Tooted

"Mir Iskusstva" oli vene kunstnike rühmitus või ühing, mis tekkis 19. sajandi lõpul ja sai tuntuks samanimelise ajakirja ning näituste kaudu. Ühing kuulutas oma eesmärgiks otsida kunstis uusi teid ning lõi lahku vene kunsti juhtivatest jõududest peredvižnikutest ja Kunstide Akadeemiast. Rohkete illustratsioonide ja reprodega raamat annab ülevaate rühmituse tegevusest ja selles tegutsenud kunstnike loomingust.

Raamat 20. sajandi kunstist

Sisukord:
Fovism
Ekspressionism ja Die Brücke
Kubism
Futurism
Vassili Kandinsky ja abstraktsionism
Dadaism
Metafüüsiline maal
Sürrealism
Piet Mondrian ja De Stijl
Kazimir Malevitš ja suprematism
Kunst kahe maailmasõja vahel
Avangardismi taastugevnemine Euroopas
Abstraktne ekspressionism USA-s
Informalism Euroopas
Avangardismi võidu põhjustest ja tähendusest
Aadete areng 1960. aastail
Neodada
Popkunst
Maalilisejärgne abstraktsionism
Op-kunst ja kineetiline kunst
Kunstiaated 60. aastate lõpul - 70. algul
Postpop ja hõperrealism
Minimaalkunst
Postminimaalkunst
Kontseptuaalkunst
Kehakunst (Body-Art) ja perfomance
Kas avangard või transavangard?
Kunst 1970.-1980. aastatel

1986. aastal mõisteti ühes Iraani külas abielurikkumise pärast surma 35-aastane naine Soraya Manoutcheri. Üheksa aastat hiljem tunnistas printsess Diana leebe hääle ja ajuti siivsalt langetatud pilguga avalikult üles, et ka tema on abielu rikkunud. Soraya loobiti kividega surnuks, Diana ülendati pärast traagilist hukkumist muinasjutuprintsessiks, isegi pühakuks. Nad mõlemad rikkusid abielu, kuid ühele oli see surmapatt, teisele pikantne seltskondlik äpardus. Kleopatra, Edward II, Henry VII, Peeter I, lord Nelson, Napoleon, Wagner, Pavarotti jt -- alates kuningas Taaveti ajast kuni 20. sajandi lõpu prominentineni on alati abielu rikutud, kuid selle tagajärjed on olnud sootuks erinevad. Abielurikkujaid on hukatud, sandistatud ja pagendatud, kuid neid on ka sharmantsete armukestena veelgi enam ihaldatud.

Küllap teab igaüks Põrgupõhja Jürkat. Kui paljud aga teavad, et tal on järglane, kes elab praegu meie hulgas, siinsamas Eestis? Läbi valu ja kaotuste otsib ta oma juuri kui ka oma kohta päikese all. Leides ühe, kaotab ta teise.

Käesolev monograafia tutvustab lugejat maalija ja tarbekunstnik Adamson-Ericu loominguga, kuhu kuuluvad peale maali ja väiksemaarvulise graafika ning teatridekoratsiooni peaaegu kõik tarbekunsti harud, mida Eestis üldse on viljeldud. Teost illustreerib ligi üheksakümmend pilditahvlit, millest osa on värvilised.

Jean Effel elab Pariisis. Oma vaimulaadi, huumorimeele ja kiindumuste põhjal on ta ehtne pariislane. Tema tunneb ja armastab oma kodulinna. Ta joonistustel saab Pariis elavaks, arhitektuurilised mälestusmärgid muutuvad tummadest tunnistajatest sündmuste kaasosalisteks. Eiffeli torn kord veedab aega väikese pariislase seltsis, ujutades laevukesi Seine'il, kord rebib vihaselt puruks paberilehe Pariisi kokkuleppega. Võiduvärav Etoile'i väljakul viskab välja vihatud ameerika kindral Ridgeway. Linnad ja provintsid muutuvad kunstniku sule või pintsli läbi lõbusateks viinamarjakasvatajateks ja punapõselisteks kangruteks, nad naeratavad meile nagu head tuttavad.

Evelyn Waugh - 1930. aastate inglise kirjanduse enfant terrible, nüüdne kuulsus - on ise pidanud "Allakäiku ja langust" üheks oma lemmikraamatuks. Vaimuka satiiri ja musta huumoriga kirjutatud romaan loob äraspidise pildi 1920. aastate Inglismaast, kujutades seda kõige veidrama tüüpidegalerii kaudu. Peategelane, ausameelne noormees Paul Pennyfeather, satub kummalisse kolkakooli, luksuslikesse salongidesse ja vanglatrellide taha. Õnneks kehtib temagi käekäigu kohta ütlus: lõpp hea, kõik hea. Romaani erakordset populaarsust näitavad kümned kordustrükid Inglismaal ja Ameerikas.

Meie päevade Ameerika Ühendriigid on üliriik, mille president näib valitsevat kogu maailma. Ta alustab sõdu ja algatab karistusoperatsioone, väidab end võitlevat kurjuse ja terrorismiga ning kaitsvat demokraatiat, ehkki pahatihti näib tegemist olevat üksnes majandushuvidega.
Inglise ajaloolane G. H. Bennett heidab USA arengule pilgu Atlandi teiselt kaldalt ja analüüsib kümne presidendi näitel põhjusi, miks presidendivõim on 20. sajandi teisel poolel pidurdamatult kasvanud, kuid selle maine on ameeriklaste silmis katastroofiliselt madal. Seniajani on vastuseta küsimus, kas Kennedy mõrva ei tellinud mitte Ühendriikide poliitiline ladvik, ning mitmegi presidendi nimi seostub tagantjärele peaasjalikult skandaalidega.

Kogumikust saab lugeda valikut Eesti muistenditest. Taskuformaadis raamatusse on valitud nii muinasjutte Kavalast Antsust ja Vanapaganast kui ka muid rumala Vanapagana lugusid. Eesti eri osades on soositud erinevaid jutte. Igal jutuvestjal olid oma lemmiklood, ka kirjapanija tegi valiku. Nüüd valis raamatu koostaja neist umbes 1500-st Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna käsikirjades leiduvast tekstist omakorda 35 juttu. Kavala Antsu ja Vanapagana lood on just sellised nagu siin: jutt on pisike naljakas seiklus - nupukas sulane lööb tühmavõitu peremehe üle...

Kunstnikuna oli Arnold Akberg peamiselt iseõppija, kuid täiendas end Ants Laikmaa ateljeekoolis ja Riigi Kunsttööstuskooli õhtukursustel. Sooritas 1927. aastal Sihtkapitali Valitsuse toel õppereisi Berliin ja Pariisi. Ta oli 1924. aastast Eesti Kunstnikkude Rühma liige. Aastatel 1924–1930 kuulus Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingusse. Akberg viljeles järjekindlalt kubismi, tema maalidel on selge kompositsioon ja tundlik koloriit.

Šotimaa võimuvõitlusest alguse saanud perekonnatragöödia viib Ballantrae tiitlipärija salapärastele reisidele ja eksootilistele maadele, tormisele merele piraadilaeval ja ameerika indiaanlaste keskele. Lugeja leiab end ootamatute dramaatiliste pöörete, kirgede, seikluste ja ohtrate lahendust ootavate saladuste kütkestavas maailmas, täis inimlikku ülevust ja armetust. Kuid kõik pole kaugeltki nii lihtne. Kui kahe venna surmaheitlus metsikul talvisel kõnnumaal üllatava lõpplahenduse leiab, kas osakbki keegi siis enam öelda, kust läheb hea ja kurja piir.

"Bonadea" on esimene raamat soomerootsi kirjaniku Tulavalli linna lugudest. Selle raamatu peategelane on vaeslaps Bonadea, kes otsustab lastekodust jalga lasta ja omaette elama hakata. Koos oma musta kanaga seab end sisse pagari pööningul. Tema ümber kihab ja keeb väikelinn oma veidrate ja vahvate laste, täiskasvanute ja kõiksugu loomadega. Elu on täis põnevaid juhtumusi ja imelisi fantaasiaretki.

Camille Claudel (1864-1943) - kuulsa prantsuse skulptori Auguste Rodin'i õpilane, abiline, kaastööline, modell, muusa ja kauaaegne armuke. Rodini kaudu teda tuntigi, sest kes oleks 19. sajandi Prantsusmaal uskunud, et naisterahvas võiks saada tõeliseks skulptoriks. Camille' saatus kujunes traagiliseks. Rodin kasutas ära ta annet ja ideid, kolmkümmend aastat tuli tal veeta vaimuhaiglasse suletuna. Sinna saatis oma tavatu õe vahepeal endale kirjanikuna nime teinud Paul Claudel - hilisem Prantsuse Akadeemia liige. Ometi mäletatakse Camille'd praegugi - eriti viimasel ajal on huvi ta vastu taas tärganud.

Dekoratiivne sepis Tallinna arhitektuuris XVI-XVIII sajandil

Sündinud 1499, oli ta segu keskajast ja renessansist. Lesena elu lõpuni üksnes musta ja valgesse rõivastatud, oli ta samas varmas oma kustumatuid kaunidusi kunstis nähtavaks tegema – näiteks kergejalgset jahijumalannat Dianat esitades. Prantslased räägivad tänapäevani legende tema ilust, kunstimaitsest, vaimukusest ja võimukusest. 20 aastat vanemana valitses ta kuningas Henri II südant ja õukonda.

TASKA - see on kunstnik, ühiskonnategelane, tööstur, TASKA - see on kolmkümmend aastat eesti professionaalset nahkehistööd, TASKA - see on kvaliteet. Need viis tähte jäävad igaveseks tähistama eestipärase nahkehistöö sündi, nad jäävad märkima elutööd, mis sihipärase tegevuse viljana jõudis rahvusvahelise tunnustuseni. Need tähed ei tähista üksnes ühe kitsa ala põhjalikku tundmist, üksnes kroone lugevat ärimeest või uusi kontakte otsivat töösturit, need ei tähista ainult harukordset talenti, mille realiseerimisest sai lõppkokkuvõttes eesti rahvusliku käsitööala - nahkehistöö visiitkaart. Nendes peitub eestlasesse kodeeritud töökus, järjekindlus, tagasihoidlikkus ja energia, hea materjalitunnetus, maitsekultuur ja rahuldus õnnestunud tööst.

Elulugu ilmestavad värvilised maalide reproduktsioonid. Sisukord: Suguvõsa. Lapsepõlvekodu Varane noorus Berliini-periood. "Elu friis" Munchi olemus Lõuendi ees Munchi maastik Naine ja surm. Laibalehk Eraklane Suhtumine piltidesse Hinnad ja pildikogud Suhted teiste kunstnikega Ekely "Kuldsed" aastad Viimased eluaastad Munchi looming Aastaarve Edvard Munchi elusündmustest Reproduktsioonide nimestik Tooteinfo KKK

Valimik 1986.aastal perioodikas ilmunud eesti satiirist ja huumorist.

Kroonika sisaldab tähtsamaid ja iseloomulikumaid fakte Eesti kunstielust alates rahvusliku kunsti sünniperioodist 1860-ndail aastail kuni nõukogude võimu kehtestamiseni 1940. a. suvel. Koostamisel on püütud tugineda võimalikult tolleaegsele allikmaterjalile - perioodikale ja kataloogidele.

Käesoleva raamatu kirjutamisel on püütud võimalikult palju toetuda originaalteoste vaatlusele.

Käesolev album annab ülevaate eesti raamatugraafika arengust XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani. Albumisse on koondatud 486 reproduktsiooni eesti raamatugraafika paremikust. Eestikeelsele tekstile on lisatud resümeed, nimestikud ja annotatsioonid eesti raamatugraafikute kohta vene, saksa ja inglise keeles.

Monograafia "Eesti rahvavaibad" on nii mõneski mõttes erinev meie senisest rahvakunstipärandit käsitlevast kirjandusest. Eesti rahvakunsti uurimise ja laiemale lugejaskonnale tutvustamisega tegelevad etnograafid. Viimaste seisukohad on vajutanud selle ala kirjandusele ka oma erialalise pitseri. See väljendub muuhulgas rahvapärase terminoloogiaga seotud küsimuste erilises aktsenteerimises, tööriistade, töövõtete või dekoori nimetuste, samuti kommete ja tööprotsesside üksikasjalikus jälgimises meie maa kihelkondade või maakondade järgi. Samas jääb materjali ajalooline ja esteetiline analüüs tahaplaanile. Viimane raskendab aga suuremate kunstiajalooliste üldistuste tegemist.

Oma raamatus annab autor ülevaate tähtsamate linna-ja perifeeriateatrite lavakujunduskunstist ja selle arengust, ajast enne kutselise teatri loomist kuni tänapäevani.

Rikkalikult illustreeritud raamatu "Eestimaa. Kultuurituristi teejuht". Reisijuht kirjeldab kultuurihuvilistele Eestimaa kirikuid, linnuseid, mõisaid, muuseume ja muid vaatamisväärsusi. Teejuht on üles ehitatud maakondade kaupa, eraldi tutvustatakse Tallinna ja Tartu turismiobjekte. Lisatud on kaardid, skeemid, joonised, arhitektuuriterminite sõnastik, turistile vajalikud telefoninumbrid ja muu teave.

Raamat on abiks neile, kes soovivad omal käel tutvuda meie kodumaa looduse üllatava mitmekesisusega. Ülesehitus maakondade kaupa. Lisatud kaartidel on märgitud käsitlemist leidnud objektid.

Album annab põhjaliku ülevaate Evald Okase eksliibriseloomingust.

Pillavad värvid, paavstide ja kuningate dramaatiline ajastu – ja selle taustal ühe kõigi aegade suurima kunstniku eepiline saaga. El Greco (1541-–1614) sündis Kreeta saarel. Ta oli alles nooruk, kui saabus Veneetsiasse, et õppida maalikunsti kuulsa meistri Tiziani käe all ja õppida tundma elu maailma kõige kõlvatumas linnas. Roomas jõudis ta loomevõimu tippu, ent tema kui kunstniku ja mehe uskumatu ettemääratus sai teoks hoopis Hispaanias, selle karmi ja kirgliku loodusega ja kõrvetava päikese ning tuliste tunnete maal.

Kogumik jutte ja mälestusi

Nad kohtusid ühes okupeeritud Pariisi kohvikus. Naine oli kahekümne ühe, mees kuuekümne kahe aastane, üks algaja kunstnik, teine tuntud kunstigeenius. Nad armusid. Francoise Gilotist sai Pablo Picasso modell, armuke, viies elukaaslane ning kahe lapse ema. Oma memuaarides dokumenteerib Francoise Gilot nende kümme aastat kestnud kirgliku, ent konfliktiderohke armastusloo nii, nagu suudab üksnes naine, kes on tuttav ka mehe elu intiimse küljega ega soovi seda enda teada jätta. Raamatu ilmumise vastu otsis kõigi poolt lugupeetav Pablo Picasso abi isegi kohtust.

Aasta 1515. Rahva juubelduse saatel asub Prantsusmaa troonile FRANÇOIS I (1494-1547), üks renessansiaegne Euroopa säravamaid valitsejaid. Tema suureks kireks olid naised, jaht, reisimine ja kaunid kunstid. Itaalia renessansi mõjul muutis ta Prantsuse õukonna kunsti- ja õukonnakultuuri keskpunktiks, kus töötasid Leonardo da Vinci, Benvenuto Cellini, isa ja poeg Clouet'd jne. Tema ajal ehitatud Fontainebleau ja Chambord'i suurejoonelised lossiansamblid leidsid matkimist terves Euroopas. Ent François I pole jäänud ajalukku mitte ainult imetletud kuningliku metseenina - olid ju tema vägevateks naabriteks Saksa keiser Karl V, Rooma paavstid ja Inglise kuningas Henry VIII....

Rootsi kirjanduse au ja uhkus Carl Michael Bellman (1740-1795) on eesti lugejale üpris tundmatu nimi, kuid mitte päris. Bellmani iseloomustab noorukimeelelaad, mis lakkamatult värvi vahetab, millel naer ja nutt on ühtviisi kerged tulema; temas on koos kõik need vastandid, tundelisus ja brutaalsus, aristokraadi loomulik peenus ja elegants ning boheemlase kisk inetu ja räpase poole - elujanu metsik ja palavikuline meloodia, milles raskemeelsuse pausid. Bellmani teoste akadeemilises standardväljaandes on kaksteist köidet, millest suurema osa moodustab nn. juhuluule, on veel lavatekste, vaimulikku luulet, satiirilist proosat, autobiograafia fragment, Bellmani rajatud Bacchuse Ordu tseremoniaalsed "ordukapiitlid" ja muud. Kuid Bellmani maailmakirjanduslik kuulsus rajaneb kahel esimesel köitel - "Fredmani epistlid" (1790, 82 epistlit) ja "Fredmani laulud" (1791, 65 laulu). Mõlemas raamatus moodustavad tekst ja meloodia lahutamatu terviku. Algselt piibliparoodiliselt, Sanct Fredmani elurõõmu evangeeliumina mõeldud, barokse joomalaulu traditsiooni jätkavate epistlite kirjutamist alustas Bellman 1760. aastatel ja jätkas seda kuni nende ilmumiseni, jõudes selle aja jooksul küllalt muutuda laadis ja stiilis, kuid mitte olulisemas - murdumatus elurõõmus ja sügavas inimsuses. Epistlitegelaste prototüüpideks olid Stockholmi kõigile teada värvikad kujud - Veenuse ja Bacchuse teenrid, allakäinud, kuid elurõõmsad viinaninad ja kõrtsimuusikud, Bellmani sule all poolmüütilisteks tegelasteks saanud reaalsed isikud. Viisid võttis Bellman kaasaegse, eeskätt prantsuse populaarmuusika (koomiline ooper, vodevill, prantsuse klassikalised šansooniantoloogiad) ja rahvamuusika, näiteks ehtsa tänavamuusika repertuaarist, ta laenud ulatuvad Händelist Mozartini. 51. epistli aluseks jääb näiteks meloodia, millest hiljem sai "Porilaste marss". Kaasaegsed olid tuttavad enamike meloodiatega. Osa oma viise on Bellman tõenäoliselt kirjutanud ka ise. Mati Sirkel

Abielludes vürst Rainier’ga, lõpetas ajastu iidol Grace Kelly oma näitlejakarjääri hiilgava rolliga, mille taolist isegi Hollywoodi julgeimad stsenaristid poleks söandanud tema jaoks kirjutada. Kui ebamaiselt kaunis Grace asus Monaco vürstinna rolli, näis, nagu oleks muinasjutt tõeks saanud. Kuid need muinasjututegelased olid lihast ja luust inimesed ja glamuurse klantsi taga elati argielu. Biograaf J. Randy Taraborrelli avab delikaatselt nii mõnedki saladusekardinad ja müüdi telgitagused. Grace’i ja Rainier’d on portreteeritud mitmekülgsete isiksustena – mitte üksnes vürsti ja vürstinnana, vaid ka abielupaarina ja lapsevanematena, kel tuli heidelda konfliktidega ning jagada peale rõõmude ka muresid.

Rootsi kuulsaim kuningas Gustav II Adolf oli 1611. aastal trooni üle võttes vaid seitsmeteistkümnene ning leidus hulganisti neid, kes tema võimetes kahtlesid. Ent uus kuningas suutis pöörata Euroopa ajaloo enese ja oma riigi kasuks - sisevastuoludest nõrgestatud Rootsist sai maailmariik, mis asus Euroopa poliitilist kaarti otsustavalt ümber muutma. Eesti jaoks algas "vana hea Rootsi aeg". Kolmekümneaastase sõja "õnneloteriis" tuli Rootsi kuningal vastu astuda võimsatele vastastele - Poola Sigismund III-le, Taani Christian IV-le, Saksa keisrile Ferdinand II-le, poliitilisi intriige punusid Rooma paavstid, Prantsusmaa ja Hispaania kuningakojad. Gustav Adolfit ümbritses aga võitmatuse oreool, kuni...

Mugasto ja Eesti akvarelliklassika Paul Burmanist Endel Kõksini. Näitusekataloogis on esmakordselt avaldatud ülevaade 1919-1943 perioodi Eesti akvarellist kõigi olulisemate kunstnike tööde läbi (56 tööd 16 kunstnikult), enamik töödest on reprodutseeritud esmakordselt.

Maitse üle teatavasti ei vaielda. Aga kuidas on lood toidu endaga? Markus Haxter räägib oma raamatus vaimustusega heast ja maitsvast toidust ning jõuab lõpuks juba tuttava tõdemuseni: toit peab olema just nimelt maitsev, see peab olema valmistatud kvaliteetsetest ja värsketest toiduainetest, ja seda tuleb valmistada hoole ning armastusega.

Muinasjutud: - Kuninga jänesekarjus - Mesikäpp - Hiiglane, kel polnud südant rinnus - Seitsmes isa majas - Vigurvänt Peik - Poiss, kes käis põhjatuulelt oma jahu tagasi nõudmas - Poiss ja kurat - Ida pool päikest ja lääne pool kuud - Pisitilluke - Poisid, kes kohtasid Hedaleni metsas trolle Muistendeid ja pärimusi: - Veskipärimused - Õhtutund suurmaaomaniku köögis - Vanaaegne jõuluõhtu - Jahimees Matthiase lood - Utrøsti kormoranid

Jooni klaasimanufaktuuri tegevusest Eestis XVII sajandil. Käesolevas uurimuses püütakse arhiividokumentide ja väljakaevatud laeiumaterjali alusel heita senisest suuremat valgust XVII sajandil Hiiumaal töötanud klaasimanufaktuuri tegevusele.

See raamat asub žanritevahelisel eikellegimaal: – ta pole ei monograafia kunstnikust, ei romaan temast. Belletristlikku elementi temas siiski leidub: näiteks kujutab ta endast Jaan Koorti päevaraamatut, aga tegelikult pole Koortilt teada ühtki päevikulehekülge. Ometi koosneb tekst teatud osas Koorti enda kirjutatust: tema artiklitest ja kirjadest. Paratamatult tekkivate tühikute täitmiseks on kasutatud ajakirjandust, memuaarteoseid ja kunstiajaloolisi uurimusi. Jaan Koort oli silmapaistev maalija, rahvusvaheliseltki hinnatud kujur ning keraamik. Tuleb nentida ka tema kirjanduslikku talenti. Tema kirjades ja artiklites – viimaseid on teadaolevalt 26 – avalduvad nii humoristi kui ka lüürikuvõimed, rääkimata kirglikust võitlejahingest, mis tarbe puhul ägedate tiraadidena tema kirjutistest esile purskub. Koorti tekste on vähem üldist huvi pakkuvates kohtades kokku surutud ning mõistetavuse huvides ka ümber sõnastatud. Kus vähegi võimalik, on Koorti tekst täiel määral säilitatud. …

Andy Barber on töötanud kakskümmend aastat piirkonna advokaadina. Teda austatakse kohtusaalis ning armastatakse kodus. Ta on abielus oma eluarmastuse Laurie´ga, kellega tal on teismelisest poeg Jacob. Andy rahulik elu aga muutub äärmuseni kui tema kodukandis pannakse toime mõrv – pargist leitakse noore poisi surnukeha. Veel suurem šokk tabab Andy´t siis kui süüdi mõistetakse tema enda poeg – olemuselt häbelik ning kohmakas Jacob. Andy usub oma poja süütusesse nii nagu seda teeks iga lapsevanem. Kuid pinge kasvab – tõendusmaterjal, kahtlused, karile jooksev abielu, naabrite põlgus. Kohtuprotsess, mis ähvardab lõhkuda Andy perekonna. Kui kaugele läheksid sina, et oma last kaitsta? Kui hästi üks lapsevanem oma last tegelikult tunneb? Andy Barberi jaoks, mehe jaoks raudse tahte ning tumeda saladusega, on see küsimus süütusest ning süüst selle sügavaimas tähenduses. Kui kaugele läheksid sina?