Vanusele 6-9
Pakike laste kirju, mis kogemata Jõuluvana postkastist välja libisenud.
22 positiivset, siirast ja humoorikat lugu on koos rikkalike illustratsioonidega muhedaks lugemiseks-vaatamiseks neile, kes lapsi ja jõule armastavad ning vankumatult Jõuluvanasse usuvad. Otse loomulikult leiavad siit nii mõndagi õpetlikku lisaks lastele ka nende vanemad ja vanavanemad – kõik, kelle võimuses on laste südamest tulnud soove arvestades meie maailma paremaks muuta!
Kimp armastatud lastekirjaniku Heljo Männi (1926–2020) lapsepõlvemälestusi, mis annavad lugejale pildi eluolust Eesti-aegses linna- ja maakodus ning tütarlastekoolis, kus isegi lastevahelises suhtlemises sai tihti määravaks seisusevahe. Võrust, Tallinnast ja Ida-Virumaalt Sompa külast korjatud mälestuskildudest õhkub suurt soojust lapsepõlve ja perekonna, eriti ema ja vanaema vastu. Raamat ilmus esimest korda aastal 1983, aasta hiljem sai Heljo Mänd selle eest Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia laste- ja noorsookirjanduse valdkonnas. Käesolevast trükist leiab ka 52 nõukogude ajal välja jäetud lugu ja hulga fotosid autori perekonnaalbumist.
„Klaabu“ lugejate esimene põlvkond on juba ammu ise lapsevanemateks saanud ning kindlasti on nii mõnelgi vana raamat veel riiulis alles. Kes veel ei tea, siis Klaabu on heatahtlik munakujuline olevus, kellel on kaks peenikest jalga ja kätt, suured munakujulised silmad ning kaks krussis antenni ehk krimblit. Laste meisterdatud rõõmsameelne ja uudishimulik tegelane satub nii mõnessegi põnevasse seiklusesse. Tegelikult sündis Klaabu 1975. aastal multifilmitegija Avo Paistiku ideest ja sulest. Laste lemmiku kunstnik Piia Maiste toredad illustratsioonid peaksid vahva tegelase armsaks muutma ka praegusele väikesele lugejale.
Tõenäoliselt eelmise sajandi edukaima briti lastekirjaniku Enid Blytoni (1897–1968) juttude tegevus toimub Inglismaa maalilistes külakestes ning kirjaniku maailmanägemine on selgelt must-valge. Kõige kõrgemalt hindab kirjanik vaprust, ausust ja seiklusjanu. Tema õpetlike lühilugude tegelasteks on lapsed, aga ka kõikvõimalikud muinasjutulised olendid ja kirjaniku ülielavalt fantaasialt elu saanud mänguasjad.
Inglise lastekirjanduse klassiku Enid Blytoni jutukogumik, mis sisaldab lühijutte ja muinasjutte. Kogumikku kuuluvad muuhulgas jutud „Peteri Noa laev“, „Poiss, kes igatses endale lemmiklooma“, „Härjapõlvlane Itsitaja“, „Väike vana eesel“, „Purpurpunane põrsas“ ja teised. Originaalpealkiri „Snicker the Brownie and other stories“.
„Aptsihh! Aptsihh! Aptsihh!“ koondab Jaan Rannapi pisiproosa – mõistujuttude, kaasaegsete muinasjuttude ja tõsielukildude paremiku. See on sisukas, mitmekülgne ning teadmisi pakkuv raamat, kus teadasaamine on põimitud põnevusega ja muheda muigega.
„Mul on sinust kahju, et sa ei saa meiega koos lasteaias käia,“ teatas Pöszke. „Mina jään siia ja käin niikaua lasteias, kuni minust saab lasteaiatädi.“
„Sedasi ei saa!“ ütlesin ma Pöszkele. „Kui sa tahad lasteaiatädiks saada, pead koolis käima.“
„Miks?“ küsis Pöszke.
„Lihtsalt,“ vastasin mina, sest midagi targemat ei tulnud pähe, ja lisasin kiiresti: „Sa ei saa sellest veel aru!“, sest minule ütlevad täiskasvanud ka nii, kui nad ei oska vastata.
Raamatust „Käin juba lasteaias“ tuttava Dani seiklused jätkuvad nüüd koolis. Täiskasvanuid huvitab põhiliselt üks küsimus – kas Danile meeldib koolis käia? Kuidas kunagi.
Dani parim sõber Pöszke on aasta noorem ja peab lasteaeda jääma, aga teda huvitab väga, milleks üldse on kooli vaja ja miks peab õppima lugema, kirjutama ja arvutama. Pöszke on igatahes otsustanud lasteaeda jääda, sest ta tahab saada lasteaiatädiks ja kus mujal seda ametit õppida kui mitte lasteaias. Need on küsimused, millele koolilaps Dani peab vastused leidma.
---
Armastatud kirjaniku lustakad lasteraamatud on rõõmustanud põlvkondade kaupa igas vanuses lugejaid nii kodumaal Ungaris kui kaugemal. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 35 keelde. Eesti keeles on varem ilmunud näiteks „Kui ma oleksin suur“, „Minuga juhtub alati midagi“, „Usu või ära usu“.
Éva Janikovszky teoste lahutamatuks osaks on saanud László Réberi mängulised ja ainulaadsed illustratsioonid.
Raamatu ilmumisega tähistame Éva Janikovszky 100. sünniaastapäeva. Sobib lugemiseks nii lastele kui ka suurtele.
Miks sa oled uudishimulik? Miks sa magad? Miks sul jäävad osad asjad meelde, teised aga unustad ära? Vastused leiame ajust, mis töötab ööpäev läbi, ilma et sa ise seda tähelegi paneksid. „Lapse tugeva aju” abil saad heita pilgu sellele, kuidas sinu fantastiline aju töötab. Siin on ka hulgaliselt nõuandeid ja praktilisi harjutusi, mille abil saad oma aju veel paremaks treenida, nii et kogu enesetunne paraneb. Nii tehes oled nutikam kui su enda aju!
Raamatu on kirjutanud Anders Hansen ja Mats Wänblad ning see kuulub populaarsesse sarja „Tugev aju”.
Anders Hansen on psühhiaatriaosakonna ülemarst, kes kirjutab ka artikleid ja raamatuid. Tema raamatuid on välja antud 38 riigis. Ta on osalenud telesaadetes, nagu „Vetenskapens värld” (Teadusmaailm) ja „Nobelstudion” (Nobeli stuudio), samuti olnud populaarteadusliku sarja „Din hjärna” (Sinu aju), „Din personlighet” (Sinu isiksus) ja „Smartare än hjärnan” (Targem kui aju) saatejuht ja stsenarist (kõik saated Rootsi rahvusringhäälingu kanalil SVT). Anders Hansen on pidanud sadu loenguid ja 2019. aastal oli tema suvisel jutusaatel raadiokanalis P1 kõige enam kuulajaid.
Mats Wänblad on laste- ja noorteraamatute autor, ta on muu hulgas kirjutanud teose „Så funkar det!” (Nii see käib!) mitu osa ja müügihitist lugemiku „ABC-klubben” (ABC-klubi). Ta tõlgib ka filme ja raamatuid, peab loenguid jutustamistehnikast ning juhendab kirjutamiskursuseid igas vanuses inimestele (aga enamasti koolides).
Anders Hansen ja Mats Wänblad on varem kirjutanud koos raamatud „Juuniori tugev aju” (2021), „Juuniori ekraaniaju” (2022) ja „Juuniori depressiivne aju” (2025).
Elas kord Varese linnas sinjoore Bianchi. Ühe firma esindajana reisis ta kuus päeva nädalas mööda Itaaliat, käis idas, läänes, põhjas, lõunas ja keskosas ning müütas arstirohtusid. Pühapäeval jõudis ta koju, esmaspäeva hommikul asus uuesti teele. Enne lahkumist ütles sinjoore Bianchile tema väike tütar: „Isa, palun jutusta mulle igal õhtul üks jutt.“ Asi oli selles, et tüdruk ei saanud kuidagi ilma unejututa magama jääda, aga ema oli talle kõiki lugusid, mida teadis, juba kolm korda rääkinud. Niimoodi siis juhtuski, et igal õhtul täpselt kell üheksa helistas sinjoore Bianchi, ükskõik kus ta ka parasjagu viibis, Varesesse ning jutustas tütrele ühe loo. Selles raamatus ongi need lood kirjas.
Gianni Rodari (1920–1980) kirjutas kümneid lasteraamatuid ning on tänaseni üks populaarsemaid itaalia lastekirjanikke. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 50 keelde ning need on pälvinud rea auhindu, muuhulgas maineka Anderseni preemia 1970.
Raamat lastele mõeldud sünnipäevade korraldamiseks. Sisaldab 9 erineva stiiliga peo ideed (mereröövlimürgel, kauboimöll, väikeste kokkade pidu, mõmmide trall, roosa printsessipidu, popipidu, Pipi-pidu, väikeste kunstnike pidu, sünnipäev lumes), sünnipäeva korraldamise ABC-d, retsepte ja mängude juhendeid.
„Maailmaruum on kõik see, mis on olemas,“ ütles Liivahunt. „See on siin ja praegu ning seal ja siis. See on valgus ja pimedus, galaktikad ja tähed, planeedid ja komeedid, sabatähed ja vabatähed ja mesikäpad ja meelespead – ja sellised väikesed tolmused punased klaaskommid, mille leiad mõnikord kõige sügavamast taskupõhjast.“
Seesugused filosoofilised arutelud on kuldkollaselt sädeleva Liivahundi juttudes tavalised. Liivahunt on Zakarina parim sõber, kes ilmub just siis, kui teda on kõige rohkem vaja. Ta teab maailmast absoluutselt kõike ja ta ei karda mitte kui midagi. Temaga on lõbus ja juhtub alati vahvaid seiklusi. Jah, Liivahunt on just sedasorti imeline kaaslane, keda me kõik vahel enda kõrvale vajame.
„Otje“ on maailmakuulsa Hollandi lastekirjaniku, „Viplala lugude“ autori Annie M.G. Schmidti üks kõige tuntumaid raamatuid. Otje on väike tüdruk, kes elab koos oma isa Tosiga ja on suur sõber kõikide lindude ja loomakestega. Otje isa Tos on suurepärane kokk, aga tal ei ole pabereid ja ilma paberiteta ei saa ta kindlat tööd. Nii on nad sunnitud oma väikese kaubaautoga ilma mööda ringi rändama ja oma rännakutel satuvad nad kõiksugustesse põnevatesse seiklustesse, kus löövad kaasa vares Kraaks ja varblane Tuup, hiired Ludvig ja Suusi ning politseikoer Herman.
Edward Teach, keda paremini tunti Musthabeme nime all, oli metsiku silmavaatega pikk mees. Tema pikka musta habemesse olid punutud lindid, tema piraadimütsi alt turritasid välja suitseva süütenööri jupid ning üle tema rinna rippus vöö kuue püstoliga. Tema jõhker välimus vastas täielikult tema iseloomule. Musthabeme hirmuvalitsus sai alguse 1716. aastal, mil ta ühines piraat Benjamin Hornigoldiga. Üsna pea sai ta enda käsutusse ühe luubi, mille ta hiljem vahetas suurema laeva, Queen Anne’s Revenge’i vastu. Laevade ja linnade riisumisega kogu Põhja-Ameerika idarannikul omandas Musthabe kiiresti metsiku piraadi kuulsuse. Ta oli nii halastamatu, et jättis omaenda mehed üksikule saarele ning lasi üksinda kogu saagiga jalga.
Kaheaastane Timmu avastab maailma ja soovib ise teha. Nagu kõik kaheaastased. Mõnikord ei õnnestu, vahel on kurb, enamasti on väga tore. Selles südamlikus raamatus on väikelastele sobivad laused, palju toredaid hääli ning avastamisrõõmu pakkuvad pildid.
Kus lõpeb aeg ja miks on sellest alailma puudus? Kuhu värvid pimedas kaovad? Mida tuleks peale hakata rumalate rattavarastega? Zakarina ja tema parim sõber Liivahunt arutlevad kõikvõimalike oluliste küsimuste üle.
Oskar Lutsu 1920. aastal loodud „Nukitsamees“ on lastekirjanduse klassikasse kuuluv lugu Itist ja Kustist, kes satuvad metsa marjule minnes kurja nõiamoori küüsi.
