Vanusele 6-9

Kujuta ette, et homme ei pea sa enam kooli minema ja võid teha, mida tahad.

Koolimineku asemel sõidad koos klassikaaslastega peaaegu asustamata saarele. Terveks talveks. Ilma täiskasvanuteta.

Oleks see natuke liiga metsiku unistuse täitumine?

Koolipõlgurite moodne eksperiment võtab kiiresti tuurid keset metsikut loodust üles. Mängu tulevad nii matuseauto, aare merepõhjas, saarele eksinud pingviin kui ka linnast põgenenud direktor.

Vaal on vanaisa, aga ta on vana ainult väljastpoolt. Putukas ei ole tüütu kärbes, vaid tema lapselaps Lotte, kes õpetab Vaala tere ütlema, kuigi teretamistreeningutesse sekkub politsei.

Lastekirjanduse klassiku jutte ja luuletusi nooremas koolieas lastele.

Ameerika kirjaniku Frances Hodgson Burnetti (1849-1924) jutustuse tegevus algab Indias.Isal ja emal pole kunagi aega olnud oma nüüd kümneaastase tütre Mary jaoks. Kui vanemad epideemia ajal hukkuvad, viiakse tujukas, pahur Mary Inglismaale. Uutes oludes peab tüdruk õppima ise endaga toime tulema. Ja kui ta avastab värava salaaeda, mida ta võib hakata korda seadma ja harima, suudab ta tuua rõõmu ka oma tädipoja Colini ellu, kes seni on üksinda toas vaid oma haigustest mõtelnud.

See on lugu Despereaux Tillukesest, väikesest hiirest, kes armastab muusikat, muinasjutte ja printsessi, hiirest, kes otsustab ise oma saatuse üle. See on lugu printsess Herneterast, kes paneb maailma enda ümber särama. See on lugu kurdist teenijatüdrukust Migist, kes unistab kuldsest kroonist. See on lugu rott Roscurost, kes elab süngetes, pimedates vangikongides. See on lugu ebatavalisest armastusest, rüütellikust aust ja vaprusest. See on lugu reeturlikkusest, ääretust reeturlikkusest. "Lugu hiirest nimega Despereaux" on südamlik ja sündmusterohke raamat väikesest hiirekesest, kes armastab valgust ja printsessi ja kellelt saatus ootab palju enamat kui harilikult lossihiirelt. See on muinasjutuline ja filosoofiline lugu valgusest ja pimedusest, headusest ja kurjusest, armastusest ja vihkamisest, vaprusest ja reeturlikkusest. New York Times bestseller "Lugu hiirest nimega Despereaux" ilmub sarjas Newbery medali laureaat.

Heasüdamlik mustkunstnik päästab kõleda küülikufarmi vangistusest seitse jänkulast ning asub neile otsima uut kodu. Rännates ühise perena mööda metsi ja külasid ning ekseldes ringi suures linnas satuvad nad alatasa olukordadesse, millest väljatulemiseks läheb vaja nutikust, julgust ja üksmeelt.See põnevatest seiklustest ja värvikatest tegelastest tulvil, sooja huumoriga jutustatud lugu pakub mõnusat lugemist nii lastele kui ka nende vanematele.

Soome kirjanike lood kahest väikesest tüdrukust, kes elavad ja tegutsevad maal, väikeses alevikus. Neil on teadlasest isa ja kokandushuvilisest ema, kes armastab ürte ja köögivilju ning valmistab neist eriskummalisi roogi.Heinakübarale ja Viltsussile aga ei meeldi ürdid, sest neist hakkab kõht korisema. Palju maitsvam on vorst, aga seda majas ei leidu. Ka televiisorit ei saa kodus vaadata, sest seda pole olemas.Ühel päeval on tüdrukutel kõigest villand ning nad otsustavad ise hakkama saada. Kuidas see neil õnnestub, selgubki selle vahva raamatu lehekülgedel.

Need natuke kummalised lood on kirjutatud küll lastele, kuid pole keelatud ka kogu pere lugemislauale."Hull professor" -- siin satub koolipoiss Olle kätte eaka leiduri elutöö, mille abil poiss kummalisi avastusi teeb. On need aga head või halvad?"Nahkvestiga poiss" -- Maikigi on päev on ebatavaline, pöörates tema senist elu otsekui pea peale."Begreetsia" -- selle kummalise sõna tähendust mõistad alles pärast raamatu läbilugemist.

Raamatus toimetab suur hulk loomi ja linde, poisse ja tüdrukuid, kaugemaid ja lähemaid tegelasi.Mõni neist on pandud luuletuse, mõni jutu sisse - loe lustiga ning jaga mõtteid lahkesti sõbraga.Valge lehma sabamusta lehma taga,must lehm siiski aga...saba teisega ei jaga.Mida teeb must lehm kahe sabaga? Mis saab tigedast lumehangest? Kuidas oravalapsed arvutamist harjutavad? Kus elavad määlased?

Otfried Preussler on üks tuntumaid saksa lastekirjanikke tänapäeval. Ta raamatud on kõik omamoodi muinasjutud, milles kummatigi palju kaasaegse reaalsusega haakuvat. Preussleri muinasjutumaailma on tugevasti aidanud kujundada tema sünnikodu Sudeedimaa muistendite õhustik – see on nimelt see paikkond Euroopas, kus läbi sajandite on laialt liikunud rahvajutud küll nõiduse õpilastest kuradiveskites, küll seitsmenurkset õnnekivi otsivaist mäekaevureist.Preussler on Saksamaal väga populaarne. Tema vahest kõige levinum raamat röövel Hotzenplotzist on saksa keeles ületanud juba miljonilise trükiarvu. Eesti keeles on Preussleri teostest seni ilmunud "Väike nõid" (1975, 1979) ja "Krabat" (1982).Kolm raamatut röövel Hotzenplotzist tuginevad saksa rahvateatri sajandipikkusele Kasperli-näitemängude traditsioonile. Pika nina ja punase ludumütsiga ninatark Kasperl, alati lahutamatult paaris oma sõbra, roheliste traksipükste ja rohelise kaabuga Seppeliga on see tüüptegelane, kes alalõpmata satub ootamatuisse raskustesse ja neist alati suure leidlikkusega välja rabeleb, seades muu hulgas jalule ka tõde ja õiglust.Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab õige erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber.Vladimir Beekman

Väikevenna perekond on äsja kolinud uude kohta, ema käib tööl, isa sõidab töö asjus ringi ja suur vend Phillip on päev läbi koolis. Õnneks leiab Väikevend aga väikese mehikese kujulise männioksa, mille ta nimetab Pulksoniks. Temast saab Väikevenna parim sõber.Selle ja teiste Pulksoni raamatute autoriks on tuntud Norra lastekirjanik A.-C. Vestly (1920–2008), kelle raamatutest on eesti keeles on ilmund ka lood emast, isast, kaheksast lapsest, vanaemast, veoautost ja vaprast taksikoerast Suitsutorust. Pulksoni lugudest on tehtud ja ka eesti keelde tõlgitud filmid "Pulkson", "Pulkson seob sõlme" ja "Pulkson on hädas"

Uue jalgpallitreeneri saabumine toob kaheteistkümneaastase Lena Lidi väravavahikarjääri kohale mustad pilved. Naabermaja Trille mõtiskleb, kuidas avaldada muljet nende klassi uuele tüdrukule. Vanaisa aga jahib merel kõigi aegade suurimat kalapurakat ega muretse põrmugi selle pärast, et hakkab juba vanaks jääma.Ühe aastaringi jooksul tuleb Lenal, Trillel ja vanaisal võidelda nii iseenda kui ka mässavate loodusjõududega. Nende mereäärsest kodukülast Prõmaka-Mathildest saab nüüd karmimate seikluste, suurte tunnete ja tõeliste draamade tander. Sest mis Lenal ja Trillel üle jääb, kui nende ehitatud parved lähevad põhja, meri uhub pudelposti koduranda, ja keegi ei hooli sellest, mida nad päriselt kõige paremini teha oskavad?Üks on igatahes kindel – keerulises olukorras need kaks võrratult kokkusobimatut sõpra alla ei vannu. Seda enam, et Lenal on asja kohta oma arvamus: "Tuuslari tuulispask, nüüd peavad nad seal eesliinil küll üles ärkama!""Väravavaht ja meri" on kaasahaarav ja sündmusterohke järg autori varasemale, rahvusvaheliselt menukale lasteromaanile "Vahvlist südamed".Maria Parr (snd 1981) on Norra kõige populaarsem lastekirjanik. Tema esikraamat "Vahvlist südamed" ilmus 2005. aastal, laiema tuntuse saavutas ta aga 2009. aastal lasteraamatuga "Vilgukivioru Tonje" (eesti keeles mõlemad 2013). "Väravavaht ja meri" on saanud Norra ühe mõjukama, Brage auhinna ning kandideerib ka teistele kirjandusauhindadele.

Billy südamesoov on muuta vana kentsakas maja imepäraseks kommipoeks. Kui ta saab sõbraks Kaelkirjaku, Pelku ja Ahviga ning päästab koos sõpradega Hertsoginna juveelid, võib Billy unistus tõeks saada.

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

Härra Hüplik armastab proua Hõbekest. Proua Hõbeke armastab kilpkonn Alfiet. Vahel tahaks härra Hüplik ise kilpkonn olla. Ühel päeval leiab mees läbi ime ja tänu kapsale tee proua Hõbekese südamesse …

Casey Õunpuu räägib Marvinile, et kui poisid oma küünarnukile musi annavad, muutuvad nad tüdrukuteks. Marvin teda ei usu. Kui ta aga kogemata oma küünarnukile musi teeb, muutub asi kahtlaseks. Ta unistab punutud patsidest ja hakkab vihikusse südameid joonistama. Kas Caseyl võis olla õigus?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Kas ta on tüdruk?" on Marvin Punaposti sarja kolmas raamat.

Koolis ringleb kuulujutt, et Marvin nokib nina. Jutu lasi lahti Clarence ja nüüd usuvad seda kõik. Isegi Marvini sõpradel on tema seltsis piinlik. Kas Marvinil õnnestub leida lahendus, kuidas kuulujutust vabaneda, või peab ta igavesti naerualuseks jääma?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Miks te nokite mu kallal?" on Marvin Punaposti sarja teine raamat.

Marvin Punapost ei ole kunagi tundnud, et ta kuulub päriselt oma perekonda. Kui ta kuuleb uudist kadumaläinud Šampoonia printsist, kes näeb täpselt tema moodi välja, saab talle korraga kõik selgeks. Nüüd tuleb vaid härra ja proua Punapostile teatada, et tal on aeg kolida oma päris vanemate juurde lossi.

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne "Pahupidikooli" sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud".

Kolm põrsakest

Need loomad, kellest lugu pean,

on huvitaval kombel sead.

Sead nooblid on, neil kombed head,

ja nutikad, neil lõikab pea.

Ent vahel siiski, kibe tõde,näeb siga, kes on puhta sõge.

Mis ütleks küll, kui metsarajalte kõnniks päise päeva ajalja näeks, et PÕHUVIHU najal on põrsas ehitanud maja?

Hunt ütles, nähes onni põhust: "Mis hundi suus, see hundi kõhus!"

Kas te arvasite, et kolmel põrsakesel õnnestus kurja hunti ninapidi vedada või et Tuhkatriinu tõepoolest abiellus printsiga? Oo ei!

Sõnameister Roald Dahl keerab kuuele tuntud muinasloole sellise vinge vindi peale, et hoidke oma piip ja prillid! Ükski riim pole veel nii riivatu olnud.

"Kui inimene mõtleb inetuid mõtteid, hakkavad need ta näost välja paistma. Ja kui inimene mõtleb inetuid mõtteid iga jumala päev, nädal otsa, aastast aastasse, muutub ta nägu aina inetumaks, kuni see läheb nii koledaks, et seda vaevalt enam vaadata jaksab.Inimene, kel on peas head mõtted, ei saa kunagi inetu olla. Sul võib olla lopsakas nina ja kõver suu ja topeltlõug ja etteulatuvad hambad, aga kui su mõtted on head, säravad need su näost vastu nagu päikesekiired ja sa näed alati armas välja. "Mis juhtub proua ja härra Tohlamiga, kelle peas keerlevad vaid kurjad mõtted?

Härra Willy Wonka võib küll olla geniaalne šokolaadimeister, aga kui ta koos Charlie perega šokolaadivabriku asemel orbiidile kihutab, ei usalda vanad Panged tema lendurivõimeid mitte üks raas. Wonka lennumasinaga — Suure Klaaskabiiniga — läbi stratosfääri vihisedes külastab see kentsakas reisiseltskond uhket kosmosehotelli, katsetab Wonka-vitamiine ja Vita-wonkamiine, võitleb kosmosehuligaanidest nuudliussidega ja eneselegi teadmata — päästab maailma.

See on järg raamatule "Charlie ja šokolaadivabrik", milles kuulus sõnameister Roald Dahl lennutab juba tuttavad tegelased kosmilisele lõbureisile — uutesse fantastilistesse seiklustesse.

Dannyl on maailma kõige imelisem ja vahvam isa. Ta jutustab õhtuti pojale põnevaid lugusid, lennutab koos temaga lohet, õpetab autosid parandama. Kõik on tore, kuni Danny avastab, et isal on õige salapärane ja ohtlik hobi, selline, mille eest võib vangi sattuda. Danny aga ei taha oma isast ilma jääda. Õnneks on maailma parimal isal maailma nutikaim poeg. Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

Suur Sõbralik Hiiglane ei ole harilik konte krõmpsutav hiiglane. Ta on selleks liiga kena ja sõbralik. Sophie´l on selles mõttes vedanud. Kui Ahnevats või Piigapigistaja või mõni teine kuri hiiglane oleks tüdruku keset ööd minema tassinud, oleks temast päris kindlasti neile hommikueine saanud. Kui Sophie kuuleb, et hiiglased plaanivad põrutada Inglismaale, et armsaid lapsukesi nahka pista, otsustab ta koletised peatada. Ja Suur Sõbralik Hiiglane tuleb talle appi!

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Matilda", "Billy ja pisilased" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

Väike poiss ja vanaema sõidavad mereäärsesse hotelli puhkama. Hotellis on parasjagu toimumas nõidade salajane koosolek, kus selgub, et Suurel Ülemnõial on kindel kavatsus kõik Inglismaa lapsed hiirteks muuta. Poiss ja vanaema peavad aga plaani, kuidas kurje nõidu takistada ja nad igaveseks maamunalt minema pühkida.

Kadri Hinrikus soovitab: "Roald Dahl on üks mu suuri lemmikuid, õnneks on teda eesti keelde tõlgitud palju ja kõiki tema raamatuid ma julgen ka soovitada. Ta ei koonerda ei fantaasia ega keevaliste sündmustega. Antud raamat räägib nõidadest, kes tulivihaselt lapsi vihkavad ja tahavad nad maailmast hävitada. Eriti hulluks teeb olukorra see, et nõiad näevad välja täiesti harilike inimestena. Neil pole silmatorkavaid tunnusmärke, vastupidi, nad käituvad pealtnäha leebelt ja sõbralikult."

Kilu-Kiisu ei talu enam prügikastielu ja Kirbu-Krantsi rumalus teda kahjuks välja ei aita. Õnneks satub nende teele Puru-Guru. Lõpuks ometi leiavad nad elu mõtte ja päris oma perekonna. Õnneks? Ei tea midagi. Guru ei ole sugugi nii kena ja lahke, nagu arvata võiks… Kirbu-Krants on kõige särasilmsem suure südamega eluheidik, keda te kunagi kohanud olete!

Väikeses linnakeses asub maailma suurim ja müstiliseim šokolaadivabrik. Selle väravad on alati suletud ja keegi ei tea, mis nende taga sünnib. Kuni ühel päeval teatab vabriku direktor härra Willy Wonka, et viis Kuldpileti võitjat pääsevad tema šokolaadivabrikusse. Üks neist õnnelikest on Charlie, meie loo kangelane. Millised seiklused ja üllatused ootavad lapsi, kui vabriku väravad nende ees lõpuks avanevad? Kuhu viivad maa-alused šokolaadijõed ja kes on salapärased umpalumpad? Mis juhtub lastega, kes härra Wonka hoiatusi ei kuula? Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbralik Hiiglane", "Matilda" ja "Danny, maailma parim" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 58 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

Matilda Koirohi on erakordselt tark ja andekas tüdrukutirts, kellel on rumalad ja hoolimatud vanemad. Preili Sõnniste on hirmuäratav koolidirektriss, kes peab lapsi tüütuteks putukateks. Matilda võib küll olla tilluke, kuid ta peas plahvatavad sellised suurejoonelised plaanid, et hoidku kurjad täiskasvanud nüüd oma piip ja prillid! Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbralik Hiiglane", "Billy ja pisilased" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

Neljas trükk.

Härra Rebane käib öösiti kolme kurja taluniku Udu, Uimerdise ja Uba tagant toitu näppamas. Mehed peavad kurja plaani, kuidas härra Rebasele kätte maksta ja ta urust välja kaevata. Nad ei oska aga arvatagi, kui tõeliselt vapustava Rebasega neil tegemist on ja mida too oma perekonna päästmiseks ette võib võtta.

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Matilda", "Billy ja pisilased" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.

Ema hoiatab Billyt, et ta ei tohi mitte kunagi väravast välja Pattude Laande kõndima minna. Ühel päeval teeb poiss just nimelt seda! Metsas kohtab ta pisilasi, tillukesi olendeid, kes elavad puuõõnsustes. Kuid pisilased on ohus, sest metsas märatseb hirmus Krõmpsutis, kes hävitab neid lausa tuhandete kaupa. Kas Billy suudab metsarahva selle koletu eluka käest päästa?

Mika Keräneni raamat "Armando" on lugu Kivimäe kooli esimese klassi poisist, kes on õnnetu, kuna teised ei taha mängida temaga vahetunnis jalkat. Kuni ta lõpuks saab platsile... Raamat räägib Argentinast Eestisse elama asunud poisist, kelle jaoks uue paigaga kohanemine ei laabu esialgu just kõige ladusamalt. Raamatus väärtustatakse sallivust teiste rahvuste vastu ja näidatakse, kuidas jalgpall võib inimesi ühendada. Armas ja lihtne lasteraamat sõprusest ja spordist. Eriti sobilik 1.-2. klassi lapsele. Raamat on uue sarja 1.osa, tulemas on ka järjed.

Selles raamatus sõidab Armando klassiga Inglismaale. Kultuurireisi kavas pole kahjuks jalgpalli, aga ega sellest Inglismaal pääsu ei ole. Armando kohtub palliplatsil mitte ainult inglise noorte, aga ka enda õpetajatega. Raamat on jalkapoiss Armando seikluste neljas osa.

"Armando ja Ahjulinnud" on järg raamatule pealkirjaga "Armando". Esimene osa kirjeldas Argentinast Nõmmele kolinud poisi kohanemisraskusi. Sarja teine osa räägib sellest, kui tähtis on viisakas ja lugupidav käitumine spordis. Lugu algab jalkamänguga, kus vastasmeeskonna treener ütleb oma mängijale halvasti. Armando võistkonna poisid kuulevad seda ja arvavad, et see on naljakas. Nad hakkavad ka ise kasutama sõnu, mis vales kohas öelduna ei ole mitte mingil juhul viisakad ega hea käitumise kohased. See ei meeldi poiste treenerile. Armando isa ja treener Timo nuputavad koos, kuidas poistele kombeid õpetada. Ühel hommikul sõidabki Armando jalkatiim linnast välja treeningmängule, kus neid ootab suur üllatus.

«Armando kohtunikuna» räägib sellest, kui raske on õigusemõistja töö jalgpalliväljakul. Tuleb välja, et Armando ja tema tiimikaaslased ei austa kohtunikke ja poiste jalkatreener otsustab, et midagi tuleb ette võtta. Loosi tahtel peab Armando ise proovima kohtuniku tööd. Kas ta saab hakkama keeruliste olukordade lahendamise ja sõnakuulmatu jalgpallisõbra korrale kutsumisega?

Selles raamatus sõidab Armando jalgpalliklubi Lõuna-Eestisse spordilaagrisse. Armando sõbruneb kohaliku poisi Tobiasega, kes unistab jalgpalliklubis mängimisest. Kahjuks ei luba Tobiase mamma lapselapsel jalka mängimisele aega raisata, sest maal tuleb teha palju igasuguseid talutöid. Nii nagu mamma ütleb, on tal vaja Tobiast ja tema vendi «kitskma ja tomatiid valama». Aga jalgpall võidab alati. «Armando suvelaagris» on järg raamatutele «Armando» ning «Armando ja Ahjulinnud».

Nii üksteist korda öeldi: «Palun Taadu!» Siis Taadu hakkas naerma: Olgu, saagu te tahtmine, ma lähen väravasse ja teie proovige, kas saate sisse. Loomad leiavad kummalise kera, aga paljud neist juba teavad, mida sellega teha. Mängu tuleb ka väike tüdruk Herta, kes on suvel maal Taadu juures, ja ega Taadugi ei tohi kõrvale jääda. See on lõbus raamat jalgpalli mängimise võlust, mis sai valmis nelja oma ala professionaali söödumängu tulemusena – Mika Keränen mõtles välja loo, Contra sättis selle luulevormi, Elina ja Joonas Sildre lisasid pildikeele. Aga kes lööb lõpuks värava, kas hoopis mõni loom? Seda mängu saab jälgida just raamatust «Herta, löö siseküljega!»

Raamatus räägitakse sellest, kuidas onu Rasmus ühte muusikapala kirjutas. Ja siis veel veidike pillidest ning mõnest muustki asjast, mida onu Rasmus oma pala ettekandmiseks vajas. Headeks abimeesteks olid autorile luuletaja Leelo Tungal ja kunstnik Matti Pärk. Onu Rasmus tundis juba mõnda aega, et peaks nagu midagi suurt ja ilusat tegema. Aga mida? See oli raske küsimus ja onu Rasmus otsustas mõtlemisaja võtmiseks minna vanni.

Aabitsa- ja lugemikujutud aastaist 1795-1940. Ülevaade eesti aabitsa ja lugemiku arenguloost, selle ilukirjanduslikust poolest. Kasutatatud on tolleaegseid illustratsioone, mis peegeldavad aabitsa kunstilise kujundamise ning illustreerimise arengukäiku.

Juhani Püttseppa raamat "Vanaema, kes muutus kutsikaks" kõneleb vanaemast, kes on elanud haigete puusade pärast aastaid voodiserval istudes. Ühel päeval on aga vanaema päriselt kadunud, lahkunud. Aasta hiljem jõuab perre internetikuulutuse kaudu kutsikas, kes kohe esimesest päevast peale on kadunud vanaema moodi ja takkapihta selgub, et ta on sündinud vanaemaga ühel kuupäeval ja pärit sellest külast, kus vanaema neiuna töötas. Ka kutsika puusad pole kõige paremad, ta ohkab ja haigutab nagu vanaema. Pereema on veendunud, et kutsikas ongi ümbersündinud vanaema ja laps, väike Marie hakkabki kutsikat vanaemaks pidama. Samas teeb kutsikas asju, mis polnud vanaemale iseloomulikud, närib elektrijuhtmeid, sööb vannivahtu. Kes ta siis ikkagi on: vanaema või kutsikas, või mõlemat?

Kuidas mutte maa peale meelitada? Mis saab hambapastast, kes oma majast välja roomab? Kuidas pildistada sääske? Kas suve on võimalik purki toppida? Kellele kinkida oma vanad piimahambad? Kes peidab end vastlakukli kostüümi sees? Kuidas pilv jaanitulel käis? Mida teha siis, kui tikker soovib sinuga abielluda? Millise loomaga sarnaneb hapukurk? Mis on lohe lemmiktoit? Neile ja veel paljudele küsimustele leiab vastuse raamatust "Kampsun ja päike".

Raamatus "Kus on tuukri koduke?" on naljakad luuletused lastele.

Juhani Püttseppa kirjutatud mitmetahulises lasteraamatus on iga erineva loomalapse kohta õpetlik lugu. Näiteks loos "Karupoegade lõbustuspark" kohtub perenaine tundmatu suure ja karvase elukaga, keda ta ekslikult metsseaks peab. Metssea silma kohal on ava ja sealt paistavad läbi järgmisel leheküljel olevad karupojad. Õpetlik iva väikesele lugejale seisneb selles, et alati pole silmaga nähtav see, mida sa arvad nägevat. Nendes lugudes on eriline soojus ja loodusearmastus sees. Jutud, kuidas loomalapsed liulaskmise enda jaoks avastasid, pärinevad tõsielul. Katrin Ehrlichi "südamega" joonistatud pildid lisavad looduslugudele erilise nüansi.