Vanusele 6-9

Südamlik raamat unistustest ja neile truuks jäämisest. Siim ja Sirli elavad oma isa ja emaga tavalises linnamajas. Igaühel neist aga on oma unistuste maailm, mis on neile niisama tõeline ja vajalik nagu igapäevane elugi. Siin tuleb ette ootamatuid ja naljakaid olukordi ning hulganisti imepäraseid juhtumisi.

Viplala on tilluke mehike, kes oskab võluda - ise nimetab ta seda tinistamiseks. Aga kuna Viplala alles õpib tinistama, tuleb tal seda tehes nii mõnigi kord ette pahandusi. Tema sõbrad Nella Della, Johannes ja härra Blom leiavad, et see on pisut tülikas, kuid lõpuks satuvad nad ikkagi koos Viplalaga hirmnaljakatesse ja põnevatesse seiklustesse.

Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb. Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tihtipeale klounitab mujalgi. Tripp on Kessu ustav sõber ja igapäevane mängukaaslane.

Ühes väga omapärases linnas nimega Kardemon elavad vana Tobias, tädi Sofie, Kamomilla, Tommy ja heasüdamlik kordnik Bastian. Ametimeestena töötavad linnas pagar, vorstimeister, habemeajaja ja palju teisi toredaid inimesi. Linna taga vanas majas elavad aga kolm heasüdamlikku röövlit – Kasper, Jesper ja Jonatan.

Teos on kirjutatud põneva mereröövlijutuna, milles aeg-ajalt esineb ka mõningaid fantastikaelemente. Röövlielu on autorile kujundiks, mille kaudu lastele tajutavaks teha kurjuse julma, kõledat loomust, tehtud kuritegude tagasivõtmatust, seada headus püüdlemisväärseks eesmärgiks, käsitleda elu ja surma probleeme teravates selgesti arusaadavates situatsioonides. Peategelase Arabella isa on julm võimukas röövel. Arabella armastab teda nagu kõik lapsed armastavad oma isa. Läbi raskete probleemide ja põneva sündmustiku viib Arabella tee välja suletud röövlilaevast, röövlite kurjast maailmast, kus kõige tähtsamaks on kuld, kalliskivid, võim.

Põnev ja südamlik lugu kaksikutest tüdrukutest Lottest, kes elab Münchenis ja Luisest, kes elab Viinis. Enne juhuslikku kohtumist Seebühli lastelaagris pole kummalgi õe olemasolust aimu. Nad sõbrunevad ning otsustavad proovida lahkuläinud vanemad taas kokku viia, mis lõpuks ka õnnestub.

Tegemist on Eesti esimese rahatarkuse raamatuga. See räägib ühes vahvast poisist nimega Tom, kes läbi igapäevaste eluliste situatsioonide saab teada uusi ja põnevaid teadmisi raha, ettevõtlikkuse ja oluliste väärtuste kohta. Tomile õpetab tarkusi vanem õde Ellu. Vaatamata sellele, et Ellu on alles laps, teab ta uskumatult palju ning oskab oma teadmisi ka vennale selgitada ja õpetada. Iga peatüki lõpus on arutelu küsimused, mis teevad juturaamatu natuke praktilisemaks.

See kõik juhtus Caspar Neljateistkümnenda kuningriigis, mida läbi aegade oli kaitsnud draakon. Kuid keegi polnud kunagi draakonit näinud. Teati vaid, et draakon elas sügaval kaevu põhjas pargi kõige kaugemas nurgas. Lossis elas koos kuninga ja kuningannaga printsess Mimi. Tal oli maailma kõige kaunim jume, kõige ilusam suu, kõige nägusam piht. Tal oli maailma võluvaim nöpsnina. Tema juuksed olid samuti kaunimad maailmas. Pole siis imestada, et draakon Mimisse armus.

Joosepi isa on maailma kõige targem, tugevam, ilusam, armsam ja eeskätt kõige suurem mees. Ta suudab KÕIKE. Ja Toon Tellegen oskab sellest kõige paremini jutustada.

Toon Tellegen on tänapäeva tuntumaid Hollandi kirjanikke, kelle vahvaid homoorikaid lugusid armastavad ühtviisi lapsed ja nende vanemad üle terve maailma. Varem on tema sulest ilmunud "Orava sünnipäev ja teised lood".

Saskia on viieaastane ja maailma parim asjade leidja! Ta leiab alati kõik üles – isegi siis, kui ta pole neid ise ära kaotanud. Mis juhtub aga siis, kui ta avastab mänguväljakul midagi suurt ja salapärast? On see tõeline aare või hoopis midagi muud? „Aardejaht“ on haarav ja lustakas lugu väikese avastaja seiklustest. Raamat ärgitab laste uudishimu ja julgustab, et iga leid võib olla omaette aare. Sobib suurepäraselt ettelugemiseks ja koos avastamiseks!

Ükski laps ei taha, et muinasjutt õhtul ära lõppeks. Eriti kui ta teab, et see muinasjutt ongi – oo õudust! – see kõige-kõige viimane ning edasi tuleb magama jääda. Aga nüüd õpetab kirjanik Grigori Oster lugejatele kavala nipi, kuidas lõppu edasi lükata. Selleks tuleb olla vaid piisavalt tähelepanelik, otsida põnevaid pisiasju ja nende kohta küsimusi esitada. Täpselt nii tegi kaval puuhobune Läkiläki, kui karusselli direktor ühel õhtul oma kõige viimast muinasjuttu jutustama hakkas – ja see jutustamine kestis terve öö!

Mere kaldal seisab tiidakil seintega vana maja, milles kunagi elas kapten Poolik. Meremees oli salapäraselt kadunuks jäänud ning nüüd käisid külaelanikud majast kaarega mööda. Liiati kostis aia tagumisest sopist veidrat joodeldamist ja akordionihelisid ning maja korstnast popsatas õige tihti välja vikerkaarejupikesi... Muhe lugu nii lastele kui nende vanematele õunapuu otsa kolinud muusikalembese hobuse Mauno ja kuraasika varese Meeme ning mahajäetud maja isevärki elanike naljakatest juhtumustest.

Sari "Mitmepalgeline maailm" viib lugeja põnevasse teadmiste maailma. Iga selle sarja raamat tutvustab meile ümbritseva maailma eri valdkonda, kusjuures igati paeluvalt ning inforohkelt esitatud teabele lisavad vürtsi ebatavalised juhtumid ning seigad. Sarja iga üksikteose arvukad värvifotod, illustratsioonid ja diagrammid koos autori elava ning väljendusrikka esituslaadiga loovad lugejale esitatavast täiusliku pildi.

Ameerika lastekirjanduse klassikasse kuuluv teos (esmatrükk 1900), kus autor hea ja kurja võitlust kujutab teadlikult mahendatud vormis, ilma traditsioonilistele muinasjuttudele omaste paksude värvideta.

Mitu okast on siilil seljas? Kas ronk varastab nagu üks ronk? Kas maol on saba? Kas põdrad musitavad? Kui jah, siis kellega? Need on krutskiga küsimused, millele vastust on kõige targem loomaaia direktorilt küsida - või siis seda raamatut lugeda.

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima. Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina. Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik. Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.

Printsess Ellie on ponihull! Ja tema printsessiseisus on ta ammu ära tüüdanud! Ta vihkab sentimentaalseid roosasid kleite ja igavalt venivaid tunde. Hoopis meelsamini ratsutaks ta ühel oma neljast uhkest ponist või puhastaks kuninglikke talle. Keegi jälgib teda salaja - keegi salapärane võõras, kes ei taha, et teda nähtaks. Siis juhtub õnnetus ja Ellie on kindel, et süüdlane ongi tüdruk metsast. Kas ta suudab lahendada mõistatuse ja päästa oma armastatud Päikesetantsu enne, kui on liiga hilja?

Rein Põder pakub oma valikkogu esimeses osas õpetlikke muinasjutulaadseid lugusid, rääkides gloobuse salapärast, laevade ja majaka erinevatest keeltest ning leitud võtmest, mida kusagil ootab lukk. Edasi siirdub kirjanik tõsisemate teemade juurde, kus on peategelaseks tundliku sisemusega poiss või tüdruk, kellel midagi olulist hingel. "Merikarbi" lõpuosas kajastab Rein Põder eluga silmitsi seisvate ja elusaladustega kokku puutuvate noorte probleeme, aega, kui kohtutakse suurte inimeste keerulise maailmaga.

Suured inimesed arvavad, et väike olla on hirmus tore. Neil pole õrna aimugi, kuidas nad eksivad. Küllap on nad ära unustanud selle aja, mil nad ise väikesed olid ja keegi neid tõsiselt ei võtnud. Sirelin avastab vanast triiphoonest salaukse, mille kaudu pääseb unenäolisse võlupaika. See kätkeb endas küllaga salapära, ohte ning põnevust. Tüdruk võtab nõuks läbida kümme katsumust, et aidata emal ja isal leida lahendust nende muredele. Fantaasiarohke lugu heidab pilgu lapse mõttemaailma ja räägib sellest, kuivõrd oluline on väikesel inimesel tunda end armastatu ning vajalikuna.

Tarkpea käib IIId klassis. Peale tema käivad seal veel Padaäss, Söör ja Lilibeth -- Tarkpea sõbrad. Ühel päeval avastab Lilibeth, et tema rahakott on kadunud. Kuna see ei jää viimaseks kadunud asjaks ja kuna õpetajad ei tee midagi kooli siginenud pikanäpumehe kinni püüdmiseks, asub Tarkpea oma sõpradega ise varga jälgi ajama.

Kuningas kardab üle kõige kummitusi. Keegi ei mõista tema hirmu ja see ajab mehe trotsist jonnima. Ta keeldub hambaid pesemast, viisakaid riideid selga panemast ja loobib lõunasöögi ajal lihapalle vastu seina. Lossielanikud on jonnivast kuningast surmani tüdinud ja nad otsustavad ära minna ...

Raamat sisaldab paarkümmend lugu autori lapsepõlvest. Tegevus toimub tolleaegses Kuressaares. Majanduskriisi survel on maainseneri perekond sunnitud pidama loomi. Peategelane, eelkooliealine tüdruk, tunneb sellest suurt rõõmu -- on ta ju ainuke laps ja loomadest saavad tema mängukaaslased. Aga vahel mõtleb tüdruk neid enesele välja: peeglis elab Peegliplika, kusagil naabruses ideaalne tüdruk Salle ja aeg-ajalt ilmub nende korterisse ohvitser Trimm, kes kõigilt korda nõuab.

Muinasjutt räägib hinge rahutusest ja tasakaalu otsimisest, sobides nii väikestele kui ka kõigile lapsemeelsetele täiskasvanutele. Raamatus kirjeldatud loodus ja muinasaegne elustiil pakuvad kujutlusvõimele palju ainest ning tekitavad mõnusalt koduse tunde. Loo tegelased väärtustavad muuseas rahulikku ja turvalist mõtteviisi ning hoolivat suhtumist kõigesse, mis meid ümbritseb. Sest ka kivil on hing!

Raamat "Kadakamaa" on üks armas lugu, mis saab alguse laulukaare alt, kus terve helistiku jagu noote, do'st kuni ülemise do'ni satuvad lauljate suust pilve peale ja sealt omakorda ühe kahara kadaka alla. Sinna loobki rõõmsameelne noodipere omale kodu.

Esimese A klassi kooliaasta hakkab lõpule jõudma. Kuid enne veel, kui koolitunnistused kätte antakse, tuleb korda saata palju asju. On vaja potti muruseemneid külvata ja puudega vestelda, rabamatkale minna ja spordipäeval osaleda. Ja juba ongi käes lõpuaktus ning ees ootamas pikk suvevaheaeg. Miks on aga esimese A klassi õpilased päikeselapsed? Seda saad teada raamatut lugedes! Tõsielul põhineva sarja ESIMESE KLASSI AASTARING viimane raamat jätkab esimese A klassi tööde ja tegemiste tutvustamist. Õppimine on küll tähtis töö, kuid kuhjaga jagub ka naeru ja nalja! Varem on ilmunud: "Esimene A klass ja tarkusepäev" "Esimene A klass ja kooliaasta algus" "Esimene A klass ja sügise süda" "Esimene A klass ja muinasjutukarneval" "Esimene A klass ja jõuluaeg" "Esimene A klass ja Eesti sünnipäev" "Esimene A klass ja kevadekuulutajad"

Vaal on vanaisa, aga ta on vana ainult väljastpoolt. Putukas ei ole tüütu kärbes, vaid tema lapselaps Lotte, kes õpetab Vaala tere ütlema, kuigi teretamistreeningutesse sekkub politsei.

Lastekirjanduse klassiku jutte ja luuletusi nooremas koolieas lastele.

Need natuke kummalised lood on kirjutatud küll lastele, kuid pole keelatud ka kogu pere lugemislauale."Hull professor" -- siin satub koolipoiss Olle kätte eaka leiduri elutöö, mille abil poiss kummalisi avastusi teeb. On need aga head või halvad?"Nahkvestiga poiss" -- Maikigi on päev on ebatavaline, pöörates tema senist elu otsekui pea peale."Begreetsia" -- selle kummalise sõna tähendust mõistad alles pärast raamatu läbilugemist.

Otfried Preussler on üks tuntumaid saksa lastekirjanikke tänapäeval. Ta raamatud on kõik omamoodi muinasjutud, milles kummatigi palju kaasaegse reaalsusega haakuvat. Preussleri muinasjutumaailma on tugevasti aidanud kujundada tema sünnikodu Sudeedimaa muistendite õhustik – see on nimelt see paikkond Euroopas, kus läbi sajandite on laialt liikunud rahvajutud küll nõiduse õpilastest kuradiveskites, küll seitsmenurkset õnnekivi otsivaist mäekaevureist.Preussler on Saksamaal väga populaarne. Tema vahest kõige levinum raamat röövel Hotzenplotzist on saksa keeles ületanud juba miljonilise trükiarvu. Eesti keeles on Preussleri teostest seni ilmunud "Väike nõid" (1975, 1979) ja "Krabat" (1982).Kolm raamatut röövel Hotzenplotzist tuginevad saksa rahvateatri sajandipikkusele Kasperli-näitemängude traditsioonile. Pika nina ja punase ludumütsiga ninatark Kasperl, alati lahutamatult paaris oma sõbra, roheliste traksipükste ja rohelise kaabuga Seppeliga on see tüüptegelane, kes alalõpmata satub ootamatuisse raskustesse ja neist alati suure leidlikkusega välja rabeleb, seades muu hulgas jalule ka tõde ja õiglust.Preussleri kerge, ladus ja stiilipuhas kirjutamismaneer muudab õige erinevas vanuses lugeja jaoks nauditavaks kõigi nende kohutavate, süngete ning naljakate juhtumiste jälgimise, mis toimuvad röövel Hotzenplotziga ja tema ümber.Vladimir Beekman

Väikevenna perekond on äsja kolinud uude kohta, ema käib tööl, isa sõidab töö asjus ringi ja suur vend Phillip on päev läbi koolis. Õnneks leiab Väikevend aga väikese mehikese kujulise männioksa, mille ta nimetab Pulksoniks. Temast saab Väikevenna parim sõber.Selle ja teiste Pulksoni raamatute autoriks on tuntud Norra lastekirjanik A.-C. Vestly (1920–2008), kelle raamatutest on eesti keeles on ilmund ka lood emast, isast, kaheksast lapsest, vanaemast, veoautost ja vaprast taksikoerast Suitsutorust. Pulksoni lugudest on tehtud ja ka eesti keelde tõlgitud filmid "Pulkson", "Pulkson seob sõlme" ja "Pulkson on hädas"

Billy südamesoov on muuta vana kentsakas maja imepäraseks kommipoeks. Kui ta saab sõbraks Kaelkirjaku, Pelku ja Ahviga ning päästab koos sõpradega Hertsoginna juveelid, võib Billy unistus tõeks saada.

Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas. Tema raamatuid on tõlgitud 59 keelde ja müüdud üle 250 miljoni eksemplari.

Härra Hüplik armastab proua Hõbekest. Proua Hõbeke armastab kilpkonn Alfiet. Vahel tahaks härra Hüplik ise kilpkonn olla. Ühel päeval leiab mees läbi ime ja tänu kapsale tee proua Hõbekese südamesse …

Casey Õunpuu räägib Marvinile, et kui poisid oma küünarnukile musi annavad, muutuvad nad tüdrukuteks. Marvin teda ei usu. Kui ta aga kogemata oma küünarnukile musi teeb, muutub asi kahtlaseks. Ta unistab punutud patsidest ja hakkab vihikusse südameid joonistama. Kas Caseyl võis olla õigus?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Kas ta on tüdruk?" on Marvin Punaposti sarja kolmas raamat.

Koolis ringleb kuulujutt, et Marvin nokib nina. Jutu lasi lahti Clarence ja nüüd usuvad seda kõik. Isegi Marvini sõpradel on tema seltsis piinlik. Kas Marvinil õnnestub leida lahendus, kuidas kuulujutust vabaneda, või peab ta igavesti naerualuseks jääma?

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne Pahupidikooli sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud". "Miks te nokite mu kallal?" on Marvin Punaposti sarja teine raamat.

Marvin Punapost ei ole kunagi tundnud, et ta kuulub päriselt oma perekonda. Kui ta kuuleb uudist kadumaläinud Šampoonia printsist, kes näeb täpselt tema moodi välja, saab talle korraga kõik selgeks. Nüüd tuleb vaid härra ja proua Punapostile teatada, et tal on aeg kolida oma päris vanemate juurde lossi.

Louis Sachar on Ameerika Ühendriikide lastekirjanik, kelle sulest on eesti keeles ilmunud populaarne "Pahupidikooli" sari ja Paabeli Torni auhinnaga tunnustatud "Augud".

Kolm põrsakest

Need loomad, kellest lugu pean,

on huvitaval kombel sead.

Sead nooblid on, neil kombed head,

ja nutikad, neil lõikab pea.

Ent vahel siiski, kibe tõde,näeb siga, kes on puhta sõge.

Mis ütleks küll, kui metsarajalte kõnniks päise päeva ajalja näeks, et PÕHUVIHU najal on põrsas ehitanud maja?

Hunt ütles, nähes onni põhust: "Mis hundi suus, see hundi kõhus!"

Kas te arvasite, et kolmel põrsakesel õnnestus kurja hunti ninapidi vedada või et Tuhkatriinu tõepoolest abiellus printsiga? Oo ei!

Sõnameister Roald Dahl keerab kuuele tuntud muinasloole sellise vinge vindi peale, et hoidke oma piip ja prillid! Ükski riim pole veel nii riivatu olnud.

"Kui inimene mõtleb inetuid mõtteid, hakkavad need ta näost välja paistma. Ja kui inimene mõtleb inetuid mõtteid iga jumala päev, nädal otsa, aastast aastasse, muutub ta nägu aina inetumaks, kuni see läheb nii koledaks, et seda vaevalt enam vaadata jaksab.Inimene, kel on peas head mõtted, ei saa kunagi inetu olla. Sul võib olla lopsakas nina ja kõver suu ja topeltlõug ja etteulatuvad hambad, aga kui su mõtted on head, säravad need su näost vastu nagu päikesekiired ja sa näed alati armas välja. "Mis juhtub proua ja härra Tohlamiga, kelle peas keerlevad vaid kurjad mõtted?

Härra Willy Wonka võib küll olla geniaalne šokolaadimeister, aga kui ta koos Charlie perega šokolaadivabriku asemel orbiidile kihutab, ei usalda vanad Panged tema lendurivõimeid mitte üks raas. Wonka lennumasinaga — Suure Klaaskabiiniga — läbi stratosfääri vihisedes külastab see kentsakas reisiseltskond uhket kosmosehotelli, katsetab Wonka-vitamiine ja Vita-wonkamiine, võitleb kosmosehuligaanidest nuudliussidega ja eneselegi teadmata — päästab maailma.

See on järg raamatule "Charlie ja šokolaadivabrik", milles kuulus sõnameister Roald Dahl lennutab juba tuttavad tegelased kosmilisele lõbureisile — uutesse fantastilistesse seiklustesse.

Dannyl on maailma kõige imelisem ja vahvam isa. Ta jutustab õhtuti pojale põnevaid lugusid, lennutab koos temaga lohet, õpetab autosid parandama. Kõik on tore, kuni Danny avastab, et isal on õige salapärane ja ohtlik hobi, selline, mille eest võib vangi sattuda. Danny aga ei taha oma isast ilma jääda. Õnneks on maailma parimal isal maailma nutikaim poeg. Roald Dahl on üks tuntumaid ja armastatumaid lastekirjanikke, kelle põnevad, humoorikad ja südamlikud lood nagu "Suur Sõbrlik Hiiglane", "Matilda" ja "Charlie ja šokolaadivabrik" on leidnud tee laste südameisse kõikjal laias maailmas.