Enda sisse minek
Eesti kirjanduskriitiku, luuletaja ja pedagoogi Rolf Liivi (1979) esimene, 2003. aastal ilmunud luulekogu.
PS! Konkreetse raamatu seisukord on kirjas parameetrite all.
Raamatu pilt võib olla illustratiivne (ei pruugi olla täpselt sama eksemplar).
Parameetrid
| Raamatu seisukord | hea - väheste kulumisjälgedega |
| Autor | Rolf Liiv |
| Ilmumisaasta | 2003 |
| ISBN | 9985827600 |
| Keel | eesti |
| Kirjastus | Aleksandra |
| Köide | pehmekaaneline |
| Kujundaja | Nelli Kotova |
| Lehekülgi | 31 |
Sarnased tooted
Kogumik Vietnami novelle
Sisu:
- "Hiina teekannud"
- "Naer"
- "Kollane peni"
- "Edasi"
- "Arm"
- "Palverännak"
- "Maapähklite kogumine"
- "Päästepaat"
- "Minu küla lugu"
- "Xa nu mets"
- "Tibatilluke puusandaal"
- "Puri"
- "Oma maa"
- "Linnuaia-Tu unenägu"
- "Tagasitulek"
- "Vennad"
- "Lõbus lugu"
- "Elevandiluust kamm"
- "Tiivad"
«Mürina ja kärinaga vuhises seikluste metsik ajujaht pika Löveni järve ümber. Selle kõminat kuuldus kaugele. Mets vajus looka ja langes, kõik laastavad jõud pääsesid valla.» Nii iseloomustab autor, rootsi kirjanik, Nobeli laureaat Selma Lagerlöf ise oma kauni kodukoha Värmlandi aadliseltskonna ohjeldamatut elu, mis on tema värviküllase esikromaani «Gösta Berlingi saaga» (1891) aineks. Sellel saagalikult sümboolsel taustal kerkivad raamatu lehekülgedelt kaksteist Ekeby kavaleri, saja seikluse rüütlit, kes loevad endale häbiks teha midagi tarka või mõistlikku. Gõsta Berling, parim nende hulgast, kavaleride kavaler ja poeet, kes on läbi elanud rohkem poeeme, kui teised neid kirjutada on jõudnud; Marianne Sinclaire, Anna Stjärnhök, krahvinna Elisabet Dohna ja teised säravad naised, kes on nii kaunid ja hellad nagu ema silmad, kui ta vaatab alla oma lapsele; julm mõisaomanik Sintram, see muretu rõõmu kuri südametunnistus – kogu see hääbunud ühiskonna ilmekate esindajate kirev galerii.Vähe on maailmakirjanduses teoseid, kus muistendimaailm nii tihedalt põimub tõsieluga. Realistlikud pisiepisoodid ja saagalik müstika liituvad harmooniliseks tervikuks üldise romantilise põhitooniga. Südamlik, siiralt elamuslik lähenemine kujutatavale olustikule, mis annab teosele mõnevõrra eleegilise varjundi, muudab raamatu tõeliseks luigelauluks mineviku rüppe vajunud ühiskonnale.
Torm oli raevutsenud kogu öö, nüüd aga tüündis see äkki ja tekkis surmavaikus ... Haldor Bessason ärkas sellest vaikusest. Ta oli lamanud vajununa sügavasse ja unenägudeta unne. Ta ei maganud kunagi paremini kui siis, kui paha ilm möllas vana turbamaja ümber ... Nüüd ta ärkas ja kuulatas imestusega pimeduses – kas tõesti oli nii vaikseks jäänud? Esimestel sekunditel ei võinud ta kuulda ühtki häält. Õhk oli natuke raske ja sumbunud väikses laepealses kambris. Oli kottpime ja ta ei võinud näha ühtki valgusekuma. Ta pööras enese teisele küljele ja kobas kätega pimeduses, mingist rahutusest äkki haaratud. Ta leidis sooja keha ümara õla ja käsivarre. Rahu ja julgeoleku tunne tuli talle jälle tagasi, ta ringutas ja ohkas mõnutundest.