Tooted
Sisukord:
- 1. Muusika me sees ja ümber : "Olgu puruvanadel ja lasteaialastel..." / T. Kõrvits ; sõn.: P. Aimla.
- 2. Hiirepoisi hirm : ""Kallis ema, armas ema..."" / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
- 3. Kaval kiitus : "Meie Joosep iial ei jorise..." / S. Aavik ; sõn.: K. Merilaas.
- 4. Koolitöö lõpeb / P. Simojoki ; tlk. R. Reinup.
- 5. Kord jalgsi läksid hiired / J. Turnjanski ; sõn.: V. Prihodko ; tlk. E. Ait.
- 6. Kui tuju on mõnus / sõn.: I. Polar ; tlk. L. Tungal
- 7. Kui äkki... / R. Kõrgemägi ; sõn.: N. Bakozoda
- 8. Laul oravatest : "Ma olen väike Tiku..." / T. Kärki ; sõn.: L. Helismaa.
- 9. Lõbus jänkulaps : "Päike tegi hommikul jänkule pai..." / A. Lõbin ; sõn.: E. Salm.
- 10. Mängib poodi väikene Liis.
- 11. Pontšiku laul : "Mulle meeldib karamell..." / muusika ja sõn.: E. Jõks.
- 12. Päkapikujutt : "Talve tulles, talve tulles sünnib muinasjutt..." / A. Kumpas ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: E. Viilup.
- 13. Tervisepolka : "Ära istu toas..." / muusika ja sõn.: M. Wunderlich.
- 14. Tige tikker : "Oi, sina tige tikrimari..." / R. Lätte ; sõn.: V. Sõelsepp.
- 15. Viimane nõid : "Elas ükskord nõid..." / E. Tamberg ; sõn.: H. Mänd.
- 16. Ees on meil nüüd teeleminek / K. Gärtner ; sõn.: M. Dutkiewicz ; tlk. H. Karmo.
- 17. Hümn päikesele : "Päikese võim on võrratu..." / T. Kõrvits ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: P. Aimla.
- 18. Igatsus : "Nüüd taas kõlab laul..." / F. Chopin ; sõn.: H. Karmo.
- 19. Kantrimees : "Igal hommikul, kui voodist ärkan ma..." / muusika ja sõn.: P. Vint.
- 20. Kui mõni tüdruk... / H. Hindpere ; sõn.: E. Raud.
- 21. Kui mind keegi ei sunniks / A. Mattiisen ; sdn. A. Saluveer.
- 22. Laul kaptenist : "Elas kapten tubli, hea..." / I. Dunajevski.
- 23. Lõpulaul : "Palju väikseid selle ilmas ringi käib..." / A. Vahisalu ; sõn.: K. Kuldjärv.
- 24. Lohe lennutamise laul : "Kahe penni eest paber ja niit..." / muusika ja sõn.: R. B. Sherman ; tlk. K. Kilvet.
- 25. Musta kassi tango : "Lal-lal-lal... kurrnäu! Mu kassike on väike..." / F. Sorkillo.
- 26. Nõidade laul : "Kui sa oled nõiamoor..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
- 27. On pühapäev tore päev / M. Valdes ; sõn.: E. Rybrant ; tlk. H. Karmo.
- 28. Pariisi tänavapoiss : "On tänavapoiss Pariisis nii armas..." / A. Mares ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: M. Michel ; tlk. E. Kumar.
- 29. Poisid, poisid, vaadake te ette : "Lasteaias näitas üks poiss mulle keelt..." / muusika ja sõn.: A. Röömel ; sdn. A. Saluveer.
- 30. Rõõmus lumememm : "Vaadake ainult seda lumememme seal!..." / muusika ja sõn.: S. Nelson, J. Rollins ; tlk. H. Jõgioja.
- 31. Sabalaul : "Igal loomal saba taga..." / muusika ja sõn.: M. Hunt.
- 32. Seenekasvatamise laul : "Pohlad ei paljune põrandal..." / K. Suss ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: A. Reinla.
- 33. Seitsme rätsepa laul : "Ma kuulen jooksumüdinat..." / A. Mattiisen ; sõn.: L. Tungal.
- 34. Teada on ammugi see : "Kell on üheksa... Aga teada on ammugi see..." / muusika ja sõn.: R. Kruup.
- 35. Üksik kitsekarjus : "Mäe kõrval veerul on üksik karjus..." / R. Rodgers ; sõn.: O. Hammerstein ; tlk. K. Süvalep.
- 36. Vallatu pillerpall : "Kord olin otsast lõpuni ma vallatusi täis..." / T. Voll ; sõn.: H. Voogel.
- 37. La bamba : "Para bailar la bamba..." / J.-E. Kohrs, C. Hlusmann [!], S. Toubbe, Jeopard.
- 38. Et oleks rahu : "Leheke viimne ma külmunud puul..." / R. Siegel ; sõn.: B. Meinunger ; tlk. H. Karmo.
- 39. Kui kõnnib mannekeen / A. Haug ; sõn.: H. Karmo.
- 40. Las sadada / muusika ja sõn.: M. Hunt.
- 41. Laul kollasest lillest : "Lal-lal-lal... Võilill ärkas hommikul..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
- 42. Macavity : "Kus on see kass..." / A. Lloyd Webber ; sõn.: T. S. Eliot ; tlk. U. Uibo.
- 43. Moonika : "Põld ei kanna ainult leiba..." / A. Valkonen ; sõn.: L. Tungal.
- 44. Operator : "Operator, give me information..." / W. Spivery.
- 45. Pasadena : "Kaunis linn on Pasadena..." / Maywood ; tlk. R. Kilgas, M. Kivi.
- 46. Rahalaul : "Otsi lolli, kes ei kardaks kolli..." / O. Ehala ; sõn.: J. Viiding.
- 47. Rockin' around the Christmas tree / trad.
- 48. Unemetsades : "Ununenud unistused elustuvad unes..." / R. Rannap ; sdn. A. Saluveer ; sõn.: O. Arder.
- 49. Vikerkaar : "Taamal laiub, kus taevas, vikerkaar..." / H. Arlen ; sõn.: Y. Harburg ; tlk. H. Karmo.
- 50. Bridge over troubled water : "When you're weary, feelin' small..." / P. Simon.
- 51. Keegi tulla võib / sõn.: J. Kõrgemaa
- 52. Kel on laulud laulda : "Luulet sinu süles..." / R. Rannap ; sõn.: H. Runnel.
- 53. Kohtume taas : "Minutid lähevad ruttu..." / muusika ja sõn.: R. Parker, H. Charles.
- 54. Montparnasse'i lapsed : "Hallid on seinad ja akende read..." / C. Bruhn ; sõn.: G. Buschor ; tlk. H. Karmo.
- 55. Näki laul [Näkilaul] : "Maa peal on paljugi põnevat..." / O. Ehala, sõn.: L. Tungal.
- 56. Olematu laul : "Ainult õhk on me vahel..." / V. Ojakäär ; sõn.: L. Tungal.
- 57. Pimedale muusikule : "Ei näe ma päikest loojumas..." / muusika ja sõn.: T. Mägi.
- 58. Suudlus läbi jäätunud klaasi : "Hetke vaid mõni mälestus kestab..." / R. Rannap ; sõn.: O. Arder.
- 59. Tütarlaps-lill : "Päike on mari madalal..." / H. Hindpere ; sõn.: H. Muller.
- 60. Vaiki kui võid / muusika ja sõn.: U. Alender.
- 61. Vaikuse laul : "On hetki hääletuid..." / muusika ja sõn.: T. Kurmet.
- 62. Uus mood : "Nägin sind kord me koolipeol..." / muusika ja sõn.: K. Kikerpuu
"Miljonärist eduõpetaja Jim Rohn alustas oma karjääri tavalise palgatöölisena. Raamatus tutvustab ta lihtsaid põhimõtteid, mida tõusuteel ellu rakendas. Ta kinnitab, et keegi ei pea valima õnne ja rikkuse vahel, sest need tärkavad samast külluseallikast.Teos sisaldab seitset kava, mis aitavad saavutada edu, olenemata erialast ja sotsiaalsest staatusest. Võtmesõnadeks on distsipliin, motivatsioon, eesmärgistatus, õppimine, tulude kontrollimine ja õige ajakasutus.
Juba vastsündinud lapsed naudivad süles olemist, äiutamist ja nendega tegelemist. See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine. Ajus tekkinud seoseid kasutatakse hiljem uute teadmiste omandamiseks. Raamatus on kokku 140 mängu 1-3aastastele lastele, mida on vahva mängida ja lihtne meelde jätta. Iga mängu juures on selgitatud, kuidas järgnev tegevus lapse arengule kaasa aitab.
Raamat avaldab lugejale maailma kiireima arenguga firma 10 suurepärast saladust:
- Ühenda juhtimine ja julgus täiuslikuks nägemuseks
- Rasked lahingud kliendi võitmisel
- Austa isiksust
- Koostage õige personalistrateegia
- Kaubamärk maailmale ja inimesele
- Uuenda järeleandmatult, konkureeri halastamatult
- Kohtle tarnijat lugupidamisega
- Ühineme -- suund ühisettevõtetele
- Ärge kunagi unustage põhisuunda
- Õppige minevikust ning valmistuge tulevikuks
Woody Allen on nimi, mis ei vaja Eestis tutvustamist. Ehkki siin tuntud peamiselt filmirežissöörina ja näitlejana (eesti telekanalites on jooksnud tema filmid "Annie Hall", "Manhattan", "Mehed ja naised", "Päikesepoisid", "Kõikvõimas Afrodite" jpt), on Allen leidnud tunnustust ka omalaadse kirjanikuna, avaldades kokku kolm kogumikku lühijutte, aforisme ja näidendeid: "Kõrvalmõjud" (Side Effects), "Sulitult" (Without Feathers) ja "Arveteklaarimine" (Getting Even).
Eesti keeles ilmuvad need ühiste kaante vahel ja pealkirja "Arveteklaarimine" all. Kirjutatud küll juba aastatel 1965–80, on Alleni proosa ometi aegumatu klassika, unikaalne oma küünilisuses ja vaimukuses, samas kergelt nukra ja kohati romantilisegi alatooniga. Alleni jaoks pole miski püha – ta lahkab vaimukalt igipõliseid teemasid, mis on jäänud kõlama ka tema filmidest: surm, jumal (või jumala puudumine), naised (või nende puudumine), intellektuaalsus, kunst, erinevad usundid jne.
Väike valik "allenisme":
· "Kaldun arvama, et mu vanemad ei sallinud mind. Nad panid mu hälli elusa karumõmmi."
· "Mis siis, kui kõik on vaid illusioon ning tegelikkust ei eksisteeri? (Sel juhul ma igatahes maksin oma vaiba eest liiga palju.)"
· "Lõvi ja vasikas võivad küll üheskoos magama heita, kuid karta on, et vasikas ei saa sõba silmale."
· "Maailm jaguneb headeks ja halbadeks inimesteks. Head magavad paremini, samas kui halvad naudivad ärkveloleku aega märksa enam."
· "Mitte ainult et jumalat ei ole olemas, aga proovi sa leida torulukkseppa nädalavahetustel!"
· "Kui ainult Jumal saadaks mulle selgesti mõistetava signaali! Näiteks kopsakas ülekanne minu nimel Šveitsi panka?"
· "Kui tahad jumalat naerma ajada, räägi talle oma tulevikuplaanidest."
· "Surma ja seksi vahe on selles, et surra saab ka üksi ja mitte keegi ei naera su üle."
· "Kahetsen oma elus ainult seda, et ma ei sündinud kellegi teisena."
· "Ma ei usu elusse pärast surma. Aga igaks juhuks kannan puhast aluspesukomplekti alati kaasas."
Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890-1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pinged ja vaibumatu armastus oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal. Oma lüüriliseepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu seda on võrreldud Lev Tolstoi «Sõja ja rahuga». Romaani järgi on tehtud menukas film (režissöör David Lean).
Ülevaade Eesti Meestelaulu Seltsist aastatel 1988-2003
Igaüks meist tunneb kedagi kes kardab sabaga tähe põrkumist Maaga või on näinud kedagi kellel on kuus varvast. Kõik on näinud peeglist inimest kellega neil on komplitseeritud suhe.
"Ma pärandan selle teose kuulsale maalikunstnikule härra Abraham Constantinile palvega anda see kümme aastat pärast minu surma mõnele trükkalile, kes poleks vagatseja, või paigutada see mõnda raamatukokku, kui keegi seda trükkida ei taha. B(envenut)o Cellini autobiograafia ilmus viiskümmend aastat pärast tema surma."
"Ettevõtluse pikkuskraadides" näidatakse kätte tee, kuidas seilata läbi ärimaailma rahutute vete ja rahuldatakse vajadus uute mehhanismide, mudelite, mõõdupuude ja metafooride järele, mille abiga võime uuest tegelikkusest kasu saada.
Globaalse teadmuse nomaad Leif Edvinsson võitles intellektuaalse kapitali arendamise esimeste sammude eest ning nõudis selle mõõtmist ettevõtete aastaaruannetes. Edvinssoni 1997. aastal ilmunud raamat "Intellektuaalne kapital" (Intellectual Capital, kaasautor Michael Malone) põhineb finantsteenuste firmas Skandia omandatud kogemustel. Edvinsson nimetati 1991. aastal Skandias maailma esimeseks intellektuaalse kapitali direktoriks. 1998. aastal nimetas Suurbritannias tegutsev Brain Trust ta teedrajava töö eest Aasta Ajuks.
Pärast Skandiast lahkumist 1999. aastal asus Edvinsson maailma esimese intellektuaalse kapitali ja teadmusmajanduse abiprofessorina tööle Lundi Ülikoolis. Teadmusmajanduse esiletõus on juhtinud tähelepanu kasvavatele lahkhelidele tänapäevaste finantsaruandlussüsteemide ja intellektuaalse vara vahel. Tänapäeva suurfirmad joonduvad tavapäraselt ühe mõõdupuu - finantskapitali - järgi. See on ettevõtluse laiuskraad. Paraku pakub viimane meile ainult ühe osa suurest pildist. Puudub teine vajalik koordinaat - ettevõtluse pikkuskraad. Pikkuskraadide - või teisisõnu intellektuaalse kapitali - määramiseks on vaja kasutuskõlblikku meetodit.
Kuhu märgitakse võtmeisiku lahkumine ettevõttest? Kui üks tipptaseme tarkvaraarendaja lahkub isegi nii suurest firmast nagu Microsoft, on see oluline. Kuhu märgitakse üles võtmetähtsusega kliendi kaotamine või võtmetähtsusega projekti läbikukkumine? Mõõdupuu, millest kõik juhid lähtuvad, annab vaid poole vajalikust arusaamast selle kohta, kus me asume ja kuhu suundume.
Intellektuaalne kapital on kombinatsioon inimkapitalist - organisatsiooni liikmete ajud, oskused, taip ja potentsiaal - ja struktuurkapitalist, mis peitub klientuuris, protsessides, andmebaasides, kaubamärkides ja süsteemides.
Sisukord:
- Saateks
- Sisukord
Peeter Vissak "Kui tume on tulevik?"
Vahetu ümbruskond
Marju Selg "Perekonda püüdes"
Peeter Vissak "Ohud lapse maailmas"
Aarne Leisalu "Jätkusuutlikuma ühiskonnakorralduse poole. Järelkasv"
Kaie Kotov "Biosfäär ja semiosfäär"
Peeter Vissak "Kas fotografia on kunst? Dialoogid"
Looduslik ja poollooduslik keskkond
Ullas Ehrlich "Looduse mitteutilitaarsed väärtused"
Mikk Sarv "Tuhandeaastane mets"
Timo Maran "Looduslähedane aed"
Tiiu Speek "Polaarajaloost ja Ferdinand von Wrangeli Arktikast raamatus "Reis Siberi põhjarannikule ja Jäämerele""
Valdur Lahtvee "Energeetika ja keskkonnakaitse"
Anu Printsmann & Piret Pungas "Harmooniline maastik"
Tehiskeskkond
Runno Vissak 2Keskaegsed linnad ja keskkond"
Remi Kübar "Elukeskkond, selle kujundaja ning pärand XXI sajandi vaatenurgast"
Veljo Kaasik "Tehiskeskkond -- kasutajat inspireeriv taust või vältimatu pahe?"
Kadi Vatsar "Harmoonilist ajaloolistest mõisaparkidest"
Rein Einasto "Paekivist meie keskkonnatunnetuses"
Sotsiaalne ja vaimne keskkond
Ülo Siinmaa "Elukvaliteet ja ühiskonna areng"
Ahto Oja "Keskkonnaeetikast tasakaalueetikani. Tasakaal kui ühiskonna arendamise aluspõhimõte"
Andri Ksenofontov "Kultuuri- ja looduskeskkonna piiri nihutamine - okupatsioon või assimilatsioon?"
Tiiu Speek "Neil Evernden – kui tekkis sõna, said meist looduse võõrad"- Neil Evernden "loodusest Looduseni" (tõlkinud Tiiu Speek)
- Peeter Vissak "Esivanemate fraktaalne maailmapilt"
Aare Kasemets, ühisteksti koostaja "Õpetaja - vaimse pärandi edasikandja, tähenduste andja"
Kirjandus ja märkused