Tooted
Vene-ameerika kirjaniku Vladimir Nabokovi (1899–1977) elu lõpuperioodil kirjutatud romaani „Ada“ peetakse üheks ta loomingu tipuks, eelkõige tänu nii kirjaniku sünnimaa, Euroopa ja Ameerika, aga ka väljamõeldud Terra ja Antiterra külluslikule kultuuritaustale. Romaanis kirjeldatud õe ja venna armusuhe on põhjustanud sageli võrdlusi autori teise tuntud teosega „Lolita“.
Rahvusvaheliselt nr 1 menukeid müüv autor. Crossfire’i-sarja esimene raamat.
Gideon Cross tuli mu ellu nagu välgusähvatus öises taevas … Ta oli ilus ja geniaalne, okkaline ja kiirgavalt kuum. Mind tõmbas tema poole nagu ei miski muu minu varasemas elus. Ma ihalesin iga tema puudutuse järele, isegi teades, et see muudaks mind nõrgemaks. Mu hing oli haavatud ja tema tulek avas mõrad minus nii kergelt … Gideon teadis. Tal tuli võidelda enda deemonitega. Meist oleksid saanud peeglid, näidates vastastikku oma kõige isiklikumaid haavu … ja ihasid. Tema armastuse köidikud muutsid mind, samal ajal kui ma lootsin, et meie mineviku paine meid ei lahutaks …
Eestlaste raske põli on nüüd ametlikult lõppenud, sest „Tõeraamat“ juhatab meid tahes-tahtmata erilise vägevuse poole! Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi ... avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate „Tõeraamatut“. Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski. Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatulaadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas.
Spetsialistid kinnitavad, et „Tõeraamatu“ lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalset ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt! Vanarahvas räägib, et kui „Tõeraamat“ kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu „Eesti Vabariigi eelmised elud“ teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. ... ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa!
Üks eesti loetumaid huumorisaite Avanejad asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee „reptiili-uudistele“. Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).
Kaheteistaastane Steven Lamb kaevab Exmoori nõmmel auke. Ta loodab sealt laipa leida. Steven kaevab iga päev: pärast kooli ja nädalavahetuseti, kui tema klassikaaslased omavahel jalgpallikleepse vahetavad. Ta soovib, et ta onu hing saaks lõpuks rahu. Selle onu hing, keda ta ei tundnud, kes jäi üheteistkümneaastasena teadmata kadunuks ning kellest arvatakse, et ta sattus kurikuulsa sarimõrvari Arnold Avery küüsi. Üksnes Steveni memm ei suuda uskuda, et ta poeg on surnud. Tema ootab teda endiselt koju ning seisab vankumatult eesakna all valvel, sellal kui pere ta ümber koost laguneb. Steven on võtnud nõuks aina mureneva pere taas kokku viia, enne kui on hilja. Ja kui selleks on vaja vanaemale tema mõrvatud poja luid näidata, siis seda ta ka teeb. Nõnda teeb poiss järgmise loogilise sammu ning saadab Arnold Averyle vanglasse hoolikalt koostatud kirja. Seepeale algab meeleheitel lapse ja tülpinud sarimõrvari vahel ohtlik kassi ja hiire mäng. Mäng, millel on jubedamad tagajärjed, kui Steven eales oleks osanud ette kujutada.
Kroonikalaadne album unikaalsete ajalooliste fotodega 20. sajandi ajaloos silma paistnud isikust Winston Churchillist. Uudseid ja vähetuntud fakte Churchilli eluloost ilmestab köitvas vormis esitatud ajalooline taustmaterjal.
Kui palju teate oma naabritest? Emily ja Ben kolivad doktor Burmani ja tema naise Anita kõrvalmajasse ja soovivad uute naabritega tuttavaks saada. Seltskondlik Emily üritab sõbruneda arsti naisega, kuid Anita käitub kuidagi kummaliselt. Ta justkui kardab majast väljuda ja telefonile vastata. Kui Emily mõni nädal hiljem kadunuks jääb, satub Ben paanikasse. Kas tõesti on Emily ta teise mehe pärast maha jätnud? Või on saatuslikuks saanud Emily uudishimu naabrite vastu?
Inimkonna vananemise probleem on tänapäeva maailmas muutumas üha aktuaalsemaks. Järjest suuremat tähtsust omab eakate inimeste elukvaliteet, kuhu kuulub lisaks tervisele ka materiaalne ja vaimne ainering. Kuna teema on lai, püüab „Eakate terviseteatmik“ üksikasjalikumalt valgustada just vananemise füsioloogiliste protsessidega seotud aspekte: kirjeldada sageli esinevaid haigusi ning nende ennetamist ja ravi nii tavapäraste kui ka mittetraditsiooniliste ravimeetoditega, samuti käsitleda kõrges eas inimeste hooldust, toitumist, liikumist jms. Loodetavasti aitab see teatmik nii mõnelgi inimesel muuta elusügis oma tervist jälgides ja probleeme ennetades aktiivseks, loominguliseks ja tegevusrohkeks eluperioodiks. Teine, täiendatud trükk.
„Seitse aastat tagasi olnuksin väga tänulik, kui taevas oleks avanenud ning ingel ulatanud mulle selle raamatu. Aga nii ei juhtunud. See raamat tuli mul endal valmis kirjutada.“
Eesti kirjanduskriitiku, luuletaja ja pedagoogi Rolf Liivi (1979) esimene, 2003. aastal ilmunud luulekogu.
Harju Matkaklubi 40 aasta juubeliraamat, mis kajastab klubi tegevust aastatel 1971–2011.
Kataloogina üles ehitatud kogumikust saab ülevaate kõigist Hiiumaal leitud ja siin praegugi kasvavatest kaitsealustest taimeliikidest, nende välimusest, bioloogiast, kaitsest ja üldlevikust. Taimede paremaks äratundmiseks on lisatud joonised ja eristamistunnused sarnastest liikidest.
Raamat, kuhu on kokku võetud mitmeid suursündmusi II maailmasõja esimestest aastatest – sõjategevus läänerindel 1940. aasta kevadel, Baltimaade okupatsioon samal aastal, Rumeenia jagamine naabrite vahel, sõjategevuse algus Vahemerel ja Aafrikas ning Saksa abiristlejate tegevus Vaiksel ja India ookeanil enne suure Vaikse ookeani sõja algust.
Dalai-Laama käsitleb raamatus eetiliselt positiivset käitumist ja eetika põhiprintsiipe kaasaegses maailmas, kus religioon ei ole enam ainus eetilise käitumise kontrollija. Ta tunnistab, et eetikat ja kõlbelisust on raske üldistada või täpselt määratleda, kuid rõhutab konsensuse leidmise tähtsust selles, mis teeb käitumise positiivseks või negatiivseks.
Etnopsühholoogilised visandid. Ulatusliku faktilise materjali ja isiklike kogemuste põhjal tutvustavad autorid jaapanlaste rahvusliku karakteri iseärasusi, nende sotsiaalse käitumise erijooni, tootmise juhtimise psühholoogiat, haridussüsteemi, jaapani võitluskunsti, lilleseadeid, teetseremooniat jne.
Huvi peaksid pakkuma ka raamatu lisades toodud andmed jaapani köögist, loomaringi (zodiaagi)märkidest, punktimassaažist ja fusiognoomikast, samuti ka põhjalik loetelu Jaapani kohta olevast vene- ja võõrkeelsest kirjandusest.
Rahvaravi sõnastiku I osa sisaldab üle 1000 taimeretsepti ja ravisoovituse esivanemate apteegist ning käsitleb Veeliks Jalaka fenomeni. Raamat keskendub rahvameditsiinile, loodusravile ja ravimtaimedele.
Näitust „Kaugete meelte kuma“ on vorminud viimase pooleteise aasta vältel toimunud muutused EKKMi sees ja ümber, samuti mõtisklused ühiskondlikust väärtustajust ning teemadest nagu kasinus, unarus ja hoolitsus. Mida mäletatakse, mis unustatakse ning mis saab kunstiajalukku kirjutatud? Näitusemaja, mis on oma elu jooksul läbinud järjepidevalt parandustöid ja ruumilisi uuendusi, on sellele vaatamata väsinud ja pragunev. EKKMi füüsilised ja sümboolsed mõrad on omakorda aineseks ja elupaigaks kunstnike ideedele, külastajate mälestustele, töötajate ettepanekutele, rohkele tolmule ning majja unustatud esemelisele pärandile. See näitus on kasvamisest. Suureks kasvamisest, suuremaks kasvamisest, ümber kasvamisest. Muutus – miski kauge ja köitev – kumab õrnalt eemal, ent piisava keskendumise ja kannatlikkuse korral hakkab äratuntavamaks vormuma, kergelt selginema. Näitusega kaasneb samanimeline eesti- ja ingliskeelne trükis, mille on kirjastanud EKKM ja Lugemik.
The book was published on the occasion of an exhibition by the same title curated by Laura Toots at the Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM), 05.06–18.07.2021. The exhibition „Letters from a foreign mind“ has been shaped by both the internal and external changes EKKM has undergone in the past year and a half, as well as contemplating on what is valued in our society and themes like scarcity, neglect and care. What is remembered, what is forgotten and what gets written into art history? The building of EKKM has seen countless repairs and spatial renovations during its lifetime but is nevertheless tired and slowly crumbling. The physical and symbolic cracks are the subject matter and the habitat for artistic ideas, for visitors’ memories, its employees’ proposals, an abundance of dust and material legacy that has been left behind. This is an exhibition on growth. Growing up, growing larger, growing anew. Change – distant and inviting – gently glows from afar but with enough focus and patience, it will begin shaping itself into something more familiar and become slightly clearer.
Teatmik elavatest elavatele. Raamat sisaldab 2000. aasta seisuga valitud ja ametisse määratud riigivõimu esindajaid, majanduse ja juura juhtfiguure, kultuuri- ja meediategelasi, sportlasi ning kodanike ühenduste liidreid. Lisaks eluloolistele andmetele on teatmikus ka kõikide isikute e-mail, telefon ja/või postiaadress.
JW on hakkaja kutt väikelinnast, kes oma kõrgklassi elustiili nimel on valmis milleks iganes. Jorge on narkodiiler, kes kavatseb vanglast plehku panna ja reeturitele kätte maksta. Mrado on ettearvamatu mafiooso, kes oma äri hüvanguks kasutab äärmuslikku vägivalda. Kõiki neid ühendab kiirest rahast veelgi kõvem motivaator – kättemaks mehele, kes nendega andeksandmatult halvasti käitus.
„Kiire raha“ on Stockholm noir’i triloogia esimene osa. Seda meeletu populaarsuse saavutanud bestsellerit on Rootsis müüdud juba üle 725 000 eksemplari.
Jens Lapidus (1974) on rootsi krimikirjanduse staar. Tema jutustamisstiili on võrreldud legendaarse ameeriklase James Ellroyga.
Ülevaade Tallinna Ühisgümnaasiumi ajaloost, koolimälestusi ja muudki.
Oma 1989. aastal ilmunud luulekogus on luuletaja Aleksander Suuman temale harjumatult groteskne ja aforistlik, mõnusa irooniaga elu- ning kunstinähtusi jälgiv, ta sõnum jääb tihti jäämäelikult sügavamale peitu.
Kõik noored mehed peavad ise ära õppima võrgutamiskunsti. Mõnel tuleb see lihtsalt, mõnel läbi raskuste.
Salme oli noor mees, kes pages Venemaale, et saada lahti oma enesehävituslikust elust. Seal tekkis tal uus sõltuvus, kirglik ja metsik vene naine. Raamatus on viisteist õppetundi, mida autor sellelt teekonnalt õppis.
Noor, üsna kogenematu mees võttis kaunitare ette isuga, kaotades peaaegu mõistuse. Nagu iga mängu puhul, ei saa jääda igavesti võitjaks. Pärast brünette ja blonde, Viktoriat ja Juliat, jäi ta üksikuks ja haigeks.
Rahutus leiab alati uue sõltuvuse – hullumise. See on teekond läbi teiste enese juurde.
Enno Tammeri elulooraamatute kolmas köide, mis sisaldab tema ajakirjanduslikke tekste. Raamat hõlmab arvamusi, hoiakuid, intervjuusid ja publitsikat, mis käsitlevad ühiskonda, poliitikat ja eluolu. Teos valmis autori 50. sünnipäevaks.
K. Marxi „Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad 1844. aastast“ on säilinud kolme lõpuleviimata, osaliselt ka katkendliku käsikirja kujul, mis on kirjutatud sama aasta aprillis-augustis. Neis esitatakse Marxi tolleaegsed majandusteaduslikud ja filosoofilised vaated. Sisaldab käsikirju palgast, kapitalikasumist, maarendist, võõrandunud tööst, eraomandussuhtest, kommunismist ning Hegeli dialektika ja filosoofia kriitikast.
Noormees satub haldjate maale, temasse armub haldjaneiu. Asi laheneb kas õnnelikult – inimese ja haldja abieluga – või õnnetult: noormees, kellel on juba kallim, ei julge haldjariiki jääda. Esmalt mitte noorsookirjanduseks mõeldud „Suur Meaulnes“ ei paku tänapäeval enam täit rahuldust täiskasvanud lugejale, tänu kõige rohkem ehk oma kergele sentimentaalsusele. Kuid noorsoole peaks „Suur Meaulnes“ huvi pakkuma ka meie ajal, nagu näitab raamatu taaspuhkenud populaarsus ta sünnimaal ja mujalgi maailmas.
Titus Tavener oli väga hõivatud ja edukas arst, kellel polnud naist. Arabella oli taotlenud tema juures majahoidja kohta, ent võttis rõõmuga vastu uue ameti, mida Titus talle pakkus – kuni ta mehesse armudes asjad keeruliseks ajas ...
Raamatus antakse ülevaade viljapuude pookealuste selekteerimise käigust. Kirjeldatakse NSV Liidu keskvööndis, mitmes välisriigis ning ka Eestis alates 1930. aastate lõpust kasutatud ja soovitatud viljapuude pookealuseid. Lühidalt selgitatakse pookealuste selekteerimise viise. Tutvustatakse selekteerimiskatsetesse võetud õuna- ja pirnipuude sorte, nende omadusi ning sobivust mitmete pookealustega. Lõpuks käsitletakse õuna- ja pirnipuud rajoonitud pookealuste seemnete tootmist. Raamat peaks huvitama kõiki õuna- ja pirnipuuistikute tootjaid ning viljapuude kasvatajaid.
1931. aastal mõisteti 25-aastane Henri Charrière (hüüdnimega Papillon – liblikas) mõrva eest, mida ta tegelikult polnud sooritanud, eluks ajaks sunnitööle. 1933 viidi ta üle Atlandi ookeani Prantsuse Guajaana vanglasse. Pärast 13 aastat põgenemisi, taasvangistamisi ja uskumatuid seiklusi õnnestus Papillonil jälle tsiviliseeritud inimeseks saada. Autobiograafiline põnevuslugu protestist ebaõigluse vastu, mis ilmus 1969. aastal ja kujunes menuromaaniks.
Raamat annab ülevaate Põhjamaadest keskeurooplase, täpsemalt sakslase seisukohast. Käsitletakse Põhjala võimusuhteid läbi sajandite, kus Taani ja Rootsi kuulusid Euroopa võimumängudes pikka aega suurtegijate hulka, Norra ja Soome olid kuni 20. sajandi alguseni oma võimsate naabrite ripatsiks, Island aga asus nii kaugel eemal, et teda puudutasid Põhjala sündmused vaid tinglikult. Raamat avardab teadmisi Põhjamaade ja Saksamaa suhetest ning sakslaste ja põhjaeurooplaste mentaliteedi erinevustest, käsitledes ka Jante seadust ja teisi kultuurilisi eripärasid.
Brošüür tutvustab Põlvamaa vaatamisväärsusi. Raamatu lõpus on giidide andmed. Esikaane siseküljel on Põlvamaa kaart koos vaatamisväärsustega.
„Pöördepunktid“ on Ameerika Ühendriikide 43. presidendi George W. Bushi ebatavaline mälestustekogumik, milles ta kirjeldab ja selgitab nii valitsemisaja kui isikliku elu tähtsamate otsuste tagamaid. Iga peatükk käsitleb mõnda suuremat otsust või otsuste seeriat. President Bush jutustab erakordselt detailselt pingelisest ööst Texase kuberneri residentsis, mil toimusid 2000. aasta presidendivalimised; ülimalt kriitilistest hetkedest Air Force One’i pardal 2001. aasta 11. septembril, kui Ameerika Ühendriigid langesid suurima terrorirünnaku ohvriks pärast Pearl Harbouri; olukorrast Valge Maja Otsustuste ruumis, kui võeti vastu otsus rünnata Iraaki; mis toimus Ovaalkabinetis pärast ajaloolisi ja vastuolulisi otsuseid, et päästa finantskriisis vaevlev Ameerika; orkaan Katrina tekitatud kahjudest, ebapopulaarsetest välispoliitilistest otsustest, mis puudutasid Afganistani ja Iraaki; samuti teistest probleemidest, mis olid päevakorral 21. sajandi esimesel poolel.
Väike põimik itaalia renessansiaegsest kunstist ja novellikirjandusest. 30 lustakat novelli kunstnike, kunsti, vaimuteravuse, leidlikkuse, naiselike võlude ja armurõõmu ülistuseks. Rohkesti autentseid itaalia raamatuillustratsioone 15. ja 16. sajandi alguse meistritelt. 20 värvilist pilti vararenessansist Michelangeloni.
Eelmiseks juubeliks (2013) koostasime Riinimanda „Armastuse raamatu“. Nüüd, uueks juubeliks (2018) tuli mõte püüda vormistada meie rännakud. Eesmärk on jäädvustada need koguna, mille lugemine loob osalistele äratundmise ja võimaluse lapsepõlve kogemust uue pilguga mõtestada. Kõigile teistele soovib raamat pakkuda üldistusi, mis resoneerivad ka siis, kui enda rännakud on toimunud mõnel teisel rajal.
Suurim üldistus on ehk ühise pingutuse roll elu rikastamisel. Muidugi pingutame me igas proovis ja enamgi veel enne iga kontserti. Reisil olles on ühine pingutus aga veel intensiivsem – aega on ju vähe ja teha palju. Meeled on kõigil veidi avatumad, sest võõras keskkond lülitab automaatpiloodi välja. Nii sünnib ka muusika teisiti kui kodus.
Televiisori sees on veel üks maailm. Palju suurem, kui üheltki ekraanilt välja paistab. See on apsude ja segaduste lõputu maailm. Sellese raamatusse on jäädvustatud lood, mis on pidanud vastu ajahambale. Nende lugude kangelased on telemaailma legendid: Valdo Pant, Hardi Tiidus, Rein Karemäe, Kalle Mihkels, Urmas Ott, Alice Talvik, Harri Kingo, Enn Eesmaa, Mati Talvik, Vahur Kersna, Marite Kallasma, Urmas Reitelmann ja paljud teised nii siin- kui ka sealpool kaamerasilma.
