiste kaante vahel ja pealkirja "Arveteklaarimine" all. Kirjutatud küll juba aastatel 1965–80, on Alleni proosa ometi aegumatu klassika, unikaalne oma küünilisuses ja vaimukuses, samas kergelt nukra ja kohati romantilisegi alatooniga. Alleni jaoks pole miski püha – ta lahkab vaimukalt igipõliseid teemasid, mis on jäänud kõlama ka tema filmidest: surm, jumal (või jumala puudumine), naised (või nende puudumine), intellektuaalsus, kunst, erinevad usundid jne.

Väike valik "allenisme":

· "Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi."
· "Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)"
· "Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale."
· "Maailm jaguneb headeks ja halbadeks inimesteks. Head magavad paremini, samas kui halvad naudivad ärkveloleku aega märksa enam."
· "Mitte ainult et jumalat ei ole olemas, aga proovi sa leida torulukkseppa nädalavahetustel!"
· "Kui ainult Jumal saadaks mulle selgesti mõistetava signaali! Näiteks kopsakas ülekanne minu nimel Šveitsi panka?"
· "Kui tahad jumalat naerma ajada, räägi talle oma tulevikuplaanidest."
· "Surma ja seksi vahe on selles, et surra saab ka üksi ja mitte keegi ei naera su üle."
· "Kahetsen oma elus ainult seda, et ma ei sündinud kellegi teisena."
· "Ma ei usu elusse pärast surma. Aga igaks juhuks kannan puhast aluspesukomplekti alati kaasas."

Autori eessõnast: "Selle raamatu näol on tegemist praktilise filosoofiaraamatuga: ta annab kontseptuaalse raamistiku, mis on mõeldud tegevusjuhisena. Kõnealune raamistik on olnud mulle teejuhiks nii rahategemisel kui ka filantroopilises tegevuses ja ma olen veendunud, et see kehtib ühiskonna puhul ka üldises mõttes, sest see esitab globaalse avatud ühiskonna juhtpõhimõtted. Selle ambitsioonika ettevõtmise elluviimine nõuab minult laia haaret ja orienteerumist mitmel tasandil: filosoofilisel ja praktilisel, avalikul ja isiklikul."

L.-G. Buchheimi romaan "Das Boot" ja samanimeline film on saavutanud oma ülemaailmse edu tänu autori erakordsele julgusele meenutada sõjakoleduste pisimaidki üksikasju. Autor on romaanis kirjeldatud sündmused ise läbi elanud, need on tema enese kogemused allveelaevas veedetud ajast. Ta jutustab loo allveelaevast ja selle meeskonnast Teises maailmasõjas: elust allveelaevasõja varjuderiigis, operatsioonidest Atlandil 1941. aasta talvel, nädalatepikkusest tegevusetusest, rünnakutest ja vasturünnakutest, jahist ja põgenemisest, katsest tungida läbi kindlalt valvatud Gibraltari tee Vahemerre.

Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).

Nomaadielu kasinad traditsioonid kujunesid Ungari helde looduse mõjul hoopis rikkalikumaks. Olulised märksõnad sealses kõõgis on guljašš, paprika, hanemaks. Moldova ja Rumeenia rahvusköögi kujunemist on mõjutanud paiknemine erineva kultuuriga riikide vahel iidsel kaubateel. Siin on mõjutusi nii Kreeka, Türgi kui Vahemere köögist. Raamatus leiate valiku eel-, põhi- ja magusroogasid Doonau (Ungari, Rumeenia, Moldova) köökidest.

Ameerika menukirjaniku Tom Wolfe'i (sünd. 1931) panoraamromaani keskseks tegelaseks on 38-aastane New Yorgi börsimaakler Sherman McCoy, kes ise nimetab end universumi isandaks. Tal on abikaasa, tütar, luksuslokaal Manhattanil, miljonini küündiv sissetulek ja kirglik armuke -- "kõik nii nagu peab". Üheainsa silmapilguga maandub peategelane Manhattani pidulikest õhtusöögisaalidest rassiliste, majanduslike, seksuaalsete, sotsiaalsete ja poliitiliste pingete keerisesse, kui peale juhuslikku ekslemist Bronxi tänavatel jääb tema Mercedese rataste alla noor mustanahaline. Meedia haarab sündmusest aplalt kinni ning korrumpeerunud poliitikute ja kasu lootvate ametnike lõksust välja rabeleda pole sisuliselt võimalik. Autorit peetakse sajandilõpu Ameerika staatusühiskonna üheks satiirilisemaks kroonikuks.

Teise maailmasõja eelõhtul sai kogu maailma ajakirjanduse üheks lemmikteemaks Inglise kuninga Edward VIII (1894-1972) lembedraama, mida mitmed autorid peavad XX sajandi kõige liigutavamaks armastuslooks. Ning on kahtlemata ainulaadne, et maailma suurima monarhistliku riigi vähem kui aasta valitseda jõudnud kuningas loobus vabatahtlikult troonist, et abielluda kaks korda lahutatud ameeriklanna Wallis Simpsoniga. Käesoleva teose autor Alain Decaux on teiste uurijatega võrreldes eelisolukorras: ta on ainuke, kellel kuningas, hilisem Winsdori hertsog, võimaldas tutvuda tema ja Wallise vahel neil saatuslikel aastatel vahetatud kirjadega...

EE 12. köide on viimane kolmest ainult Eesti ainestikku käsitlevast köitest. Käesolevas köites on 5020 märksõna, mis tähestikuliselt järjestatuna sisaldavad kohti, asutusi ja ettevõtteid, seltse ja ühinguid ning mõisteid ja sündmusi valgustavaid artikleid.

Raamatu üheksas aastakäik on viimane enne Euroopa Liitu astumist. Mida toob Eesti merendusele liikmestaatus? Raamatu teemade valik on juba traditsiooniline: siin räägitakse riigiasutuste tegevusest, sadamatest, mereorganisatsioonidest. Oma koht on merearheoloogia ekspeditsioonidel, artiklitel lähi- ja kaugemast ajaloost, Eestimaaga seotud rahvusvaheliselt tuntud meestest, meenutame tublisid inimesi, keda meie hulgas enam pole. Mitu lehekülge võtab enda alla merendusvaldkonna sündmuste kroonika. Ja nagu ikka, avalikustame Mereakadeemia lõpetajate ning värskelt diplomi saanute nimekirjad.

Eesti lennunduse ajaloo tõsisem uurimine sai alata alles siis kui arhiivide uksed ka tavakodaniku jaoks avanesid ning enne 1940. a lennanud meeste-naiste perekonnaalbumeid ei pidanud enam peidus hoidma. Raamat on mõeldud laiale lugejaskonnale, kellel on huvi nii ajaloo kui ka lennunduse vastu. Seni avaldamata pildimaterjal ning väljavõtted pressiteadetest viivad lugeja keskkonda, kus kasvasid ja tegutsesid Eesti lennupioneerid.

Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003

Teose "Eesti rahva elulood" III osa vaatab elu nõukogude ajal läbi erinevate inimeste silmade. Raamatusse on valitud elulood 2000. aasta sügisel välja kuulutatud eluloovõistlusele "Minu ja minu pere Eesti NSV-s ja Eesti Vabariigis" laekunud kaastöödest. Lisatud on eluloointervjuud inimestega, kelle jaoks mitmed olulised sündmused just nõukogude ajal toimusid. Oma lugudes jutustavad inimesed elu pahupidi pööramisest 1940. aasta okupatsioonis ja nõukoguliku elu paradoksidest, aga ka oma saavutustest ja rõõmudest. Sest inimene sünnib riigikorrale vaatamata.

Raamat võtab kokku Eesti Spordimuuseumi neli aastakümmet. Tutvudes muuseumi ajaloo ja tegevusega, viies end kurssi kogus leiduvaga, saab kindlasti aimu, et need on olnud tegusad aastad.

2003. a suvel möödus 90 aastat Eesti tennise algusest. Selles raamatus esitatakse Eesti tennise lugu perioodide kaupa, pakkudes vahelugemisi tuntumatest mängijatest ja ühest treenerist-korraldajast – grand old man Evald Kreest. Lisaks statistikat ja fotomaterjali.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa.

Raamatu I osa sisaldab ülevaadet eesti pagulaste kirjastustegevusest välismaal maade ja kirjastanud organisatsioonide kaupa. Raamatu lõpus on kirjastustegevuse analüüs ja tabelid kirjastuste kohta. II osa on raamatukataloog, mis sisaldab üle 4000 raamatukirje pagulasmaade ja kirjastavate organisatsioonide kaupa. Lõpus on 100 illustratsiooni väljaantud raamatute kaanepiltidest.

Autori peateos ja sellele elu lõpul kirjutatud järg käsitlevad noore inglise rännumehe avastusi tundmatul Eikugasilmaal, mille kombed ja institutsioonid meisterlike metafooridega kujutatult peegeldavad viktoriaanlikul Inglismaal valitsevaid paradokse. Näiteks peetakse sel maal kuritegu haiguseks ja haigust kuriteoks. Riigi religioon on mitte toimiv pangadussüsteem, mida eikugasilmaalased küll silmakirjalikult järgivad, teenides samal ajal oma tõelist jumalust Ydgrunit (anagramm T. Mortoni konventsionaalsuste türanniat kehastavast tegelaskujust "Mrs Grundy"). Eikugasimaal ei ole lubatud ka uuemad masinad kartuses, et saabub päev, kui masinad saavutavad ülemvõimu inimese üle. Mõtisklused paljudest ühiskonna muutumisega kaasnevatest probleemidest on esitatud paradokside kujul, mis on kätketud seikluslikku, põnevasse süžeesse.

Majanduspoliitilisi kirjutisi aastaist 1992-2002

Alates oma esimesest romaanist Mohawk ("Mohok") kuni tema viimase, novellide kogumiku Straight Man'ini ("Sirgjooneline mees") on Richard Russot paelunud inimlik tragikomöödia. Käesolevas romaanis vaatleb ta lähemalt elu väikelinnas, maa sinikraelises südames.

Igaüks meist tunneb kedagi kes kardab sabaga tähe põrkumist Maaga või on näinud kedagi kellel on kuus varvast. Kõik on näinud peeglist inimest kellega neil on komplitseeritud suhe.

"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."

Jutta Rabe on üks järjekindlamaid väitjaid, et parvlaeva Estonia huku põhjustest on avalikkusele esitatud moonutatud versioon, aga tõde on kusagil olemas ja hoopis teistsugune, kui ametlikes raportites. Oma teooria tõestuseks on ta otsinud tõendeid, suutnud organiseerida isegi ekspeditsiooni laeva vrakile ning uurimise tulemused, koondanud käesolevaks raamatuks.

Kogumikku "Etruski vaas" on koondatud Mérimée lühijuttude paremik. Ta on kirjeldanud neis jõulisi ja tsivilisatsioonist rikkumata tegelasi ja seda, kuidas tunded kõrgemas seltskonnas labastuvad. Kuigi paljude juttude tegevus toimub eksootilises ümbruses, on Mérimée stiil jahe, napp ja täpne ning lugude dramaatilisus ilmneb nende kulgedes. Mérimée looming on tõeline aegumatu klassika, mis pole kaotanud oma värskust ka praegu. Prosper Mérimée (1803 – 70), Prantsuse Akadeemia liige, kelle sünnist möödus tänavu 200 aastat, alustas oma kirjanikukarjääri näidendikogumikuga hispaania draama eeskujul "Clara Gazuli teater" (1825) ning nn. Illüüria ballaadide kogumikuga "Guzla" (1827). Kõrgelt on hinnatud tema ajaloolise romaani "Charles IX valitsusaja kroonika" (1829) objektiivsust ja psühholoogilist täpsust. Kõige kuulsamaks aga on Mérimée saanud oma lühijuttudega. Neist tuntuima, "Carmeni" põhjal lõi Bizet oma maailmakuulsa ooperi. Mérimée tõlkis ka vene kirjanike teoseid prantsuse keelde ning avaldas kirjanduskriitikat ja ajalooteemalisi artikleid.

"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada.

Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks.

Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu - finantskapitali - järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat - ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide - või teisisõnu intellektuaalse kapitali - määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit.

Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume.

Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist - organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal - ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides.

Kas teadsite, et Euroopa ühendamise lugu ei alga mitte lähiminevikust vaid juba lõppeva aastatuhande algusajast? Autor kirjeldab ühtse Euroopa idee arengut selle algusest tänapäevani, Euroopa Liidu ülesehitust ja selle erinevaid poliitilisi suundumusi praegusel ajal. Vajalik raamat neile, kes tahavad endas kujundada Euroliidu kohta objektiivsel ülevaatel põhinevat arvamust.

Kudumine on ajaviide, taastusravi ja võimalus luua suurepäraseid esemeid. Aga kui eelmised põlvkonnad õppisid kudumise selgeks ema põlve juures, siis tänastel potentsiaalsetel kudujatel on harva käepärast niisugune teadmiste varasalv. "Hakka kuduma" proovib seda lünka täita. Raamat kõnnib koos algajaga samm-sammult läbi kõigi oskusastmete ja liigub algvõtete juurest edasi mitmesuguste koekirjade ning muude nõudlikumate oskuste juurde, õpetades lõpuks mõne pealtnäha lihtsa ja maitseka kootud eseme valmistamist.

Sisukord:

• Saateks
• Sisukord
  Peeter Vissak "Kui tume on tulevik?"
• 
  Vahetu ümbruskond
  Marju Selg "Perekonda püüdes"
  Peeter Vissak "Ohud lapse maailmas"
  Aarne Leisalu "Jätkusuutlikuma ühiskonnakorralduse poole. Järelkasv"
  Kaie Kotov "Biosfäär ja semiosfäär"
  Peeter Vissak "Kas fotografia on kunst? Dialoogid"
• 
  Looduslik ja poollooduslik keskkond
  Ullas Ehrlich "Looduse mitteutilitaarsed väärtused"
  Mikk Sarv "Tuhandeaastane mets"
  Timo Maran "Looduslähedane aed"
  Tiiu Speek "Polaarajaloost ja Ferdinand von Wrangeli Arktikast raamatus "Reis Siberi põhjarannikule ja Jäämerele""
  Valdur Lahtvee "Energeetika ja keskkonnakaitse"
  Anu Printsmann & Piret Pungas "Harmooniline maastik"
• 
  Tehiskeskkond
  Runno Vissak 2Keskaegsed linnad ja keskkond"
  Remi Kübar "Elukeskkond, selle kujundaja ning pärand XXI sajandi vaatenurgast"
  Veljo Kaasik "Tehiskeskkond -- kasutajat inspireeriv taust või vältimatu pahe?"
  Kadi Vatsar "Harmoonilist ajaloolistest mõisaparkidest"
  Rein Einasto "Paekivist meie keskkonnatunnetuses"
• 
  Sotsiaalne ja vaimne keskkond
  Ülo Siinmaa "Elukvaliteet ja ühiskonna areng"
  Ahto Oja "Keskkonnaeetikast tasakaalueetikani. Tasakaal kui ühiskonna arendamise aluspõhimõte"
  Andri Ksenofontov "Kultuuri- ja looduskeskkonna piiri nihutamine - okupatsioon või assimilatsioon?"
  Tiiu Speek "Neil Evernden – kui tekkis sõna, said meist looduse võõrad"
• Neil Evernden "loodusest Looduseni" (tõlkinud Tiiu Speek)
• Peeter Vissak "Esivanemate fraktaalne maailmapilt"
  Aare Kasemets, ühisteksti koostaja "Õpetaja - vaimse pärandi edasikandja, tähenduste andja"
• 
  Kirjandus ja märkused

Soome filosoofi Pakka Himaneni teos on julge, väga omapärane ja uudne katse esitada inimelu igivanu põhiküsimusi kaasaegse lugeja jaoks haaraval kujul ja seejuures elegantses, juba antiikajast pärineva filosoofilise dialoogi vormis. See on raamat, mis võiks leida tänuliku lugejaskonna mis tahes elukutset esindavate mõtlevate inimeste hulgas; eriti õpilaste, üliõpilaste ja õpetajate näol. Raamatu lõpus on Kalle Kure kommentaarium koos mõtteülesannetega.

Need natuke kummalised lood on kirjutatud küll lastele, kuid pole keelatud ka kogu pere lugemislauale."Hull professor" -- siin satub koolipoiss Olle kätte eaka leiduri elutöö, mille abil poiss kummalisi avastusi teeb. On need aga head või halvad?"Nahkvestiga poiss" -- Maikigi on päev on ebatavaline, pöörates tema senist elu otsekui pea peale."Begreetsia" -- selle kummalise sõna tähendust mõistad alles pärast raamatu läbilugemist.

Käesolevasse köitesse on koondatud Ameerika kirjaniku Pearl S. Bucki (1892-1973, Nobeli preemia 1938) kaks Hiina-ainelist esmakordselt eesti keeles ilmuvat romaani. «Idatuul, läänetuul» on armastusromaan, mille tegevus toimub üle-eelmise sajandivahetuse paiku; selle esimeses osas pihib noor hiinlanna oma abielust välismaal lääneliku hariduse saanud mehega, kes püüab abikaasat vabastada sajanditevanustest kammitsevatest eelarvamustest ning tõsta enda tasemele, teose teises osas tuleb samasuguste eelarvamustega võidelda noore naise vennal, kes on abiellunud välismaalannaga. «Draakoni seeme» on romaan dramaatilistest sündmustest, mis järgnesid Jaapani vägede sissetungile Hiinasse 1937. aastal. Just Hiina-aineliste romaanidega on Pearl S. Buck maailmakuulsaks saanud – ta on kõige tõlgitum USA kirjanik maailmas.

Võluv blondiin Sue De Berry on hirmus õnnetu. Abielu vähemasti kolm korda vanema koloneliga oli ränk viga. Lisaks tülgastavalt mõjuvatele kunsthammastele ja ilastele suudlustele osutus vana sokk veel kohutavaks ihnuskoiks. Ainus lahendus oleks koloneli parematele jahimaadele kolimine, liiati kui siinsamas Sue käeulatuses on lihaseline ja päikesest põlenud adonis Nat Holland. Larry Longfellow tunneb end lausa seitsmendasse taevasse sattununa. Esiotsa üsna okkaliselt käitunud blond maiuspala on äkitselt valmis kõiki Larry soove täitma. Kuumad ööd kaunitari embuses ja hüva burboon vana koloneli tagavaradest -- mida üks hing veel ihaldada võiks. Äkitselt muundub sulnis paradiis hoopis õudusunenäoks. Magus Sue nimelt palub Larryl üles leida... koloneli laiba, sest alles abikaasa ametlik surnuks tunnistamine avaks noorele lesele juurdepääsu vanamehe pangaarvetele ja elukindlustussummadele. Larry keeldumise korral aga ähvardab Sue teda mõrvasüüdistusega.